René Descartes (0)

Kool
REFERAAT
René Descartes
Koostaja :
Klass:
Juhendaja :

Üldine teave

René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius ) sündis
31. märtsil 1596 . aastal La Haye’i alevikus Lõuna-Prantsusmaal Bretagne parlamendinõuniku Joachim Descartes’i pojana . René Descartes oli prantsuse matemaatik , filosoof ja loodusteadlane. Descartes suri 11. veebruaril 1650 . aastal Stocholmis.

Õpingud

1604. aastal alustas Descartes õpinguid La Fleche’is Jesuiitide kolleegiumis, kus ta õppis kirjandust, grammatikat, teadust ja matemaatikat. 1614. aastal lahkus ta Jesuiitide kolleegiumist ning asus õppima õigusteadust Poitieris. Diplomi õigusteaduses sai ta
1616 . aastal. Lisaks õppis Descartes veel psühholoogiat, tehnoloogiat ja meditsiini.

Edasine elu

1618. aastal astus René Descartes sõjaväkke, kuid lahkus seal mõne aja möödudes. Peale sõjaväge algasid Descartes’i rännakud mööda Euroopat. Sel ajal kirjutas ta palju psühholoogilisi ning matemaatilisi esseesid. 1627.-1628. aastal Prantsusmaal olles, koostas Descartes „Juhised aru suunamiseks“ esitades sellest ajast alates matemaatilisi distsipliine mõnevõrra kõrgema teadusena. 1629. aastal kolis Descartes Madalmaadesse, kus ta jätkas uuringuid meteooridest, anatoomiast ja füsioloogiast. 1633. aastal valmis viimane peatükk teosest „Maailma või traktaat valgusest“. 1637. aastal ilmus tükis Descartes’i teos „ Geomeetria “, mis andis tõuke analüütilise geomeetria tekkele. Lisaks ilmusid samal aastal veel ka teosed „Dioptrika“ ning „ Meteoorid “. Veel sama aasta oktoobris kirjutas René Descartes Constantin Huygensi palvel traktaadi mehhaanikast: „Seletus masinatest, mille abil võidakse väikese jõuga tõsta väga rasket koormat“. 1649 . aastal surid Descartes’i vaid viie aastane tütar ning ta isa Joachim Descartes. 1647. aastal avaldati trükis Descartes’i traktaat „ Inimkeha kirjeldus“. Hiljem hakkas Descartes toimetama oma teoste ilmumist ladina keelde. René Descartes suri kopsupõletikku 11. veebruaril 1650. aastal Stocholmis olles vaid 54-aastane.
Panus tänapäeva
Kõige suuremaks panuseks peetakse René Descartes’i psühholoogilisi kirjutisi, milles ta väitis, et teadust ja matemaatikat saab kasutada, et seletada kõike looduses toimuvat. Lisaks võttis Descartes kasutusele muutuva funktsiooni mõiste ja funktsiooni mõiste. Veel sõnastas ta mehhaanikas mõju ja vastumõju seaduse ning liikumishulga jäävuse seaduse. Optikas tuletas ta valguse murdumise seaduse. Füsioloogiakatsete tulemusena avastas Descartes käitumise reflektoorse olemuse ja laiendas determinismiprintsiibi elavale loodusele , kuid mitte psüühikale. Descartes’i rajatud filosoofiline õpetus, mille järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus, nõudis igas asjas selgust ja loogilisust. Descartes’ilt pärineb ka kuulus tõdemus „Mõtlen, järelikult olen olemas“ (ladina keeles „Cogito ergo sum), sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta on olemas, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Tema õpetuse alusel kujunes hiljem loodusteaduslik ja filosoofiline õpetus kartesianism.
Valiku tegemisel lähtusin eelkõige sellest, kelle kohta leidsin ma kõige hõlpsamini materjali.
Lisaks rääkisime tunnis temast üsna vähe ning ma soovisin tema kohta rohkem teada saada.
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Descartes
http://renedescartesfans.com/files/2008/12/rene-descartes.jpg
http://209.85.129.132/search?q=cache:pkjc7CoHiTgJ:www.hot.ee/tancred/descartes/+La+Haye+eesti+keeles&hl=et&ct=clnk&cd=1&gl=ee&client=firefox-a
http://renedescartes.com/