välja kujunenud etruskide elamutest (pilt 3). Pompeji rikaste elamud on nende edasiarendused, mida on juhtinud eklektitsismi vaim, mis on ühendanud väga erisuguseid elemente ja stiile nagu näiteks itaalia aatrium ja hellenistlik peristüül kuulsas Vettiuste majas. Ühiskondlike hoonete nagu näiteks termid, stiilimuutusi vabariigi ajast keisririigi aega vaadeldes saab kiirelt selgeks, et vabariigiperioodi ehitistes on ülekaalus klassitsistlikud ranged, selged vormid ja tasapinna rõhutatus. Mida aeg edasi, seda lopsakamaks muutusid vormid, olulisemaks said valguse kontrastid ja enam ei mänginud nii suurt rolli sisemine liigendus, mis vabariigiaedsetes hoonetes väga ratsionaalne oli. Võtame vaatluse alla või Pompeji linna termi (pilt 4), kus ruumide paigutus oli äärmiselt loogiline ja otstarbekohane. Laiad väravad ja arvukad sissekäigud ning garderoobid lubavad vastu võtta rohkelt inimesi. Küttesüsteemi abil oli võimalik
Riimvesi- Looduslike veekogude vesi Rannajoon- Vee ja maismaa kokkupuutejoon Rannik- Laiem üleminekuala maismaalt metele Siseveed- Maakera maismaaosas paiknevad veed Põhjavesi- Maakoore ülemises osas asuv vesi Allikas- Koht, kus põhjavesi väljub veepinnale või veekogu põhja Murenemine- Mineraalide ja kivimite lagunemine maapinnal füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite toimel Huumus- Mulla orgaaniline osa Seniit- Lagipunkt, maakera tasapinna suhtes risti asuv punkt Polaaröö- Periood, mil päike ei tõuse silmapiirile vähemalt ühe ööpäeva Polaarpäev- Periood, mil päike ei looju vähemalt ühe ööpäeva vältel Igikelts- Kestvalt läbikülmunud pindmine maakoore osa Taiga- Põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala(Siberi), oksamets Stepp- Kuivalembeliste kõrrelistega parasvöötme rohtla (Euraasia) Oaas- Ala kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal
6 A. Millist kasutada? 14. Läbi 20-oomise takistuse voolab 10 minuti jooksul laeng 103 C. Kui palju eraldub soojust? MAGNETVÄLI 15. Prootonite kimp liigub kiirusega 3.0 105 m/s läbi homogeense magnetvälja, mille magnetiline induktsioon on 2.0 T ja mis on suunatud z-telje positiivses suunas. Prootonid liiguvad xz-tasandil suunas, mis moodustab 30º z-telje positiivse suunaga. Leida prootonile mõjuv jõud. Prootoni laeng on +1.6·10-19 C. 16. Tasapinna tükki, mille pindala on 3.0 cm2, läbib homogeenne magnetväli, mille jõujooned moodustavad pinnatükiga 30-kraadise nurga. Leida magnetilise induktsiooni suurus, kui pinnatükki läbiv magnetvoog on 0.90 mWb. 17. Kui suur on magnetiline induktsioon, kui magnetvälja paigutatud juhile, mille aktiivosa pikkus on 5.0 cm ja milles voolutugevus on 25 A, mõjub jõud 50 mN? Väli ja vool on omavahel risti. 18
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
materjali hõlmava lõputestiga. TEHNILINE JOONESTAMINE KOKKU TEOORIA LABOR PRAKTIKA 2õn 0 2 0 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tehniliste jooniste lugemiseks ja eskiiside visandamiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. PUNKTI, SIRGLÕIGU, TASAPINNA JA KEHA PROJEKTSIOONID. 3.2. MÕÕTMESTAMINE. 3.3. KUJUTISED MASINAEHITUSES. 3.4. VAATED. 3.5. LÕIKED, RISTLÕIKED. 3.6. LIITED. 3.7. TINGMÄRGID. 3.8. SKEEMIDE, KOOSTEJOONISTE, ESKIISIDE JA EHITUSJOONISTE LUGEMINE. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · punkti, sirglõigu, tasapinna ja keha projektsioone · kujutisi masinaehituses oskab : · lugeda koostejooniseid, skeeme ja eskiise; · visandada skeeme ja eskiise. 5. Hindamine
(1.4) Siis saame algväärtuseks ülesande (1.1). esimest järku algväärtus ülesanne koosneb võrranditest ja ühest algtingimusest. (1.5) Def 1.3 Võrrandi (1.1) lahendit, mis rahuldab ka algtingimusi (1.4) nim selle võrrandi erilahendiks. Teist või kõrgemat järku võrrandile võib püstitada ka raja (väärtus) ülesande. 2. Dif.võr geomeetriline tõlgendus Esimest järku võrrandi ligikaudne lahendamise idee. Vaatleme esimest järku dif.võr. (2.1) See võrrand määrab igas tasapinna punktis P(x,y) tuletise y' väärtuse. Tuletis on aga võrdne integraaljoone tõusuga (täisnurgatang). Järelikult saame selle funktsiooni f(x,y) määramispiirkonnas suunavälja või vektorvälja . Iga lahendi integraaljoon läbib suunavälja nii, et igas punktis puudutab ta vektorvälja vektorit . erilahend, mis rahuldab algtingimust läbib punkti P( x0 , y0 ). Selline geomeetriline tõlgendus võimaldab dif.võr ligikaudselt lahendada.
Arvutada kondensaatori mahtuvus, kummagi plaadi laeng ja elektrivälja tugevus plaatide vahel, kui seal puudub dielektrik. MAGNETOSTAATIKA 78. Prootonite kimp liigub kiirusega 3.0 105 m/s läbi homogeense magnetvälja, mille magnetiline induktsioon on 2.0 T ja mis on suunatud z-telje positiivses suunas. Prootonid liiguvad xz-tasandil suunas, mis moodustab 30º z-telje positiivse suunaga. Leida prootonile mõjuv jõud. Prootoni laeng on +1.6·10-19 C. 79. Tasapinna tükki, mille pindala on 3.0 cm2, läbib homogeenne magnetväli, mille jõujooned moodustavad pinnatükiga 30-kraadise nurga. Leida magnetilise induktsiooni suurus, kui pinnatükki läbiv magnetvoog on 0.90 mWb. 80. Sirges horisontaalses vaskvardas on vool 50.0 A läänest itta. Varras on elektromagneti pooluskingade vahel, kusjuures magnetilise induktsiooni vektori suund on kirdesse ja suurus 1.20 T. A) leida 1.00 m pikkusele varda osale mõjuva jõu
a. Geodeetiline alus (ellipsoidi suurus, orienteeritus) b. Mõõtühikud (SI, briti mõõtühikute süsteem, vana vene mõõtühikute süsteem, nurgamõõduühikud) c. Kaardiprojektsioon 44. Mis on koordinaadid? a. Arvud, mis määravad punkti asendi tasandil, pinnal, ruumis (ristkoordinaadid, polaarkoordinaadid) b. Jaotatakse alguspunkti järgi: geotsentrilised, topotsentrilised c. Jaotatakse tasapinna järgi: ekvatoriaalsed, ekliptilised, horisontaalsed, orbitaalsed d. Geograafilised koordinaadid: astronoomilised ja geodeetilised (laius, pikkus) e. Paraleel -> väikering, Meridiaan ehk ortodroom -> suurring, Loksodroom 45. Mis on geotsentrilised koordinaadid? a. 0 on keskel b. x ja y lõikuvad ekvaatoril c. z on suunatud põhja d. kaardid on tasapinnalised e. maa->sfääriline->ellipsoid f
Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad Maa tiirleb ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit. Aastaaegade vaheldumise põhjustab asjaolu, et Maa telg on orbiidi tasapinna suhtes kaldu (23°27'). Nurk muutub perioodiga ~4100 a. ±1,5°. Lõunapoolkera suvel (3.01) on Maa-Päike kaugus minimaalne (0.983 AU). Põhjapoolkera suvel (4.07) on Maa-Päike kaugus maksimaalne (1.017 AU). Seetõttu langeb lõunapoolkera suvel atmosfääri ülapiirile kuni 6.9% intensiivsem päikesekiirgus kui põhjapoolkera suvel. Samas on lõunapoolkera suvi lühem 179.6 ööpäeva, põhjapoolkera suvi 185.6 ööpäeva. Öö ja päeva vaheldumine
' f ( x; y + y ) - f ( x; y ) Analoogselt y järgi lim y 0 y . Geomeetriliselt näitab osatuletis x järgi pinna (funktsiooni z=f(x;y) graafiku) puutujatasandi tõus x-telje sihis. Osatuletis z x' võrdub arvuliselt pinna z = f (x, y) ja tasapinna y = const lõikejoone puutuja tõusunurga tangensiga. Kõrgemat järku osatuletis- Olles arvutanud osatuletise , saame leida ka kõrgemat järku osatuletisi , 2z Teist järku osatuletist x järgi tähistame kas z xx'' , z x'' 2 , z x 2 , , tavaliselt eelistame teisena esitatud x 2 kirjapilti
Nende jõudude hulka kuuluvad risti pinda mõjuv rõhujõud �� ja piki pinda mõjuv viskoossusest põhjustatud hõõrdejõud ��. D) Hüdrostaatiline rõhk, omadused Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud Fp, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks (ka hüdrostaatiliseks pingeks) Hüdrostaatilisel rõhul on kaks omadust: hüdrostaatiline rõhk mõjub pinnaga risti. Tõestuseks oletame, et see pole nii. See tähendab, et elementaarjõud ja sellele vastav rõhk p ei mõju pinna suhtes täisnurga all. Kui nii siis saab jagada piki ja risti pinda suunatud komponentideks. Kui oleks olemas piki pinda
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ? ja geograafiline laius ?. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafiline pikkus ? on algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) ja punkti läbiva meridiaani tasandite vaheline nurk. Kuna Eesti ala jääb Greenwichi meridiaanist idapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline pikkus idapikkus. Geograafiline laius ? on ekvaatori tasapinna ja punkti läbiva loodjoone nurk. Geograafilist laiust mõõdistatakse ekvaatorist põhja või lõuna suunas. Kuna Eesti ala jääb ekvaatorist põhjapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline laius põhjalaius. Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest ühel punktil võib olla mitu geograafilist koordinaati. See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpselt välja arvutada. Mis on punkti geodeetilised koordinaadid, nende määramine
Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult. • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas. 2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas) Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust). Tugijala kõverdumine põlveliigesest on suurim vertikaali faasis. Käte hooliigutused on aktiivsed, kuid lõdvestatud. Tugijalg liigub sööstlikult taha (et minimeerida maandumise pidurdavat toimet) 5. Stardipakkude asetus rajal - Stardipakud tuleb asetada rajale selliselt, et ükski nende osa ei ulatu
Freesidel eristatakse järgmisi sooni: Vasakukäeline kruvisoon - mööda kruvijoont tõusuga paremalt vasakule kulgev soon. Paremakäeline kruvisoon - mööda kruvijoont tõusuga vasakult paremale kulgev soon. Kruvisoone samm H - lõikeserva kahe järjestikuse punkti vaheline kaugus silindrilise pinna ühel moodustajal. Soone profiil normaallõikes - soone pinna ja lõikeserva normaaltasapinna lõikejoon. Soone profiil ristlõikes - soone pinna ja freesi teljega ristioleva tasapinna (otspinna) lõikejoon. Soone raadius - soone põhja ümardusraadius. Freesimise lõikereziimi elemendid. Lõikekiirus v - teekonna pikkus (meetrites), mille ühes minutis läbib freesi teljest kaugeim hamba pealõikeserva punkt. Et lõikekiirus väljendatakse meetrites minutis, siis avaldub freesimise lõikekiirus valemiga: v = 3,14 D n / 1000 m/min. Kui on tarvis määrata freesi pöörete arvu minutis (pöörlemissagedust), siis kasutatakse valemit: n = 1000 v / 3,14 D p /min.
abil seatud vastavusse üks reaalarv z, siis öeldakse, et hulgal D on määratud kahe muutuja funktsioon z = f(x,y) ja kirjutatakse z=f(x,y) (x;y) C D ehk z=f(P) P C D. Sõltumatud muutujad ehk argumendid x, y ; Sõltuv muutuja z 42. Mis on kahe muutuja funktsiooni määramispiirkond, muutumispiirkond, graafik? Kahe muutuja funktsiooni määramispiirkonda kujutab teatud punktide hulk tasandil. Lihtsamatel juhtudel koosneb kahe muutuja funktsiooni määramispiirkond joontega piiratud tasapinna osadest. 43. Defineerida kahe muutuja funktsiooni osatuletised. Funktsiooni z=f(x,y, u, ...) osatuletiseks x järgi nimetatakse vastava osamuudu z ja argumendi x muudu x suhte piirväärtust x lähenemisel nullile: Funktsiooni z = f(x,y, u, ..) osatuletis y järgi: 44. Mis on mitme muutuja funktsiooni gradient? Gradientvektor on vektor funktsiooni määramispiirkonna mingis punktis, mille koordinaatideks on vastava osatuletise väärtused selles punktis
Vaatamata looduses ilmnevatele kõrvalekaldumistele nimetatakse õisi ja lehti jms siiski sümmeetrilisteks lihtsalt tunnetuse alusel. Sümmeetria õpetus käsitleb kujundite ja kehade mõõtmeid ja elementide ühtimist mingis korrapärases asetuses nii pinnal kui ruumis. SÜMMEETRIA LIIGID Matemaatiks liigitatakse sümmeetriat järgmiselt: 1. teljeline sümeetria 2. kesk-ehk tsentraalsümmeetria 3. sümmeetria tasapinna suhtes 4. eelnevate kombinatsioonid Teljeline sümmeetria Esineb nii tasapinnal kui ruumis. Kui kaks punkti, kaks ühtivat lõiku või kaks ühtivat kujundit asetsevad üks ühel pool, teine teisel pool sirget ehk telge nii, et nad ühtivad tasapinna kokkumurdmisel piki seda telge, siis nimetame neid sümmeetriliseks selle sirge suhtes. Sama tulemuse saame ka peegeldamisega, kusjuures peegli stame risti joonise pinnaga. Kunstnike hulgas nimettaksegi sümmeetrilist kujundit peegelpildiks
haare lõ iketeradest ohutus kauguses. Tö ödeldav detail peab olema kinnitatud rakise vahele. Kä epideme ees olevad kaitsepiirded tagavad tö ö tajale lisakaitse. 9. HÖÖVELPINGI JA PAKSUSMASINA KASUTAMINE Hö ö velpingil on tö ö õnnetuste sagedaseks põ hjuseks noavõ lli kaitseseadise vale reguleerimine võ i kasutamata jä tmine. Kä sitsi etteandega rihthö ö velmasina puhul tuleks vä ltida detaili tasapinna tö ötlemist osalises pikkuses. Noavõ lliga kokkupuute ohu vä hendamiseks peaksid masinad olema varustatud seadisega, mis seiskab võ lli kü mne sekundi jooksul Noavõ lli kaitseseadis peab olema: - sellise tugevusega, et see koormuse toimel ei purune ega deformeeru - piisavalt pikk, et katta noavõ lli ava tä ies ulatuses - piisavalt lai (võ rdne vä hemalt noavõ lli diameetriga)
Iseloomusta geograafilisi koordinaate Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafiline pikkus on algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) ja punkti läbiva meridiaani tasandite vaheline nurk. Kuna Eesti ala jääb Greenwichi meridiaanist idapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline pikkus idapikkus. Geograafiline laius on ekvaatori tasapinna ja punkti läbiva loodjoone nurk. Geograafilist laiust mõõdistatakse ekvaatorist põhja või lõuna suunas. Kuna Eesti ala jääb ekvaatorist põhjapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline laius põhjalaius. Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest ühel punktil võib olla mitu geograafilist koordinaati. See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpselt välja arvutada. 5. Iseloomusta geodeetilisi koordinaate
Seltsi eesmärk oli ,,puhtatõulise ja elujõulise eestlase" elushoidmine ja ,,tõupuhta" rahva arvu kasv. Selle eesmärgi nimel propageeris selts muu hulgas aktiivselt vaimuhaigete ja alaväärtuslike steriliseerimist. Selts suhtus negatiivselt eestlaste abiellumisse muulastega, kuid see polevat olnud tingitud mitte niivõrd rassismist, kui soovist ära hoida kultuurikonflikte ja nendega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. (Wikipedia) Seltsi siht oli võidelda "Eesti rahvatõu omaduslise tasapinna langemise vastu, samuti kaasa aidata üldtervishoidu puudutavates ettevõtmistes". (Kalling ,,Karskustöö....") Kava nägi ette teadustööd, emade- ja lastekaitse korraldamist, tervishoiu propagandat, tõuküsimuse uurimist jne. Esimeses karskusseltsi ja eugeenika seltsi ühisajakirjas ,,Tulev Eesti" trükiti ära eugeenilise sihiga 43 juhtlauset, mis põhinesid Kallingu sõnul mõningate erinevustega saksa eeskujule (Deutsche Gesellschaft fur Rassen-Hygienie)
kukkumist takistavate vahenditega. Statsionaarset redelit saab kasutada ainult juhul, kui trepi kasutamine ei ole võimalik. Kohtades, kus valitseb oht kukkuda üle katuse ääre või läbi katuse, tuleb rakendada ettevaatusabinõusid (kukkumist tõkestavad abinõud ). Veoste laadimine ja katmine toimub ainult selleks ettenähtud kohas. Laadimisestakaadid ja kaldteed peavad vastama laaditavate veoste mõõtmetele. Kaupade teisaldamisel eri tasapindade vahel tuleb tasapinna servale paigutada ääris ja võimaluse korral kindlad käetoed. 16. AKNAD , UKSED, VÄRAVAD Uste ja väravate asukoht, mõõtmed ja materjal valitakse nende kasutusotstarbele vastavalt Aknad, läbipaistvad või valgust läbilaskvad pinnad seintes, vaheseintes, ustes ja väravates peavad olema kaitstud purunemise eest tuleb need märgistada või tõsta sellise pinna silmatorkavust. Avatavate akende ning katuseakende avamine ja sulgemine peab olema turvaline. Avatuna ei tohi
Etüleeni seostumine inaktiveerib retseptorid ja vastus tekib. Seega näiteks retseptori etüleeni seostuskoha mutatsioonil retseptor jääb aktiivseks ja inhibeerib vastuse. Abstsiishape (ABA) OH O COOH Kuulub terpenoidsete ühendite hulka. On seskviterpeen kolmest isopreeni jäägist, seega sisaldab 15 süsiniku aatomit. ABA molekul esineb mitme isomeerina. Looduses esineb (S) cis isomeer – OH rühm on suunatud tasapinna taha ja kaksiksideme ümber paiknevad rühmad külgahelas on cis vormis (vt struktuurvalem). Sünteesitakse ka R isomer. On teada, et S isomer osaleb kiiretes reaktsioonides (õhulõhede sulgumine) ja R vorm aeglastes (idanemine). ABA esineb kõikides juhtkudedega taimerühmades, ka sammaldes ja vetikates. Esineb kõikides kudedes. Võib toimuda seostumine glükoosiga glükosiidide või estrite moodustumisega. Seostunud ABA on inaktiivne. Biosüntees võib toimuda kahel erineval viisil:
0 *10 5 m / s)*(cos 30 )k B = (2.0T )k F = q*v* B = (1.6 *10 -19 C)(3.0 *10 5 m / s)(2.0T )* (sin 30 i + cos 30 k)* k = = (-4.8 *10 -14 N ) j 79. Tasapinna tükki, mille pindala on 3,0 , läbib homogeenne magnetväli, mille jõujooned moodustavad pinnatükiga 30-kraadise nurga. Leida magnetilise induktsiooni suurus, kui pinnatükki läbiv magnetvoog on 0.90 mWb. Lahendus: Perspektiivvaade Vaade küljelt fb = B * A * cosj Apindala = 3.0 *10 -4 m 2 Jõud on risti pinnaga, seega magnetvälja suhtes kas 60 või 120 kraadi
kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, eriti teadusdokumendi kontekstis; maailmavaate kujundaja. 4. Mis on kaardi reaalsusmudel, milleks on teda vaja?
109 28 ' joon. 11): • sirgjoon tähistab paberi tasapinnal asuvat sidet; H H k o n fig u ra ts io o n • täiskiil (3) on sideme tähis, mis projitseerub paberi H tasapinnast vaatleja suunas; • punktiirkiil ( x) tähistab sidet, mis projitseerub tasapinna taha. Joon. 11 Inimorganismi fosfolipiidides leiduv kolamiin (etanool- H O CH 2 C H 2 N H 2 stru ktu ur amiin) sisaldab kahte sp3-hübridiseerunud C-aatomit) ehitus ja konfiguratsioon on toodud joon. 11.
2-butanool 3. STRUKTUURIISOMEERID erinevad funktsionaalsete rühmade poolest. Aldehüüdid on isomeersed sama arvu süsiniku aatomeid sisaldavate ketoonidega: NT: CH3 CH2 CHO CH3 CO CH3 molekulvalem propanaal propanoon C3H6O 4. GEOMEETRILINE ISOMEERIA esineb kaksiksidemega ühendites ning on tingitud aatomite või aatomirühmade erinevatest asendist kaksiksideme tasapinna suhtes. Cis isomeeril asuvad ühesugused aatomid või aatomrühmad ühel pool kaksiksideme tasapinda trans isomeeril paiknevad ühel pool kaksiksideme tasapinda erinevad aatomid või aatomrühmad: Cl Cl Cl H / / C=C C=C / / H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen
null siis ja ainult siis, kui jõu mõjusirge läbib seda punkti, mille suhtes moment leitakse. NB! Jõu momendi dimensiooniks SI-süsteemis on 1 N* m. B) Telje suhtes - Jõu moment telje suhtes iseloomustab jõu keha pööravat toimet ümber selle telje (kui see telg oleks kehale kinnisteljeks). DEF: Jõu moment telje suhtes on skalaarne suurus, mis on võrdne selle teljega ristuval tasapinnal võetud jõu projektsiooni momendi mooduliga telje ja selle tasapinna lõikepunkti suhtes, võetuna vastava märgiga. Mz (F) = (+-)| jMo( Fxy)j| = (+-)Fxy * d; MÄRGIREEGEL: ) pluss ja ( miinus *Jõu moment telje suhtes loetakse positiivseks, kui vaadatuna selle telje positiivsest otsast jõud püüab pöörata keha vastupäeva; ja negatiivseks, kui pööramine toimub päripäeva. Jõu moment telje suhtes 0: a) jõud ise on 0, F= 0 b) õlg on 0, s.t. komponendi Fxy mõjusirge läbib punkti 0. Ka kui jõu F mõjusirge lõikub vaadeldava teljega
Aldehüüdid on isomeersed sama arvu süsiniku aatomeid sisaldavate ketoonidega: NT: CH3 CH2 CHO CH3 CO CH3 molekulvalem propanaal propanoon C3H6O Created by Riho Rosin 4 13666324649407.doc.doc 4. GEOMEETRILINE ISOMEERIA esineb kaksiksidemega ühendites ning on tingitud aatomite või aatomirühmade erinevatest asendist kaksiksideme tasapinna suhtes. Cis isomeeril asuvad ühesugused aatomid või aatomrühmad ühel pool kaksiksideme tasapinda trans isomeeril paiknevad ühel pool kaksiksideme tasapinda erinevad aatomid või aatomrühmad: Cl Cl Cl H / / C=C C=C / / H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen
paljundati fotokopeerimise teel. 18. Aerofotode orienteerimise elemendid Mitmesuguste arvutuste tegemisel aerogeodeesias on vaja uuesti konstrueerida pildistamise momendil tekkinud projekteerivate kiirte kimpe. Selleks peavad olema teada aerofoto sisemise ja välimise orienteerimise elemendid. Sisemised orienteermiselemendid on: fk aerofotoaparaadi fookuskaugus; x ja y on peakiire e objektiivi optilise telje ja aerofoto tasapinna lõikepunkti koordinaadid aerofoto koordinaadistikus. Sisemise orienteerimise elemendid on määratud väga suure täpsusega (tavaliselt ±0,01mm). Objektiivi fookuskaugus on alati näha aerofoto servas ja x ja y suurused on antud aerofotoaparaadi passis. Praktiliste ülesannete lahendamisel võetakse x ja y väga tihti võrdseks nulliga, st kokkulangevaks aerofototsentriga. Kõnekeeles loetaksegi aerofoto telgede lõikepunkti aerofoto peapunktiks. Välimised orienteerimiselemendid.
35. Võrrelge Maad ja Marssi (Välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär). Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on pooluste kohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid
Pilet 5 Vedelkristallid, omadused ja nende praktiline kasutamine. Vedelkristallid kahe sulamistemperatuuriga, lähikorrastatus ja voolavus nagu vedelikel, aga samas ka tahkise omadused. Värvus sõltub temperatuurist, enamasti pikliku kujuga, peatelg suhteliselt jäik. Otstes erinevate polariseeritusega asendajad, et elektri ja magnetväljale reageeriks. Vedelkristallidel on erilised optilised omadused valguse polarisatsiooni tasapinna pöördumine neis on oluliselt suurem kui teistes optiliselt aktiivsetes kristallides, polarisatsiooni tasapinna pöördumine sõltub lainepikkusest. Kasutatakse ekraanides, nt väändnemaatilised vedelkristallid LCD-des. Samuti saab vedelkristallidega silmale nähtamatuid soojusvälju avastada nende temperatuuritundlikkuse tõttu. Klaasi töötlemise võtted. Puhumisega saab valmistada peaaegu kõiki klaasnõusid(pudelid, purgid, vaasid jne). Puhutakse
kulumise, liiga kõrge viskoossus aga kulutab pumpa kavitatsiooni kaudu. Kavitatsioon nähtus kui vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud e. mullid. See on eotud rõhu langemise ja tõusuga mis toimub kuni 1000 korda sekundis. Metalli pinnakihis tekivad pulseerivad pinged, mis põhjustavad metalli väsimist ja kulumist. Pumpade kavitatsiooniohu vähendamiseks pannakse nad võimalikult paagis oleva vedeliku tasapinna lähedale või paaki sisse. Õli peab olema piisavalt vedel käivitustemperatuuril ja piisavalt viskoosne töötemperatuuril tagamaks määrimise. ISO viskoossusklassid 22, 32, 46, 68, 100, 150 ( määratakse + 40 oC juures) Tavaliste hüdrosüsteemide puhul on õlide viskoossusandmed ligikaudu järgmised: · Optimaalne 30...50 mm2/s töötemperatuuril · Min 10...20 mm2/s töötemperatuuril · Max rootorpumbal 850 mm2/s käivitamisel · Max kolbpumbal 200..
54. Hüdrostaatiline ja dünaamiline rõhk ja nende valemid. Hüdrostaatiline rõhk ehk hüdrostaatiline pinge on rõhk, mis mõjub tasakaalu vedelikus. Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud F p, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks (ka hüdrostaatiliseks pingeks) Hüdrostaatilise rõhu puhul ei avalda gaasid ja vedelikud vastupanu nihkele, dünaamilise rõhu puhul aga avaldavad. Õhuvoolu dünaamiline rõhk kirjeldab õhuvoolu kineetilist energiat ristlõikes Pd= v2/2 Dünaamiline rõhk iseloomustab jõudu, millega liikuv ollus temale ette jäävaid asju edasi lükkab. 55.Kuidas liigitub vedelik voolamise järgi? Esineb kahte liiki voolamist:
Füüsikas defineeritakse rõhku kui pinnaühikule mõjuva jõu: F dF p= lim A = , (3.11) A 0 dA kus F on jõud, N, A pind, m2, ning p rõhk, N m-2 ehk Pa (paskal). Antud valem annab mitte keskmise rõhu, vaid rõhu ühes vedeliku punktis. Hüdrostaatiline rõhk mõjub vedelikule risti selle horisontaalse pinnaga ning on iga horisontaalse tasapinna igas suunas ühesugune. 3.3.2. Hüdrostaatika põhivõrrand 1755. aastal L. Euler kirjeldas matemaatiliselt ruumalaühikule mõjuvad jõud ning tulemusena sai hüdrostaatika diferentsiaalvõrrandisüsteemi järgmise kujuga: p - = 0 x p - = 0 (3.12)
mitu geograafilist koordinaati. See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpselt välja arvutada. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafiline pikkus on algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) ja punkti läbiva meridiaani tasandite vaheline nurk. Kuna Eesti ala jääb Greenwichi meridiaanist idapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline pikkus idapikkus. Geograafiline laius on ekvaatori tasapinna ja punkti läbiva loodjoone nurk. Geograafilist laiust mõõdistatakse ekvaatorist põhja või lõuna suunas. Kuna Eesti ala jääb ekvaatorist põhjapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline laius põhjalaius. 5. Mis on punkti geodeetilised koordinaadid; nende määramine? Geodeetilised koordinaatideks on B (laius) ja L (pikkus), mis määravad punkti asendi referentsellipsoidil. Kolmas koordinaat on geodeetiline kõrgus h, mis määrab punkti kauguse ellipsoidist piki normaali
Pinnajõu intensiivsus on pinge. Piki pinda mõjub tangentsiaalpinge , risti pinda mõjub normaalpinge p, mida hüdromehaanikas nimetatakse rõhuks. 1.4 Hüdrostaatiline rõhk (Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga A jagatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud F p, see on hüdrostaatiline rõhu- ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks ehk surveks.) Hüdrostaatilisel rõhul on kaks põhiomadust: Hüdrostaatiline rõhk mõjub risti pinnaga. Teise suunalisi jõude ei saa olla, muidu hakkab vedelik liikuma; vedeliku mingis punktis mõjuv hüdrostaatiline rõhk on kõikides suundades ühesuurune. 1.5 Vedeliku tasakaalu diferentsiaalvõrrandid Vaatleme tasakaalus olevat vedelikku. Vedelikule mõjuvad välisjõud dx, dy, dz; P=f(x,y,z).
·Diöötsiline e kahekojaline taim emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) ·Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) ·Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill). Õisiku tüübid: lihtsarikas ühe varre otsas palju erinevaid õisi (üleval vasakul), kännas lihtõisikute varred võivad olla erineva pikkusega, kuid moodustavad ühe tasapinna (üleval keskel), korvõisik (üleval paremal), liitsarikas lihtsarikate koondumine (all vasakul), pööris (all keskel), keeris (all paremal). Mõnikord on üksikud õied taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied. ·Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria) Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja. Astlad taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest.
Töökirjeldus Sisendotsakust saabuv vedel külmutusaine läbib kõigepealt filtri, mis eraldab võimalikud tahked kübemed, ja seejärel kuivatuspanuse, mis eraldab vee. Vedelikutase paagis on on reguleerklappi suunduva väljundtoru otsast kõrgemal. Piisava külmutusainekoguse puhul seadmes hoitakse sellega ära külmutusaineauru sattumine reguleerklappi. Vahepaak on ühtlasi rõhuaku, mis tasandab mootori pöörlemissageduse muutumisest tingitud rõhukõikumisi. Mõnedel paakidel on vedeliku tasapinna jälgimiseks klaasist vaatlusaken. Sealt näeb, kas väljuvas vedelas külmutusaines on soovimatuid gaasimulle. Vahel võib aknas olla ka sinakas kuul, mis liiga suure veesisalduse korral värvub punaseks. Kui mingil põhjusel on seade seisnud tühja või avatuna üle 20 minuti (täpne aeg sõltub valmistajast), on temasse välisõhust tunginud juba nii palju niiskust, et vahepaak tuleb vahetada. Paagi kuivatuspanus suudab siduda vaid (5...20) g vett
saadavale pinnale. Kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on selline geomeetriline keha, mille pind on kõikjal risti loodjoonega ning see ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. -Koordinaatide süsteemi loomine on geograafias oluline, sest nende abil määratakse vaadeldavate punktide asukohad maapinnal. Geograafiline laius on nurk, mis moodustub ekvaatori tasapinna ja sirgjoone vahel ning mis ühendab Maa keskpunkti ja vaadeldavat punkti Maa pinnal. Paralleelid on kujutletavad täisringid, mis on ekvaatori tasapinnaga paralleelsed. Suurimad on nad ekvaatoril, poolustel kujutavad nad endast punkte. Geograafilist pikkust iseloomustavad meridiaanid. Meridiaani tasapind läbib Maa telge ja lõikejoon maapinnal kujutabki meridiaani. 10. Aeg ja ajavööndid. NB! tunninurk. Kuupäevaraja. Maailmaaeg ja kohalik aeg. Kella kasutamisest
Taganurgaks (alfa) nimetatakse nurka treitera peatagatahu ja lõiketasapinna vahel, see vähendab tera ja tooriku vahelist hõõrdumist. Teravusnurgaks (beeta) nimetatakse nurka treitera esitahu ja peatagatahu vahel. Esinurgaks ( gamma) nimetatakse nurka treitera esitahu ning pealõikeserva ja lõiketasapinnaga risti oleva tasapinna vahel. Esinurk võib olla positiivne või negatiivne. Esinurk on positiivne, kui esitahk suundub pealõikeservast allapoole, ja negatiivne, kui ülespoole. Negatiivse esinurga puhul on tera tugevus suurem ja teda kasutatakse kõvade materjalide töötlemisel. Peale nimetatute eristatakse veel järgmisi treitera nurki: abitaganurk, peanurk plaanis, abinurk plaanis, tipunurk plaanis ja pealõikeserva kaldenurk. Peanurgaks plaanis ( fii ) nimetatakse nurka pealõikeserva ja ettenihke suuna vahel.
Töökirjeldus Sisendotsakust saabuv vedel külmutusaine läbib kõigepealt filtri, mis eraldab võimalikud tahked kübemed, ja seejärel kuivatuspanuse, mis eraldab vee. Vedelikutase paagis on on reguleerklappi suunduva väljundtoru otsast kõrgemal. Piisava külmutusainekoguse puhul seadmes hoitakse sellega ära külmutusaineauru sattumine reguleerklappi. Vahepaak on ühtlasi rõhuaku, mis tasandab mootori pöörlemissageduse muutumisest tingitud rõhukõikumisi. Mõnedel paakidel on vedeliku tasapinna jälgimiseks klaasist vaatlusaken. Sealt näeb, kas väljuvas vedelas külmutusaines on soovimatuid gaasimulle. Vahel võib aknas olla ka sinakas kuul, mis liiga suure veesisalduse korral värvub punaseks. Kui mingil põhjusel on seade seisnud tühja või avatuna üle 20 minuti (täpne aeg sõltub valmistajast), on temasse välisõhust tunginud juba nii palju niiskust, et vahepaak tuleb vahetada. Paagi kuivatuspanus suudab siduda vaid (5...20) g vett
osana sooritatakse käsuga INTERSECT. Erinevalt varem käsitletud käsust INTERFERE ei 13 jää siin lähteobjektid enam alles. Kui lähteobjektidel ühisosa ei olegi, siis uut objekti ei moo- dustata ja ka lähteobjektid ei jää muidugi alles. Ühtlasi ilmutatakse sel juhul teade Null region created deleted või Null solid created deleted. Objekti(de) peegeldamist ruumilise tasapinna suhtes teostatakse käsuga MIRROR3D. Juhul, kui peegeldada tuleb XY-tasapinnal, so. peegeldustasapind on paralleelne jooksva koordinaadistiku Z-teljega, saab ka ruumiliste objektide peegeldamist sooritada tavalise "kahemõõtmelise" peegeldamiskäsuga MIRROR. Käsu MIRROR3D täitmine algab valiku- hulga moodustamisega. Seejärel ilmutatakse kaherealine viip Specify first point of mirror plane (3 points) or [Object/Last/Zaxis/View/XY/YZ/ZX/3points] <3points>:
b) asendiisomeeria kordsed sidemed või funktsionaalrühmad paiknevad ühesuguse süsinike ja paigutusega süsinikuahela korral erinevalt c) Funktsiooniisomeeria - ainetel on erinevad funktsionaalrühmad 2) STEREOISOMEERIA aatomid on molekulis seotud ühtemoodi, kuid neil on erinev ruumiline paigutus. Struktuuriisomeeria alaliigiks on geomeetriline ehk cis-trans-isomeeria, mille korral paiknevad aatomiterühmad kaksiksideme tasapinna suhtes erinevalt. a) Trans-isomeeria aatomiterühmad paiknevad teine teisel pool kaksiksidet. Nimetus: trans-but-2-een b) Cis-isomeeria aatomiterühmad paiknevad ühel pool kaksiksidet Nimetus: cis-but-2- een Butaan ja 2-metüülpropaan on isomeerid. Neil on sama elementkoostis ja molekulmass, kuid erinevad
vastupidi S-konf. Anomeerid on monosahhariidide isomeerid, mis erinevad teineteisesst ainult anomeerse süsiniku konfiguratsiooni poolest. Anomeersed süsiniku aatomid on karbonüülsed süsiniku aatomid, mis hemiatsetaalsete/hemiketaalsete tsükliliste struktuuride moodustumisel muutuvad asümmeetrilisteks süsinikeks. D-suhkrud: kui anomeerse C aatomi juures paiknev OH-rühm on Haworth'i projektsioonis suunatud tsükli tasapinna alla, siis -anomeer, kui üles, siis -anomeer. L-suhkrud: vastupidine asetus. Esindajaid: riboos, glükoos, fruktoos, galaktoos. 3. Monosahhariidide derivaadid. Suhkurhapped: karboksüülrühm C-1 keto- või aldehüüdrühma asemel. karboksüül C-1 asendis > aldoonhapped (N: glükoonhape, galaktoonhape). Ainult lineaarne karboksüül C-6 asendis > uroonhapped (N: glükuroonhape, galakturoonhape). Tsükliline või lineaarne.
põhjas olevad väikesed püsimagnetid. Juhul kui rikkekood viitab õli liiga kõrgele temperatuurile või kui õli on muutunud pruuniks või on õlile lisandunud põlemise hais, tuleb õli alati vahetada! Käigukasti õli tasapinda kontrollitakse töösooja (u. 80°C) mootori töötamisel tühikäigu pöörlemissagedusel. Enne kontrollimist tuleb liigutada aeglaselt käiguvalitsat kõikidesse asenditesse. Õli tasapinna kontrollimiseks on käigukastidel õlimõõtevarras või ülevooluava. Õlimõõtevarras võib mõnel mudelil olla kahepoolne, üks pool on õli tavaliseks kontrollimiseks ning teine pool on õli taseme ligikaudseks kontrollimiseks külma mootori korral. Ülevoolutoruga käigukastidel valatakse käigukastile õli natuke juurde ning töösoojuse saavutamisel juhitaks ülemäärane õli ülevoolutoru kaudu ära. 6.2 Korralise hoolduse kontrollsõit
üks neist läheb piki varrast ja ülejäänud sümmeetriateljed läbivad varda tsentrit C ning peavad olema vardaga risti 47. Kus on peainertstelg (-teljed) sümmeetrilise keha korral? Kui ühtlasel kehal on sümmeetriatelg, siis on see ka üheks tsentraalpeainertsteljeks. 48. Kus on peainertstelg juhul, kui kehal on sümmeetriatasapind? Kui ühtlasel kehal on sümmeetriatasapind, siis selle tasapinna igas punktis üks peainertstelg on risti selle tasapinnaga. 49. Mis on tsentraalpeainertsteljed ja tsentraalpeainertsmomendid? 3. Keha masskeskmest lähtuvaid peainertstelgi nimetatakse tsentraalpeainerts-telgedeks. 4. Inertsmomente tsentraalpeainertstelgede suhtes nimetatakse tsentraalpeainertsmomentideks. 50. Mis on tsentrifugaalinertsmomendid? Ixy=sum(mixiyi) 51. Loetleda tsentrifugaalinertsmomentide 6 omadust (internetiõpiku põhjal).
alkeen, fenooli puhul benseen 41. Millistel orgaanilistel ühenditel esineb cis-trans-isomeeriat? Mille poolest need isomeerid teineteisest erinevad? Tuleb osata ka määrata, millised ained neid isomeere moodustavad (näiteks: butaanhape või buteenhape, 1-buteen või 2-buteen) Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk geomeetriline isomeeria on stereoisomeeria liik, mille korral aatomirühmad paiknevad tavaliseltkaksiksideme, mida ei saa ümber telje pöörata, tasapinna suhtes erinevalt. Cis-trans- isomeeriat esineb ka tsüklilise ehitusega molekulidel, kus on samuti keemiliste sidemete pööramine tsüklilise ehituse tõttu võimatu. Cis-trans-isomeerias on kaks isomeeri vormi: cis ja trans. Kui asendusrühmad on orienteeritud mõlemad samas suunas, siis on tegemist cis vormiga. Kui asendusrühmad on orienteeritud aga vastassuundades, siis on tegemist trans vormiga. Ka tsükliliste ühendite puhul on cis-trans-isomeeria võimalik. Juhul kui mõlemad
47.Defineerida jõu moment telje suhtes. Kirjutada ka valem. Jõu momendiks telje suhtes nimetatakse selle telje mistahes punkti suhtes võetud momendi projektsiooni sellel teljel. M z ( F ) = Fxy d 48.Defineerida jõu moment telje suhtes kasutades jõu projekteerimist teljega ristuvale tasapinnale. Jõu moment telje suhtes võrdub teljega ristuval tasapinnal võetud jõu projektsiooni momendi mooduliga telje ja selle tasapinna lõikepunkti suhtes võetuna vastava märgiga. 49.Anda jõu momendile telje suhtes kaks definitsiooni. Jõu momendiks telje suhtes nimetatakse selle telje mistahes punkti suhtes võetud momendi projektsiooni sellel teljel. Jõu moment telje suhtes võrdub teljega ristuval tasapinnal võetud jõu projektsiooni momendi mooduliga telje ja selle tasapinna lõikepunkti suhtes võetuna vastava märgiga. 50.Mida nimetatakse jõu momendiks mingi telje suhtes. Kas see on skalaarne või
· tugi-liikumisaparaadi häired - arvuti ja selle klaviatuuriga töötav inimene on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisanduvad sellele töö monotoonsus, samade tööliigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaks määratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi-liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga. Ollakse seisukohal, et igapäevase klaviatuuri ja hiirega töötamise tagajärjeks võib olla pidevast ülepingest tingitud kahjustus ja haigused, mis on põhjustatud lihaste korduvate koormuste poolt (=lihasväsimus). Nende põhjuseks on: istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud klaviatuur; ebasobiv iste; emotsionaalsed koormused; kestev töö klaviatuuriga
CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6) Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4. Isomeeria · Lisaks ahela ja asendiisomeeriale on alkeenides ja tsüklilistes ühendites veel cis, transisomeeria. See tuleneb asendusrühmade erinevast asetusest kordse sideme või tsükli tasapinna suhtes. AREENID 1. Aromaatsed ühendid · Benseen üldvalem C6H6. Tsükliline. 1,5 kordsed sidemed. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine elektronide pilv. Benseeni molekuli struktuur on aromaatne struktuur. 19 Benseeni struktuuri kujutamisel on mitu võimalust. Kõige rohkem kasutatakse esimest ja
CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6) Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4. Isomeeria · Lisaks ahela ja asendiisomeeriale on alkeenides ja tsüklilistes ühendites veel cis, transisomeeria. See tuleneb asendusrühmade erinevast asetusest kordse sideme või tsükli tasapinna suhtes. AREENID 1. Aromaatsed ühendid · Benseen üldvalem C6H6. Tsükliline. 1,5 kordsed sidemed. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine elektronide pilv. Benseeni molekuli struktuur on aromaatne struktuur. 19 Benseeni struktuuri kujutamisel on mitu võimalust. Kõige rohkem kasutatakse esimest ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
