Atterdag oma meretaguse valduse Saksaordule maga müüa. · Taani vasallid kartsid vabaduse piiramist ja üritasid seda "maha müümist" igati takistada -> sellises õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. · 1345a. Jüriööl(ööl vastu 23.aprilli) alustasid harjulased relvastatuf mässu, põletadis mõisaid, kirikuid, tapsid kõik kättesaanud sakslased ja valisid enda hulgast 4 kuningat. · Edasi läksid mässajad Tallinnat piirama -> Pöördudi Rootsi esindaja, Turu foogti(Taani ja Rootsi olid tollal sõjajalal) ja Pihkva vürti abi. -> Lubati saata abi. · Läänemaalased alustasid piiramist Haapsalust. Kohalikud sakslased pöördusid saksa ordu poole. · Liivimaa meister Burchard con Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal -> pöördus otsekohe tagasi -> kutsus eestlaste kuningaid Paidesse aru andma -> eestlased läksid koos Tallinna
Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi. Peale nende oli Eestis keskajal alevid, millest osa sai linnaõiguse hiljem (sealhulgas Keila, Otepää ja Põltsamaa). 1296. aastal on Helmold de Lode kirjas 1 Lübecki raele maininud oma linnu Lodenrodet ja Koilat, mille kohta puuduvad muud andmed. Kõige suurem linnadest oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 – 8000 inimest. 14. sajandil võis Tallinnat nimetada ka üheks Baltimaade suurimaks linnaks. Tartus oli elanikke 5000 – 6000. Teistes linnades oli mõnisada kuni paar tuhat elanikku. Linnad tekkisid teede ristumiskohtadesse, laadaplatsidele, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedale. Hiljem said linna õigused veel Kuressaare, Paldiski, Valga ja Võru. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, mis asus üldjuhul linna südameks
EESTI AJALOO Eesti muinasaja periodiseerimine: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg. Eesti muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi. Muinasaja lõpuks ja keskaja alguseks Eestis loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud võõrvõimude järgi. Kiviaeg. Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajavahemikku alates esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu kuni esimeste pronksist esemete kasutusele võtmiseni. Kiviaega Eestis jagatakse omakorda kaheks suuremaks perioodiks: keskmine kiviaeg (e mesoliitikum) ning noorem kiviaeg (e neoliitikum). Jääaja tõttu puudub Eesti ajaloos vanema kiviaja (e paleoliitikumi) periood. Mõiste arheoloogiline kultuur - ühelaadsete leidudega muististe rühm, ...
Ülestõus otsustati korraldada öösel, kui vaenlased magasid ning ei osanud seda oodata. Toimiti kindla kava järgi. Harjumaal põletati kirikuid, mõisaid ja tapeti sakslasi. Suur saavutus oli Padise kloostri vallutamine, see põletati koos 28 mungaga. Lühikese ajaga vabastati võõrvõimust terve Harju v.a. Tallinn. Seejärel koonduti ja valiti 4 üldjuhti (keda nimetati kuningateks). Umbes 10K meheline ühine vägi asus Tallinnat piirama ja panid laagri püsti linna lähedale. Abi paluti Turu foogilt, kes oli Rootsi kuninga Soome asehalduriks. Kuna Rootsil oli vaen Tallinna vastu, lubati tulla suure väega appi. Kuigi võidu korral pidi Rootsi kuningas allutama Tallinna endale, arvati see olevat parem variant kui Taani. Samal ajal tõusis ülestõus ka Läänemaal. Surmati sakslasi ja koonduti Haapsalu alla. Harjulased ja läänemaalased olid koostööd teinud juba muistse vabadusvõitluse päevil, seega
Rangele kontrollile allutati ka ühiskondlik- ja kultuurielu. Suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ning isegi raamatuid. Lisaks sellele natsionaliseeriti ehk riigistati ka kõik eraettevõtted ( pangad, kauplused, kohvikud jne ). Seda kõike tehti majandusreformi nime all. Kõikide uute reformide tulemusena langes elatustase nind tekkis ka toidu- ja tarbeainete puudus. Vagun küüditatutega, 1941. a. Vene- Saksa sõda 1941. aastal Kuna Stalin andis käsu kaitsta Tallinnat iga hinna eest, siis koondas Punaarmee juhatus Tallinna anna kõik käepärased jõud. Tallinnlasi ise sunniti rajama ümber linna punkreid, kaevikuid, okastraattõkkeid ja tankitõrjekraave. Kõigest sellest aga ei piisanud ning 28. augustil marssisidki Tallinnasse sisse Salsa väed. Eestlased aga unustasid kogu eelneva viha sakslaste vastu ning tervitasid neid kui vabastajaid. Nad olid veendunud, et Saksa vägi ajab Punaarmee välja ning et Eesti saab omariikluse taastada.
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1) FEODAALNE KILLUSTATUS ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad 2) RISTISÕJAD · Mõiste- Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096-1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud · Sajandid- 11.13. sajandil ( 1096-1270 ) · Ajendid- 1) paavsti võimu laiendamine(paavst soovis ülemaailmset paavstiriiki) 2) Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas) 3) Majanduslik aspect (Saada ida rikkused enda kontrolli alla ) 4) Kirik ja feodaalid soovisid saada enda alla kaubateid 5) Taheti vabastada Püha Maa, kus oli kristuse haud · Tagajärjed- 1) Jeruus...
Ajalugu 18.10.12 Põhjused miks eestlased vabadusvõistluses alla jäid.Leia vähemalt 4. ;Ordu koosnes väljaõppinud sõduritest ;Nende relvastus oli parem ;Vaenlasi oli rohkem,nad said tuua abivägesid ;Maakondade vaheline koostöö oli halb Kuidas toimus linnuste piiramine? -ehitati piiramistorn,vallikraav täideti kokkukantud puudega ja torn läkati nende peale.Lätlased koos ammuküttidega ronisid üles ja surmasid noolte ning odadega paljusid linnuses. Kuidas eestlased käitusid vaenlastega? -Nad vangistati , pandi jalapakkudesse ja ahelatesse , raha, vara ja hobused võeti ära ja jagati omavahel.Tapetute kehad heideti aga mööda välju laiali koertele järada. Eestlaste suhtumine ristiusku? -hästi, vanad jumalad ei sobinud enam..taheti uut. -halvasti,nad ei tahtnud ristimist. 07.12.2012 Jüriöö ülestõus 1343-45 Ülestõus valmistati ette hoolikalt.. Appi käidi palumas Rootsit ja Venemaad. Ülestõusu algus 1343 23.apr Puhkes harjumaal , seal oli kõige...
pool Viru-Jaagupi kihelkonnas Küti mõisas, kus Kügelgenid pidasid kodukooli. Selles koolis õppisid kunstniku poeg Konstantin von Kügelgen ning kaksikvenna Gerhardi poeg Wilhelm von Kügelgen ja Carl Timoleon Neff. Kõigist neist kujunesid väljapaistvad 19. sajandi maalikunstnikud. Kunstnik sai ka Konstantini tütrest Sally von Kügelgenist. 1827. aastal asus Kügelgen lõplikult elama Tallinnasse, kuid jätkas Krimmi-teemaliste teostega, maalis ideaalmaastikke. Tal valmis rida Tallinnat ja selle ümbrust kujutavat veduutmaali. Karl von Kügelgen maeti Tallinna Kopli kalmistule aga tema perekond on maetud Simuna kirikuaeda. Looming Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks. Enamik Karl von Kügelgen loodusmaale oli sarnase ülesehitusega: pildi
Rootsi · Samal ajal üritas Eestis oma osa haarata Rootsi kuningas -> rajas 1220.aastal tugipunkti Lihula linnusesse -> ristis seal inimesi. · Kuninga lahkumise järel -> saarlaste malev linuse alla -> rootslaste vägi löödi puruks -> edaspidised vallutusplaanid nurjati. Eesti muistne vabadusvõitlus Eestlaste "taassünd" · 1223. aasta algul eestlased ründasid kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. · Õnnestus tagasi saada kogu maa · Tallinnat ei saadud ainult tagasi. · Pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade uurde. · Taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arvestavat sõjalist toetust -> vastutasuks venelased nõudsid vürstide ülemvõimu tunnustamist ja neile andami maksmist. Eesti muistne vabadusvõitlus Tartu, Muhu ja Saaremaa hävimine · Riia peapiiskop ja mõõgavennad kogusid end ja alustasid peagi järkjärgulist maa tagasivallutamist. · Tartu 1224
- linnus lõhuti maha Eestlaste üldine pealetung - taheti venelased kogu Eestist välja kihutada saarlased kutsusid kõiki üles oma eeskujule järgnema, nad õpetasid kiviheitemasinaid ja teisi sõjariistu ehitama - vabastati Varbola linnus - 1223 tungisid sakalased Viljandi linnuses jumalateenistuse ajal sakslastele kallale - võiduteate Otepääle ja Tartu peagi needki vabad - kogu maa tagasi oma valdusesse ainult Tallinnat ei suudetud vabastada - hävitati kõik, mis oli ristiusuga seotud, pöörduti endiste kommete juurde tagasi, kindlustati linnuseid, ehitati kiviheitemasinaid, õpiti ambu käsitlema - algasid uued sõjakäigud - 1223 suurem eestlaste rüüsteretk Ümera piirkonda sakslased ründasid ootamatult ja võitsid - 1223 suvel sakslaste ja abiliste 8000-meheline vägi Viljandi linnuse alla pikaajaline äge piiramine, linnust ei vallutatud, eestlased
arvas,et mõisamajandu vajab uuendusi ja pärisorjus tuleks kaotada.Browne hakkas selle nimel tegustema.1765.aastal kinnitas Browne positiivsed määrused e.seadused talupoegade olukorra kergendamiseks.See oli saam edasi,kuid selle polnud kontrolli ning 1784.aastal puhkesid pearaharahutused,mis viis puuaiasõjani talupoegde&soldadite vahel *Vene-Rootsi sõda1788-1790:Rootsi tahtis oma alasid tagasi ning 1788.aastal alustas Rootsi sõda Venemaa vastu.1790.aastal sai Rootsi Paldiski,üritas Tallinnat ka saada,kuid see ebaõnnestus.Rootsi ei saanud balti aadli toetust,kuna aadlil oli tsaaritruudus.Suurenes talupoegade pagenemine Rootsi&Soome.Sõda tõi elanikele lisakohustusi.Tsaarivalitsus andis loa vabatahtlikest jäägrikorpuse loomiseks. 3)Vaimne kultuur 18.saj *Kultuurimõjutused 18.saj-Venemaa oli kultuuriliselt mahajäänud,seega tihenesid suhted Saksamaaga.Sinna mindi õppima ning sealt tulid haritlased siia tööle
kaotanud - isa tahab poja ise viia Kadrinasse ja temaga teepeal veel juttu rääkida ja viina juua - õed tulid vennaga hüvasti jätma, loodavad, et tuleb ikka elusana tagasi, kurvad - tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku
kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasallid alistusid Poola kuningale. 1563 – 1570 – Rootsi ja Taani (Poola) vaheline Põhjamaade Seitsmeaastane sõda. 1569 – Poola ja Leedu liituvad üheks riigiks Rzeczpospolita nime all. 1570 – hertsog Magnus määratakse Ivan IV poolt “Liivimaa kuningaks”. 1570 – 1571 – Vene väed piirasid Magnuse juhtimisel edutult Tallinnat. 1575 – 1576 – Vene väed vallutasid kogu Eesti, välja arvatud Tallinna linna ja Hiiumaa. 1576 – 1579 – tegutses Vene vägede vastu Ivo Schenkenbergi juhitud talupoegadest koosnev lipkond. 1577 – Vene väed piirasid edutult Tallinna linna ja purustasid Pirita kloostri. 1582 – Venemaa ja Poola sõlmisid Jam Zapolski vaherahu. 1583 – Tartus rajati jesuiitide ordu poolt kolleegium.
pool Viru-Jaagupi kihelkonnas Küti mõisas, kus Kügelgenid pidasid kodukooli. Selles koolis õppisid kunstniku poeg Konstantin von Kügelgen ning kaksikvenna Gerhardi poeg Wilhelm von Kügelgen ja Carl Timoleon Neff. Kõigist neist kujunesid väljapaistvad 19. sajandi maalikunstnikud. Kunstnik sai ka Konstantini tütrest Sally von Kügelgenist. 1827. aastal asus Kügelgen lõplikult elama Tallinnasse, kuid jätkas Krimmi-teemaliste teostega, maalis ideaalmaastikke. Tal valmis rida Tallinnat ja selle ümbrust kujutavat veduutmaali. Karl von Kügelgen maeti Tallinna Kopli kalmistule aga tema perekond on maetud Simuna kirikuaeda. Looming Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks. Enamik Karl von Kügelgen loodusmaale oli sarnase ülesehitusega: pildi
kaotanud - isa tahab poja ise viia Kadrinasse ja temaga teepeal veel juttu rääkida ja viina juua - õed tulid vennaga hüvasti jätma, loodavad, et tuleb ikka elusana tagasi, kurvad - tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku
Tütar seda aga ei soovi vasttärganud armastuse tõttu pealtnäha ringreisiva rüütli Gabrieli vastu. Venelaste tulekuga mõisa, kus pidi laulatus toimuma, jääb kõik pooleli ja Agnese (mõisapreili) päästab surmast Gabriel. Viimane on tegelikuses Vene vürst, vaid pahuksis tsaariga ja seetõttu tagaaetav. Otsides oma isa, kohtab ta Agnest ja pulma ajal päästab ta. Koos liiguvad nad Tallinna poole ja kihluvad tee peal. Enne Tallinnat kohtavad nad seal Ivo Schenkenbergi - Gabrieli kasuvenda, kes on eestlaste väeülem ja keda kutsutakse Eesti Hannibaliks. Ka Ivo armub Agnesesse ja võtab ta vangi ning tapab Gabrieli ja laseb ta jõe voogudesse visata. Tänu imele leiab Gabrieli tema isa, kes teda ravib, koos minnakse Venemaale, kus lepitakse tsaariga ära ja Gabrielist saab Vene rindel kõige tähtsam pealik. Samal ajal peab Agnes ikkagi oma isa soovil abielluma junkur von Risbieteriga, kes ta vahepeal üles leidis
Eesti Vabariigi Valitsus pole nimelt kokku leppinud ühises integratsioonipoolitikas ning suhted idanaabriga ja siin elavate venelastega on segased. Siin elavad muulased (siin kontekstis venelased), kes sooviksid integreeruda, kaebavad keeruka kodakondsusseaduse üle. Meie, eestlased, omakorda ei soovi enda sekka rahvaid, kes siin püüavad oma keelt ja oma õiguseid maksma panna. On meid oma vaadete pärast kritiseerinud väliskülalistel ehk õigus? Septembris külastas Tallinnat Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president René van der Linden. Oma kõnes kritiseeris ta korduvalt Eesti kodakondsuspoliitikat. Ta kordas süüdistusi, et Eestis on liiga palju mittekodanikke ning et venelastel on kohalikul tööturul raskem kui eestlastel. (Koorits 2007) Samas näitas ta üles võhiklikkust Eesti tegelikkuse tundmise suhtes, väites näiteks, et kohalikel valimistel saavad osaleda vaid Eesti kodanikud
Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme. Pilt.1 vaade Toompealt Tallinna ajalugu Eestlased, keda kutsuti ka rävalasteks rajasid Toompeale 10. sajandi lõpul Väikese linnuse, mille ümber oli eesti kaubitsejate turuga, Oleviste kiriku kohal oli skndinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga.Vene kroonikates on Tallinnat nimetatud ka Kolõvaniks. 13. sajandi alguses hõivasid linnuse taanlased. Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindamise, mis tähendab Taani linna või linnust ning sellest on tulnud ka eesti keelne nimetus Tallinn (Talyna) mida on esmakordselt mainitud 1536. aastal. Nimetus Reval tuleb ilmselt asulat ümbritsenud Rävala maakonna nimest. Soome põgenenud maarahvas võttis endaga kaasa ka vallutuseelse nime Kesoniemi. Toompea jalamile ehitatud
Maastikuarhitektuuri osakond Maria Derlõs ARII Harju, Niguliste ja Rüütli tänava vahelise kvartali haljasala detailplaneeringu analüüs Ruumilne planeerimine I osa üleanne nr. 1 Tartu 2009 Sissejuhatus 1944. aasta märtsi alguses pommitas Nõukogude punaarmee lennuvägi mitut Eesti linna, nende hulgas rünnati 9. märtsil Tallinnat. Sihikule võeti sõjaliste objektide asemel hoopis elupiirkonnad, millest paljud tehti maatasa. Kõige rängemalt sai kannatada Harju tänav. Niguliste kirik süttis, pommitabamusest purunesid nii Vaekoda kui ka palju teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet ja ligi 40 protsenti elupinnast. Pommitamises hukkus 463 ja sai haavata 659 inimest; üle 20 000 inimese jäi peavarjuta. Nendele kruntidel hoonestus taastamine kerkis päevakorrale juba 1960ndate lõpul, kui
Tallinna Nõmme Põhikool Balti kett Kodutöö Tallinn 2006 Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendav katkematu 600 kilomeetri pikkune inimkett, milles ühendas käed kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. 23.augustil 1939
Nõukogude võim püüdis saavutada seda, et kõigi liidus olevate rahvaste esindajad kasutaks selliseid sõnu ja väljendeid nagu meie, meie maa, kogu maa, meie sportlased, üleriigiline Nõukogude Liidu tähenduses, mitte kohalikus tähenduses. Nõukogude võim taotles seda, et eestlaste jaoks oleks peallinn Moskva, mitte Tallinn. Näiteks esines selliseid absurdseid juhtumeid, kus ühes ja samas ajalehenumbris võis pealinn tähendada kord Tallinnat, kord Moskvat. 2. Grammatiline sarnastumine 2.1 Refleksiivsete verbide ja lausete kasutamine Vene keele mõjul on refleksiivverbide kasutamine eesti keeles määratu palju laienenud. Refleksiivide tuletamine on muutumas peaaegu paradigmaatiliseks ning refleksiivsuse väljendamine ise ikoniseerub refleksiivsust seostatakse üha sagedamini üksnes u-sufiksiga,
Novembris 1561 - Ordumeister O. Kettler alistus Poola kuningale Sigismund II Augustile, kes andis Lõuna-Eesti aadlikele oma privileegid, millega endiste mõisnike valdused säilisid. Kettler hakkas valitsema Kuramaa hertsogiriiki. Tema perekond valitses seal veel kaua aega. 1572-1577 oli kogu mandri Eesti välja arvatud Tallinn Venemaa käes. Ivan IV abil kuulutas MAGNUS välja Eesti Kuningriigi. Magunus on olnud ainuke Eesti kuningas. Vastutasuks aitas Magnus vene vägedel kahel korral Tallinnat piirata. KOLME KUNINGA PERIOOD Peale Liivi sõda jätkusid Poola ja Rootsi vahelised sõjad. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti jagunes neljaks maakonnaks ehk kreisiks: Harju, Viru, Järva ja Läänekreis. Neile lisaks 7 linnuse lääni: Tallinn, Paide, Rakvere, Norra, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Linnuseläänide allosadeks olid mõisaläänid. Riigimõisate valitsejateks olid foogtid. Kuninga esindajaks oli Tallinnas kuberner. Kohalik rüütelkond käis koos Maapäevadel - rüütlite omavalitsus
ordu agressiivsest välispoliitikast distantseeruda. 4. Taanile muutus oma alade valitsemine tülikaks ja vähetasutavaks, seepärast otsustati alad Saksa ordule maha müüa. Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343. a ööl vastu 23. aprilli alustasid harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast 4 kuningat. Edasi asuti Tallinnat piirama. Enda abivägedest ei jagunud, pöörduti lähima Rootsi esindaja ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Läänemaalased piirasid Haapsalu sisse. Ei Taani ega Saare-Lääne piiskopkond ei suutnud midagi sissepiiramistega peale hakkata, niisiis pöörduti Saksa ordu poole. Paides toimusid 4 kuninga ja ordumeistri vahelised läbirääkimised ning eestlased tapeti. 5. Keskajal mõis oli maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti
Praktika toimus minul 22. sept 17. Jaanuar. Selle aja jooksul õppisin ma palju uut, küll aga enam jaolt telekommunikatsiooni erialaselt ehk puutusin kokku rohkem nõrkvooluga. Praktikal tegelesin paljude erinevate tööülesannetega Tallinnas kui ka Tartus. Põhilisteks töödeks olid videokaamerate paigaldamine, valvesüsteemid ja turva ja tulekahjusüsteemide hooldus, sai ka paigaldatud pealt kuulamiseks mikrofone. Palju sai ringi sõidetud mööda Tallinnat, et teostada ATS hooldusi. Lisaks sellele sai veel silmaringi laiendada seoses selle tööga ja inimestega suhtlemist. Alguses teostasin kergemaid töid nagu nt. kaabli vedamine, andurite ja videokaamerate puhastamine. Järgnev aruanne sisaldab ülevaadet minu tegemistes antud ettevõttes ja hinnangut praktika kohta. Individuaalülesanne sisaldab elektri arvestite paigaldust. 2 1. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS
moskvaga oli alati kuidagi kokkuleppele saadud, aga nüüdsest enam mitte tartu piiskopkonnaga on kõik saare-lääne piiskopkond tahab oma valdused rahaks teha ning müüb need Taani kuningale, kes ostab need oma vend hertsog Magnusele vene väed jätkavad vahelduva eduga mandri-eesti rüüstamist tallinna, harju-viru ja järva truudusvanne rootsile 1561 lähevad rootsi võimu alla toompead piirati mitu nädalat vene vägedel ei õnnestu tallinnat vallutada (pirita klooster hävineb) ordu väed keelduvad toompealt lahkumast rootsi väed peavad relvajõuga nad sealt ära ajama toompea oli maaisanda, mitte linna oma (nagu toomemägi) talupojad kannatavad, isandad ei suuda neid kaitsta, alustavad selle tõttu mässu kuramaa hertsogiriik 1561 gotthard kettler ordu hakkab poola vasalliks väina jõest põhjas olevad riigid poola valduseks, lõunapoolsed gotthardi isiklikeks
· 1788.a alustas Rootsi kuningas Gustav III uut sõda Venemaa vastu, kasutades ära Venemaa sõda Türgiga · Sõjategevus takerdus, sest Rootsi laevastikul ei õnnestunud saavutada ülekaalu Läänemerel ja ka maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada. · 1790. aastal korraldasid rootslased ootamatu dessandi Paldiskisse ning sundisid kohaliku garnisoni kapituleeruma · Rootsi püüdis oma kätte saada ka Tallinnat kuid sõda lõppes 13. mail 1790 toimunud Tallinna merelahingus Rootsi lüüasaamisega · Sõlmiti Värala vaherahu sõjaeelse korra taastamisega Usuelu 18. saj. · 1739. a. Helle esimene Piibli eestikeelne trükk · Pietismi levik Jõudis Eestisse Saksamaalt 17201730ndatel Pieta lad Pühadus, vagadus Taotleti suuremat vagadust Püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole Peeti vajalikuks lugeda iga päev pühakirja
Tallinna kujunemine (autonoomseks) linnaks: Varasema uurimistöö alusel paiknes enne taanlaste vallutusretke 1219. aastal Toompea mäel Lindanise linnus ning mere ääres sadam. Arutletud on isegi võimaluse üle, et tänapäeva Tallinna all-linnas võis paikneda venelaste ja/või põhjala rahvaste kaupmeeste kaubahoov, kuid arheoloogilised tõendid selle kohta puuduvad. Peale Lindanise lahingut täiustasid taanlased puidust linnust. Mõõgavendade ordu okupeeris Põhja-Eestit ja Tallinnat aastatel 12271238. Selle aja jooksul ehitati esimene kivist linnus Toompeale. 1230-ndatel kutsus ordumeister Wolquin Ojamaalt saksa kaupmehi all-linna elama, millele lisandusid siin arvatavasti juba varem elanud Skandinaavia kaupmehed. Selle jaoks ehitati Oleviste ja Niguliste kirikud, mis olid esialgu kaitsekirikud ja pelgupaigad, sest linnamüüri veel ei olnud. Tallinna all-linn kujunes nende kahe kiriku vahele. Toompeal paiknesid maaisandad (Taani
pidanuks maapiirkondadesse käskjalgu välja saatma. Tekst on privileegiks Tallinna Jaani seegile, sest selle lõpuosa kõlab: "seetõttu olgu igaühel, kes soovib oma hingeõnnistuse pärast midagi oma liikuvast või liikumatust varast annetada Tallinna pidalitõbiste vendade majale, selleks vaba voli." Kui tegemist on seegiga, mida tunneme Jaani seegi nime all, viitab selle tolleaegne olemasolu naabruses asuvale linnalisele asulale. 1237.aastal, kui Gregorius IX volitas Wilhelmit Tallinnat Taani kroonile tagastama, mainitakse küll ainult linnust. Viis kuud hiljem teeb Gregorius endiselt juttu vaid tallinna linnusest ja ümbritsevatest maadest. Kolm kuud hiljem sõlmitud Stensby lepingus nimetatakse lisaks kindlusele juba eraldi ka Tallinna linna. On kaheldav, et nende kuude jooksul mingi plahvatuslik areng toimus, vaid ilmselt on asi erinevas sõnavalikus, mis võis olla tingitud nii paavstikantselei ebapiisavast informeeritusest seoses Eesti olukorraga kui ka dokumentide
Paraku see kohtumine aga ei toimunud. Üle terve Eesti peetud kõnekoosolekutel toetas J. Pitka eestlaste võitlust koos saksa väeosadega. Ta hoiatas rahvast liialt lääneliitlastele lootmast, kuna need toetasid meie maad vallutada püüdvat vaenlast, ja kutsus rahvast ise otsustavalt võitlema oma kodumaa eest. Kogu admiral Pitka tegevus oli rajatud arvamusele, et Eesti piirikaitserügemendid ja teised väeosad taanduvad Narva ja Tartu rindelt Tallinna suunas ja asuvad Tallinnat kaitsma. Selle J. Pitka plaani elluviijaid oli aga ainult kaks - admiral ise ja vabadussõdalaste liikumises tuntuks saanud kapten P. Laaman Olles samal ajal täielikus teadmatuses rinnetel tekkinud olukorrast, jäi Pitkale mulje, et eesti üksused ei soovi Eesti eest võidelda ja taanduvad Saksamaale. Pettunud admiral otsustas aga sellest hoolimata oma kavatsused teoks teha ja asus Tallinna kaitset organiseerima, kuigi tal puudus vajalikul hulgal mehi, relvi ja võitlusvõimelisi ohvitsere.
Hansakaubanduse ja siseturu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks hoopis laiemad võimalused. Tülikam oli kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Pilet nr. 7 1. Võitlus Vana Liivimaa pärandi ümber 2. Jüriöö ülestõus Taani kuningas Valdemar IV otsustas Eesti valdused maha müüa Saksa Ordule. Võimuvahetuse ajal püüdsid eestlased oma olukorda parandada. Jüriööl 1343 alustati relvastatud mässu. Piirati Tallinnat ja Haapsalu. Sündmused Paide linnuses eestlaste kuningate tapmine. Talupoegade poolt toimus Saaremaal Pöide ordulinnuse hävitamine. Abivägedega õnnestus Saksa ordul talupojad alistada. Jüriöö ülestõusu võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks. Pilet nr.8 1. Vaimuelu Rootsi ajal 17.sajandi alguses vallitses Põhja-Euroopas renessanss. Hästi levinud oli trükikunst ja krijasõna kättesaadavus oli tehtud lihtsaks.
Ajaloo arvestus 15.okt.2015 Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227 Tagajärjed: 1) eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 2) eestlased ristiusustati 3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis, kirikukünnis, hinnus) ja kohustused 4) kultuuridevaheline konflikt tekkis Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus: Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saa...
vormiliselt iseseisev Eesti nõukogude vabariik. Sisuliselt oli tegu Nõukogude Venemaa marionettriigiga, mis loodi selleks, et näidata Eestis toimuvat siinse kodusõjana. Samaaegselt tegid põrandaalused kommunistlikud agitaatorid kogu Vabadussõja vältel aktiivset õõnestustööd ka Eesti tagalas ja sõjaväe ridades. EESTI RAHVAVÄELASED KAEVIKUS Sõjaliselt ülekaalukal Punaarmeel õnnestus 1919. a jaanuarikuu alguseks vallutada ligi pool Eesti mandrialast. Pealinna Tallinnat jäi Punaarmeest lahutama vaid umbes 30 kilomeetrit. Siis saabus aga murrang 7. jaanuaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed (15 000 meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada üldist vastupealetungi. Umbes kolme nädalaga veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike üksustel, nt kõrge moraaliga soomusrongide meeskondadel ja Julius Kuperjanovi pataljonil.
Samal päeval alustas Narva lähistel pealetungioperatsioone venelaste 2. löögiarmee. Tule avas üle tuhande suurtüki ja miinipilduja, millest paisati lääne poole üle 100 000 mürsu ja miini. Jaanilinna sillapead ründavad punaarmee väeosad löödi Nordlandi ja Nederlandi meeste jõududega esimese kolme päeva jooksul tagasi. Nordland ja Nederland jäid oma kohtadele püsima aprillikuu keskpaigani. 9. märtsil pommitasid punalendurid meeletus vihas kaitsetut Tallinnat. Nendel pommitamistel kasutati ka ameerika-inglise lennukeid. Rünnakutel Eesti linnadele puudus sõjaline mõte. Meie inimestes hirmu tekitamine, demoraliseerimine, oli peamiseks eesmärgiks. Kuid ka seekordne massiline terror ei murdnud eesti rahva tahet kaitsta oma kodu, oma vabadust. 11. märtsil läksid 2. löögiarmee väed kogu rinde ulatuses uuesti rünnakule. Ühes kohas põhja pool Narvat õnnestus venelastel jõgi jälle ületada. Algasid verised kähmlused, mille
(1708 a Lesnaja lahing ja 1709 a Poltaava lahing); rootsi väed löödi puruks ja Karl XIIs koos Mazepaga põgenes Türki. 1708 toimus esimene sõjaline kokkupõrge Vinni mõisa lähedal ja rootslased kaotasid. Venelased kartsid Rootsi peavägede ja Karl XII siia jõudmist ja selles hirmus lasti süstemaatiliselt õhku Eesti? Saksa elanikkond küüditati, ühtegi keskaegset maja pole. ,,KäsuHansu nutulaul" 1710 vallutasid vene väed Riia ja enamus vallutamata linnu; asusid Tallinnat piirama. Algas üks viimaseid suuremaid katkuepideemiaid, millel lisanud ikaldus ja nälg. 1710 Tallinn ja Eestimaa rüütelkond kapituleerus Venemaale. Sellega oli Eesti alal langenud Vene riigi koosseisus. Sõjategevus jätkas mujal. 1718 sai Karl XII surma. 1721. a sõlmiti Uusikapunki e Nystadi rahu Venemaa ja Rootsi vahel, millega 1) Venemaa sai endale Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa koos Viiburiga 2) Venemaa tagatsas Rootsile ülejäänud endapoolt
Riigikohtupidamine: läänistatud aladel pidasid kohut vasallid, ordumaadel komtuurid ja foogtid. PILET 3 1) Muutused ühiskonnas varasel metalliajal Varanduslik ebavõrdsus Kindlustatud asulad ( => eraomad), siiski elas suurem osa avaasulates Maapealsed kalmed (kivikirstkalmed) Pealik ehk „kuningas“ (<- kihistumine) 2) Jüriöö ülestõus Mis – Harjulased piirasid Tallinnat, läänemaalased Saare-Lääne piiskopist piirasid Haapsalu. Paides toimusid läbirääkimised ning Saksa ordu surus mässu maha. Miks – Taani kuningale muutus Eesti hertsogkonna valitsemine tülikaks ja vähetasuvaks. Kuningas otsustas valduse Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid aga, et uus maaisand on rangem ja nad tegid kõik, et otsus teoks ei saaks. Ka
saare ajaloost 20.00 Jõuame tagasi Prangli saarele, kus me läheme tagasi turismitalusse, kus toimub väike lõkkeõhtu, kus grillitakse kohalikku kala. 4.päev 9 -10.00 Hommikusöök turismitalus 12.00 Lahkumine prangli saarelt. 13.30 Jõuame tagasi hotellis 14.00 Lõunasöök 15.00 Vaba aeg nautimaks Tallinnat 5.päev 6 -7.00 Äratus ja hommikusöök 8.00 Lahkumine Tallinnast ning seame sammud Lõuna suunas. 11.00 Jõuame Tartusse, kus saabume hotelli Dorpat (http://www.dorpat.ee/) 12.00 Lõuna hotellis 13.00 Ekskursioon Tartu linnas ( Ülikool, Vanalinn, AHHAA keskus, Lennumuuseum) 17.00 Õhtusöök 18.00 Läheme AURA veekeskus ujma (http://www.aurakeskus.ee/) 21.00 Ööoode
VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taa...
kohta. Hiljem kasutati mõistet ainult eestlaste kohta. · Adramaa- maa suuruse ühik. Põllumaa, mida hariti ühe adraga. Tavaliselt oli ühe talupere valduses üks adramaa. Suurimate muinasaja maakondade (Viru, Ugandi, Sakala, Saaremaa) suurus oli ~3000 adramaad. · Aolinn- varalinnaline asula muinasajal; tähtsamate kaubateede ristumiskohtadesse rajatud suuremad asulad, kuhu oli koondunud palju käsitöölisi. Aolinnadeks loetakse Tallinnat, Tartut ja Otepääd. · Rehielamu- elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba. Selle laepealsetel partel kuivatati vilja, mis ei jõudnud põllul valmida. · Vanemad- varandusliku kihistumise käigus esile kerkinud rikkamad ja mõjukamad külade- ja kihelkondade juhid, kes juhtisid ka sõjakäike. · Malev- kihelkonna ja maakonna tasandil moodustatud sõjaline üksus muinasajal. 5
Selle tulemusena nimetas grupp singli valiku ekslikuks Peale kontserte Jaapanis ja Austraalias, algas vaikne ajastu. Rammstein istus stuudiosse maha ja hakkas kirjutama uut materjali uue albumi jaoks, mis pidi viitama nimele Mutter. 2001 ilmus album, mis oli seekord täiesti uus ja erines eelnevatest albumitest. Massiline austus Rammsteinile algas ka Eestis. Peale singlite "Links 2 3 4" ja "Ich will" väljumist läks grupp Euroopa tuurile, mille raames külastas ka Baltimaid, samuti Tallinnat. Kevadel ning suvel 2004 Rammsteini grupp reisis mööda erinevaid Euroopa maid, andes ka mitmeid intervjuusid massimeediale. Grupi osalised teatasid ka uue albumi valmimisest, mida tehti Hispaania päikese all. 4 Peale kaht aastat loomingulist vahepausi Rammstein ilmus tagasi koos uue singli, video ja album Reise Reise"-ga. Seekord uus singel ja video "Mein teil" hämmastas kõiki, isegi kõige pühendunumad
Luuletus. Pigem nagu nutulaul. Seda peetakse ka esimeseks eestlase kirjutatud luuletuseks.] Rootsi viis väes Ukraina aladele ja loodeti abi Türgilt, et liit Vene vastu. See osutus aga valeks käiguks- 1709 võit venelastel Poltaava lahingus, pööras sõjaõnne nende poole. KarlXII koheldi Türgis kui vangi, alles 5a pärast sai pääsema. Vene võit seal andis võimaluse olukorda enda kasuks pöörata ka Eesti ja Läti aladel. Piirati Riiat ja Pärnut ja Tallinnat, e suuremad tugipunktid rootslastel. 1710 alistusid ka Pärnu ja Tallinn ja Riia. Tallinnaga otsene sõjategevus lõppes. Oli katk, see aitas sõdijatele kaasa. Linnas katkusuremus oli suurem kui maal, kuna elanikkond rohkem koos tihedalt ja ei saanud ka lahkuda piiramise ajal. Rootsivastane liit taastus- selle vastu asusid uuesti sõdima ka Taani ja Poola. Sõjategevus veel u 11a. Eesti alasid ei puudutanud, see toimus Soome aladel, Norras (kuulus toona Taani koosseisu) ja Põhja-Saksamaal
Balti provintsid 3 kubermangu. Riiklikud ümberkorraldused. Kreis = maakond. Uute kreisilinnadena Paldiski ja Võru. Paldiski linna plaan ja sõjasadama piirjoon suhteliselt primitiivne ja täisnurkne hoonestus. Võru linn mõisamaale uus kreisikeskus. Tallinna linna laienemine 18 sajandi ajaloolisele Toompea ümbrusele ja Toompea all-linnale hakkas 2 laienema ida, lääne ja lõuna suunas. Tallinnat ümbritsesid varasemal ajal suvemõisad ja eeslinnad. Rakvere, Paide, Viljandi, Valga enamuses ikkagi balti-saksa elanikkonnaga alamas staatuses linnad. Väikesed, madala hoonestusega linnad. Erandiks Kuressaare ja Haapsalu olid võrreldes teisega paremas positsioonis. Kaubandus, käsitöö ja põllumajandus. Raske teha vahet kus on linn ja kus alevik. Kui mõisad kaotasid õiguse piirangute seadmise loomiseks linnadele hakkasid linnad tunduvalt kiiremini kasvama.
See andiski kaupmeestele suure sõnaõiguse. Üldlevinud arusaama järgi olid ju nemad linna rikkuse loojad. 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhja-Eesti võimuvahetus: Taani riiklik võimsus kahanes, Eestimaa hertsogkonna valitsemine muutus tülikaks ja väheusutavaks, seega müüdi Põhja-Eesti Saksa ordule. Jüripäev (jüriöö) 23. aprill 1343. – harjulased alustasid relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased. Edasi asusid Tallinnat piirama. Valiti ka 4 kuningat. Ülestõusu põhjused: eestlaste rahulolematus majandusoludega – koormised kasvasid, taheti võimu enda kätte. Läbirääkimised Paides 1343. mai: eestlased nõustusid Liivi ordu vasallideks hakkama, kui nende esiotsas ühtegi isandat ei ole. Kuningatelt päriti aru ka selle kohta, miks nad nii palju sakslasi tapnud olid. Kuna kuningatele taheti selle eest karistus määrata, said nad vihaseks ja toimus kokkupõrge. Seepeale
aasta oktoobris vältas vaid paar päeva, sest tsaar oli lihtsalt läbisõidul välismaalt Peterburi. 1718. aastal viibis ta linnas koos sõjaväeeskaardiga aga ligi kuu aega. 1719. aasta juunis oli külaskäik koos laevastikuga taas mõnepäevane. 1721. aasta visiit, mis vältas 25. maist 16. juunini, oli aga vast pidulikem, kuna tegemist oli osaga tsaari suurest Baltikumi-ringreisist. Viimast korda, 1723. aasta juulis, külastas Peeter Tallinnat juba keisrina. Peetrile meeldisid mered ja ta võttis endale missiooni muuta Venemaa mereriigiks. Tema teine ambitsioon oli muuta Venemaa euroopalikumaks. Ta oli käinud Versailles' lossis Prantsusmaal ning soovis seda jäljendada. Nii lasi Peeter I Tallinna ja Peterhofi Versailles' lossi koopiad rajada. Kuna Peetrile nii väga meri meeldis, ehitati lossid mere äärde ning kuna arhitekt Niccoln Michetti oli itaallane, lähtub loss itaalia villatüübist. Milanos asuva lossi
29. novembril marssis Punaarmee Narva sisse. Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuun täitis aga Kremlist tulevaid käsklusi. Natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku, mood. põllumajanduslikke ühisettevõtteid jms. Punaarmee kiire edasitung jätkus pärast Narva hõivamist. Enamlaste kätte langesid Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Oht ähvardas Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Kaitseliit oli veel nõrk, ennast alahinnati, ülehinnati vastast. Rahvaväe loomine ähvardas läbi kukkuda. Jõukam rahvas püüdis Eestist põgeneda. Murrang Ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima, rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid. Algas vabathtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon).
Rammstein istus stuudiosse maha ja hakkas kirjutama uut materjali uue albumi jaoks, mis pidi viitama nimele Mutter. Läks palju aega mööda, kuni 2001. aasta alguses ilmus TV'sse klipp "Sonne", mis alustas uute austajate laine. 2001 ilmus album, mis oli seekord täiesti uus ja erines eelnevatest albumitest. Massiline austus Rammsteinile algas ka Eestis. Peale singlite "Links 2 3 4" ja "Ich will" väljumist läks grupp euroopa tuurile, mille raames külastas ka Baltimaid, samuti Tallinnat. Peale kontserti grupp tunnistas, et on üllatunud sellisest väga mõnusast vastuvõtust austajate poolt ning nimetas Tallinna kontserdi üheks parimaks nende tuuril. Samuti esines Rammstein MTV auhindade jagamisel Saksamaal. Grupi populaarsus kasvas järsult peale Mutteri sõnade arvustust ja video ilmumist sellele laulule. Paljud inimesed, kellele ennem Rammstein ei meeldinud, hakkasid nüüd Rammsteini austama. Peale imepärast edu hakkas nende
tuld ja kui märguandeks süüdati maja, siis võis see paista suurema märgutulena. Teiselt poolt on see ka uue majandusaasta algus, versioon, et eestlased tahtsid uut majandusaastat alustada vabadena. Kõik, kes ette jäid, löödi maha. Haha. Eestlased valisid endale neli kuningat. Need ei olnud kaasaegsed kuningad, pigem kuningas kui sõjaväe juht. See näitad koordineeritust, teatud organiseeritust. Nelja kuninga juhtimisel läks eestlaste sõjavägi piirama Tallinnat. Abipalved saadeti nii Rootsi kui Pihkvasse. Ordu vägi jõudis põhjapoolsemasse linnusesse, Paidesse. B. Von Dreibeben, ordumeister, kutsus neli kuningat läbirääkimistele. Kuningad tapeti Paides, seega jäid eestlased ilma oma juhtidest. Orduvägi liikus samuti Tallinna alla. Tallinna all, Sõjamäel, toimus Sõjamäe lahing eestlased vs ordu liikmed. 14 mai. Sõjavägi pudenes/põgenes laiali, no ei saanud jagu ordust, mis teha. Väiksemate gruppide alistamisega nägi ordu ikkagi
Albert. Taanlastele tulid omakorda appi lääne-slaavlased. Taanlaste Danebrog lippu saamise lugu. 1220 - Rootslased, kuningas Johani juhtimisel tungisid Lääne-Eestisse - Lihulasse. Peale peavägede lahkumist löödi nad sealt eestlaste poolt tagasi. 1220 - Algas võidu ristimine. Taanlsed tulid põhjapoolt, sakslased lõunapoolt. Saksalased poosid üles Pudi- Viru vanema, sest viimane oli usu Taanlastelt vastu võtnud. 1221 - Saarlased harju- ja virulaste abiga üritasid vallutada Tallinnat, kuid see ei õnnestunud. 1222-1223 - Saaremaa piiramine. 1222 - Taani kuningas lasi Saaremaale kivilinnuse ehitada. Kui välis müürid olid püsti aetud, läksid põhiväed Saaremaalt minema. Saarlased tungisid allesjäänutele kallale ja ajasid nad saarelt minema ning lõhkusid ka pooleli oleva kindluse müürid. Selle lahinguga õppisid saarlased tundma kiviheite masina ehitust. õppisid neid ka ise tegema ja õppetasid selleks ka eestlasi. 1223 algus - Algas eestlaste pealetung mandril
*1561 pikem paus Liivimaal, sest Venemaa pidi vägesid korrastama, kuid Läänemerel sõdisid Taani ja Rootsi. *1569 Põltsamaa kuningriik Magnuse valduses. Venemaal juba vallutatud alad, lõi pisikese vasallriigi. Magnus abiellus Ivan IV sugulasega ning määras ta kuningaks. Oli liitlasena kasulik. Magnus aga ei olnud hea valitseja ning tekkisid tülid. *1571-72 Venelaste suurem pealtung, koondati vägesid, et vallutada Liivimaa. *1570ndatel venelased edukad, *1572 piirati Tallinnat. *1577 peaaegu kogu mandri eesti vene võimu all. Tln'a piiramine aga ebaõnnestus, sest: 1.rootsi oli abiks 2.linnaelanikel motivatsioon 3.venelaste laagris epideemiad, haigused, 4.Venelastel puudus tugev laevastik, ei suudetud merelt rünnata ning seega sai Rootsi vabalt mööda merd eestlastele süüa jms abiväge tuua, seetõttu ei tekkinud ka linlastel nälga ja ei antud alla. Talupojad Liivi sõja ajal:
ja loodi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 2. Rahvuskomitee ja noored vastupanuliikujad judsid oma seisukohtades ksmeelel kui Rahvuskomitee etteotsa valiti Otto Tief, kes oli vanema plvkonna juhi Jru Uluotsa hea sber. 3. 18. septembril prooviti taasiseseisvumine vlja kuulutada, Uluots mras ametisse Vabariigi Valitsuse. 4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp. 5. 21. septembril lahkus enamus valitsuse ttajatest Tallinnast. 6. 21. septembri htul rndasid Tallinnat Nukogude Liidu pommitajad ja 22. septembril tungisid Punaarmee tankid Toompeale ning lasid Pika Hermanni tipust Eesti lippu alla. II Maailmasja lpp Eesti jaoks : 1. Teises maailmasjas sai Eesti rngalt kannatada. 2. Rahvastik vhenes ligi veerandi vrra. 3. Mitmed linnad pommitati puruks, Narva hvines tielikult. 4. Eesti langes taaskord Nukogude Liidu okupatsiooni alla, sellel korral kll ligi pooleks sajandiks. 7) Eesti Nukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV) - Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) :
2. Rahvuskomitee ja noored vastupanuliikujad jõudsid oma seisukohtades üksmeelel kui Rahvuskomitee etteotsa valiti Otto Tief, kes oli vanema põlvkonna juhi Jüru Uluotsa hea sõber. 3. 18. septembril prooviti taasiseseisvumine välja kuulutada, Uluots määras ametisse Vabariigi Valitsuse. 4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp. 5. 21. septembril lahkus enamus valitsuse töötajatest Tallinnast. 6. 21. septembri õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude Liidu pommitajad ja 22. septembril tungisid Punaarmee tankid Toompeale ning lasid Pika Hermanni tipust Eesti lippu alla. · II Maailmasõja lõpp Eesti jaoks : 1. Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. 2. Rahvastik vähenes ligi veerandi võrra. 3. Mitmed linnad pommitati puruks, Narva hävines täielikult. 4. Eesti langes taaskord Nõukogude Liidu okupatsiooni alla, sellel korral küll ligi pooleks sajandiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
