Pilvede värvid - märkmed (0)

Pilvede värvid – märkmed
Tegelased:
ISA (JAKOB)
EMA (ANNA)
ELL (LAPS)
LEIDA (LAPS)
KRÕÕT (LAPS)
ANTS (LAPS)
IRMA (LAPS)
TÄDI (ELFRIEDE)
MAGDA (TÄDITÜTAR)
HELIN (TÄDI TÜTRETÜTAR)
HUBERT, INDREK ( NOORMEHED – SÕJAPÕGENIKUD)
Tegevusaeg ja koht: 1944, talu küla Eesti põhjarannik
I vaatus
4. veebruar
- poeg Ants läheb sõtta, ema mures, sest see ta ainus poeg ja talupärija, 2 last on juba kaotanud
- isa tahab poja ise viia Kadrinasse ja temaga teepeal veel juttu rääkida ja viina juua
- õed tulid vennaga hüvasti jätma, loodavad, et tuleb ikka elusana tagasi, kurvad
- tädi tuli ka Antsu saatma , kudus talle kindad , tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s
- pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub
10. märts
- tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud , pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere
- Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal
- Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku
- Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus
- tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest, ütleb lootusrikkalt, et varsti lõppeb seda
25. märts
- tulesähvatused Tallinna pool ja Tapal, lennukid lendavad
- isa teatab, et nende külast Milde põgenes Soome peigmehe ja vendade juurde, esimene paat sai lahkuda, sest jää oli kadunud
- isa-ema arutavad, et tood nii palju, keegi ei jaksa enam, ehk peaks mõned loomad ära andma
- Ants on lõpetanud reservohvitseride kooli, õpetab sõdureid, õnneks kodule lähedal, Suure- Jaanis
- Leida tõttab tuppa , teatab, et Irma tuli bussiga ning Väino on sõjas surma saanud (Irma poeg), isa ( sakslane ) ajas poja sõtta, võitles sakslaste eest
- tädi uurib Irmalt omade kohta, Irma ütleb et tütar ja tütretürat elavad hästi
- Irma teatab, et sõidab mehe ja lastega ära Sakasamaale, laev läheb homme , tuli hüvasti jätma, küsis vanematelt kuldmünte, isa läheb tütart saatma Loksale bussi peale
25. aprill
- lennukid lendasid kogu öö, kuulda oli 3 kauget mürsku
- isa tahtis paadi ära tõrvata, et saaks merele minna
- Ants saadeti rindele, loodeti, et ka Irma jõudis ilusti kohale
- endiselt kõik väsinud tööst, saadeti kiri normide vähendamise asjus vallale, polnud abi
- kana munes esimese muna, Ell tõi selle emale
- Ell räägib, et 20 inimest juba nende külast pere ja lastega Soome läinud, Milde aga oli seal surma saanud kopsupõletiku tõttu, ema vastab, et lähevad need, kes kardavad
- Krõõt ja Leida tulevad teatega, et täditütar ja tema tütar tulevad külla, ema käskis tütardel puhtad riided selga panna
- Magda ja Helin saabuvad, otsivad ema, ta oli jälle keldrisse peitu pugenud pommitamise eest, embavad teineteist, Elfriede räägib, kui hirmul on oma lapse ja lapselapse pärast
- Krõõt ja Leida tulevad puhastes riietes , Helin ütleb selle peale fui ja seletab, et need pole üldse moodsad riided ja linnas nad meestega tantsima küll ei saaks, neiud vastavad, et nende jaoks on oluline puhas riie ja kõnnivad solvunult minema, Helin vabandada ei kavatse
- Magda teatab, et läheb tütrega Soome ja sealt edasi Rootsi, sest seal ei sõdita, lubab rahuajal tagasi tulla, Tallinnas võimatu elada, nõuavad onult kulda, Elfriede kurb, sest see kuld pidi tema silmade raviks jääma , Magda vastab aga, et ema on lootusetult pime ja selle vastu ei saa
- isa käskis Krõõdal ja Leidal hobused valmis panna ja Helini ja Magda Männikule viia, annab tädi mündid ja ise veel lisaks, lauldakse üheskoos
II vaatus
29. juuli
- Anna ja Jakob on võtnud enda juurde tuppa sooja puhkama sõjapõgenikud, sõjamehed jäävad magama v.a Indrek ja Hubert (sõjapõgenikud), kes hakkavad vaikselt suupilli mängima ja laulavad, peretütred liituvad nendega, et veidi muusikat kuulata
- Indrek ja Hubert olid Viljandist, põgenesid metsa, sakslased otsisid neid, lõpuks läksid Soome
- Kiidavad talu, kuid õed räägivad kui kehv on nende elu siin, mehi pole, tööd palju, külm kevad, kehv viljasaak , loomadel polnud väljas süüa, sest muru polnud
- õed räägivad, et neil on teine talu veel, mille isa neile ostis, sõdurid peavad neid rikkaks
- õed uurivad, kas meestel naisi ka on, Hubertil pole, Indrekul on, kuid neiud jäi ema põetama, tuleb talle hiljem järgi
- ema kutsub tüdrukuid uuesti magama, sest homme on tööpäev, Krõõt ja Leida lähevad, Ell veel jääb, sõdurid ei taha, et nad lahkuks, ütlevad, et vaatasid nende seast endale juba pruudid välja
- Indrek jääb magama, Ell ja Hubert jäävad vestlema , Hubert palub neidu naiseks , tahab teda Viljandimaale oma suurde tallu viia, mille isa temale jätab, Ell räägib, et oskab hästi talutöid ja kududa, kedrata, lammast pügada jne, sõdur tahab neidu endale perenaiseks, kes oleks toas ja aias ja kasvataks lapsi, kiidab Ellu, et ta on veel lisaks ilus ja heasüdamlik
- Ell räägib et läheb homme metsa ja kui armas oleks, kui keegi teda ootaks tagasi, Hubertu suudleb teda ja lubab talle homme metsa appi minna
- Ema läheb kolmandat korda tüdrukut magama ajama , Ell lahkub
30. juuli
- hommikul ärgates mehi polnud, Ell oli kurb, mehed olid kell 4 hommikul paadiga lahkunud
- selgus, et Hubert oli tahtnud Ellu öösel üles ajada, aga ema takistas meest, ema lohutas tütart, et sõjapõgenikud tulevad ja lähevad, pole mõtet, nemad aga jäävad
- Ell on masendunud, sest peavad õdedega koguaeg tööd rabama, pidudel ega kiigel käia ei saa ning on kõik üksikud, mehele ei saa, ütleb, et vanemad on mures ainult talu saatuse pärast
- Leida ja Krõõt ärkavad uudisega, et tahavad nädalapärast Soome minna, kohad on juba kinni pandud, küsivad isalt raha, isa on raevus, käsib tüdrukutel kohe välja tööle minna
- tädi läheb Anna juurde ja räägib, et tahab surra, kuna sõda on nii jubedaks läinud, „Mis elu see on? Hirm. Paanika . Vaikimine .“ (lk 80)
- Anna vastab, et see on rahva elu, rahvas – see on lootus ja ootamine (terve vastus hea sisuga, lk 80)
21. august
- isa ja ema vestlevad sõjast – meres palju miine, lennuk kukkus jälle alla, laev läks põhja, aga ilm on olnud hea ja talutööd on edenenud hästi, ka vilja, kartuli ja marjasaak on tänavu hea
- Krõõt ja Leida lahkuvad , kogusid ise raha kokku asjade müügiga, plaanivad Irma ja Magda üles otsida kas Rootsist või Saksamaalt, isa vihane , et tütred kodumaale ei jää, Krõõt vaidleb vastu, et kui tuleb kommunistlik võim, pole enam Eestit, kuid isa vaidleb vastu, et läbi aegade on oldud küll Vene ja küll Saksa võimu all, kuid ikka on eestlased oma asju vaikselt edasi ajanud
- tütred puiklevad ikka isale vastu, et kõik võetakse käest ära ja tuleb jälle mõisaaeg, kuid nemad tahavad elada, sest on noored
- isa seisab ukse ees, keeldub raha andmast, kogus neile selle siinpool lahte eluks, tüdrukud siiski lahkuvad, kuna ukse kaudu ei saa, lähevad aknast
- Ants jõuab koju, Ell läheb talle vastu ja embab, Ants põgenes, igatses koju, räägib, et hakkab nisu niitma , Ell keelab, ütleb, et teda otsitakse juba ammu ja talul on pilk peal, vend peab end peitma , metsa minema, ei tohi kodus ööbida, ust põmmitakse, Ants põgeneb heinalattu
18. september
- sõda on juba päris ligidale jõudnud, septembrikuu on hull olnud, pole kunagi varem elus nii palju tööd tehtud
- Ants pidi kell 3 öösel koju tulema , Ell on küüdis neljandat päeva, Ants tegi tööd öösiti, Tädi surnud, Ants kaevas talle haua
- Hubert saatis Ellule sõnumi, et ootab teda endiselt
- Ants läheb Soome, isa annab talle kaks kotitäit kulda kaasa, mis veel alles olid jäänud, palus pojal meelde jätta, et kusagil on isa ja ema ja päriskodu, kus ta on sündinud ja lapsepõlve veetnud jms
- Laulavad üheskoos ja Ants lahkub
21. september
- kostub sõjamüdin: pommiplahvatused, lennukid, siis kuuldub vankrirataste kolin ja saabub Ell
- Ell teatab, et Eesti kuulutati iseseisvaks, ema arvates on see tühi jutt, isa lisab, et Kunda, Jõhvi ja Rakvere on juba venelaste käes, Ell lisas , et peaministriks on Otto Tief, Tallinn on tühi ja kõik põgenevad, Ell käis Meriväljal Irma ja Magda maja vaatamas, see oli rüüstatud
- isa rääkis Ellule, et täna öösel läheb viimane paat üle lahe Soome ja selles on 3 kohta broneeritud, emale, isale ja Ellule, kuid isa ja ema on terve õhtu mõelnud ja jõuavad siiski järeldusele, et nemad ei lähe, sest nende kodu on siin iga valitsuse ajal
- Ell lahkub
- Ema ja isa räägivad elust ja talust, kui ära surevad, läheb kõik riigile
- Meenutasid ka ilusaid asju, kuidas näiteks paadiga pühapäeviti saarel käisid
- Jakob: „Oleme jälle üksi – nagu oma elu alguses.“ (lk 95)
- Ell tuleb tagasi, vaatas rannas kuidas paat neid ootas ja lõpuks lahkus, tal hakkas kahju vanematest ja kodumaast, ei suutnud jätta seda kõike. „Kodumaaga peab koos kannatama.“
- Sõjamürin läks õues tugevamaks, hommikul tuli Punaarmee sellest külast läbi ja õhtuks vabastati Tallinn sakslastest