Konspekt Vürst Gabriel - Eduard Bornhöhe (0)

TEGELASED:
 
Agnes von Mönnikhusen
Rüütel von Mönnikhusen
Gabriel
Hans Risbiter
Delvig
Gilsen
Ivo Schenkenberg
 
LÜHISISU:
 
Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima . Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati vihavaen . Ivo aga võtab Agnese ja Gabrieli vangi. Ta laseb Agnese eest hoolt kanda, sest too oli saanud haavata õlga. Ivo seob aga Gabrieli kinni ja paari päeva pärast torkab pistodaga ta läbi. Gabriel visatakse jõkke ja Agnes arvab, et Gabriel on surnud. Kui Gabriel paari päeva pärast teadvusele tuleb, on ta jõekaldale uhutud.Ta liigub edasi Tallinna poole. Vahepeal aga on teatatud rüütel von Mönnikhusenile, et tema tütar Ivo juures Tallinna all laagris on. Ta viib oma tütre Tallinnasse, et teha pulmad Agnese ja Hans Risbiteri vahel. Aga   altari ees ütleb Agnes: “Ei” ja pulmad jäävadki ära. Risbiter lahkub vihast mõisasse. Gabriel ja Agnes mängivad aga vingerpussi Agnese hooldajale. Kui rüütel von Mönnikhusen peab sõtta minema, saadetakse tütar Pirita kloostrisse tema kurja tädi juurde. Agnes pannakse  vangikongi ja näljutatakse. Ka Gabriel ehk elukutseline sõdalane läheb sõtta. Seal näeb ta vana Mönnikhusenit, kellelt küsib Agnese kohta. Gabriel varastab venelastelt hobuse ja saani . Ta paneb haavatud  Mönnikhuseni saanile ja kihutab Pirita kloostri poole. Koos paari sõjamehega tungib ta Pirita kloostrisse, nõudes Agnese vabastamist. Gabriel laseb abtsissi kinni võtta ja viib Agnese endaga kaasa. Nad on väga õnnelikud ja sõidavad Venemaale, kus on Gabrieli kodu. Temast saab Vürst Gabriel. Nii hakkavadki Vürst Gabriel ja Agnes von Mönnikhusen koos elama ja saavad väga õnnelikeks.
 
 
 Jah, orjastamise kohta küll oli, kuid see teema polnud põhiline. Pigem oli raamatu tähtsaim teema Agnes ja Gabriel. Üllatas mind ka see, et film oli niivõrd ümber tehtud. Kuigi nii filmi kui raamatu mõtted olid erinevad. Film oli pühendatud ikkagi salajasele vabadusele ja raamat ehk rohkem eestlaste orjastamisele ja lihtsalt ehk ajalootaustaga romaan. Kuid filmi plussiks oli see, et see oli küll ümber tehtud, kuid hästi, osavalt ja kaasakiskuvalt, nagu ka raamat, kuid lihtsalt paberil .
Kokkuvõte.
Parajasti on Liivi sõda ja võim üle Eesti on põhiliselt sakslastel . Kuid ka venelased üritavad siin-seal seda vallutada, eriti Tallinnas. Samal ajal tahab härra von Mönnikhusen oma tütart ühele oma von Risbieterile mehele panna. Tütar seda aga ei soovi vasttärganud armastuse tõttu pealtnäha ringreisiva rüütli Gabrieli vastu. Venelaste tulekuga mõisa, kus pidi laulatus toimuma, jääb kõik pooleli ja Agnese (mõisapreili) päästab surmast Gabriel. Viimane on tegelikuses Vene vürst, vaid pahuksis tsaariga ja seetõttu tagaaetav. Otsides oma isa, kohtab ta Agnest ja pulma ajal päästab ta. Koos liiguvad nad Tallinna poole ja kihluvad tee peal. Enne Tallinnat kohtavad nad seal Ivo Schenkenbergi - Gabrieli kasuvenda, kes on eestlaste väeülem ja keda kutsutakse Eesti Hannibaliks. Ka Ivo armub Agnesesse ja võtab ta vangi ning tapab Gabrieli ja laseb ta jõe voogudesse visata . Tänu imele  leiab Gabrieli tema isa, kes teda ravib, koos minnakse Venemaale, kus lepitakse tsaariga ära ja Gabrielist saab Vene rindel kõige tähtsam pealik. Samal ajal peab Agnes ikkagi oma isa soovil abielluma junkur von Risbieteriga, kes ta vahepeal üles leidis. Agnes aga ei soovi seda, sest kohtub taas Gabrieliga, enne kui viimane Venemaale tsaariga rääkima läheb. Kuna Agnes isa soovile ei allu, saadetakse ta Pirita kloostrisse oma tädi juurde, kes oli tema ema peale armukade olnud  Agnese isa pärast. Tädi tahab talle kätte maksta ja saab pea teada, et Agnesel on keegi. Kuna Agnes tädile ei ütle selle salajase armastuse nime, siis teda piinatakse ja tehakse temaga kõike õudsat, kuni Gabriel koos sõjaväega tuleb ja ta päästab. Nii tapetakse ka abtiss , Agnese tädi ja pannakse Pirita klooster põlema.
1. Milline mõis kuulus Agnese isale ?
Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis.
2. Agnese isa nimi.
Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen.
3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda ?
Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda.
4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid?
Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane.
5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli?
Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi.
6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema?
Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks . Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel. Kui nad pidid aga röövlitega kohtuma, siis on Gabriel endiselt Gabriel, vaene ent aus talumees ja Agnes ta noorem vend Jüts.
7. Gabrieli kasuvennad.
Gabrieli kasuvendadeks olid Ivo ja Christoph Schenkenberg.
8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks?
Gabriel sattus Agnese isa maavaldustesse, sest see jäi ta tee peale ette. Ta oli parajasti põgenenud oma onu Fjodor Nikititši vahi alt ja oli teel Tallinnasse, sealt edasi Rootsimaale, sest Gabriel oli paari nädala eest kuulnud, et Rootsis elab Gavrilo Sagorski nimeline venelane, kes on ta isa, ja elab viletsuses. Gabriel läks Rootsi isa otsima...
Raamatut alustades oli kuri plaan film tähelepanuta jätta, ja noh, üldse trendikas olla. Aga no lõpuks ei suutnud vastu panna – sest värgid on niivõrd erinevad. Ühine on see: Agnese papa mõis põletatakse maha (aga venelaste poolt) ja Pirita klooster rüüstatakse (jälle venelaste poolt); aga kuidas need teod sooritatakse, on hoopis midagi muud. Tegelastest on ühised armastajapaar, Ivo ja Risbiter. Natuke ka kuri abtiss ja korraks vilksatab Siim, kes on aga tavaline teeröövel ja Gabriel peaaegu poob ta üles. Kloostri taga metsa pole, sest lumi on maas . Viimaseks kirstunaelaks on see, et reliikviast pole tekstis haisugi. Ohjah, millegipärast arvasin, et tatina seda raamatut lugenud, aga võta näpust.
“Vürst Gabrielis” oli mitmeid probleeme. Näiteks Gabrieli ja Agnese vaheline armastus, Gabrieli ja tema kasuvenna vahelised suhted, Agnese ja tema isa vahelised suhted, talupoegade vabadusvõitlus jne. Mulle meeldis kõige rohkem Gabrieli ja Agnese vaheline armastus. Alates sellest, kui nad teineteist esimest korda nägid, hakkas see tasapisi arenema, kuni tõusis tõeliseks tundeks. Esimest korda kohtusid Agnes ja Gabriel siis, kui Agnese peigmees Risbiter Gabrieliga tüli norima hakkas. Gabriel oli teel Tallinnasse. Kuna talle ilus Agnes meeldima oli hakanud, otsustas ta mõisast, kus Agnes elas, läbi astuda. Juhtus aga nii, et venelased ründasid mõisat ning Gabriel päästis Agnese. Tagasiteel Agnese isa juurde õppisid nad üksteist paremini tundma ja teineteist armastama . Õnnetu juhuse tõttu sunniti neid aga lahku minema. Agnes ei nõustunud abielluma Risbiteriga ning ta saadeti karistuseks kloostrisse. Varsti peale seda hakati Tallinnat piirama ning ka Gabriel oli piirajate seas. Ta sai teada, kus Agnes oli ning päästis ta kloostrist. Edasi võite juba ise arvata, mis sai..
Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, 
isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung , jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. 
Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja , hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama.
Agnese ja Gabrieli lugu
Raamat „Vürst Gabriel“ jutustab kahe noore inimese armumislugu.
Agnes ja Gabriel märkasid üksteist juba esimesel kohtumisel metsas. Noorte tee ristus uuesti Kuimetsa mõisas. Kaspar von Mönnikhusen, Agnese isa, oli kutsunud Gabrieli oma teenistusse. Noormees päästis neiu põlevast mõisast väga vapralt. Tol hetkel oli esmatähtis põgenemine ja ellujäämine . Nad jooksid kiirelt metsa poole, et mitte vaenlaste kätte sattuda. Gabriel kandis öösärgis noorukit süles, et neiu oma jalgu ei vigastaks. Ta hoolitses Agnese eest väga hästi kogu metsas oldud aja. Algul nad ei julgenud oma tundeid avaldada üksteisele.
Noorte teekond jõudis heinaküünini. Agnes läks väsinuna magama ning Gabriel lubas preilit terve öö valvata ja seda noormees ka tegi. Hommikul ei suutnud valvur oma kiustusele vastu panna ning suudles võrratut tütarlast. Gabriel küll kartis natuke, millega kõrgemast soost naine küll vastab. Agnes oli meelitatud noorhärra tundeavaldusest ning vastas samaga. Sel hetkel nad said aru, et olid teineteisse väga armunud ja soovisid oma ülejäänud elu koos veeta.
Kahjuks armunute teekond Tallinnasse lõppes peagi. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo Schenkenberg laseb Agnese Tallinnasse oma laagrisse viia ning Gabriel visatakse haavatuna jõkke. Agnes arvab, et Gabriel on surnud ning on nõus abielluma Risbiteriga, kes pidi naisega juba ammu abielluma. Altari ees ütleb Agnes „ei“ ning minesab. Ta viiakse mõisasse paranema. Gabriel ja Agnes valetavad preili hooldaja ees üksteisele. Armunud kohtuvad korraks, kuid peale seda õhtut läks Gabriel sõtta. Agnes väga igatses noorukit, kuid ta viiakse kloostrisse. Noored ei suuda olla teineteiseta ja igatsevad üksteist väga. Gabriel tungib kloostrisse ja viib Agnese ära sealt.
Agnes ja Gabriel lähevad Venemaale elama. Nad on väga õnnelikud, et saavad lõpuks koos olla ja õnnelikult oma elu üksteise seltsis veeta. Tõeline armastus purustab lõpuks kõik takistused.
Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati vihavaen. Ivo aga võtab Agnese ja Gabrieli vangi. Ta laseb Agnese eest hoolt kanda, sest too oli saanud haavata õlga. Ivo seob aga Gabrieli kinni ja paari päeva pärast torkab pistodaga ta läbi. Gabriel visatakse jõkke ja Agnes arvab, et Gabriel on surnud. Kui Gabriel paari päeva pärast teadvusele tuleb, on ta jõekaldale uhutud.Ta liigub edasi Tallinna poole. Vahepeal aga on teatatud rüütel von Mönnikhusenile, et tema tütar Ivo juures Tallinna all laagris on. Ta viib oma tütre Tallinnasse, et teha pulmad Agnese ja Hans Risbiteri vahel. Aga  altari ees ütleb Agnes: “Ei” ja pulmad jäävadki ära. Risbiter lahkub vihast mõisasse. Gabriel ja Agnes mängivad aga vingerpussi Agnese hooldajale. Kui rüütel von Mönnikhusen peab sõtta minema, saadetakse tütar Pirita kloostrisse tema kurja tädi juurde. Agnes pannakse  vangikongi ja näljutatakse. Ka Gabriel ehk elukutseline sõdalane läheb sõtta. Seal näeb ta vana Mönnikhusenit, kellelt küsib Agnese kohta. Gabriel varastab venelastelt hobuse ja saani. Ta paneb haavatud  Mönnikhuseni saanile ja kihutab Pirita kloostri poole. Koos paari sõjamehega tungib ta Pirita kloostrisse, nõudes Agnese vabastamist. Gabriel laseb abtsissi kinni võtta ja viib Agnese endaga kaasa. Nad on väga õnnelikud ja sõidavad Venemaale, kus on Gabrieli kodu. Temast saab Vürst Gabriel. Nii hakkavadki Vürst Gabriel ja Agnes von Mönnikhusen koos elama ja saavad väga õnnelikeks.
1. Millise sõja ajal toimub jutustuse tegevus?
2. Kes oli preili Agnes von Mönnikhuseni peigmees?
3. Miks teised rüütlid Risbiterist eriti lugu ei pidanud?
4. Kellega junkrud kohtusid?
5. Kuidas häbistas Risbiter end sel kohtumisel?
6. Kes junkrutest oli kõige rüütellikum? Milles see avaldus?
7. Millise pakkumise teeb parun von Mönnikhusen Gabrielile? Kuidas see vastab?
8. Miks seltsib Gabriel mõisameestega, selle asemel, et Tallinna rootslaste väkke minna?
9. Kuidas võidab Gabriel enesele Agnese silmis tunnustust?
10. Mida palub Agnes isalt ja millise vastuse ta saab?
11. Mis juhtub pulmade eelõhtul?
12. Mis saab Agnesest ja Gabrielist edasi?
13. Kes oli Gabriel päritolult, s.t kes olid tema vanemad?
14. Kes oli Siim?
15. Mis juhtus Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi vahel? Millised olid nende suhted ja miks nad sellised olid?
16. Kuidas jutustus lõpeb?
17. Milline oli sinu arvates põnevaim koht teoses?
18. Leia teosest romantismile omaseid jooni.
1. Jutustuse tegevus toimub Liivi sõja ajal.
2. Preili Agnes von Mönnikhuseni peigmees oli Hans von Risbiter.
3. Teised rüütlid ei pidanud Risbiterist eriti lugu sellepärast, et ta oli uhke mees ja hooples pidevalt. Kui ohtu polnud, hooples ta, et teeb kõigile vaenlastele otsa peale, aga kui vaenlased lähedal olid, oli ta esimeste hulgas, kes põgenes. Ta arvas endast väga hästi ja uhkustas oma vehklemisoskusega, kuigi ta selles pidevalt teistele alla jäi.
4. Junkrud kohtusid teel Gabrieliga.
5. Gabriel tõmbas Risbiteri sadulast maha, kui too üritas talle nööri kaela panna ja ta oleks võinud ta tappa, kui ta oleks tahtnud. Põlvili maas olles oli ta hirmunud ja palus appi. Kui ta jälle hobuse seljas oli, sai ta oma julguse tagasi ja nad läksid kolmekesi Gabrielile mõõkadega kallale, aga Gabriel oli osavam ja varsti oli Risbiteri mõõk Gabrieli jalgade ees maas. Risbiter sai vihaseks ja tõmbas pika rauaga püstoli välja, aga olles hirmust poolpime, laskis ta mööda.
6. Junkrutest oli oli kõige rüütellikum Delwig ja see avaldus selles, et ta häbenes neljakesi üksiku jalamehe kallale minna.
7. Parun von Mönnikhusen kutsub Gabrieli oma teenistusse, aga Gabriel keeldub sellest, peale seda ütles parun, et Kuimetsa väravad on Gabrielile lahti selle päeva õhtuni.
8. Gabriel seltsib mõisameestega sellepärast, et talle hakkas preili Agnes meeldima ja ta läks Tallinna asemel Kuimetsa mõisa.
9. Peale lõunasööki näeb Risbiter õues Gabrieli ja läheb temega tüli norima. Peagi tõmbab Risbiter mõõga välja ja ega Gabrielilgi muud üle jää. Peale mõnda lööki lendas Risbiteri mõõk kõrgele ja kukkus tükk maad eemal maha. Agnes nägi seda vahejuhtumit pealt ja ta naeratas.
10. Agnes palub isal pulmad edasi lükata, aga isa ei ole sellega nõus, sest ta kardab , et kui tütar pulmad ära jätab, võib tema au selle tõttu kahjustatud saada.
11. Pulmade eelõhtul, kui joobnud sõjamehed kõik magavad , tungivad venelased laagrisse. Pulmalised eesotsas Ribisteriga põgenevad . Gabriel on sel ajal aias ja ta näeb, et Agnes tuleb rõdule. Ta jookseb trepist üles, võtab Agnese kaasa ja nad põgenevad. Eemalt põllult näevad nad, et mõis on leekides.
12. Agnes ja Gabriel põgenevad metsa ja kui hommikul valgemaks hakkab minema, läheb Gabriel mõisa, et sealt süüa ja Agnesele riideid otsida. Gabriel leiab sealt Agnesele poisi riided ja neil on plaan minna Tallinna ja Agnese isa üles otsida.
13. Gabrieli ema oli jõukamast perest pärit pärisori ja ta isa oli vene päritolu suurtsugu mees, kes kergemeelselt tsaar Ivan Vassiljevitši vastu eksinud ja tema viha eest üle piiri põgenenud.
14. Siim oli röövel, kes tahtis Agnese ja Gabrieli paljaks röövida ja keda Gabriel juba varemalt tundis.
15. Gabriel ja Ivo ei olnud teineteist juba lapsest saati sallinud. Nüüd oli Gabrieli arvates sobiv aeg ära leppida ja unustada lapsepõlve tülid, aga Ivo nii ei arvanud. Kõige enam vihkas Ivo Gabrieli sellepä­rast, et kui nad koos mõne koerustükiga hakkama said, valetas Ivo vanematele ja poisid oleksid mõlemad puhtalt pääsenud, kui ainult Gabriel suures rumaluses kõike üles poleks tunnistanud.
16. Peale seda, kui Ivo Gabrielile noa rindu torkab ja ta jõkke käsib visata, leiab Gabrieli jõekaldalt ta isa Gavrilo ja ta ravib ta terveks. Ivo läheb samal ajal oma väega Tallinna ja seal saab Agnes taas oma isaga kokku ja isa käsib tal ikka veel Ribisteriga abielluda. Agnes arvab, et Gabriel on surnud ja ta on raske südamega nõus. Kirikus, kui on Agnese kord jah öelda, näeb ta Gabrieli ja selle asemel, et öelda jah, ütleb ta:“Ei, ja tuhat korda ei!” Hiljem samal päeval kohtub Agnes Gabrieliga ja Gabriel ütleb talle, et ta läheb koos isaga Venemaale, aga ta tuleb tagasi ja võtab Agnese kaasa.
Agnese isa läheb oma sõjameestega retkele ja paneb Agnese kloostrisse, sest too ei taha Ribisteriga abielluda. Kloostris, aga Agnese tädi Magdalena Zoege praktiliselt piinab teda ja paneb ta üksinda ühte kongi kinni, kus ta kellegaga suhelda ei saa. Samal ajal on Gabriel Sagorskist saanud kuulus vene väejuht ja ta tuleb oma vägedega Tallinna piirama. Gabriel hiilib linna ja saab teada, et Agnes on kloostrisse pandud ja tal on plaan ta sealt vabastada. Järgmisel päeval korjavad rootslased , sakslased , parun Mönnikhuseni ja Ivo schenkenbergi allesjänud mehed end kokku ja tahavad Tõnismäe tormijooksuga vallutada, aga Gabrieli väed on tugevamad ja Agnese isa saab selles lahingus haavata ja Ivo saab kahevõitluses Gabrieliga surma. Samal ööl koputab keegi Pirita kloostri uksele ja nõuab abtissi jutule. See väidab end olevat käskjalg, kelle on saatnud Agnese haavatud isa, et Agnes tema juurde viia. Kloostri abtiss Magdalena Zoege ei lase Agnesel minna ja ta saab aru, et see niinimetatud “käskjalg” ongi Agnese armastatu ja ta piitsutab Agnest. Varsti peale seda kostab altpoolt hääli ja uks lendab lahti ning Gabriel, põlev tulelont käes, seisab uksel . Ta võtab Agnese kaasa ja viib ta tema isa juurde. Isa saab teada Agnese ja Gabrieli armastusest, annab neile oma õnnistuse ja sureb . Gabriel ja Agnes elavad aga,kui nii võib öelda, õnnelikult elu lõpuni…
17. Minu arvates oligi kõige põnavam koht lõpp, alates tormijooksust Tõnismäele.
18. Tundetooniline kirjastiil ja rahvuslikkuse rõhutamine.
2. Mis muutis ja milliseks oli muudetud Harjumaa 1576 .a. lõikuskuu alguseks? Kes ja mida seal aeg-ajalt tegemas käisid?
3. Milliseid iseloomujooni toovad Mönnikhuseni sõjamehed esile Hans Risbiteri juures? Pane kirja 7 iseloomujoont!
4. Kaks korda lubas tsaar Ivan Julm vapral sõjamehel Gabrielil midagi head enesele paluda. Mida Gabriel palus?
5. Kuhu laskis Ivo panna oma kasuvenna Gabrieli?
6. Mida Ivo Gabrielile valetas? Mida ta lõpuks Gabrieliga tegi?
7. Kus nägi Agnes Gabrieli uuesti ja mida ta seepeale ütles?
8. Milline oli Gabrieli välimus, kui Agnes teda uuesti nägi?
9. Kes oli Magdalena Zoege?
10. Miks vihkas Magdalena Zoege Agnest?
11. Mis aastal kohtusid Ivo ja Gabriel uuesti?
12. Kes piirasid Tallinna ja jooksid Tõnismäe kantsi peale tormi?
Eduard Bornhöhe
“Vürst Gabriel ehk…”
1. “…Pirita kloostri viimsed päevad”
2. Harjumaal olid umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed. Aeg-ajalt käisid seal sakslased, poolakad, venelased ja rootslased endise rikkuse riismeid laastamas.
3. Loll nagu vasikas, alamate vastu upsakas ja tige, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänespüks, valetamise ja hooplemise peale esimene meister, ühesõnaga-lurjus.
4. Ta palus oma isale armu , kui too veel elus peaks olema.
5.Ta käskis Gabrieli kinni siduda ja oma venna telki viia.
6.Ivo valetas Gabrielile, et Agnes on ta armuke. Lõpuks torkas Ivo Gabrielile noa rindu ja käskis ta jõkke visata.
7.Agnes nägi Gabrieli uuesti kirikus, kus ta pidi Risbiter’iga abielluma ja ta ütles:“Ei, ja tuhat korda ei!”
8. Gabrielil oli kepp käes, kott kaelas ja kerjuse kuub seljas.
9. Pirita kloostri abtiss, Agnese ema õde.
10. Magdalena Zoege vihkas Agnest sellepärast, et kui ta veel noor tüdruk oli, armastas ta Agnese isa ja ta ei ole Agnese emale seda iial andestanud ja Agnesele ka mitte, sest ta on oma ema tütar ja tema moodi.
11. Gabriel ja Ivo kohtusid uuesti 1577 .aastal
Venelased piirasid Tallinna ja Tõnismäele jooksid tormi sakslased, rootslased, Ivo Schenkenberg oma salgaga, rüütel Mönnikhusen oma allesjäänud sõjameestega ja linna mehed.