Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
Alushariduse ja täiendusõppe osakond
Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos
Referaat
Tallinn 2012

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Eduard von Gebhardt 4
Karl von Kügelgen 6
Kokkuvõte 8
Lisad 9
Kasutatud materjal 12


Sissejuhatus


13. sajandi alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusesse. Vallutuste tagajärjel said eestlaste valitsejaiks võõrad, kellest aja jooksul kujunesid nn. baltisakslased . See määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Eesti rahvuslik ehk eesti rahvusest kunstnike loodud kunst tekkis alles XIX sajandi teisel poolel. Enne seda tegutsesid Eestimaal baltisaksa kunstnikud ja kui mõnel talupojalapsel õnnestuski saada kunstiharidus, siis ta enamasti saksastus. Seetõttu pole eestlaste juurte kirjeldamise järel ülearune heita põgus pilk baltisakslaste taustale.
Oma referaadis käsitlen täpsemalt kahte baltisaksa kunstnikku - Eduard Karl Franz von Gebhardtit ja Karl Ferdinand von Kügelgeni, nende
Vasakule Paremale
Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos #1 Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos #2 Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos #3 Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos #4 Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos #5 Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos #6 Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos #7 Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos #8 Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos #9 Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos #10 Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos #11 Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MaiLiiis Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4

Kunst
thumbnail
8
docx

Baltisaksa kunstnikud

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Baltisaksa maalikunstnikud Referaat 12klass **** ****** Tallinn 2012 Sissejuhatus Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga).

Kunstiajalugu
thumbnail
9
doc

Paul Raud

PAUL RAUD Referaat Sissejuhatus Paul Raud on Eesti kunstnik, kes tegutses portree- ja maastikumaalijana, kuid kuna tellijaskonnaks oli põhiliselt saksa aadelkond, jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. Sajandivahetuse kunst jagunes kaheks: ühelt poolt realistlik, naturalistlik, impressionistlik suud, teiselt poolt sümbolistlik suund, mis oli omamoodi reaktsiooniks eelmisele. Need suunad olid vastandid, kuid mõjutasid teineteist. Realistidel kohtame tihti sümbolistlikku lähenemist kujundile, sümbolistid on sageli vormilt päris naturalistlikud. Käesoleva referaadi eesmärgik on anda lühike ülevaade Paul Raua elust ning tööst. Perekond

Kunstiajalugu
thumbnail
21
docx

Uurimistöö alused

toit' ISE 1. `noorte toitumine' , 2. pealkiri, kategooriaks meditsiin ja tervishoid 3. 1: Noored propageerivad tervislikku elu/ Agnes Kuus ; (Agnes Kuus 2005) ESTER 1. `noorte toitumine' ; `tervislik toitumine' 2. sõna `toitumine' ja `noorte toitumine' 3. 0 Google 1. `noorte toitumise tervislikkusest' ,' tervislik toitumine' , `noorte toitumine', 2. eesti keel, 3. Noorte teadlikkus toitumisest (Meribel Sinikalda, 2014), Muutunud toitumisharjumused ja kehvem tervis (Angela Ling, 2014) jt. Allikate usaldusväärsus: kõige usaldusväärsemad tunduvad ISE ja ESTER; ,,Uuringu andmetel sööb iga päev puu- ja köögivilja 78% uuringus osalenud lastest, kuid vähemalt 5 peotäit tarbib neist vaid 13%, mida on siiski üks protsent rohkem kui aasta varem.'' (TNS EMOR, 2014) 6.11.15

Uurimistöö alused
thumbnail
6
doc

Väga põhjalik kokkuvõte Kristjan ja Paul Raua elust

Kaksikvennad olid siis pooleaastased. Raudade isa töötas karjamõisas väljavahina. Paul ja Kristjan olid lapsepõlvest saati suured sõbrad. Lastel ilmnes varakult joonistamishuvi ja juba varases eas olid neil olemas maalimisvärvid, mis üle saja aasta tagasi ei olnudki nii tavaline kui tänapäeval. Poiste suur eeskuju ja mõjutaja oli ka vanaema, kelle juures nad päris tihti elasid. Temalt on pärit nende huvi müstika, muinasmaailma ja rahvatarkuse vastu. Kaksikvendadest mõlemast said kunstnikud. Haridus Kooliaeg algas vendadel 1874.aastal Koeravere külakoolis, milles nad käisid vaid ühe aasta. Edasi asusid nad õppima Viru-Jaagupi kihelkonnakooli (1875-78), Rakvere Kreiskooli (1878- 81) ja seejärel Tartu Reaalkooli. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Mõlemad valisid aga kunstnikukutse: Paul lõpetas 1894 Düsseldorfi

Kunstiajalugu
thumbnail
12
odt

Eesti kunsti ajalugu

Eesti kunst Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul, seega viimastel sajanditel. Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti

Kunst
thumbnail
15
doc

Kristjan ja Paul Raud

........................................................... 13 Lisa 1: Kristjan Raua piltide reproduktsioonid.................................................................... 13 Lisa 2: Paul Raua maalide reproduktsioonid...................................................................... 14 2 3 SISSEJUHATUS Kristjan (22. oktoober 1865 ­ 19. mai 1943) ja Paul (23. oktoober 1865 ­ 22. november 1930) Raud on eesti kunstnikud. Kristjani loomingus on valdav kodumaa ainestik ja laiemalt tuntud on ta 1935. aasta "Kalevipoja" illustratsioonidega. Paul tegutses portree- ja maastikumaalijana, kuid kuna tellijaskonnaks oli põhiliselt saksa aadelkond, jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. 1 Sajandivahetuse kunst jagunes kaheks: ühelt poolt realistlik, naturalistlik, impressionistlik suund, teiselt poolt sümbolistlik suund, mis oli omamoodi reaktsiooniks eelmisele

Kunstiajalugu
thumbnail
44
docx

Eesti kunst 1918-1940

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism.

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun