Uniooniks, millest sai Suurbritannia dominioon. Poliitiliste ideoloogiate peavoolud ja uusaegne riik 19. sajandi poliitilise mõtlemise peavoolud. Konservatism: esimese faasi 1789-1848 iseloomustus, Edmund Burke, Joseph de Maistre ja kontrrevolutsioon, nimetus "Le Conservateur" - Fr.-R. de Chateaubriand (romantika). Liberalism: tunnused, nimetus (liberales), poliitised (demokraatia?) ja majanduslikud taotlused, Adam Smith ja laissez faire. Üldised suundumused konservatiivses ja liberaalses mõtlemises teises faasis 1848-1914. Anarhismi olemus ja peamised arusaamad. Pierre Joseph Proudhon. Riigi olemuse ja funktsioonide uued suundumused alates Prantsuse revolutsioonist. Bürokraatliku riigi sünd (Max Weber bürokraatiast kui inimeste "dehumaniseerijast"). Kuninga alamast "riigikodanikuks". Poliitika pole enam ülemikihtide asi, rahvushümnide teke (de Lisle Marsellaise). Sveits kui erand (Napoleoni Helveetsia Vabariik, kantonid)
.). Mõjutused toimuvad nende indiviidide kaudu, kellest laps sõltub (vanemad, õpetajad, sotsiaalsete institutsioonide kaudu millega ollakse kontaktis). · Makrosüsteem- laiem sotsiokultuuriline kontekst ja see mõjutab läbi näiteks etniliskultuuriliste, religioossed sotsiaalmajanduslikud tegurid- siia kuuluvad näiteks väärtused, ka ideoloogilised suundumused. Lapseni jõuab see ennekõike läbi vanemate (hoiakud, väärtusmaailmad, kodune ideoloogia). Laps seda ise mõjutada ei saa. · Kronosüsteem- sündmused, mis toimuvad tänu aja edasiminekule. See viitab muutustele kui ka püsivatele asjadele läbi aja seoses konkreetse isikuga. Lahutus- kuidas mõjutab abielulahutus inimest läbi tema edasiste liikumiste ja tegemiste. Isik jääb püsivaks aga roll muutub. Ka keskkonnas tervikuna võib aset leida. Nt sõda, katastroof
Lisaks peavad röstijad kohanduma jaemüüjate tellimuste muutustega. Näiteks ,, järgmise neljapäeva tellimus peab olema 1-kilogrammises pakendis, eelmise nädala 500-grammiste asemel." Seda olukorda ei ole lihtne lahendada 10 000 km ostjast eemal. Nõudluse trendid surusid hinnad alla Viimased aastad on näinud üldist kohvihindade langust. Üks väljakutse tootjatele on, et enamus ei suuda lisada väärtust päritolumaal. Teine probleem on, et nõudlus kasvab aeglaselt. Turu suundumused ja uued tehnoloogiad töötavad paljudel juhtudel tootja huvide vastu. Allpool on mõned faktorid, mis tihti unustatakse tootmise ja nõudluse debattides. Puhastatud robusta kasutus laieneb. Robustat kasutatakse odava täitena paljudes segudes, kuid ebasoovitavad maitsed seavad piirid kui palju seda saab lisada. Röstijad on reageerinud tarbimise kasvule kohandades tehnoloogiaid (näiteks aurupuhastus), et kasvatada robusta tarbimist. Maitsestatud kohvid saavad kasutada odavamaid ube
di Betto Bardi Ben Jonson (15721637) (13661466) Taavet (Donatello) Taavet William Shakespeare (Michelangelo) ,,Eksituste komöödia" (< Plautus) Renessanss: skulptuur ,,Romeo ja Julia" (< Ovidius) 6 ,,Julius Caesar" (< Plutarchos) ,,Antonius ja Kleopatra" (< Barokiaja üldised suundumused Plutarchos) Vastureformatsiooni sünd ja levik ,,Coriolanus" (< Plutarchos) (Trento ,,Timon Ateenast" (< Plutarchos, kirkukogu, 154563): kiriku teadlik Lukianos) kunstiprogramm Absoluutsete monarhiate Renessansi eepika tugevnemine, 1) Otsene antiigijäljendus (Pierre võimuka keskklassi teke
paikapidavusega? Mil viisil võib ülesande sõnastust tehtavat järeldust mõjutada? Valiku raamimine – esialgse lähtepuntki võiduna sõnastamine muudab inimesed riski vältivaks Kaotusele rõhumine tõstab riskeerimist Millest tulenevad vead deduktiivsel järeldamisel? - Ei toetuta propositsionilisele loogikale sest lisatakse juurde vastupidine väide - Inimestel on ülesannete lahendamisel alateadlikud suundumused - Arusaamise vead – ülesannete eeldusi mõistetakse valesti või lisatakse sinna infot juurde - Heuristlikud vead - Protsessi vead – tähelepanu puudujäägid, suutmatus hoida vajalikku infot töömälus Kas inimeste jaoks on loomuomasem süllogistiline mõtlemine või deontiline mõtlemine? Pigem süllogistiline sest on öeldud et deontilised regulatsioonid mõjutavad inimese tegelikku tegevust vaid kaudselt
Keskkonnastruktuurid, mis mõjutavad kaudselt arengut, milles ta ise otseselt ei osale (nt poliitiline, majanduslik). Mõjutused toimuvad nende indiviidide kaudu, kellest inimene sõltub (vanemad, õpetajad, sotsiaalsete institutsioonide kaudu millega ollakse kontaktis). Makrosüsteem- laiem sotsiokultuuriline kontekst ja see mõjutab läbi näiteks etniliskultuuriliste, religioossed sotsiaalmajanduslikud tegurid- siia kuuluvad näiteks väärtused, ka ideoloogilised suundumused. Üksikisikul on suhteliselt väike võimalus seda mõjutada ning see on suhteliselt püsiv. Lapseni jõuab see ennekõike läbi vanemate (hoiakud, väärtusmaailmad, kodune ideoloogia). Makrosüsteem mõjutab kõiki teisi süsteeme ühiskonna uskumsed, normid, väärtused, institutsioonid, ideoloogia, mis võib mõjutada oma rolli nägemist; uskumused, väärtused, institutsioonid jms. Kronosüsteem- sündmused, mis toimuvad tänu aja edasiminekule. See viitab
· Pani aluse nn. Ida-Lääne dialoogile · NSVLil oluline poliitilise status quo tunnustamine, Läänele inimõiguste järgimise kui rahvusvahelise poliitika uue moraalse aluse rakendamine. · Idablokis tugevnes nn. dissidentide liikumine · Kohe pärast Helsinki tippkohtumist hakkasid suurriikide suhted halvenema.1970. aastate lõpul hakkas esmalt NSVL, seejärel ka USA paigutama Euroopasse nn. keskmaarakette. Majanduspoliitilised suundumused 1970. aastate teisel poolel · Teise Maailmasõda lõpust kuni 1970. aastate alguseni leidis Euroopas aset enneolematu majanduskasv. · See võimaldas peaaegu igal pool arendada nn. sotsiaalset turumajandust, üles ehitada "heaoluriiki" · Tähtsaks strateegiliseks toormeks said söe asemel nafta ja gaas, mille hinnad püsisid stabiilselt madalad. 1973-1974 naftaembargo tõstis hindu, 1970. aastate lõpul hakkasid kiiresti kasvama nafta- ja gaasi hinnad.
looming · isikulist ületav kooskõla. SUVI küpsev teadvus · varasemad linlik-kodanlikud ja kriitilised ilmingud. SÜGIS suurlinlik intelligents · puht-vaimse kujustamisjõu kõrgpunkt. TALV maailmalinliku tsivilisatsiooni algus · hingelise kujustamisjõu kustumine · elu ise muutub probleemiks · irreligioosse ja mittemetafüüsilise maailmalinlikkuse eetilis-praktilised suundumused Teooria ajaloosündmuste üheaegsusest Kaks sündmust on üheaegsed, kui nad leiavad kultuuris aset samal arenguetapil (nt. õitsengu või surma etapis). Tsivilisatsioon kui kultuuri viimane faas Tsivilisatsioon on iga kultuuri vältimatu saatus. Selles jõutakse kõrgpunkti, mille põhjal muutuvad lahendatavaks ajaloolise morfoloogia viimased ja raskeimad küsimused. Tsivilisatsioon on ülim ja kunstlikem seisund, mille kõrgemat liiki inimene võib saavutada. (..
selle kohta kui paindlikku süsteemi ja kui suurt kontrolli kanali teiste liikmete üle vajatakse. Tulevikusuundumused Selleks, et püsida turukonkurentsis ja efektiivselt tegutseda, ei piisa üksnes paikapandud jaotusstrateegia ja kohaliku turusituatsiooni muutuste jälgimisest. Pidevalt tuleb kursis olla välismaailmas toimuvaga. Peamised suundumused maailma majanduselus, mis mõjutavad riikide majanduse arengut ja on aluseks logistiliste protsesside muutumisele: toodete eluiga lüheneb, mistõttu peab logistiline protsess olema kiire, mobiilne ja minimaalsete varudega; seoses EL laienemisega laienevad ka hanke- ja müügituru alad ning tootmine detsentraliseerub; nõuded toudukaupade kvaliteedile kasvavad, mis eeldab üha kiiremat ja otsesemat jaotust;
kasumi otsimine. Formalistid olid ranged oma majandusseadustega, teisalt nende lähenemine oli väga hajus. Kas õnne saavutamine on majandustegevuse tulemus? Üsna udune, mis on siis majandus? Hiljem selline terav vastandus kadus. Formalistidel õnnestus näidata, et paljudes ühiskondades toimib see kasumiprintsiip. Samas substantivistid saavutasid palju erinevate vahetusvormide uurimisel kuidas korraldatakse toodetud väärtuste ümberjaotamist. Uuemad majandusetnoloogilised suundumused (uurimine on muutunud tasakaalustatumaks): Holistlikud iga nähtust tuleb vaadelda kõigi teiste nähtuste kontekstis. Majandust uuritakse kogu kultuuri ja ühiskonna kontekstis. Nt majandus seoses poliitikaga, religiooniga jne. Mõistetakse kõigi teiste kultuurinähtuste kontekstis, kõik nähtused mõjutavad teineteist. Võrdlevad kui uuritakse vahetussüsteemide tähtsust, siis seda võrreldakse ka teiste
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mit...
Sellele viitavad nt autoumbrid, embleemid, hauakirjad. Seda väidet tõestab ka ankeetiküsitlus, mille käigus ligi 36 % vastanuist arvas, et laeva- ja meretemaatika olemasolu hauakivil on seletatav lahkunu seotusega merega. Mõnikord võib hauakivi graveering jutustada ka käesoleva inimese surmast või katastroofist, kus ta hukkunud. Tihti viitavad sellisele surmale hauakirjad ja sildid. Kokkuvõtteks võib öelda, et tänapäeva Eesti surmakultuuri suundumused peegeldavad oma aega. Selles kajastuvad nüüdisaja ühiskonna kiire ja praktiline või pragmaatiline eluviis ning ühiskonnas tekkinud hoopis teistsugused sotsikultuurilised probleemid kui seda veel mõnikümmend aastat tagasi, rääkimata kaugemast minevikust. Autori poolt läbi viidud küsitlus on veelkord tõestanud, et noored inimesed eelistavad surmast mitte mõelda. Nad tihti ei tea mida uskuda ja kuidas paremini talitada tekkinud olukorras, kui nt
• Igal kombel-uskumusel on oma kindel funktsioon, mille eesmärgiks on ühiskonna sotsiaalse struktuuri säilitamine. 8. Materjalistlikud voolud etnoloogias • Uus evolutsionism — (Leslie White) energiakontseptsioon. Kultuuri aren- gut võib mõõta sellega, palju antud kultuur toodab energiat üle oma vaja- duste. • kultuuriökoloogia • kultuurimaterjalism (60ndad) • marxistlik antropoloogia (60-70ndad) 9. Uuemad teoreetilised suundumused alates 1960. aastast. Prantsuse strukturalism (Claude Levi-Strauss) ja kognitiivne (sümboli-) antropoloogia. • Prantsuse strukturalism — Claude Levi-Strauss • Kognitiivne (sümboli-) antropoloogia 16 Peatükk 3 Etnoloogiateaduse metoodika ja praktika: etnograafia I 3.1 Etnograafiliste välitööde uurimisobjekt Algselt olid uurimisobjektiks loodusrahvaste kultuurid, mitmed neist enne etnoloogi
Piim ja oma müügiks mõeldud toodete esitatakse, pakkida, ja (või) pakend, mis on valmistatud keskkonnasõbralike materjalide heaks föderaalse täidesaatva organi kontrolli ja järelevalve sanitaar- ja epidemioloogilise elanikkonna heaolu, tarbijakaitse puutuvad toiduga kokku ja ohutuse tagamine ning kvaliteedi piima ja oma tooteid kogu nende kasutusaja jooksul. 11 UUED TEHNOLOOGIAD Teaduslikku alust tehnoloogia piima ja piimatooteid. Kaasaegsed suundumused ning nende edasise arengu tee uut liiki tooteid. Kombineeritud ja kohandatud piimatooted. Nõudmisi neile. Teaduslikku alust disain aminohapete, rasvhapete ja süsivesikute toodete koostis.Probleem toidu rikastamiseks piirata aminohappeid. Uued vormid valk. Füüsikalis-keemilised lähenemisviisi loovusele Piimatoodete kombineeritud valgu koostis.Kasutamise taimsed valgud piimatooted. Soy komponendid tehnoloogiaid kombineerida ja muuta piimatooted. Uued tooted. Ained, mis matkivad piimarasva
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
Neile ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestvedaja ja manifestide tähtsaim autor oli luuletaja ja maalikunstnik Filippo Tommaso Marinetti (1876-1944). Teatraalses ja tundeküllases stiilis ülistas ta moodsa
teistelt niidetavatelt rohumaadelt. Eesti hobuse peamine sööt on hein. Pool-looduslike koosluste, eriti puisniitude ning loopealsete rohustu on erakordselt liigi- ja sellest tulenevalt ka toit- ja raviaineterikas.Vahetult mere mõju piirkonnas asuv rannaniidu taimestik on läbi aegade olnud koduloomadele ravi- ja mineraalainete allikaks. Nii nagu on sarnased Eestis pool-looduslike koosluste kogupindala ja hobuste arvu kahanemise suundumused, on valdavalt samad ka nende kadumise põhjused. Kui puisniitudele ja -karjamaadele, aru- ja sooniitudele aga ka lamminiitudele ja loopealsetele, said saatuslikuks laialdaselt kasutusele võetud masinad, millega oli ratsionaalne harida vaid ulatuslikke parandatud kultuurmaid ning mis tõrjusid vikatiga heinaniitmise esialgu vaid kodusesse talupidamisse, peagi aga ka sealt kõrvale, nii tõrjusid samad masinad maaharimisest ja transpordist kõrvale seda tööd sajandeid teinud hobused. Hobuste
Müütides aga jumalad sugugi ei käitunud eetiliselt. Zenophanes 6.saj leidis, et inimesed on jumalate kohta igast jama kokku valetanud. Sisuliselt hakkas pihta müütide tsensuur. Suhtumine jumalasse ja müüti Käsi peseb kätt- mina austan jumalat ja tema annab mulle midagi vastu. Jumalad eeladis, et neile viiakse läbi rituaale, annetuste toomine ehk loomohverdused. Kr eeka religioon oli vähe formaliseerutid, st reegelid ei olnud nii palju, pigem oli suundumused. Ortodokse mütloloogia puudus. Kreeklased uskusid, et jumalaid ei kottinud, milliseid lugusid neist räägiti. Igas kohas olid omaette lood, ei süstematiseeritud ega ühtlustatud. Poeedid vb natuke ühtlustasid. Poeedis tõlgendasid, mõtleid välja, tsenseeeritakse ja sp ei võetud neid müüte tõepähe. Kreeklased olid religioossed, aga nad ei uskunud tingimata müüte. Vahel nad ei uskunud müüte sp et olidki liiga jumalakartlikud. Jumalad
Dominiiklased: 1. Konventuaalid leebem suhtumine reeglitesse. 2. Observandid rangem askeesireeglite kinnipidamine. Kontrollisid ülikoolide teoloogiat, arendasid bioloogiat ja keemiat. Aquino Thomas lõi tomismi, mis on praegugi katoliku kirikus järgitav tõde. Fransiskaanlane = minoriit, ajalooliselt vanem kui dominiiklane. Assisi Franciscus (???? - 12??) rajajaks. Fransisklaste rühm haarati kirikusse, kinnitati 1223. mitmed fransiskaanlaste suundumused ordu sees kõikusid ketserluse piiril. Observandid sõna sõnaline Franciscuse sõna järgimine. Konventuaalid tunnistavad ka kinnisvara. Küsimus kas Jeesusel oli vara? Apostlitel isiklik kogudus? Spirituaalid vs ametlik kirik. Keiser vs paavst. Keisri toetus spirituaalidele päädis ametliku kiriku poolt tagakiusamisega spirituaalidele, spirituaalide juhid hukati. Püha Birgitta ordu (Vadstena). Toplet kloostrid, nii nunnade kui munkade konvent, nunnad ja mungad koos.
3. armastus ,,Toome helbed" Novellide tegelased on sageli lapsed, sest nad on vahetumad ja siiramad kui täiskasvanud. 2.RENESSANSS, TÄHTSAMAD KIRJANIKUD. ÜHE TEOSE ANALÜÜS VABAL VALIKUL. Renessanss sai alguse 14.sajandil Põhja-Itaaliast ning levis sealt teistesse maadesse. Renessansiaja kunstnikud ja kirjanikud leidsid, et inimene on loomult hea ning tema õnne eest tuleb võidelda. Humanism oli kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus.Kõige varem avaldusid uued suundumused just itaalia kirjanduses. Renessansikirjandus ei tähenda ainult uue temaatika ilmumist, vaid ka kõigi poeetiliste väljendusvahendite uuendamist. Kirjanikud pöördusid realismi poole. Kirjandusteoste peamiseks kujutamisobjektiks sai inimene kogu oma keerukuses, kangelane, kes tunneb rõõmu maisest elust. Renessansi tähtsamad ja kuulsamad kirjanikud on Dante, Boccacio, Shakespeare, Cervantes, Petrarca, Rabelais.
valitsuse kontroll maaomanduse ja finantseerimise üle. Eluasemepoliitika puudutab kõiki ühiskonnakihte ja kvaliteetne eluase on muudetud kättesaadavaks kõigile ühiskonnagruppidele. Tinglikult kehtib seaduspärasus – mida rikkam riik, seda suurem on üürisektori osatähtsus. Avaliku sektori tegevus ja tähtsus eluasemeturu mõjutamisel on liberaalse, konservatiivse ja sotsiaaldemokraatliku suunaga sotsiaalpoliitikat harrastavates riikides erinev. Kaasaegsed suundumused eluasemepoliitikas. Viimasel aastakümnel on Euroopas avaliku sektori roll elamuturu mõjutajana vähenenud. Majanduskasv on vähenenud, mis on toonud kaasa avaliku sektori kulutuste pidurdumise. Elamupoliitikale (1940- 1960) seatud eesmärgid on saavutatud. Valdav osa leibkondadest on kindlustatud eluasemevajadusega (suurusega) ja kvaliteediga. Sotsiaalüürisektori osatähtsus väheneb kogu Euroopas (va Rootsi) ja selle roll muutub.
teostamisele. Finantseerimine: Kuna rahvaraamatukogu olemasolu peab tagama ühiskond, peab see olema fikseeritud seadusandluses, et täiega oma demokraatia rolli, peavad rahvaraamatukogud pakkuma oma teenuseid tasuta. 4 Määratlus ja tegevusvormid: eesmärk on universaalsus, kogudes peavad peegelduma ühiskondlikud hoiakud ja suundumused, ühiskonna areng. Nt. keskrmtk, linnarmtk, lastermtk, vallarmtk, külarmtk, muu. Ka nt. Maakonna Keskraamatukogu, Linna Keskraamatukogu, Külaraamatukogu. TEADUS- JA ERIALARAAMATUKOGU (University library) Raamatukogu, mille põhifunktsiooniks on teenindada üliõpilasi, akadeemilist koosseisu ja spetsialiste ülikoolides ning teistes kõrgharidust andvates õppeasutustes. Kõrgkoolirmtk-d Eestis on nt. Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusikaakadeemia, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool jne.
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
õigus tervise kaitsele (hoiduda, kaitsta, rakendada). Õigus tervise kaitsele on üldiselt kohane ka ennetava kkkaitse elluviimiseks. Peamine eelis RV kohtuliku järelevalve mehhanism, peamine puudus kaitse tagantjärele (ei rakend evp). Kohtusse minemiseks peab olem kahju, füüs kahju on raske määrata, ei piisa võimalikust kahju tekkimise võimalusest. III Kkõiguse allikad Üldised suundumused Euroopa Ühenduse kkõiguse arengus Varjatud (tuletatud) pädevuselt otsesele pädevusele. Ühehäälsuselt häälteenamusele. Kaasotsustamismenetlus (Euroopa Parlamendi rolli suurenemine). Direktiividelt raamdirektiividele (annavad üldpõhimõtted). Emissioonide kontrollilt kvaliteedinõueteni (see on riigile vajalik). EÜ kkprogrammid: 1. keskkonnaprogramm (19731976): Ennetada ning vähendada ja võimaluse piires vältida
Ei toetuta propsitsioonilisele loogikale - Vigade allikas: lisatakse juurde vastupidine väide: Kui A, siis B samastataks kui ja ainult kui A, siis B - Tingimuslikku järeldamist mõjutab ka kontekst Seega: - Inimesed teevad loogiliste ülesannete lahendamisel tüüpvigu - Loogiliste ülesannete lahendamine sõltub kontekstist – konteksti efekt - Inimestel on ülesannete lahendamisel alateadlikud suundumused – kallakud Süllogismide lahendamine Koosneb kahest eeldusest (A ja B) ja järeldusest (C); otsustatakse kas järeldus tuleneb eeldustest loogiliselt. Võimalikud väidete kujud on järgmised: o Kõik A on B – universaalne jaatav väide o Mõni A on B – osaline jaatav väide o Ükski A ei ole B – universaalne eitav väide o Mõni A ei ole B – osaline eitav väide - Väidete kombineerimisel saadakse 64 süllogismi
Töös kirjeldatakse džässi tekkimist ja arengut Eestis kuni 1945. aastani, hõlmates endas nii kogu eelnevalt teadaoleva kui ka uurimise käigus ilmsiks tulnud info ja selle analüüsi käsitletaval ajavahemikul Eestis tegut- senud ja end džässorkestri või -ansamblina määratlenud kollektiivide kohta. Tähelepanu keskmes on eeskätt kollektiivide isikuline ja pilliline koosseis, repertuaar ja stiililised suundumused. Käsitlemist leiab ka oma- näoline, siiani nii rahvamuusika- kui džässiuurijate poolt täiesti tähelepanuta jäänud akulturatsiooninähtus, mida võiks määratleda kui džässilike sugemetega rahva(likku) muusikat. Siinkirjutaja on selle tähistanud terminiga “külajäts”. Eraldi alapeatükkides leiab käsitlemist džässi käekäik okupatsioonide ja sõjaaja keerulistes tingimustes 1940– 1945. aastani
pikaajalist perspektiivi ja toetades ühtlasi ELi 7. keskkonnaalase tegevusprogrammi pikaajalisi visioone; • Teadmiste ühisarendamine, jagamine ja kasutamine: meie aruandluse põhituumikut moodustavate inimvõrgustike ja infosüsteemide haldamine; • EEA juhtimine eesmärgiga järgida kõiki ametile kohaldatavaid eeskirju ja õigusnorme, parandades samal ajal pidevalt Ülemaailmsed suundumused • Demograafilised muutused maailmas • Süvenev linnastumine • Uued haigused ja pandeemia riskid • Kiirenevad tehnoloogia muutused • Jätkuv majanduskasv? • Üha multipolaarsem maailm • Tihenev ülemaailmne konkurents loodusvarade pärast • Kasvav surve ökosüsteemidele • Kliimamuutuse tagajärgede intensiivistumine • Suurenev keskkonnareostus • Juhtimisviiside mitmekesistamine Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) • Keskkonna ülevaated
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
Hakati välja andma kõrgkultuurilisi esseistlikke ja filosoofilisi sarju (Ilmamaa "Eesti mõttelugu", "Avatud Eesti raamat"). Kõige kiiremini toimusid luulemuutused. 1980. aastate punkbändide mõjul kujunes punkluule (Tõnu Trubetsky, Villu Tamme), mida iseloomustasid anarhistlikud lähtekohad, väikekodanliku heaolu kriitika, räme keelekasutus. Enne 1980. aastate teist poolt see ametlikku kultuuri ei sobinud, kuigi just Nõukogude keskkond aitas kujundada eesti punki. Levisid mitmekesised suundumused: jõuda kaasaegsesse maailma, mängida läbi varasema Euroopa kirjanduse suundumusi, taastada traditsioone ja luua uusi. Kirjandusse tulid släng ja argikeel nn madal stiil. Kasutati palju viiteid, tsitaate ja parafraase kollaazitehnikat, mis iseloomustab postmodernismi. Postmodernistlikus kirjanduses on lubatud kõik, see on eksperimentaalne ja eklektiline. Üheseolt seda iseloomustada ei saa. Modernism sattus tähelepanu keskpunkti, selle
vôimalusi, mida spordiorganisatsioonid ja klubid vôiksid pakkuda erinevate huvidega inimestele. Inimeste spordiga telemist môjutavad järmised üldtunnustatud faktorid : * Perekond. Kôige otsustavam tegur, mis môjutab meie spordiharrastusi, on perekond. Vanemad on enamuses vastutavad selle eest kas nende lapsed tegelevad spordiga vôi mitte. Vanematepoolne suhtumine sporti määrab suures osa ära ka laste huvid ja suundumused selles valdkonnas.See on eriti ilmne noorte tüdrukute osas. 16 Vanemate roll ei piirdu ainult laste sporditegelemisega vaid ka suhtumise kujundamises kooli kehalisse kasvatusse, spordivôistlustesse jne. * Sotsiaalne klass. Selleks, et täpsemalt määratleda perekonna môju täpsemalt peame me kindlasti arvestama perekonna sotsiaalset positsiooni väljaspool sporti. Tänapäeval me
lasteaiaõpetajate arvamustes” on kirjutatud, et õpetajate hinnangul on kõik õuesõppe raamatud mõeldud kooliõpetajatele ning lasteaiaõpetajatele oleks parem luua eraldi käsiraamat. (Jõesaar 2009, 45). Et õpetajate võimalusi lasteaia õues toimuvate planeeritud õppetegevustega rikastada, on loodud ka käesoleva bakalaureusetöö metoodiline materjal. 1.5.3. Kogukondlikuse ja jätkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses Kogukondlikkust edendavad ka mõned pedagoogilised suundumused. Neist tuntumad on waldorfpedagoogika ja Reggio Emilia. Waldorfkoolid ja –lasteaiad pole loodud vaid ühe generatsiooni jaoks. Ka vanemad selles kogukonnas peavad võtma vastutust ja rolle, millel on pikaajalised mõjud. Steineri järgi oleks isegi tema hariduslik mõtteviis ilma tugeva vanema-õpejata suhteta vähem efektiivne. See omakorda läheb kaugemalt tavalistest vanemateõhtutest kooli juhtimise ja poliitika juurde. (Clouder 2003, 167).
rannikutele. Organiseeritud sõjakäigud, eesmärkidest pakutud et katse , viikingite ülemvõimu kehtestamiseks. Viikingite aeg 11 saj keskpaigas ära. Idamere-paganate retklemine, kuramaalased ja saaremaalased. Kardeti skandinaavia maades. Suurim vägitegu Sigduna hävitamine. Ohu allikas Venemaa, idamaa tõus viikingite eestvedamisel tekkinud vana-vene riik , hakkas piire laiendama.1030 Jarsolav tark-Tartu vallutamine. Suundumused ka läti aladel, ohustatud ida poolsed alad. Vene kroonikatest märke suurematest sõjaretk, linnuse piirmaine lätlaste oma, välilahing, kus langes vene poolelt 9000 vene sõdalast. Oluline ettevõtmine.Poliitilised eesmärkid . 1106 polnud venemaa enam nii ohtlik . Suurem ohuperiood sai läbi vana vene riigi lagunemisega 11 saj .kus killustus paljudeks vürstiriikideks. Siis hakkasid vürtsid sõja käike tegema. Polotski vürst- pikki Väina jõge ja Pihkva vürst-Koiva jõest.
) hübriidide hukkumine tavaliselt embrüonaalses eas (mink ja euroopa naarits). 2.) Hübriidide steriilsus- muul (eesel isa, ema hobune). 3.) Hübriidide viljakus, kuid alaviljakad (kaalikas- naeri ja kapsarohu hübriid), apelsiini puu on pomelipuu ja mandariinipuu ristand. Kaladest: beluuga x sterlet- bester; sebra x hobune sebroid. Liigiteke. Liigiteke geograagilise eraldatusega- allopatriline liigiteke. Ökoloogiline liigiteke- sümpatriline liigiteke. üldised liigitekke suundumused. Sümbiontne liigiteke: kahe liigi kooselus tekib uus liik (nt samblikud); Hübriidne liigiteke: uus liik tekib hübridisatsiooni tekkega- erinevad tsitrused (algseid tsitruseliike oli 3- a vaat kui palju tänapäeval on). Divergentne liigiteke- 1.) geograafiline eraldatus. Divergentset liigiteket aktsepteerivad nii botaanikud kui ka zooloogid. Tekkepunktid: 1.) kõigepealt peab kujunema geograafiline isolaat (väljaränne v leivla liigendumine). 2.) geneetilised
kindlustuste korrashoid.Kindlusi oli palju. Kindralkuberneri ül hulka kuulus ka kohalike olude kontrollimine. Huvi tuli tunda ka naaberriigis toimuva vastu. Eestimaalt Stockholmi minevad kirjad polegi nii huvitavad kui nt Ingverimaalt Stockholmi Liivimaast. Kõige huvitavamad kirjad, mis jooksid Narvast Stockholmi. Sinna jooksid kõik teated kokku venemaal toimuva kohta. Rootsi oli I , kes avas Venemaal oma esinduse. Info koguti kokku ja edastati Stockholmi ( õukonnaelu, pol meeleolud, pol suundumused, välispol delegatsioonide kohtumised).Siiski kõik pole tõde, palju oli kuulujutte. Oma provintsis julgeoleku ja korra tagamine. Sinna juurde ka kõiksugune logistika ( post, teede korrashoid jms)Reisimisel oli vaja kasut passi( seal kirjas kuhu minema peab ja mis kaasas on, inim kirjeldust ei olnud). Majpol küsimused.Olulisim oli maksude korraldamine. Rootsi riigi suureks probleemiks see,et rootsi provintsid hakkaksid ennast ise üleval pidama.
· Pikaajalised intiimsuhted põhinevad pigem sellistel mitteseksuaalsetel faktoritel nagu tuttavlikkus, kaaslus, toetamine, harjumus vms 10.1.6. Seksuaalsed käsikirjad · Seksuaalne käiskiri muutub nii ajas kui ruumis, ka subkultuuriti see mida peetakse seksuaalselt erutavaks ja kuidas sellele reageerida sõltub rassist, rahvusest, religioonist jm teguritest · Viimase 50 aasta seksuaalse käsikirja muutumise põhjusteks on mitmed ühiskondlikud suundumused: Rasestumisvastased vahendid seksuaalelu saab eraldada ainult reproduktiivsest funktsioonist Naisõiguslaste liikumine naistel on tekkinud võimalus ise seksuaalsuhete tingimustes kokku leppida Tolerantsuse kasv seksi ja seksuaalsuse kohta käivate materjalide avaldamises ja levitamises ühiskonnas Femiinsus, maskuliinsus ja sugudevahelised suhted · Lähtudes feministlikust perspektiivist, mille kohaselt naised on olnud
Tugevkeisrivõim tõi endaga kaasa ka laialdase ehitustegevus, mis eriti edukas oli sakraalehituste vallas Saksa romaani aja arhitektuur arenes ühtse, teravalt eristamata koolkondadega stiilina, püsides peaaegu muutumatuna kuni 13.sajandi II pooleni. Kirikud on siledate seinte ja võimsate vormidega, esile kerkib raskepärane geomeetrilisus, mida veelgi enam rõhutavad nii massiivne nelitistorn kui ka ümarad või polügonaalsed külgtornid. Need suundumused ilmnesid juba Püha Miikaeli kirikus Hildesheimis (10.saj. lõpp, 11.saj. algus), mida peetakse üheks romaani kirikuehitiste prototüübiks Saksamaal. Prantsuse romaanikast võetakse 11.sajandil üle kabelipärg. Kirikud on tihti kahe koori ja kahe transeptiga, tornid ehitatakse mõlema nelitise kohale, läänefassaadi rõhutatakse samuti tornidega. Kesklööv ehitatakse 11.sajandil enamasti veel lameda laega, lööve eraldatakse toevaheldusega. Range
kusjuures ainult külade Miranda do Douro's Miranda keelt tunnustatakse kohaliku koostöö ametlikus keelena. 1990 aastal oli Portugali rahvastikku veidi üle 10 miljoni, veidi rohkem kui kolmekordistada 1801 aastal hinnanguliselt 3,1 miljonit elanud inimest. aeglase kasvu peamised põhjused olid kõrge laste suremuse määr nende kahe sajandi jooksul ja nii äärmuslik väljarände määr, et kümme aastat, 1960, riigi elanikkond tegelikult vähenes. Need suundumused on pöördunud viimastel aastakümnetel. Riigi imikute suremuse alguses 1990 kuni 1992 - oli veidi kõrgem kui Euroopa keskmine aga oli üks viiendik kaks aastakümmet varem registreeritud andmetest. Emigratsioon aeglustus märgatavalt Portugalis 1980 aasta teisel poolel. Lisaks tohutu põgenikevool endisest Portugali kolooniast Aafrikas, 1970 teisel poolel, tekitas elanikkonna järsu tõusu. Rahvastiku tihedus on 107 inimest/km². Maal elab 34% rahvastikust, linnas 66%.
Mingisugust põhimõttelist vahet globaalse investeerimisfondi ja kommunaalset haldusprojekti majandava ametniku vahel pole. Mõlemad opereerivad võõra rahaga ja nende ükskõiksuse määr on sama. Pentagoni ametniku mõtteviis ei erine kuigi palju omaaegse NSV Liidu Plaanikomitee ametniku omast. 33 TELG VÕRDSUS EBAVÕRDSUS DEMOKRAATIA Joonis 3. Teljestik, milles kujunevad mis tahes poliitilise jõu majanduspoliitilised suundumused. POLIITIKA TELG 20. sajandi esimese poole negatiivsete ja ohtlike arengute vältimise sisepoliitiliseks vahendiks sai pärast II maailmasõda solidaarne heaoluriik, millega üritati 19. sajandist pärit teravaid klassivahesid kinni mätsida. Seda võimaldas tollane kiire majanduskasv, beebibuum ja läänemaade roll maailma töökojana. Ka oli Euroopa ühiskond pärast II maailmasõja vapustusi
unikaalsete teostena, sillutasid need teed funktsionalismile. Ka teine oluline juugendi põhimõte - ühtne keskkond ja sellest tulenev vaba plaan, dünaamiline ja voolav ruum - leidis sujuvalt oma edasise arengutee funktsionalismis. Eklektilised ja maastikulised aiad Ameerikas Seni oleme käsitlenud ainult Euroopas toimuvat. Nüüd on aga põhjust vaadata ka Ameerikasse, kus levisid samamoodi uued suundumused. MAASTIKULISED AIAD AMEERlKA ÜHENDRIIKIDES 1824. aastal rajas belglane Andre Parmentier USA-s Brooklynis taimla ilutaimede kasvatamiseks ja hakkas varasematest romantilistest iluaedadest erinevalt Iooma täiesti uuetüübilisi. Ta hindas aedade maalilisust ja kirjutas 1828. aastal aiakujunduse populariseerimiseks essee. Tähtsam nimi on Andrew Jackson Downing, kes omistas maastikule kõrgeid esteetilisi väärtusi. 1841
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
