erimasinatele leitakse maksumus (kulud) hektari kohta (kr/ha). Masinatöökulude a) muutuvkulud (*kütuse ja määrdeõlide kulu maksumus, *korrashoikulud, mis sõltuvad masina liigist, tüübist, vanusest jne, *traktori ja kombainijuhi töötasu. B)püsivkuludeks: *masina amortisatsioon, *hoiukulud, *kindlustuskulud, *ettevõtte üldkulud, *intressikulud. 17. Põllumajandustehnika arengut iseloomustavad suundumused 1) üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkusega põllutöömasinatele. 2) kogu masinapargi ühtlase arengu tagamine 3) põimmasinate järjest ulatuslikum kasutamine mullaharimisel, külvil, väetamisel, koristusel jne, 4) Laus- ja vaheltharimiskultivaatorite ning külvikute uued lahendused, mis tagab keskkonnasäästu, 5) üleminek täppisviljelusele, mis aitab optimeerida väetiste, taimekaitsevahendite ja põllutöömasinate kasutamise
oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine Hurt Tundis huvi rahvaluule vastu ja pani aluse rahvaluule kogumise kampaaniale. Temast sai tuntud kõnemeister, oli 3 isamaakõne autor. Seisukohalt ütles, et eestlased peavad vaimult suureks saama. 5) Rahvusliku liikumise tagajärjed: 14. Venestusperiood, poliitilised suundumused XX saj algul. 1) Venestuse mõiste ja põhjused Venestusperiood reformid, mille eesmärk oli baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes 1881 atendaat(korraldati valitsejale, kes tahtis ühiskonda paremaks muuta: pärisorjuse, nekrutiseisuse kaotamine, ülikoolid, kohtureform jne) tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III Tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge
- Eraldumisriitused, millega inimene erutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist - Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus) - Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded - Nt pulmad, sünnipäevad, matused, jne 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? - Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine - Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise ,,kolimine" virtuaalkeskkondadesse - Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias)
Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsioonilise käitumise mõiste Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksik- isikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsiooniline käitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb suurele hulgale uuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajal...
parandamine. [3] 5.1. Tuumaenergia Eestis ja lähiriikides Eesti energiaallikatest 56% moodustab tahkete kütuste (põlevkivi, kivisüsi) põletamisest, 18% naftast, 13% gaasist ja 10% taastuvatest energiaallikatest (peamiselt hüdroelekter). Eesti põlevkivi on aidanud tagada energiajulgeoleku kaudu meie iseseisvust põlevkivivarud rahuldavad hetkel täielikult Eesti riigi elektrienergia vajadused. Kuna Euroopa Liidu suundumused ja rahvusvahelised kokkulepped lähtuvad vajadusest emissioone vähendada tuleb Eestil kasutusele võtta hirmkallid süsinikdioksiidi eemaldamise tehnoloogiad, maksta kõrgemaid saastemakse, või leida põlevkivi kõrvale teine alternatiiv ehk tuumaenergia. [9] Valitsus kiitis 2009. aastal aset leidnud istungil heaks energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavad, mis nägid ette põlevkivist elektri tootmise olulise vähendamise ning muude
kuuekümnendatest aastatest on ilmunud väga palju strateegilise juhtimise alaseid raamatuid. 13. Makrokeskkonna analüüsi põhiseisukohad Makrokeskkonna analüüsimiseks sobib laialt levinud üldine lähenemisviis, nn PEST-analüüs (political, economic, social and technological changes). Poliitilised muutused, mida ettevõtted jälgivad ja analüüsivad on seotud eeskätt EL-u astumisega, valitsuste vahetustega ja poliitiliste muutustega naaberriikides. Olulised on maailmapoliitilised suundumused, aga ka muutused õigusaktides ja muudes regulatsioonides. Maailmapoliitilised muutused on olulisemad rahvusvahelistele ettevõtetele ja oma toodangut või teenust eksportivatele ettevõtetele. Õigusaktide ja muude regulatsioonide muutused puudutab sageli paljusid või kõiki ettevõtteid. Regulatsioonide muudatustest teatatakse enamasti aegsasti ja ettevõtted saavad nende muutmisel kaasa rääkida ning selleks ettevalmistusi teha.
- Eraldumisriitused, millega inimene erutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist - Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus) - Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded - Nt pulmad, sünnipäevad, matused, jne 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? - Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine - Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise ,,kolimine" virtuaalkeskkondadesse - Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias)
taas ausisse kodumaise näitekirjanduse ja külaelu kujutamise laval. Samuti hakati lavastama eesti kirjandusklassika dramatiseeringuid (Luts, Tammsaare), mida saatsi samuti suur menu publiku hulgas. ,,Vaikival ajastul" nõuti ka teatritelt rohkem postitiivse elu kujutamist, mis tõi kaasa eepilised ajalooteemalised vabaõhunäidendid (Adson, Visnapuu). Vabariigi lõpuks oli eesti draama osakaal tõsunud repertuaarist ligi 40%. 17. Modernistlikud suundumused 1920. aastate teatris. Paul Sepp. Esimese sammu astus uuenduste Pinna, lavastades Draamateatris oktoobris 1919. aastal Oscar Wilde'i "Salome". Lavastusest sai sentsatsioon, millele aitasid kaas Vabbe modernistlik lavakujundus, Partsi tantsuplastika ning massistseenide. Novaatorlik modernist oli 1920 aastal Venemaal Eestisse naasnud Paul Sepp, kes asus lavastajakohale Draamateatris. Ta tõi kaasa vene teatri koolkonna mõjusi, eriti sümbolistlikut
tõhusaid ülempiire inimeste rändele, isegi kui see nähtus on ilmselgelt piiratud. Kas on olemas punkt, mille ületamisel ränne muutub majanduslikult ja sotsiaalselt kahjulikuks isegi ka psüholoogiliselt ja füsioloogiliselt kahjulikuks? Millal ja kuidas saavutada rändes küllastumine? Igal juhul, edasised üldised sotsiaal-majanduslikud eelised võivad tuua kaasa sotsiaalselt kehtestatud mehhanismid rahvaste asukoha ja liikumise kontrollimiseks. Tagasi tulles mudeli juurde, varasemad suundumused võivad paljuneda V etapi kujunemisel regioonides, see tähendab rändereziimi, kus jõuline vahetus rändajate seas linnades jätkub teise määrade ja ettearvamatute uute rändevariatsioonide levimisega. Varasem juhtum võiks olla Loode- Euroopas, kuid on isegi tõenäolisem, et sellises kohas, kus on meeletu sotsiaal-majanduslik areng, nagu näiteks linnastunud Jaapanis või kõige arenenumates segmentides Anglo-Ameerikas. Tegelikult
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoo...
võimudelahusus, vastu igasugustele eliidi privileegidele, antifeodaalne. Selle eest võitlesi kodanlus(haritlased, majanduskodanlus). 19.saj kutsusid end liberaaliseks Pr.maal need, kes pooldasi pr.rev ideid vastukaaluks Bourbonide restauratsioonile. Liberaalid taotlesid jõuka kodanikkonna õigusi, kuid ei mõlenud alamklassile ja naistele(ei taodalnud neile valimisõigust)-seega ei saa neid pidada demokraatideks. Üldised suundumused konservatiivses ja liberaalses mõtlemises teises faasis 1848-1914. Anarhismi olemus ja peamised arusaamad. täielik kodanike eneseteostamise vabadus, ühiskond toimiks täiesti vabade lepingute, normide alusel; puudub valitsemine ühtede poolt teiste üle Pierre Joseph Proudhon. aktiivne 19.saj I poolel. Utoopiaks Euroopa ilma piirideta, seadusteda, keskvõimuta, rahata. Kaotada ära institutsioonid, organistatsioonid- nende asemele vabatahtlikud assotsatsioonid
taotlus); 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. – Eraldumsriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; – Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); – Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded; 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? Tänapäeva surmakultuur on muutunud. Kui vanasti oli surm tavaline, igapäevaelu osa, siis nüüd on see muutunud äriks, on tekkinud erinevad matustega ja nende läbiviimisega seotud firmad. Surm on väga suures osas ka meedias. Kui keegi traagiliselt surma saab, tehakse sellest artikkel ja see müüb hästi. Muutunud on ka matusekombestik - tekkinud on tuhastamismatused ning oma lähedasest on võimalik lasta teemant teha
Keskkonnapoliitika EKSAMIKS Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna ki...
MATI UNDI TEOSTE ANALÜÜS NING NENDES AVALDUVAD PARALLEELID ROLAND BARTHES'I SEISUKOHTADEGA Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tol ajal oma kirjanduslikku tegevust alustanud sulemeestele on jätkuvalt omane nooruslikkus, naiivsus, mis on aastatega võtnud professionaalse, isegi taotluslikult lihtsameelsuse kuju, maailmaparandajalikkus ning ajaloolisest taustast ajendatud revolutsioonilisus (1968. aasta üliõpilasrahutused lääneblokis, "Hrushtshovi sula", rokkmuusika võidukäik, seksrevolutsioon jne.). Unt kuulub nii maailmavaateliselt kui ka stiililt ühte tolleaegsete noorte prosaistide Teet Kallase, Mats Traadi, Arvo Valtoni ja Enn Vetemaaga. Kogu kuuekümnendate "noort proosat" iseloomustab aktiivne suhtumine ühiskonnas toimuvasse ja modernistlikud ideaalid loomingu ülesehitusel. Mati Unt on põlvkonnakaaslastest subjektikesksem. Ta toob oma romaan...
Pensionärid moodustavad Euroopa Liidu maades umbes 20 protsenti rahvastikust, nende osakaal suureneb pidevalt madala sündimuse ja keskmise eluea pikenemise tõttu. Eesti rahvastiku olukord on samuti keeruline – sündimus jääb alla suremusele, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond. 2003. aastal moodustasid pensionärid 27 protsenti Eesti rahvastikust. Prognoosi kohaselt on keskmine eestlane 2050. aastal 53 aastat vana. Need negatiivsed suundumused on toonud kaasa rahvastiku vähenemise. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust sel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu. Lihtsa matemaatika põhjal peaks enamikul abielupaaridel olema kaks-kolm last, et säiliks praegune rahvaarv. Teine võimalus on sisserände soosimine. Näiteks USA-s, kus sisserändepoliitika on aastakümneid olnud leebe, pole rahvastikuvananemise probleemi. 17
– Eraldumusriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; – Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); – Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded; Nt abiellumine, lahutamine, lesestumine, täisealiseks saamine? 52. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine – Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise “kolimine” virtuaalkeskkondadesse – Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) – Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 53
NL'u seest poolt ja see tekitas majanduslikke probleeme. KT pt 24-27; 30-35; 37-40 PT 39. ARAABIA MAAD JA ISLAMIMAAILM 1. Riiklikud korraldused olid vastuolus omavahel. Võideldi peamiselt lääneliku demokraatia vastu. Araabiamaad on üritanud ühineda. Pole suudetud reaalselt ühineda. Vaid mõned katsed. 2. . PT 40. UUSKONSERVATIIVSED SUUNDUMUSED 1. Energiakriis läänemaailmas, see paiskas segi senise tootmise, see mõjutas majandussüsteemi, kriis levis ka arengumaadesse. 2. Igaüks on vaba oma otsustes aga sellele järgneb ka vastutus. Konservatiivid kritiseerisid liig suureks kasvanud valitsuse rolli, mis oli tekitanud inimestes sõltuvuse riiklikest abirahadest ja programmidest. 3. Kuigi reformid olid karmid, siis kokkuvõttes läks inimeste elujärg ja majandus
funktsioonide ja regulatsiooni seoseid, mis viivad organismi tekkeni. GENes and chromosOMEs (kromosoomide täielik kogu koos neis sisalduvate geenidega). Genoomika on geneetika edasiarendus tegeledes: Genoomikaartide ja ülesehitusega, DNA sekveneerimisprobleemidega, Andmete säilitamise ja töötlemisega (bioinformaatika), Geenide identifitseerimisega, Funktsionaalse analüüsiga (funktsionaalne genoomika), Genoomide evolutsiooniga, Farmakogeneetiliste probleemidega jne. 3. Genoomika suundumused ja probleemid. Post-genoomika e. modulaarne bioloogia: Genoomide tasemel - Molekulaarne fülogenees, võrdlev genoomika, käitumise genoomika, strukturaalne ning funktsionaalne genoomika ja proteoomika jne; Funktsionaalne genoomika oleks DNA järjestuses leiduva informatsiooni taandamine funktsioonile ehk struktuurilt funktsioonini; Metodoloogiliseks aluseks geneetilised meetodid; Genoom on erinevate DNA (RNA) molekulide (nukleaarse, mitokondriaalse, plastiidse, plasmiidse jne
võimalustega, rakendusuuringute tulemuste tutvustustega. - Keskkonnakaitseliste nõuetega. Masinakasutuse efektiivsus sõltub sellest, milliste masinatega ja kui palju nendega aastas tööd tehakse. Tootmisprotsessis kasutatakse mitmesugust tehnikat, mis oma olemuselt võib jaotada kaheks: 1) Erimasinad, mis täidavad ainult kindlaid tööoperatsioone (nt kombain). 2)Üldkasutatavad masinad (traktorid, veoautod). Põllumajandustehnika arengut iseloomustavad suundumused: üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkusega põllutöömasinatele, samuti ühetüübiliste masinate kasutamine. Masinakulude leidmisel kasutatakse kahesugust metoodikat: 1) Traktoritele leitakse töötunni maksumus (kulud töötunni kohta, /h). 2) Haagitavatele põllutöömasinatele, teraviljakombainidele ja teistele erimasinatele leitakse maksumus (kulud) hektari kohta (/h). Masinatöösid vaadeldakse muutuv- ja püsivkuludena: Muutuvkuludes:
retoorikas. Töös kerkib esile kaks suunda: esmalt kiriku enda sisemised arengud ja teisalt väline mõju ja läbisaamine ühiskonna, riigi ja teiste kirikute ning religioossusega. Peaeesmärk on otsida vastust järgmistele küsimustele: 1.milline on EELK institutsionaalne ja teoloogiline areng ja kujunemine tänapäeval ja millised on sealjuures olnud kiriklike ja teoloogiliste rõhuasetuste muutused? 2.millised on erinevad teoloogilised suundumused vaimulikkonna seas? 3.kuidas EELK tuleb toime tänapäeva religioosse olukorra muutustega, kuidas on 1 Nt Grace Davie, Eileen Barker, Detlef Pollack jt, vt täpsemalt kirjanduse ja allikate tutvustust. tulnud sellega toime viimase 28 aasta jooksul? 4.milline on EELK positsioon ühiskonnas laiemalt ja kuidas on EELK arengud mõjutanud suhet ühiskonnaga? 5.kuidas liikmeskonna pidev vähenemine mõjutab vahekorda ühiskonnaga? Uurimismeetodid
◦ SUVI ▪ küpsev teadvus ▪ varasemad linlikkodanlikud ja kriitilised ilmingud. ◦ SÜGIS ▪ suurlinlik intelligents ▪ puht-vaimse kujustamisjõu kõrgpunkt. ◦ TALV ▪ maailmalinliku tsivilisatsiooni algus ▪ hingelise kujustamisjõu kustumine ▪ elu ise muutub probleemiks ▪ irreligioosse ja mittemetafüüsilise maailmalinlikkuse eetilispraktilised suundumused. • Spengleri mõju ◦ 1920.–1930. aastate mõjukamaid autoreid Euroopas: palju tõlgitud, palju matkitud, palju kritiseeritud ja vaieldud. ◦ Spengleri mõju oli suur ka Eestis: 1924 külastas ta Tallinnat ja pidas Mustpeade majas loengu oma raamatu teemadel. ◦ Spengleri vaateid tutvustati aktiivselt 1920.–30ndate Eesti pressis. 1940 ilmus Leonhard Vahteri koostatud 100-lk referaat “Õhtumaa allakäigust”. 2012
nende intitutsioonide kaudu, kellest laps sõltub või nende institutsioonide kaudu, millega ta on kontaktis. Eksosüsteemis toimuv mõjutab keskkonda, milles tegutsevad lapsed ja noored (Klefbeck& Ogden 2001). 2.1.4 Makrosüsteem Makrosüsteem moodustub peret mõjutavatest etnilis-kultuurilistest, religioosetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest. Siin on olulisel kohal vanemtate hoiakud ja väärtushinnangud, aga ka ideoloogilised suundumused. Seadusandlusega reguleeritakse laste ning perede kaitset (Tulva jt. 2002). Makrosüsteemi moodustavad kultuuride ja subkultuuride kõrgema tasandi mudelid ja skeemid. Siia kuuluvad mitmesugused poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised, aga ka erinevad usulised kultuurid. Makrosüsteemi tasandil võib lapse elusündmused jagada: normatiivseteks vanusest tingituteks, normatiivseteks ajaloost tingituteks, mittenormatiivseteks.
Element kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa Sõlm töötavas tehases elementides koostatud toode, NSV liidus 1971.a kehastatud standardikohaselt Agregaat sõlmedest koostatud unifitseeritud koostisosa, mis masinas kindlat funktsiooni täidab, nt. Automootor Reeglina toodavad agregaate kitsalt spetsialiseerunud firmad ja nende baasil on võimalik kokku panna erineva otstarbega masinaid. Masinate tootmisel on iseloomulikud järgmised suundumused: 1) Konstruktsioonis püütakse ära kasutada võimalikult palju standartseid elemente ning unifitseeritud agregaate, mida pakub nii siseriik kui ka rahvusvaheline turg. 2) Tootmisprotsess (eriti koostamistsükkel ) püütakse kokku suruda võimalikult lühikesse aega, vältides suurte varude loomist ladudes. Ideaalsel juhul saabuvad agregaadid ja sõlmed lõppkonveierile otse tarnijalt, mis eeldab firmade vahel ladusat ja usalduslikku koostööd.
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte arengu üheks peamiseks alustalaks. kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohan...
nende külgede uurimine tuleb meile igati kasuks. Erineva kultuuritaustaga inimesed kasutavad küll ühiseid põhimõisteid, kuid näevad neid erineva nurga alt ja teistsuguses perspektiivis. See sunnib neid käituma viisil, mis meile võib tunduda väga imelikuna või koguni vastupidiselt sellele kuidas meie arvame, et õige on. Siiski tuleks kultuuride mitmekesisust vaadelda optimistlikult. Erineva kultuuritaustaga inimeste käitumine pole midagi segast. Eksisteerivad selged suundumused, järjepidevus ja traditsioonid. Nii ameeriklaste, eurooplaste kui ka aasialaste reaktsioone on võimalik ette näha, tavaliselt leidub neile seletus ja enamikul juhtudel ei teki suhtlemisel ületamatuid probleeme. Isegi riikides, kus poliitika ja majandus muutuvad praegu kiiresti ja laias ulatuses, peavad sügavale juurdunud põhimõtted ja veendumused vastu väärtushinnangute äkilisele muutumisele. Lewis (2003, lk 9) soovitab keskenduda rahvusliku käitumise eripära uurimisel
elades või üldse lahutades. Abieluline staatus ise on tunduvalt vähem atraktiivne kui umbes 1960ndatel aastatel, mil peaaegu kõik abiellusid. Festy iseloomustab seda kui ,,abielu kuldaega", mis on pikka aega juba möödas. Mõned isegi ennustavad perekonna surma, nagu näiteks Hoffmann-Nowotny (1987). Ei ole tõepoolest ühtegi tööstusriiki, kus esimese abielu määrad ei ole langenud, kuid suurenenud abiellu astuja keskmine vanust ei ole dokumenteeritud. Kuid suundumused on eksimatud. Kui 1970 olid väärtused vahemikus 800 ja 1000 esimest abielu 1000 naise kohta, siis mitu riiki praegu on registreerinud väärtuseks alla 400. Praegust positsiooni abielust erinevates ühiskondades võib välja selgitada vaadates totaalset lahutuskordajat ja vabaabielude sagedust. Kuna vabaabielu ei ole registreeritud, ei ole ka usaldusväärset võrreldavat statistikat. Kiernan (1996) kogus infot vabaabielude kohta naiste seas, kes elavad 10 Euroopa riigis
inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Arnold van Gennep'i "Les rites de passage" (1909): eralab eraldumisriituseid, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; vahe- või piiripealseid riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); liitumisriituseid, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded. Nt pulmad, matused, juubelid. 46. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Missuguse ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega on need seotud? 1. Moodsat maailma iseloomustab pigem surmaga seonduva tõrjumine kultuuri perifeersetesse aladesse. Sellega seoses muutub surmatemaatika inimesele kaugeks ja anonüümseks ning surm ise tunduvalt hirmuäratavamaks. Surmateema kõrvaletõrjumine on üks aspekte ulatuslikus ühiskondlikus arengus
fikseeritud perioodi jooksul? Tõene Tulujaotuse kvantitatiivseks iseloomustamiseks kasutatakse: jaotusmeetodeid, Lorentzi kõver, Gini koefitsient Kas majanduskasvu üheks soodustavaks teguriks võib olla asjaolu, et toimub tootmisressursside koguse ja/või kvaliteedi kasv? Tõene Majandusnäitajad võib jaotada kolme gruppi sõltuvalt sellest, kuidas nad reageerivad majandustsüklitele. Sobita alltoodud suundumused sobivate majandusnäitajatega!: samas suunas muutuvad (tugev seos tsükliga) kogutoodang, samas suunas muutuvad (nõrk seos tsükliga) mittekestvuskaupade toodang, vastassuunalised muutused valmistoodangu varud Majanduskasv näitab reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta, Majandusareng oleks pikaajaline protsess, mille käigus suureneb reaaltulu ühe elaniku kohta, samas ei kasva ka absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ja tulude jaotumine ei
nii praeguste kui ka tulevaste turul osalejate jaoks. Turgu vaadeldakse kõikide konkurentide jaoks ühtsena. See, kas turg sobib konkreetsele firmale, on hoopis teine küsimus, mis ei sõltu ainult turu aktiivsusest, vaid ka sellest, kuidas on firma tugevad ja nõrgad küljed vastavuses konkurentide tugevuste ja nõrkustega. Teine turuanalüüsi eesmärk on seletada ja mõista turudünaamikat. Tuleb välja selgitada esilekerkivad võtmetegurid, suundumused, ohud ja võimalused. Kokkuvõtvalt - kõik ettevõtted ja ettevõtjad, kus nad ka ei asuks, vajavad järgmist informatsiooni: Nende kliendid / tarbijad - Kes nad on? Kui palju neid on? Millised inimesed on huvitatud teie äriideest? Mida nad vajavad? Kuidas muuta neid lojaalseks? Turg - Kui suur on turg? Kas see on kasvav või kahanev? Konkurendid - Kes nad on? Kui palju neid on? Mis on nende äriidee? Kui edukad nad on? Kas ja kui palju nad kujutavad ohtu?
Üle 40 aasta jäädvustas ja uuris ta linnulaulu ning kasutas seda oma teostes. Erinevalt "konkreetsest muusikast" kasutas ta seda materjali mitte otse tsiteerides, vaid nn. moduste e. mudelitena (muutis registreid, tempot jne. ) 1953 "Lindude ärkamine" klaverile orkestriga 1956 "Eksootilised linnud" klaverile, puhk- ja löökpillidele 1958 "Lindude kataloog" klaverile Euroopa muusika XX sajandi II poolel Muusika üldpilti mõjutasid järgmised suundumused: · Poliitiline, moraalne ja majanduslik uuestisünd pärast II maailmasõda 25 · Muusika ja teiste kunstiliikide esteetilise käsitluse avardumine. Laienevad ettekujutused muusikalisest helist, rütmist, vormist. · Stiililiselt neoklassitsismi lõpp ja seriaalse mõtlemise algus (Messiaen) · Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen)
sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. · Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem; · Võrdlev majandusteadus - eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. · Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip); · Substantivistid relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse. Uuemad majandusetnoloogilised suundumused · Holistlikud (rõhutavad terviku esmasust selle osade ees); · Võrdlevad; · Etnograafia-kesksed. Majandusetnoloogia kirjeldab inimeste poolt loodud kaupade tootmise, jaotamise ning tarbimise viise; · Kuidas on tootmine, jaotamine ja tarbimine organiseeritud eri ühiskondades? Keskendutakse inimkäitumise süsteemile, organisatsioonile; · Mis motiveerib inimesi eri kultuurides tootma, jaotama või vahetama ning tarbima?
b)lubati valida Venemaal parlament, riigi (J.Tõnisson) b)Eesti Sotsiaaldemokraatde duuma c)lubati hakata koostama põhiseadustTööliste ühisus (P.Seegi partei) 12.dets 1905 algas suur mõisate põletamine. ~160 mõisat põletati, 1 talumees sai surma Karistussalkade tegutsemine KULTUUR 19.saj ja 20.saj algul Üldised suundumused: *kiire areng ja küpsemine *saavutati professionaalne tase *tõusti üheks Euroopa kultuurirahvaks *avati mitu olulist kultuuriasutust Kirjandus muutused: *romantism asendus realismiga *sündis päriskirjandus *Eduard Vilde roman "Külmale maale" *August Kitzbergi näidend "Libahunt" *Juhan Liiv *Rühmitus "Noor-Eesti", Tähtsamad tegelased: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, "Saagem eurooplasteks, jäägem eestlasteks" *Oskar Luts "Kevade" *A.H.Tammsaare, M.Under Kujutav kunst
sisulise ja organisatsioonilise segaduse tähe all. Gustav Ernesaks (“Tormide rand”). Aina Tallinna džässifestivalid. Jätkus ajaviitelise tõttu edasi. Uued suundumused jõudsid laiemat Suleti mitmed kohalikud teatrid (Paides, Võrus, tähelepanu äratas ka Ernesaksa estraadimuusika loomine; palju populaarseid
Autoriteetne õpetaja kehtestab oma varasematest kogemustest tulenevalt klassis käitumiskorra, mis kindlustab õpilaste normaalse õppimise ja arengu. Praktika kinnitab, et kõige paremaid õppetulemusi saavutavad autoriteetsed õpetajad, neist jäävad erinevatel põhjustel maha autoritaarse ja demokraatliku juhtimisstiiliga õpetajad. Kõige kesisemateks osutuvad hoolimatu juhtimisstiiliga pedagoogide töötulemused. 35. Õpimotivatsiooni mõiste ja kaasaegsed suundumused õpimotivatsiooni käsitlemisel. (10.1 Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Aegade jooksul on õpimotivatsiooni seletatud väga erinevatelt positsioonidelt. Tänapäeval käsitletakse seda mitmefaktorilise nähtusena, mis formeerub õpilaste arengu ja sotsiaalsete olude koosmõju tulemusena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena, selle kujunemisel võetakse arvesse
Esimene seostub inimese võimega prognoosida oma käitumise tagajärgi. Teiseks on tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine. BANDURA teooria kohaselt määrab inimese valmisoleku jõupingutuseks eesmärgi saavutamisel ja sellepoole püsiva liikumise tema eneseefektiivsuse ootus e usk oma võimesse saavutada eesmärk. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkidesaavutamise v mittesaavutamise kogemuste mõjul. 18. Õpimotivatsiooni mõiste ja kaasaegsed suundumused õpimotivatsiooni käsitlemisel Õpimotivatsiooni olemus ja käsitamine kaasajal. Emotsioonide ja ratsionaalsuse roll käitumise motivatsioonilise alusena. Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Nagu õppimistki on ka motivatsiooni püütud aegade jooksul seletada mitmel viisil. 20.saj alguses püüti inimeste käitumisajendeid näha ühefaktorilisena kas väliste stiimulite või freudistlike sisemiste
a tagasilöögid, eriti energia- ja toorainekriis. Nafta hind tõusis, paiskas segi majandussüsteemi. Tööstusriikides vähenes tootmine- tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism. Kontrakultuur- eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Roheline liikumine. Säästlikkus. Geenitehnoloogia areng. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. Avastused antropoloogia vallas. Kujunes poppkultuur ja muusika (ABBA). Teksad, punk, feminism. 4. Uuskonservatiivsed suundumused - Optimismi taastamine ja traditsioonide taasleidmine said nurgakiviks. Kõik see viis kahepooluselise maailmakorralduse lagunemiseni. Konservatiivid kritiseerisid valitsuse liiga suureks kasvanud rolli, mis oli tekitanud inimestes sõltuvuse riiklikest abirahadest ja prgrammidest inimesed peavad oma elu puudutavaid otsuseid ise tegema. Majanduse aluseks sai monaterism (valitsus saab ja peab majandust mõjutama vaid ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel; liialt ei või majandusse
a tagasilöögid, eriti energia- ja toorainekriis. Nafta hind tõusis, paiskas segi majandussüsteemi. Tööstusriikides vähenes tootmine- tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism. Kontrakultuur- eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Roheline liikumine. Säästlikkus. Geenitehnoloogia areng. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. Avastused antropoloogia vallas. Kujunes poppkultuur ja muusika (ABBA). Teksad, punk, feminism. 4. Uuskonservatiivsed suundumused - Optimismi taastamine ja traditsioonide taasleidmine said nurgakiviks. Kõik see viis kahepooluselise maailmakorralduse lagunemiseni. Konservatiivid kritiseerisid valitsuse liiga suureks kasvanud rolli, mis oli tekitanud inimestes sõltuvuse riiklikest abirahadest ja prgrammidest inimesed peavad oma elu puudutavaid otsuseid ise tegema. Majanduse aluseks sai monaterism (valitsus saab ja peab majandust mõjutama vaid ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel; liialt ei või majandusse
maj. kontaktidega. Soome kurss pidi olema suunatud Skandinaavia riikidele. Riigivanem Tõnisson tegi 1928 visiidi Stokcholmi ja kun. Gustav V 1929 Tallinnasse. Vaid viisakusvisiit. 13 1930ndatel Rootsi huvi Eesti vastu ei kasvanud. Et Rootsi on valmis arendama Balti riikidega kultuuri ja majandussuhteid ja koostööd Rahvasteliidus, aga liitlassuhetesse nendega Rootsi ei astu. Koostööd häiris ka riigikorra erinevus. Eestis autoritaarsed suundumused, Skandinaavias tugevnesid demokraatia ja sotsialism. Poolaga 20. saj alguses tekkinud Eesti iseseisvuse mõte oli maailmasõja aastail tuge saanud Läänemere regiooni väikeriikide koostöö ideest. Algul vaeti Põhjamaade liitu, siis aga et arendada häid suhteid Poolaga. Poola - Poola juhid arvasid, et uus Poola peab saama Saksamaad ja Venemaad eraldavaks barjääriks. Riigimees, kelle tegevus otsustas uue Poola saatuse – Józef Piłsudski –, seisis üheselt
motivatsioon, huvid, suhtlemisoskus, kordaminekud ja lahkumise põhjus. ? Tulevase töö kohta, et selgitada: o Miks pakutav töö kandidaati huvitab. o Mida ta veel on nõus tegema. o Miks ta just selle firma valis. o Milliseid tööalaseid raskusi võib prognoosida. o Missuguse huvitusega arvestab. o Milline töökorraldus on vastuvõetav. ? Isiku kohta tugevad ja nõrgad küljed, isiksuse vajadused, ettevalmistuse tase, millised on karjääri suundumused, millised inimesed meeldivad, vaba aja sisustamine, huvid, milliseid inimlikke väärtusi hindab, millest ise juhindub. · Kokkuvõte intervjuust: ? Kuidas inimene ennast intervjuu käigus tundis. ? Kuidas ta rääkis. ? Kuidas sai aru esitatud küsimustest. ? Kuidas ta mõjus. ? Milline oli riietus. ? Kuidas ta sobiks töötama olemasolevas kollektiivis. · Testimine võimaldab koguda infot kandidaadi isikuomaduste, intelligentsuse, oskuste jms kohta
kogukonnaülesannete kasvamise tulemusena Pikaajalised intiimsuhted põhinevad pigem sellistel mitteseksuaalsetel faktoritel nagu tuttavlikkus, kaaslus, toetamine, harjumus vms Seksuaalne käiskiri muutub nii ajas kui ruumis, ka subkultuuriti see mida peetakse seksuaalselt erutavaks ja kuidas sellele reageerida sõltub rassist, rahvusest, religioonist jm teguritest Viimase 50 aasta seksuaalse käsikirja muutumise põhjusteks on mitmed ühiskondlikud suundumused: Rasestumisvastased vahendid seksuaalelu saab eraldada ainult reproduktiivsest funktsioonist Naisõiguslaste liikumine naistel on tekkinud võimalus ise seksuaalsuhete tingimustes kokku leppida Tolerantsuse kasv seksi ja seksuaalsuse kohta käivate materjalide avaldamises ja levitamises ühiskonnas 16. Connelli sugupoolte korralds: kuidas jaotatakse tema järgi naiselikkust ja mehelikkust?
Sarnase toote või teenuse arendamine, kui teha seda paremini Frantsiisi ostmine Olemasoleva toote või teenuse kasutamine Alustava ettevõtte sponsoreerimine Tegutseva ettevõtte omandamine 13 Strateegia olemus Juhtimisteoreetikud defineerinud mitmeti: Strateegia kui plaan (plan) (määratakse ev suundumused ja sammud eesmärkide täitmiseks) Strateegia kui võte v nipp (ploy) (kuidas teha?) Strateegia kui eeskuju v mudel (pattern) Strateegia kui positsioon (position) väliskeskkonnas Strateegia kui perspektiiv (perspective) (tugineb missioonil ja visioonil) Üldisemalt on strateegia valikute tegemine võimaluste maailmas ehk teed ja põhimõtted ettevõtte arengu juhtimiseks “ehk kuidas siit minna sinna?”
1.1 REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA PÕHIPROBLEEMID. Üheks lihtsamaks võimaluseks teada saada, millised on tänapäeva reklaamipsühholoogia peamised teemad, on vaadata autoriteetsemaid eriväljaandeid.(Bachmann, 1994:11). Meil eestis on suurimad reklaamilevitajad ajakirjanduses kõik kollased ajakirjad ning sõltumatu nädalaleht Eesti Ekspress. Erinevad allikad võivad küll erineda detailides, ent üldised suundumused peegelduvad neis kogumina kindlasti. Sellise analüüsi põhjal saame järeldada, et praegu on aktuaalsemateks reklaamipsühholoogia uurimisteemadeks järgmised: 1) Millised on need protsessid ja seaduspärasused, mis määravad reklaami efekti (mõjukuse) lisaks neile üldtuntud mudelites kirjeldatuile, kus käsitletakse reklaamis sisalduva info töötlust kui psühholoogilist vastust, mis saadakse loogilissõnalise, teadvustatud arutluse teel?
tulemuslikkust. Seetõttu tuleb defineerida kolm olulist mõistet. Need on mõisted, mis läbivad kogu panga finantsjuhtimise teemat ja nende olemus jääb samaks panga kõigi juhtimisvaldkondade käsitlemises. 1. Panga poliitika - on fikseeritud panga juhtkonna poolt koostatud ja panga juhatuse poolt kinnitatud dokumentides. Selles väljendub panga tippjuhtkonna ärifilosoofia ning sellest tulenevalt üldised eesmärgid ning suundumused igas panga elutähtsas juhtimisvaldkonnas. 1. Strateegiad - on samuti panga tippjuhtkonna koostatud kirjalikud või ka suulised põhipõtted. Sõltuvalt oma suhtelisest tähtsusest ja objektist võivad formuleeritud strateegiad olla kinnitatud kas panga tippjuhtkonna või juhatuse poolt või jäetud lihtsalt panga juhtkonna vastutusvaldkonda. Strateegilistes plaanides
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (...
· põllumajandusressursside ja tootmiprotsesside iseärasustega · põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga Neist erisustest tulenevalt ka põllumajanduse efektiivsuse uurimise eripära. Terminite PÕLLUMAJANDUS ja MAAELU kasutus. Põllumajandus kui: · kaubatootmine ehk äritegevus · äraelamine või vaheldust pakkuv tegevus ehk sotsiaalne tegevus CAP-i (Common Agricultural Policy) mõju põllumajandusele ja maaelule CAP-i suundumused: 1950-1980 rõhk tootlikkuse tõstmisel, varustamaks tarbijaid toiduainetega ning kus toetused seotud tootmismahuga Alates 1980-ndatest keskkonnakaitse eesmärkide integreerumine põllumajanduspoliitikasse seoses reostuse kasvuga Alates 1990-ndatest maaelu ja põllumajanduse rolli määratluse muutus ühiskonnas ning põllumajanduse multifunktsionaalsuse eesmärgi (maaelu jätkusuutlikkus, toiduainetega varustamine ja toidu kvaliteet loomade heaolu jt) püstitamine
Praha Rudolf II (üks suurimaid kunstipatroone Euroopas) õukonnas: Adriaen de Vries 1566-1626; Giuseppe Arcimboldo 1530-1593- allegoorilised portreed tehtud lilledest puuviljadest, loomadest ; Bartholomeus Spranger 1546-1611; Hendrich Goltzius 1558-1617- eelkõige vasegravüürid, aga ka maalid. Hispaanias: El Greco 1541-1614-pikaksvenitatud inimfiguurid, ebaloomulik valgus, usuline kirg. Eeskujuks nt ekspressionistidele. 9. BAROKK, üldiseloomustus, tähtsamad suundumused ja kunstnikud. Barokk 17.saj. kunstistiil mõnevõrra ulatub ka 18. sajandisse. Sõdaderohke aeg (30 a sõda). Kontinendid jaotunud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Teaduse arengu ja maadeavastuste aeg. Kunst sai alguse 16. saj. lõpus Itaalias. Üldine iseloomustus - ülev, hoogne, jõuline, kontrastne, tunneteküllane, toredust ihalev; tegeletakse emotsioonidega; puhas maastik, natüürmort. Barokk sündis osalt katoliku kiriku soosingul
Voitk, Roopi Hallimäe jt. Uussümbolistlik luule 1930ndate lõpul liikuline klassikaliste traditsioonide suunas estetism ja sümbolism uue lainena. Uusklassikalise sümbolismi esindasid noor luulepõlvkond arbujad. Arbujate loomingus jätkuvad nooreestiliku sümbolismi maailmanägemise jooned. 1940. aastaks olid luules kesksele kohale kinnistunud arbujad. Eesti luule kaanon oli kujunenud arbujatekeskseks, vahepealsed eluläheduslikud suundumused taandusid. 1940. aastaks oli modernismieelne situatsioon, sürrealism jõudis Tallinna. 1940nda esimeses pooles eesti luules valitses põlvkondade tasakaal: Visnapuu, Under, Adson ning arbujad, lisaks veel Hendrik Adamson ja Leili Rimmel. August Alle kirjutas mitut sorti luulet, nendest kõige tuntumaks sai epigrammi autorina, satiirikuna ja följetonistina. Klassikalisse raudvarasse ,,Eesti pastoraal". Hendrik Adamson alustas mulgikeelse luulega. Kodukohalüüriku tuntus sai Adamsonile
argumenteerituse tõttu. ........................................................................... 22 23 4. Õigusnormide tõlgendamise meetoditest ja teooriatest: interpretatsiooniteooriate kolm põhisuunda (intentio auctoris e normilooja arusaam, intentio operis e mida ütleb tekst omaette ja intentio lectoris e kuidas mõistab teksti selle lugeja). Interpretatsiooniteooriate üldised suundumused juriidilises tõlgendusõpetuses. Interpretatsiooniteooriate kolm põhisuunda Tõlgenduse õigsuse kriteeriumi järgi võib kõik senised interpretatsiooniteooriad põhimõtteliselt liigitada kolme suurde rühma. Normilooja arusaam e. intentio auctoris Ajalooliselt esimene. Lähtub sellest, et interpreteerija peab püüdma vastata küsimusele, mida tahtis antud tekstiga öelda selle autor. Niisiis on antud juhul õige tõlgendus niisugune, mis vastab autori kavatsusele (intentio auctoris)
on tundmatud ahnuste ilmingud. Subsid tahavad näha neid sellistena ja kirjeldavad neid ka sellistena. Subsid süüdistasid forme selles, et kuidas väljendus põlisrahvastes kasumiprintsiip. Formid tunnistasid et materiaalset kasu taga ei aeta. Subisid küsisid milles see siis avaldub? Formid rääkisid sotsiaalsest harmooniast, mugavusheaolust. Formalistide lähenemine oli hajuv, nt et eesmärk on õnn. Kas igakord kui oleme õnnelikud, on see majanduse tulemus? Uued majandusetnoloogilised suundumused: *Holistlikud – iga nähtust tuleb vaadelda kõigi teiste nähtuste kontekstis, ka majandust ei vaadata ühiskonnas eraldi, teda ei püüta piiritleda selgelt, majandust uuritakse kogu selle kultuurikontekstis. Üldine antropoloogiline lähenemisviis. Püüda igat kultuurinähtust näha teiste kultuurinähtuste kontekstis, majandust ei tõsteta eraldi selgelt välja. *Võrdlevad – kui uuritakse vahetussüsteemi mingis üksikus ühiskonnas, siis seda võrreldakse ka teiste ühiskondadega.
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
