Keelte teke ja rühmitamine. Eesti keelesugulased. Emakeel gümnaasiumile Nelle Äike Turba Gümnaasium Kuidas keel tekkis? Algkeel Polügenees Monogenees Kuidas keeli rühmitatakse? Tüpoloogiline Flektiivsed keeled Aglutinatiivsed keeled Analüütilised keeled Areaalne Geneetiline Eesti keelesugulus Lähimad keelesugulased: Läänemeresoome keeled: Lõuna rühm: eestlased Põhja rühm: liivlased soomlased vadjalased karjalased vepslased isurid Soomeugri keeled: Saamid Volga keeled marid mordvalased Permi keeled komid Ugri keeled udmurdid ungarlased handid mansid Samojeedi keeled: neenetsi eenetsi sölkupi ngassaani Ülevaade uurali keeltest: Keel Kõnelejai Ohustatuse aste Asuala
Rootsi aeg mõjutas suuresti Eesti rahvaarvu. 1620. a. oli siinne rahvaarv alla 100 000 inimese. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast. 17. saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi. Venemaalt saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid. Teised suured uustulnukad olid soomlased. Samuti rändas sisse palju lätlasi. Mõningaid tagasilööke rahavaarvu pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmused ja 16561658 aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Maa oli pikkade sõdade tõttu harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. Rootsi
Rootsi aeg (1629-(1710)1721) 1629- sõlmiti Altermargi rahu Poola ja Rootsi vahel ning kogu mandri-Eesti läks Rootsile 1642- Bruomsebro rahu, sõlmiti Taani ja Rootsi vahel ning Saaremaa läks Rootsile 1660- Oliva rahu, sellega Ruhnu saar Rootsile. Rahvas Ruhnul oli 100% rootsikeelne Hariduskorraldus Eesti ala oli jagatud kaheks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kuninga esindajateks olid kindralkubernerid. Eestimaa kuberner asus Tallinnas ning Liivimaa kuberner Riias. Kindralkubernerid valiti aadlike seast. Neid vahetati iga kolme aasta tagant. Kuberneride tööks oli sildade ja teede korrashoidmine. Rüütelkonnad Kuningas hakkas piirama kohalike aadlike õigusi, hakkasid tegutsema rüütelkonnad, kes kaitsesid end kuninga vastu. Oli kolm rüütelkonda: Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad. Maapäevade vaheaegadel tegutsesid maanõunikud. Toimus iga kolme aasta tagant. Maanõunikud olid eluaegsed. Valiti aadlike seast. Valiti r...
Eestist hakkas kujunema Rootsi viljaait, väljavedu oli suur (kuid idakaubandus käis alla, suundus Narvasse, Tartu kaubanduslik tähtsus kadus). Käsitöö arengut kammitses tsunftikord (progress ja suur kasum polnud oluline). Kuid tekkisid manufaktuurid (arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised). 100.000'lt 350.000'le suurenes rahvaarv tänu loomulikule juurdekasvule ja sisserändele (eestlased, venelased, soomlased, lätlased, poolakad, sakslased jne). Erandiks Peipsi-ääre vanausulised ja rannarootslased. Talupoegade vastu oldi leebem, kuna kardeti neid kaotada (sellest sõltus mõisniku sissetulek). Algselt said nad isegi relva kanda. Rootsi võimu kindlustudes raskenes teokoorem, mõisapõllud suurenesid, mõisate arv 500'lt 1000'le. Lõpuks enam ei tohtinud talupoeg mõisniku juurest pageda. Clas Tott
vaid sisse. Uus tehnoloogia kõrvaldab mured seoses tuumajäätmetega. Soomes on kasutusel teise põlvkonna reaktorid, suurtmates riikides nagu USA ja Hiina ehitatakse kolmanda põlvkonna reaktoreid. Neljanda põlvakonna reaktoreid ei ole ootada enne 2040 aastat, sest vastav tehnika puudub. Selle põlvakonna reaktor peaks suutma hävitada või siis ümbertöödelda alfakiirgavaid nukleiide, mis on kõige ohtlikumad. Nii laheneks tuumajäätmete probleem. Soomlased on ehitanud oma hoidlad nii, et hiljem saaks jäätmed maa alustest hoidlates välja võtta, kui peaks avanema võimalus nende taaskasutamiseks. Maavarade vähenemise tõttu plaanib Venemaa neid hankida põhja poolsetelt aladelt. Kuna sinna elekrtijaama rajamine oleks liiga kallis ja võib- olla otstarbetu vaid kavatsetakse ehitada, nii öelda ujuv reaktor, sest kütust ei olevaja tihti vahetada. Jaam asuks praami peal ning oleks ühenduses kaevandus piirkonnaga
Vana Eesti Rahvausund Peko Eesti paganausust ehk sellest, mida usuti enne ristiusku on teada suhteliselt vähe informatsiooni. Eestlastel polnud veel välja kujunenud oma kirjakeelt ja rahvausk enne ristiusu jõudmist Eestimaale on meile peamiselt teada läbi rahvaluule. Üks jumalus, keda kummardasid nii eestlased kui soomlased on Peko, kelle kultus oli ja on suure au sees Setumaal. Ka Pekost on meieni säilinud väga vähe informatsiooni, kuid erinevate allikate kaudu saame piisava pildi mõistmaks Peko usu põhiolemust. ,,Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osa Misso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest."[1] Ristiusk jõudis Eestisse katoliiklikul kujul, kuid Setumaal võeti
MRP sõlmimisega kinnitasid need 2 riiki üksteise seljataguse. Adolf Hitler Jossif Stalin Sõjategevuse algus Teine maalimasõda algas 1.sept. 1939. Saksamaa tungis Poolasse 3.sept kuulutasid ka Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. sept. Sisenes ka NSVL Poolasse. Kuu lõpuks oli Poola vallutatud ja riik jaotatud Saksamaa ning NSV Liidu vahel. NSVL ja Saksamaa sõlmisid sõprus- ja piirilepingu Sõjategevuse laienemine 1939 novembri lõpus alustas NSVL sõda Soome vastu. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidid loovutama Karjala maakitsuse peale kolmekuulist sõda. 1940 okupeeris NSVL ka Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas ka Saksamaa uuesti sõjategevust. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holllad. Seejärel alustati pealetungi Prantsusmaale. Nüüd alustas Saksamaa pool sõtta ka Itaalia. 22. juunil 1940 kirjutati Compiegne'i metsas alla Saksa-Prantsuse vaherahule
pükste taskutes, mis aitab omakorda kaasa ka kuritegevusele. Euro tulekuga ei osanud keegi meist arvata ( kaasa arvatud ka mina), et kroon jääb veel pikaks ajaks meid ,,kummitama". Enamus mõtles, et mis see valuutavahetus siis ka ära ei ole, ainult rahatäht muutub. Aga ei, minu jaoks on euro tulek suur asi ja minul võtab harjumine siiani aega. Paratamatult arvutan summat ümber ning alles siis saan aru kui palju teatud toode maksab. Teatavasti arvutavad meie naabrid soomlased aga ka sakslased siiamaani eurod vanasse vääringusse ümber. Tegelikult võtab harjumine palju kauem aega. Ümberarvutamine kroonideks annab mulle teada, kas toode, mida osta tahan on kallis või mitte. Siinkohal tooksin näite erasektori kiusatuse eurohindade ümardamisega lisatulu teenida. Arvan, et ,,Euro hinda ei tõsta!" kampaania ei toiminud, sest paljud firmad tõstsid euro tulekust kuuldes kohe hindasid, et katta euro kasutuselevõtmisega seotud kulud.
1,8-promillise joobega oma viienda seeria BMW vastu posti mahakandmisele. Tavaliselt on hea, kui riik on mõnes arvestuses teistest eespool. Kahjuks pole see alati nii. 2008. aasta uuringute kohaselt tarbiti Eestis puhast alkoholi 12-15 liitrit elaniku kohta, kaasa arvatud imikud ja vanurid. Kurbusega tuleb tõdeda, et Eesti on selles vallas maailmas juhtival kohal, mööndusena peab mainima, et alkoholikoguse hulka on arvestatud ka see osa, mille turistid, eelkõige soomlased, Eestist koju viivad. Alkoholismi kohta võib öelda, et see on 21. sajandi üks suurematest väljakutsetest, millega peame võitlema. Meie Eesti riik on nii väike, umbes 1.3 miljonit inimest ning kui inimesed surevad selliste lolluste tagajärjel, teeb see väga kurvaks. Õnneks järjest rohkem ja rohkem juhitakse alkoholismile tähelepanu, mis aitab selle jubedusega võidelda.
saari.Järvi on üle 50 000-de,paljud neist moodustavad kitsaste väinedega ühendatud järvestuid. Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas.Soomes kaevandatakse metallimaake.Avastatud on plaattina,tina,uraani ja volframi.Aastas kaevandatakse 20 000kg hõbedat ja 600kg kulda.Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti,lubjakivi,savi jms.Seal leidub ka poolvääriskive(kvarts,jasbis,ahhaat,opaal,ametüst). Suurem osa rahvastikust on soomlased. 93% kõneleb emakeelena soome keelt, 5,8% peab emakeeleks rootsi keelt. Nii soome kui rootsi keelel on Soomes riigikeele staatus. Erinevalt teistest Skandinaavia riikidest on Soomes suhteliselt vähe võõrtöölisi ja põgenikke. Vaid 1,2 % rahvastikust ei kuulu ei soomlaste ega rootslaste hulka ja suurema osa neistki moodustavad põlislaplased ehk saamid Põhja-Soomes. Soomes ei ole kehtestatud ametlikku religiooni. Suurem osa soomlasi kuulub usutunnistuselt
palkadega ei ole võimalik ära elada. (Tihtipeale pakub välismaal tööandja lisaks töökohale ka elukohta). Väikese palga ja kõrgete üürhindadega ei olegi mõtet Eestis töötada. Välismaal saab sama töö eest rohkem palka ja raha jääb ka üle. Lisaks on välismaal odavamad osad toidukaubad ning elektroonika. Väikestele lastele võimaldatakse mõnedes kohtades isegi omakeelset kooliharidust. Kui varem oli Eesti võrreldes Soomega odav maa ja soomlased käisid Eestis kaupu ostmas, siis nüüd on olukord vastupidi. Eestlased käivad välismaalt omale tarbekaupu hankimas. See omakorda tekitab olukorra, kus osad tarbimismaksud nagu näiteks käibemaks ei laeku Eesti riigile. Eestis võiks esmatarbekaupadele olla kehtestatud väiksem käibemaks. Sellisel juhul oleksid need tarbijale kättesaadavamad ja neid ostetaks rohkem Eestist ning ka maksuraha jääks Eestisse. Riik peaks kindlasti ka kontrollima, et kaupmehed
otsustada volituse andmine taotlejale rahvusnimekirja koostamiseks. § Kultuuriomavalitsuse kõrgeimaks organiks on Kultuurinõukogu, mis valitakse otsestel ja ühetaolistel valimistel. 6. mail 2003. a võttis Vabariigi Valitsus vastu Vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimise eeskirja, mille kohaselt tuleb valida valimiste peakomitee, mis kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt. Kes kasutavad kultuuriautonoomia seadust tänapäeval? § Eestis elavad soomlased olid esimesed, kes taasiseseisvunud Eesti Vabariigis hakkasid taotlema kultuuriautonoomiat. Ingerisoomlaste 3000-isikuline rahvusnimekiri koostati aastal 1998. Taotlus kultuuriautonoomia saamiseks esitati Vabariigi Valitsusele 2001. aasta juunis. § Ingerisoome valimiste peakomitee koosseis kinnitati 2004. aasta veebruaris. Valimised toimusid 14.-16. mail 2004. Valimisringkondi oli neli, valimisjaoskondi oli kuus. Valitud 25-
Tüdrukud ei tohiks lihtsalt mingi võrgust särgiga kooli minna kus on kõik lihtsalt näha. 3. Eesti on kindlasti kallis riik.Arved on meeletult suured ja palk on väga väike.Enamus raha kulub arvete maksmiseks.Eriti raske on nendel peredel kus on palju lapsi arved tuleb ära maksta,toit on kallis ja laste peale kulub ka raha. Kui võrrelda Soomega tundub, et meil kõik odav sest soomes on asjad kallimad. Vahe on selles, et soomlased saavad palju rohkem palka kui eestlased. Jah vaesus on paratamatus. Kui sul seda raha pole, siis ega seda ei tule ka kusakilt. Näiteks kui oled töötu saad sa seda teha, et lähed tööle, aga see on ka kõik. Üldiselt on kes tahab see suudab moto aga kui sul ei lasta tahta, siis on võimatu midagi saavutada. 4. Inimene peaks suhtuma elusse positiivselt.Sööma tervislikult palju liikuma.Inimene peaks elult võtma mis võtta annab
kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlik-poliitilised olud: • Tsaari isevalitsus- rahval polnud poliitilisi õigusi • Agressiivne välispoliitika viis kokkupõrgeteni Vene-Jaapani sõda: • Venemaa agressiivse välispoliitika pärast • Jaapan alustas 1904 • Venemaa sai lüüa 1905 1905
mittekallaletungilepingu. Niisiis 1939. aasta suvel hakkasid suurriigid lepingu kallal töötama, mis sõlmiti 22. augustil. Antud lepingut hoiti saladuses, kuid mingi hetk hakkas info siiski lekkima ning teised riigid said sellest teada. 1.septembril 1939 puhkeski II Maailmasõda, 9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Saksamaa tungis Poola aladele ja Venemaa vallutas Poola ida osa. 1939. aasta novemrbis alustas Stalin Talvesõja, kus nad tungisid Soome aladele. Selles suutsid soomlased küll säilitada oma iseseisvust, kuid hiljem pidid nad loovutama NSV Liidule Karjala maakitsuse.1940 aasta juunis, murdis Hitler lepingu Nõukogude Liiduga. Kuigi Stalin teadis, et kunagi see päev tuleb, ei olnud ta selleks siiski valmistunud. Viktor Suvorovi alternatiivne teooria ütleb, et Stalin oli Saksamaa vallutamiseks teinud plaanid juba 30'ndatel, mille järgi antud riiki sissetungida 1941. aasta suvel. Hitler aga ennetas selle plaani tungides Venemaale varem sisse.
) Lisaks arenes veel mood ning sport sai tohutu populaarseks. 2.Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. -Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas -Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa -Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus -Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel -Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism… 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlikud-poliitilised olud- Puudub demokraatlik vabadus -keisril on piiramatu võim
Selleks, et tööjõudu saada võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Uutesse elukohtadesse asus elama sel ajal umber ⅓ Eesti talupoegadest. 17.saj. teisel poolel saabus Eestisse hulaliselt teistest rahvustest inimesi, kes lõpuks moodustasid Lõuna-Eestis umbes 17% kogu rahvastikust. ● kõige rohkem vene talupoegi (ka käsitöölisi kalureid ja kaupmehi, asusid peamiselt Ida-Eestis) ● soomlased, kes paiknesid enamasti Virumaal (20% rahvastikust) ja Harjumaale (12% rahvastikust), kuid üsna palju oli neid ka Põltsamaal ja Tartu ümbruses ● lätlased, kes paiknesid peamiselt Valga ümbruses ● lisaks oli veel ka tol ajal Eesti aladel palju muid erinevaid rahvaid (nt. sakslased, poolakad, rootslased, hollandlased jne) Rahvastiku kasvu pidurdamise peamised põhjused: ● Vene-Rootsi sõda (1656-1658) ● 1657 a. katk 1695. a
Maailm ja Eesti XX sajandi alguses 1. IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKOND 19. saj teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Koloniaalvallutusteks sobivate maade otsa saamine teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvit...
Jalta konverents – 1945 vebr. Musta mere ääres toimunud konverents, milles osalesid Stalin, Churchill, Roosevelt. Siin kooskõlastati lõplikult, kuidas SM purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. Talvesõda – Peale MRP pakti sõlmimist esitas NSVL Soomele suured nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise lepingu. Soomlased keeldusid. NSVL proovis veel Soome kohta valetada, kuid alustas siis ise sõda. NSVL heideti RL-st välja. Sõda algas 1939 ning lõppees 1940 Moskvas rahuläbirääkimistega, Soome küll pidi ära andma Karjala ja Viiburi linna, kuid võis ennast võitjana tunda., jätkusõda – 1941-1944 toimunud jätkusõda Soome ja NSVL vahel, tulemuseks jälle Soome iseseisvuse säilimine, kuid nad ei saanud tagasi ka kaotatud alasid.
hoiakutest -- osa neist on omandatud peaaegu alateadlikult. Nende hulgas on 3 kitsarinnalise natsionalismi kontseptsioon, oleme harjunud oma kultuuri ja riigiga, see on väike ja tunneme seda ohustatuna ja olgu meil õigus või mitte, me hakkame suhtuma teistesse eelarvamusega. Võib rääkida üksikisiku või kogu rahvuse seas levinud eelarvamustest. Näiteks lugesin hiljuti Soomes tehtud uuringust, mille käigus selgitati, kuidas suhtuvad soomlased oma riigis elavatesse eri rahvustesse. Uuringust tuli ilmsiks, et soomlased suhtuvad paremini Lääne-Euroopast pärit elanikesse (inglased, prantslased), halvemini idaeurooplastesse, ka eestlastesse, veel halvemini venelastesse ja kõige halvemini mustanahalistesse nagu näiteks somaallased. Mis on sellise suhtumise aluseks? Arvatavasti on selle põhjuseks eelarvamus ja otsustatakse suuresti samuti esmamulje, mitte inimese lähema tundmaõppimise alusel.
informatsiooni vahenaja (Diplomaatia, ,,Kes valvas keda?", 2010). Soomele on alati olnud Venemaa käekäik üheks tähtsaimaks teemaks ja on ka seda täna- päeval. Soome huvides on see, et Venemaal areneks demokraatia ja vaba turumajandus ning areneksid ka õigusriik ja inimõigused. Üheltpoolt on see oluline Soome julgeolekule, kuigi soomlased Venemaad oma julgeolekuohuks ei pea, või nad vähemalt ei tunnista seda.Teisalt on Soomele tähtis majanduslik pool, mida soomlased peavadki kõige tähtsamaks. Tänu pika- ajalistele soojadele suhetele on soomlased väga hästi ära kasutanud just majanduslikke suh- teid Venemaaga ja sellest suurt kasu lõiganud. Venemaast on saanud Soomele suurim kauban- duspartner nii ekspordilt, kui ka impordilt. Venemaa lai turg on avanud soomlastele uued või- malused ning väga paljud Soome suurfirmad on Venemaal väga edukad.Kuid samas on Soo- me mõnes asjas Venemaast küllaltki sõltuv, nt
omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist
Taliharjapäev ehk kanutipäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 14. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918). Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. Soomlased ja karjalased on väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918). Tõnisepäev on nime saanud katoliikluse aegadel Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnise...
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikal...
soome läinud eestlased, kes otsustasid sel hetkel meie põhjanaabreid aidata. 200. Jalaväerügemendiülemaks määrati Eesti sõjakoolis õppinud ja eesti keelt valdav kolonelleitnant Eino Kuusela. Koguarv oli 200. Jalaväerügemendil umbes 1700 inimest. 200 jalaväerügement ootas, et neid kutustaks Eestisse tagasi sõjatandrile. Teade, et kodumaale võib pöörduda jõudis JR 200 võitlejateni 12 augustil. Otsus oli vabatahtlik, kas sa tahtsid koju minna või mitte. Soomlased ei andnud kaasa relvi. 13. augustil tuli anda otsas, kas jääda Soome või pöörduda Eestisse. Soome jäi 168 meest, Eestisse aga läks 1628, kellest 130 polnud kohal. 19. augustil kell 10.40 saabus JR 200 Paldiski sadamasse, kuna mehed ei näinud vastuvõtjaid marssisid nad läbi paldiski linna. Lõuna paiku saabus kohale kapten Erich Palk koos Eesti SS-i ja Politseijuhi SS-brigaadiülema ja politsei kindralmajori Hinrich Mölleri adjutandiga, kes pidid Soomest tulnud meeste eest hoolt kandma
II maailmasõda Üldandmed: algus 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Lõpp 2 sept 1945 Üle 70 riigi, 50-70 milj. Holokaust juutide massiline hävitamine enne ja II maailmasõja ajal (5,75-6 milj). Antisenitism juutide vihkamine, juute süüdistati kõigis hädades. Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühen...
Haapsalu Kutsehariduskeskus K09-A TURUNDUSPLAAN Sten Pääsuke Uuemõisa 2013 Turundusplaan Remniku Puhkekeskus 1.Ettevõtte kirjeldus Toode Tooteid on palju. Nii kaladest(haug,koha,latikas,ahven) ja lihadest(veis, lammas, siga) linnulihadest(kana, part) .Sihtrühmad, kellel on need tooted mõeldud on külalised kes on tulnud puhkama Peipsi Järve äärde, nautima toite ja osa võtma erinavatest üritustest. Turustus Tooteid müüakse praadidena, eelroogadena, suppidena ,sooja eine ja salatidena. Konkurentsi see ei mõjuta kuna lähim sarnane ettevõte on 20km kaugusel. Hind Hinnad on keskmised. Kõige kallim praad on veise sisefilee, 11eurot praad. Hinnamuutus tuleb enamus kalast. Erinevatel hooaegadel on kala saaks erinev ja sellest sõltub ka nende hind 2.Turu ülevaade Peamised turud mis on sellel ettevõttel, suvised suvitajad ja turistid kes on tulnud nautima Peipsi Järve äärset ilusat loodust, tore...
meeskohtud, Liivimaal maakohtud, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. 8. Kirjelda rahvastiku koosseisu pärast Liivi sõda Rahvaarv oli pärast Liivi sõda katastroofilised kahanenud(vähem kui 100 000), XVII sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid, kõige rohkem vene talupoegi, soomlasi ning lätlaseid. 9. Mis rahvused tulid 1630ndatel ümberasustamise raamides Eesti kubermangu aladele? Venelased, soomlased, lätlased. 10. Milles seisnes ümberasustamise edukus? Mõisnikel oli vaja rohkem tööjõudu ning nad vabastasid ümberasujad kolmeks aastaks igasugustest maksudest, paljud alad olid hüljatud ja uued elanikud asusid nendele aladele elama. 11. Kes oli kindralkuberner, tema ülesanded+ nt? Kõrgeim valitsusametnik kes oli kuninga poolt määratud, ta juhtib sõjaväge, nimetab ametisse ametnikke ja kontrollib raha laekumist ja kulutamist, kannab hold teede ja
Tartu Kutsehariduskeskus Turism Eestis Referaat Koostaja: Toomas Hunt Juhendaja: Silja Mall 16.10.2009 Tallinna vanalinn Pilt Jutt Tallinna vanalinn on Eesti kõige populaarseim koht mida turistid külastavad. Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklik...
noormehed piltlikult öeldes surematuteks. Neist kirjutati ja räägiti maailma juhtivates ajalehtedes ja telekanalites kuid; iga järgmise aasta samal kuupäeval meenutatakse juhtunud ikka uuesti ja uuesti. Meedia suur tähelepanu sellele on väga ohtlik. Ühelt poolt inimesed tunnevad huvi selle vastu, mis tegelikult toimus. Samas suurendab iga uudissekund tahtmist saada vähemalt sama ,,surematuks", kui nood soomlased või ameeriklased, kes alles hiljuti sarnase tapatööga hakkama sai. Vägivald koolis on korduv ning mõjutab ka kooli lõpetanud laste edasist arengut ebasoodsalt. Koolivägivalla mõju oleneb aga, kas tegu on kiusajate või ohvritega. Löömameeste probleemid süvenevad aja jooksul ning on suunatud tahtlikult ühiskonnas kehtivate seaduste vastu; peksupoiste probleemid seonduvad aga sellega, et tõmbutakse endasse ja isoleeritakse ennast ühiskonnast
raha või mõni muu mure. Möödunud aasta seisuga oli teada 15 708 ühe geeni haigust või fenotüüpi. Tehniliste võimaluste paranedes diagnoositavate haiguste arv aina kasvab. Polügeensete ehk mitme geeni haiguste puhul räägitakse, et on pärilik eelsoodumus. Näiteks kõrgel vererõhul on polügeenne taust, lisaks loeb väliskeskkonna mõju. Millised pärilikud haigused on just Eestile omased? Meil ei ole neid nii täpselt välja uuritud kui Soomes. Soomlased on kindlaks määranud pisut üle 30 haiguse, mida seal sagedamini põetakse. Nad teavad väga hästi, kus kandis mida võib olla. Mõnd asja me ikkagi teame. Näiteks tsüstilise fibroosi geeni kandlus on Eestis 1:84, see on poole harvem kui Lätis. Kurtuse geeni kandlus on 1:29 ehk kolm korda rohkem kui Euroopas. Pealegi, kuna kurdid on erivajadustega inimesed, siis on suur tõenäosus, et nad omavahel kohtuvad ja ka lapsi saavad. Millal pärilikud haigused välja löövad?
vastastikkuse aitamise leping - Taheti luua Balti liitu võimaliku ohu vähendamiseks - Loodi edukad lepingud Saksamaaga, raske oli lepinguid teha Venemaaga - Taheti luua liitu ka Inglismaaga, aga ei õnnestunud - Eesti kuulutas välja erapooletuse - Suurimad ohuallikad (1930) olid Saksamaa ja Venemaa 3. Vabadussõda - Miks võitsid eestlased (4) ? 1) Koolinoored 2) Soomusrongid 3) Väejuht Laidoner 4) Vabatahtlikud soomlased 4. Eestlaste juht vabadussõjas ? Laidoner 5. Landesweri sõda Lätis kohtus rahvavägi uue vaenlasega, kuna neil polnud piisavalt jõude, pidid nad vabatahtlikest sakslastest sõjaväe moodustama. Kuid sakslased ei olnud loobunud mõttest Balti Saksamaaga ühendada, siis kukutasid nad Läti valitsuse. Kui eestlased Lätti jõudsid oma vägedega, tahtsid sakslased nad välja ajada, kuid tekkis sõjaline konflikt rahvaväelaste ja landesveerlase vahel, mis kujunes Landesweri
Ajaloost näiteid võttes on mõlemad vahelduva eduga peale jäänud. Kord on see jõud, mis muudab riikide vahelisi suhteid sajanditeks. Teisalt on peale jäänud tõde, mis on toonud nii head kui halba inimkonnale. Eestlased mäletavad aega, mil Maarjamaa ei olnud vaba. Vene väed sisenesid meie kodumaale, kuna jõustruktuurid ei olnud võrdsed. Välispoliitika oli vett vedama läinud ning siinsetel riigijuhtidel oli valida, kas sõda või elu võõra võimu all. Soomlased olid paremas seisus Mannerheimi kaitseehitiste rajamisega ja üleüldise sõjalise valmisolekuga. Põhjanaabritel oli täielik õigus valida esimese aspekti kasuks, küll aga mitte Eestil. Kas tõesti muud võimalust ei olnud? NSV Liit oli piisavalt suur. Neil poleks vaja olnud võõraste riikidelt territooriume haarata. Eesti hõivamise põhjuseks oli ahnus ja võimuiha, okupeerijate poolt, mitte eestlased, nagu vene-aegsed ajalooallikad on tõlgendanud. Seega viga tuleks
veel välja kujunenud. Henn Ahas on pärit kehvast maaperest ja tema otsus pole algul kindel. Peale tulevahetuse eest põgenemist linnas satub ta vaksalis kokku neiu Martaga, tema onu ja Soome ohvitseriga. Kuna punaarmeelased otsivad koolimütsiga poissi ja Ahas ei saa aru Marta hoiatusest müts ära võtta. Nii tahab punaarmee miilits tedagi kinni võtta. Teda päästavad Marta onu ja Soome ohvitser ja neil õnnestub koos põgeneda. Ahasele saab selgeks, et ka soomlased ei hoia sõjast kõrvale. Koju jõudes kohtub ta metsa vahel vanema venna Antsuga, kes ise läheb rindele punaarmeesse ja püüab Hennu keeleta sõtta minemast. Kuid kohtumine vaid aitab Hennu otsust langetad ja tema peab õigeks olla kodumaa kaitsate poolel. Nii satuvadki vennad vastasleeri. Antsu rahalise abita aga ei oleks viletsast kodust pärit Henn koolis saanud käia. Nii sattubki ta kokku oma klassikaaslastega ja neist saavad 2.rühma võitlejad
Võeti tagasi Tapa, siis Rakvere, 19 Jaanuaril ootamatu löögiga võeti tagasi ka Narva. Sõdurite meeleolu tõusis, relva saak paranes, just punaväelt saadud sõjasaagi näol. 14. Jaanuaril vabastasid teel Kuperjanovi partisanidega ühinenud soomusrongid Tartu. Lõunarinde otsustavai heitlus toimus Jaanuari kuu viimastel päevadel Paju mõisa väljadel, Ühelt poolt läksid tulle Eestlased ja Soomlased, teiselt poolt aga Venelased ja Lätlased. Lahing oli ohvrite rohke, langes ka leitnant Kuperjanov . Punaväed purustati sellegopoolest, misjärel Eesti armee hõivas nii Valga, Võru kui Petseri . 1919. aasta veebruaris puhkes Saaremaal mäss, mille oli esile kutsunud enamlaste valelik propaganda, et Eesti Vabariik kavatseb taastada mõisnike võimu, Mäss suruti maha, paljudes mssajatest said hiljem vaprad Vabadusõja sõdurid.
juulist 2009 Rootsi ametlikuks keeleks (seaduses: "peamiseks keeleks"). Peamine keel on siiski alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidis. Rahvastik Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistestPõhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 67,5% rootslastest on luteri usku. Rahaühik Rootsi kroon on Rootsi rahaühik. Selle valuutakood on SEK ning lühendatud vorm kr
· ,,Türgi oad`` 1977 a. · ,,Puud olid, puud olid hellad velled`` 1979 a. · ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" 1982a. · ,,Rippsild`` 1980 a. · ,,Üksi rändan" 1985a. · ,,Minge üles mägedele" (I 1987, II 1994), III (2009), IV (2010) · ,,Hirm ja iha" 1993a. · ,,Naised ja pojad`` 2007 a. Tõlked: Peaaegu kõik proosateosed on ilmunud vene keeles. Luule valimik on ilmunud: läti, vene ja bulgaaria keeles. Suurel määral tõlgivad teda ka soomlased. Kokku on teoseid tal kirjutatud 30 keelde. ,,Tants aurukatla ümber`` on ilmunud 8 võõrkeeles.
keeles. Samuti alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal.Eesti hariduse edendamisel oli väga tähtis tegelane kindralkuberner Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartur Akadeemiline Gümnaasium, mille ta palus 1631. aastal muuta ülikooliks. Tänu sellele palvele avati 15. oktoobril 1632. aastal Tartu Ülikool. Sellel ajal küll eestlastest üliõpilasi veel polnud aga õppuriteks olid sakslased ja rootslased ja vähemalmääral ka soomlased. See on ka iseenesest mõistetav, sest Eestis ei olnud haridus veel ju laialt levinud, aga see muutus ajajooksul väga palju. Peale kõige nende usuliste muudatuste ning hariduse levikule uuendati ka kohtuvõimu ning haldusjaotust, mis püsisid väga pikka aega. Minu jutupõhjal tundub, et Rootsi ajal toimus ainult head ja kasulikku, aga kunagi ei ole ju head ilma halvata. Näiteks toimus mõisade reduktsioon. See tähendas seda, et
Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tunda suure kaotuse valu. 6. Talvesõda (Soome vs. NSV Liit) Stalin polnud unustanud, et kunagi kuulus Soome Vene keisririigile. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui II maailmasõda oli alanud esitas NSV Liit Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. NSV Liit lavastas piiritüli ning alustas Soome vastu sõda. Stalin paiskas soomlaste vastu peaaegu pool miljonit meest, 2000 tanki ning 1000 lennukit. Soome sõjaväkke kuulus 300 000 meest, 100 lennukit ning 50 tanki. Esialgu lootis NSV juhtkong naaberriigi paari nädalaga vallutada. Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus tõmbas Stalini vallutusplaanile kriipsu peale
tsiviilelanikud (süüdistati Nõukogudevastases tegevuses) 6. oktoobriks 1939 oli lakanud Poola riik eksisteerimast. ,,KUMMALINE SÕDA" (september 1939 kevad 1940) Lääne ehk Prantsusmaa rindel valitses peaaegu täielik vaikus, Prantsuse-Briti sõjajõud ei võtnud ette ühtegi tõsisemat operatsiooni Sksm vastu SOOME TALVESÕDA (30. november 1939 12. märts 1940) NSVL soovis Soome nagu Balti riikidessegi viia oma baasid. Soomlased sellega ei nõustunud. Seetõttu süüdistas NSVL neid selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid (konflikt lavastatud) ja nüüd NSVL ütles lahti riikidevahelisest mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Soomlased oli sõjas edukad, sõjaväe ülemjuhataja oli marssal Mannerheim. Nendele tulid appi ka mitmed välisriigid (26) oma vabatahtlikega (11500 neist 2000 eestlast). Sõda lõppes 12. märtsil 1939. a, mil sõlmiti Moskvas rahu:
vabastamise eest ülendati polkovnik Johan Laidoner Ajutise Valitsuse otsusega kindralmajoriks. Peale Tartu ja Narva vallutamist seati siht Valga peale. 20.jaanuaril 1919 pääsesid kolm Eesti soomusrongi üle Elva jõe ning võtsid suuna Valga poole. 31.jaanuaril toimus Paju lahing, mis oli Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid. Kuulamata teiste arvamusi, suundus Kuperjanov koos oma salgaga Paju mõisa peale, mida kaitsesid läti kütid. Kuperjanovlaste õnneks tulid appi soomlased, kes andsid ägedat vastupanu. Lahingu lõpupoole sai laskemoon otsa ning võideldi käsitsi, meie õnneks saavutasime suurte kaotustega võidu. Eestlased ja soomlased kaotasid surnute ja haavatutena 156 võitlejat, neist 82 kuperjanovlast. Lahingu käigus sai haavata ka Kuperjanov, kes hiljem suri Tartus laatsaretis. Paju mõis oli Valga linna kaitse võti. Tänu Paju mõisa vallutamisele võideti 1. veebruaril Valga linn, kust saadi suur sõjasaak
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST 2 KÕ Tatjana Zelenjajeva Oma piirkonna (linna) demograafiline analüüs Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................... 3 Üldandmed ..................................................................................... 3 Rahvastik ........................................................................................ 4 Narva linna demograafilised muutused ...................................................... 5 Elanike arve soo ja vanusrühmade järgi ..................................................... 7 Sündmused, surmad ja iive .................................................................... 8 Abiellumus ja lahutu...
Eesto rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterlikuse põhitõdesid tutvustama ning isegi kirikutes ja kabelites havati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi eal aga sel ajal veel ei olnud. Seal õppisid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastsast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Enamik koole tol ajal paiknes Lõuna- Eestis. Rääkides talupoegadest, havlenes nende seis Rootsi aja tulekuva. Talupoegade kohustesed suurenesid, eriti teoorjus. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrastamiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles
Haridus Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik teha rahvakoolide süsteemi. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli rahva pööramine evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema suuteline pühakirja ja muud vaimulikku kirjandust lugema.
NSV Liidu sõjaväebaasid. Soome keeldus vastastikuse abistamise lepingust. NSV Liit ründas Soomet, vallandades Talvesõja. Rahvasteliit kuulutas selle tõttu NSV Liidu agressoriks ja heitis NSVLi endast välja. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. Nüüd alustati Nõukogude Liidus ägedat Soome-vastast kihutustööd. Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. 1939. aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tegelikult oli see piiritüli venelaste lavastatud.
4. Millega algab Rootsi aja periood Põhja- Eestis ( aasta + sündmus). 1583. a Pljussa vaherahu 5. Milles seisnes Rootsi ajal rahva ümberasumise edukus? Ümberasumist soodustasid mõisnikud lubades maksuvabadusi 1) Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi (Ida-Eesti) 2) Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi 3) Soomlased jõudsid Põltsamaa ja Tartu ümbrusesse 4) Valga ümbrusesse kolis hulganisti lätlasi 6. Kirjelda reduktsiooni rakendamise põhimõtteid ja opositsiooni. Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa ning riigi tulude suurendamiseks alustas reduktsiooni. Tagasi võetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Roosti riigile
kirjanduse eesti keelde tõlkimine. Esimese eestikeelse piibliväljaandena ilmus 1686. aastal lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkijateks olid Kambja pastor ning tema poeg. Eesti hariduselu edendas Johann Skytte, kelle ettevõttel loodi aastal 1630 Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. Gustav II Adolfi nõusolekul muudeti gümnaasium Tartu Ülikooliks (1632). Põhiliselt olid õppuriteks sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Talupoegade jaoks alustati rahvakoolide süsteemiga (1696). Hariduse eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku. Vene aja algul ehk pärast Põhjasõda, jäi luteri kirik endiselt vaimuelu juhtfiguuriks. Sarnaselt Liivi sõja järgsele perioodile olid ka peale 1721. aasta sõja lõppu kirikuhooned rüüstatud ning kogudused ilma õpetajateta. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate seas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri
2 SISSEJUHATUS VILJANDI MAAKONNAST. Viljandi maakond paikneb Eesti Vabariigi kesk- ja lõuna osas. Ühine riigipiir on lõunas oleva Lätiga.Suur osa maakonnast asub Sakala kõrgustikul. Maakonnas on 15. omavalitsust, kes teevad koostööd Viljandimaa Omavalitsuste Liidus. Viljandimaa pindala on ca 3500 km² ja maakonnas elab ca 52 000 elanikku, kellest umbes pooled elavad linnades. Suurem osa rahvastikust on eestlased, teistest rahvustest on soomlased ja venelased. Maakonna keskus on Viljandi, kus elab ca 19 000 elanikku ja teised linnad on Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Mõisaküla, Võhma ja Karksi-Nuia. 3 ASUKOHT JA PINNAMOOD Viljandi maakond paikneb Kesk-Devoni ladestikul, Eesti Vabariigi kesk- ja lõuna osas. Viljandimaa piirneb põhjas Järva, läänes Pärnu, kagus Valga, idas Tartu maakonnaga ning lõunas naaberriigi Lätiga.
1660. aastal liideti Rootsiga ka Ruhnu. Rootsi aeg mõjutas suuresti Eesti rahvaarvu. 1620. a. oli siinne rahvaarv alla 100 000 inimese. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast. 17. saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi. Venemaalt saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid. Teised suured uustulnukad olid soomlased. Samuti rändas sisse palju lätlasi. Mõningaid tagasilööke rahavaarvu pidevale kasvule tingisid Vene-Rootsi sõja sündmused ja 1656-1658 aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Kui Eestimaa oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks tähtsamaid reforme, mida läbi viidi seisnes selles, et pärisorjus kehtestati nüüd juriidiliselt. See
1920. aastatel pandi alus Rootsi järk-järgulisele kujunemisele heaoluriigiks, mis saabus küll alles 1950. aastatel. · Rootsi masinad ja tööriistad, puidutooted (fosforivabad tuletikud), Rootsi laud ja Rootsi kardinad. · Sisepoliitiline silmapaistvaim areng tuntust kogusid sotsiaaldemokraadid. Soome · Verine kodusõda ning kuningriigiks saamise tõsine kaalumine. (Kuningriik jäi loomata, sest Saksamaa kaotas sõja.) · 1919. aastal otsustasid soomlased vabariigi kasuks, kehtestasid põhiseaduse ja valisid esimese presidendi. · 1920. aastal sõlmiti Tartus rahu Nõukogude Venemaaga. Soome · 1920.-1930. aastail sai Soomest, mida seinini oli liigitatud Baltimaade hulka, Skandinaavia riik. · Võrreldes Rootsiga oli Soome sisepoliitiline elu pingelisem. Kodusõda polnud kommunistide mõju kaotanud. Vastukaaluks Lapua liikumine. · Püsima jäänud demokraatia võis olla põhjus, mis hoidis ära 1939
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
