Mitte jõus pole tõde, vaid tões on jõud (1)

Mitte jõus pole tõde, vaid tões on jõud.
Ajalukku tagasi vaadates leidub küllalt näiteid, kus eesmärgini jõudmiseks kasutatakse jõudu. Maailmas on väheseid riike, kus poleks võimutsenud vägivald. Üldiselt on selleks sõda, esineda võib ka teatud rahvusgruppide vastu suunatud liikumist, näiteks genotsiidi, kus füüsilist väärkohtlemist ei taunita vaid õhutatakse. Tekib küsimus, miks tõde on parem, kui jõu kasutamine?
Hea ja kurja võitlus on kestnud sajandeid. Kumbki neist ei ole peale jäänud. Sama olukord on ka tõe ja jõu vahel, kus kumbki ei anna alla. Oleks ideaalne, et nad koos eksisteeriksid, kuid elus ei juhtu seda sageli. Ajaloost näiteid võttes on mõlemad vahelduva eduga peale jäänud. Kord on see jõud, mis muudab riikide vahelisi suhteid sajanditeks. Teisalt on peale jäänud tõde, mis on toonud nii head kui halba inimkonnale.
Eestlased mäletavad aega, mil Maarjamaa ei olnud vaba. Vene väed sisenesid meie kodumaale , kuna jõustruktuurid ei olnud võrdsed. Välispoliitika oli vett vedama läinud ning siinsetel riigijuhtidel oli valida, kas sõda või elu võõra võimu all. Soomlased olid paremas seisus Mannerheimi kaitseehitiste rajamisega ja üleüldise sõjalise valmisolekuga. Põhjanaabritel oli täielik õigus valida esimese aspekti kasuks, küll aga mitte Eestil. Kas tõesti muud võimalust ei olnud? NSV Liit oli piisavalt suur. Neil poleks vaja olnud võõraste riikidelt territooriume haarata. Eesti hõivamise põhjuseks oli ahnus ja võimuiha, okupeerijate poolt, mitte eestlased, nagu vene- aegsed ajalooallikad on tõlgendanud. Seega viga tuleks otsida teiselt poolt piiri. Võõras riik ei peaks järgima teist maad, Saksamaad, alustades okupeerimist. Kokkuvõttes ei saavutanud meie idanaabrid midagi, sest peale 50-aastast elamist võõra võimu all, iseseisvus Eesti taas. See tõestab, et jõuga ei saa maailmas midagi saavutada. NSV Liit oleks pidanud arvestama tõega, et me oleme iseseisev riik, kelle kallal jõudu kasutada oleks väär.
Hitler on öelnud, et ilma tugeva sõjaväeta pole tugevat riiki. See väide vastab tõele, sest armee vastu ei saa astuda diplomaatiaga.. Füürer ei saanud ilma vägivallata. Tema kirjutatud raamatus „ Mein kampf“ on genotsiidi ilminguid, mis realiseerusid sõjakeerises loodud koonduslaagrite ja juutide massilise tagakiusamisega. Sealsetes töö- ja surmalaagrites suri teiste hulgas mitu miljonit tarka ja haritud arsti ning haritlast. Tekib küsimus: kas ilma ei oleks saanud? Inimkond ei vaja sõda ega vägivaldset kohtlemist, vaid headust ja üksteise mõistmist rahvaste vahel. Tuleb mõista rasside erinevusi nii välimuses kui ka kommetes. Neile on õigus vabadusele, seda nii mõtetes kui füüsiliselt. Tõe otsimiseks ei ole vaja laskuda äärmustesse. Siirus on saanud riikidevahelises suhtlemises peamiseks aluseks. Tänapäevased juhid on õppinud ajaloost, et aja möödudes tulevad välja valed ja lahvatavad skandaalid . Seega oleks tark koheselt rääkida tõtt, selle asemel, et hiljem konfliktide leevendamiseks kasutada sõjalist jõudu.
Maailmas on olnud olukordi , kus tõe rääkimine on toonud halba. Wolandi ausus raamatus „Meister ja Margarita“ keeras pea peale moskvalaste maailmavaate. Ta muutis ettekuulustega inimeste elu pöördumatult. Juhul, kui mefistolik peategelane poleks peale sattunud Berilozi ja Ivani jutuajamisele oleks kirjanik jäänud ellu. Siirus tappis selle mehe. Tõe rääkimine sai Wolanile vajaduseks, millele keegi ei suutnud vastu seista ega ümber lükata.
Tänapäevane Põhja-Korea on ideaalne näide, kus inimsesi mõjutatakse jõudu kasutades. Selle asemel, et rääkida tõtt ja anda inimestele vabadus, on rahvas pandud elama keskkonda, kus valitsevad ainult käsud ja keelud. Juhul, kui julgetakse vastu seista võimuaparaadi poolt antud korraldustele, võivad tulemused olla fataalsed. See on riik, mis sellisena eksisteerib veel mõnda aega. Ajalugu jutustab meile, et sellised riigid ei püsi. Millalgi kukutatakse sealne riigivõim ning inimesed, kes seal elavad, saavad vaimselt kui ka füüsiliselt vabaks. Selleks, et see juhtuks, tuleb oodata õiget aega ja teiste riikide ponnistuste kordaminekutele Põhja-Korea võimustruktuuri muutmiseks.
Siiani on maailmas kurjust, mis on põhjustatud inimeste võimuahnusest, valedest ja saamahimust. Ainult jõuga, kui tõde ei eksisteeriks, ei suudaks ükski riik kaua püsida. Me vajame ausust inimestevahelistes suhetes, et ei tekiks konflikte ega arusaamatusi.