Kätlin Perri 11a
Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ning erinevused
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel kuulus suurem osa
Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. Üldiselt valitses Rootsi
võim Eesti aladel terve 17. sajandi. Selle alguseks peetakse Liivi
sõja lõppu, mille lõppedes Eesti jäigi Rootsi ülemvõimu alla.
Rootsi võimu lõppu dateeritakse aga Põhjasõja lõpuga aastal
1721, mil sõlmiti Uusikaupunki rahu ja Eestis algas Vene aeg
(18.sajand). Ajajoonel võime Rootsi ajaks määratleda aastaid
1629-1699 ning Vene ajaks 1721-1918.
Liivi sõja järgses Eestis oli usu- ja kirikuelu jõudnud madalasse
ning haletsusväärsesse seisu. Kirikud said sõja käigus väga
palju kannatada ning enamusest olid alles vaid rusud. Pastorite haridus ja kõlblus jättis soovida . Selle kõige tõttu alustati
Rootsi võimu ajal taas luteri kiriku ülesehitamist. Peagi muutus
luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas. Eestimaal suutis luteri
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karu Panda
Õppematerjali autor
Luteri kirik Põhjasõja-järgsetek aastatel. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate hulgas petism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest
mõlemad. Peale rasket ja laastavat Liivi sõda pöördusid kurnatud eestlased tagasi oma juurte juurde. Rahvas hakkas taas uskuma rahvausundeid ning vanu kombeid. Hakati taas matma vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest, kirikuabieludest ning vähenes ka armulaual käijaid. Taas kerkisid esile nõiad. Samuti puudus pastoreid, kes oleks oma veendumustele kindlaks jäänud ning, kellel oleks piisav haridus ning kõlbsus. Et turgutada rahvast ning inimesed taas usu juurde pöörduksid, hakkas rootsi võim luteri kirikut üles ehitama, see võeti esmaprioriteediks. See neil ka õnnestus, peagi oli valitsevaks usuks talurahava seal luterlus ning ka pastorid muutusid kõlbelistemaks ja haritumaks. Et usku paremini talurahvani tuua, hakati jutluseid pidama eesti keeles. Kui usk oli juba piisavalt kehtestunud hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitades hiisi ning ohverdus paiku. Algas ka eriti agar
Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma
Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ja erinevused Vaimuelu Eestis Rootsi ja Vene ajal on piisavalt erinev. Suured muutused toimusid pärast Põhjasõda. Paljud kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Luteri kiriku ülesehitamine algas Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Suured muutusid toimusid ka pärast Liivi sõda-kirikuhooned olid purustatud või rüüstatud ning enamik kogudusi jäid ilma õpetajata. 16. sajandi teine pool ja 17. sajandi algus on Euroopa ajaloos tuntud kui usupingete ajajärk. Rootsis sai riigikirikuks luteri kirik. Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid lüüasaamisest Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648). Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon
Liivi sõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1558-1583. Rootsi, Venemaa, Poola, Taani. Liivi sõja tagajärjel loovutas Venemaa Rootsile põhja-Eesti ja Ingerimaa. Rahulepingud (aasta, osapooled, sisu): Jam Zapolski-1582, Venemaa-Poola.Venemaa loovutab kõik oma linnused Liivimaal. Pljussa-1583, Venemaa-Rootsi.Venemaa loovutab Põhja-Eesti ja Ingerimaa. Täyssinä-1595, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa saadakse rootslastelt tagasi. Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi
2. Riigid 1.2.1. Prantsusmaa Pärtliöö Pariisis (1572) 1.2.2. Rootsi-Poola vastasseis 1.2.2.1. Poola 1.2.2.1.1. Sigismund II August riik on usuliselt tolerantne ja vabameelne 1.2.2.1.2. Stefan Batory luteri usk vaid katoliku usu kõrval 1.2.2.1.3. Sigismund III katoliiklus 1.2.2.2. Rootsi 1.2.2.2.1. Luteri kirik riiklik 1.2.2.2.2. Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648) 2. VASTUREFORMATSIOON 2.1. Liivimaa Poola valduses (alates 1580) 2.1.1. Liivimaad peeti oluliseks Põhja-Euroopa tagasipööramisel katuliku usku 2.1.1.1. Edasi loodeti usku viia Rootsi ja Vene alale 2.1.2
· Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. · Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Üha selgemaks sai, et sõda ülemvõimu pärast on vältimatu. · Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. · Sama aasta kevadel asusid uued Vene väed Narva ordulinnuse piiramisele. Mais 1558 vallutati linn tormijooksuga. · Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte · Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik- end Poola kaitse alla, sest see võis kujunenud olukorras ainsana abi pakkuda. · Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler. · 1559 septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile ning lahkus Saarele
Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõneks ajaks Vene riigi tähtsaim sadamalinn. Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu hakata. 1559.a andis orduriik end Poola kaitse alla, Saare-Lääne ja Kuramaa valdused müüdi Taanile. Sõjategevus siiski jätkus ning abi taodeldi Rootsist. Rootsi tugipunktiks sai Tallinn(1561). 1561. Läks ordu&peapiiskopkond täielikult Poola alla (Sigismund 2.August- Kuramaa hertsogiriik ja Üleväina-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid