Vana hea rootsi aeg? (1)

Vana hea Rootsi aeg ?
Arutlus
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629–1699. Selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse “vana head Rootsi aega”. See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt kõlavate sõnadega?
Rootsi aeg mõjutas suuresti Eesti rahvaarvu. 1620 . a. oli siinne rahvaarv alla 100 000 inimese. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast. 17. saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi. Venemaalt saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid. Teised suured uustulnukad olid soomlased . Samuti rändas sisse palju lätlasi. Mõningaid tagasilööke rahavaarvu pidevale kasvule tingisid Vene–Rootsi sõja sündmused ja 1656–1658 aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese.
Maa oli pikkade sõdade tõttu harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. Rootsi ajal hakkas põllumajandus taastuma ning mõisasid hakati juurde rajama. Hakati rajama manufaktuure. Edukalt töötasid ettevõtted, milles töödeldi Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne-Euroopasse veoks. Baltimaid nimetati tol ajal Rootsi viljaaidaks, kuna Eestist viidi välja väga palju teravilja. Mõisate jaoks oli see muidugi hea, kuid talupoegade jaoks halb, kuna sellega kasvasid ka nende koormised ning näljahädal viidi teravilja välja selle asemel, et omasid aidata.
Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt. Võib väita, et reduktsiion vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Seati sisse vakuraamatud, mille tõttu mõisavalitsejate kuritarvitused olid piiratumad.
Talurahvakultuur sõilitas oma ilme ja muutus aeglaselt. Hakati pruukima ohtralt õlut ja viina ning nende turustamisekas rajati ohtralt kõrtse. Ka tubakas hakkas meil levima, kuigi polnud veel eriti populaarne . Ralurahva riietus kujunes mitmete moevoogude sissetulekuga. Nende mõjud on näiteks piki-triibuline seelik, naiste pottmüts, plisseeritud seelik. Talurahvakultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill . Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olknud luteri pastoritel kerge ülesanne. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed.
Eesti linnade ellu tõid 16. saj. lõpp ja 17. sajand olulisi muudatusi. Kui keskajal olid linnad oma majanduse korraldamisel üsna iseseisvad, siis nüüd hakati linnadele ettekirjutusi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama. Väga suurt rolli mängisid sadamalinnad Narva ja Tallinn. Viimane huvitas Rootsi keskvõimu veel eriti. Arutlusel oli isegi Narva nimetamine Rootsi riigi teiseks pealinnaks. Paljud väiksed linnad olid läänistatud mõnele võimsale aadliperekonnale.
Rootsi ajal oli lisaks juba mainitule veelgi nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Usun, et väljend „vana hea Rootsi aeg“ on täiel määral õigustatud, eriti arvestades fakti, et väljend oli enim levinud talurahva seas. See ei tähenda muidugi, et see periood avaldas siinsetele oludele ainult head mõju. Ma arvan, et vast kõige õiglasem oleks seda aega pidada n.ö. “neutraalseks”, sest selle plussid ja miinused enam-vähem tasakaalustavad üksteist.
2008