50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jana69
Õppematerjali autor
Läänemere maad Rootsi Tõsiasi, et MS muutis oluliselt Euroopa kaarti, kajastus ka Läänemere ääres. Rootsi suhtus uute riikide, eriti Eesti, Läti, Leedu tunnustamisesse ettevaatlikult. Üldiselt vaadati uute riikide peale siiski heatahtlikult, nende teket peeti Rootsile julgeolekupoliitiliselt isegi soodsaks. 1929.aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit, kus ta väga soojalt vastu võeti. Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920.aastal pandi alus Rootsi kujunemisele heaoluriigiks. Kuulsust kogusid Rootsi masinad ja tööriistad, samuti
· Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus UUE MAJANDUSPOLIITIKA LÕPP. INDUSTRIALISEERIMISE ALGUS · Stalini võimule tõus tähendas NEP'i lõppu · Saavutamaks täielikku kontrolli ühiskonna üle otsustas Stalin: 1. Likvideerida igasugune ettevõtlus, kaasaarvatud põllumajanduses 2. Võtta taas kurss maailmarevolutsioonile 3. Käivitada ulatusliku relvastusprogrammi Läänemere maad ROOTSI · Rootsi suhtus uute riikide tekkimisse ettevaatlikult · Rootsi tunnustas uusi rahvusriike 1921 · Poliitilisi suhteid ei sõlmitud (toimusid kultuuri ja kaubandus sidemed) · 1929 külastas Gustav V Eestit ja Lätit · Roostile oli sõdade vaheline ajajärk edukas · Üle maailma olid hinnatud Rootsi: 1. Masinad 2. Tööriistad 3. Puidutooted 4. Tuletikud · 1932 tulid Rootsis võimule sotsiaaldemokraadid (nende juhitud valitsus püsis
Sotsiaaldemokraatia- Pahempoolsed erakonnad, kes kaitsesid tööliste huve ja pooldasid riigi tugevamat sekkumist majandsellu. Eesmärgiks oli ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ebavõrdsust selle saavutamiseks oldi valmis ka vägivaldselt kehtestama diktatuuri . nende populaarsus kasvas seoses töölistele valimisõiguse andmisega. USA sise- ja välispoliitika- Sisepoliitika- Ameerikat kujutati kui tuhande võimaluse maad, kus kõigil on võimalik kiiresti rikkaks saada. Sellist hoiakut toetas 1920. aastatel Ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi sekkumist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust. Roosvelti Uus kurss. Välispoliitika- ajasid isolatsioonipoliitikat st. Üritasid maailmas toimuvast eemale hoida. Maffia ja keeluseadus- Kehtestati nn kuiv seadus, mille tulemuseks pidi olema inimeste alkoholist võõrutamine, kuid selle
tehnoloogiatega, eriti raske oli olukord söe- ja tekstiilikaubanduses ( sest sütt asendas üha enam nafta ja mood muutus), 1926 oli ingl.maal ajaloo esimene üldstreik(palgatõusu nõudnud söekaevurid said lüüa). Tööpuudus oli väga suur. 1918 suurendati valimisõiguslike isikute arvu, Tööpartei, moodustati esimest korda vasakpoolne valitsus. Poliitiline olukord oli üldisest stabiilne( tänu sellele tuli ingl edukamalt kui muud maad toime maj.kriisiga) · Pr.maa majanduse arengule andis suure tõuke see, et pr.maa liitis võitjana peale sõda endaga tööstuslikke piirkondi. Ka investeeriti sõjas purunenud alade ülesehitamisele. Sõjajärgne maj.kriis oli pr.maal kõige väiksem. Pr.maa muutus lõplikult tööstusriigiks. Majanduslik areng oli kõvasti kiirem kui Ingl.maal, aga Pr.maa ei hiilanud poliitilise stabiilsusega ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid nagu Ingl.maal
Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri.
klassihuvid, teised egoistlikud püüdlused tuli alla suruda. Diktatuuri tunnused 1. võim on koondunud ühe inimese või väikese grupi kätte. 2. üheparteisüsteem 3. dem õiguste ja vabaduste puudumine 4. tsensuur 5. juhikultus 6. propaganda 7. vägivald, sala- ja julgeolekuteenistused (SS, Gestapo, NKVD) 8. sõjakus Läänemere maad Rootsi oli jäänud esimeses maailmasõjas neutraalseks ja arenes peale esimest maailmasõda üsna kiiresti. oli stabiilse sisepoliitikaga demokraatlik kuningriik. Soome oli esimese maailmasõja käigus iseseisvunud noor demokraatlik vabariik. Ta soovis pigem kuuluda põhjamaade, kui balti riikide hulka (balti liidu ebaõnnestumine). Soomes olid äärmusliikumised suhteliselt tugevad (kommunistid ja Lapua liikumine) Poola oli oma iseseisvuse taastanud esimese maailmasõja tulemusena.
3)1894 Noorsoomlased (lahkusid vanasoomlastest) 4)1899 Töölispartei (Sots.dem.partei 1903) 5)1906 Agraarpartei (Maaliit) ja Rootsi rahvapartei. Oma rahaühik (algus 1860-65). Omavalitsusreform maapiirkondades (1865) ja linnades (1872) Algkoolimäärus (1866). Algkool vabatahtlik. Kirikuseadus (1869). Ettevõtlusvabadus ja tööstuse kiire areng (1879). Sõjaväendus (1878). Uus kriminaalkoodeks (1889). Autonoomia periodiseerimine Venestusperiood (1899-1914/17). Taust: Saksa oht Läänemere regioonis ja slavofiilide mõju Nikolai II´le. Soome kindralkuberneriks Nikolai Bobrikov (1898-1904), kelle prioriteediks oli sõjaväeküsimuse lahendamine ja Soome lähendamine Venemaaga. Veebruarikuu manifest (1899): Üleriikliku tähenduse otsustab keiser. Soome riigipäev on vaid nõuandev. Keisri võimuhaaramine Esimene venestusperiood (1899-1905) Uus üleriiklik sõjaväeseadus (1901), mis kukkus läbi soomlaste boikoti tõttu. Bobrikov juhtis venestust Soomes ja sai 1903.a
Judenits ja P. Wrangel. KOKKUVÕTE. Kodusõda tõi palju kannatusi ja ohvreid nii lahinguväljal kui ka tagalas. Hukkus 8 miljonit inimest. 17. VII 1918. a. tapeti bolsevike poolt Jekaterinburgis ka tsaar Nikolai II koos perekonnaga. Demoraliseeritud olid rahva eetilised tõekspidamised ja kogu elulaad. 11. NSV LIIT SÖJAKOMMUNISMILT NEPILE. Peale kodusõda oli Venemaa täielikult laostunud. Transport oli halvatud, saagikus madal. 1921. a. tabas maad suur ikaldus, kus näljas hukkus vähemalt 3-4 miljonit inimest. Venemaale andsid abi rahvusvahelised organisatsioonid. 1921. a. haarasid Venemaad talurahvarahutused. Kriis kulmineerus Kroonlinna madruste ülestõusus 1921. a. märtsis. uus majanduspoliitika "nepp"- täielikku isemajandamist kõigis majandusharudes ülalt alla. Kooperatiivid arenesid nii põllumajanduses kui tööstuses. Riik säilitas aga oma kontrolli ja juhtiva osa majandussüsteemi reguleerimisel.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid