Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"soomlased" - 501 õppematerjali

soomlased – üle 90%  Rootsalased – 6%  Saamid – alla 20 000 inimese  Teisi vähemusrahvaid tänapäeval: a) Mustlased b) Eestlased c) Venelased LINNARAHVASTIKU OSATÄHTSUS  Üle 60%.
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Eesti rahva kujunemine Euroopas on vähe rahvaid, kelle otsesed esivanemad on elanud ühes kohas nii kaua - 5000 aasta Vanem teooria meie esivanemate kujunemisloost kolme suurema rändena kiviajal: a. Kunda kultuuri rahvas lõuna poolt. b. Soome-Ugri hõimud ­ läänemeresoomlased ida poolt ­ meie otsesed eelkäijad: · Nendega seostatakse kammkeraamikakultuuri. · Läänemeresoomlaste hulka kuuluvad meie lähimate keelesugulastena soomlased , karjalased, liivlased, vepslased ja vadjalased. c. Lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud: · Nende ühtesulamisel varasemate soomeugrilastega jäävad Eestis peale viimased. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg 1. Pronksiaeg (1800-500 eKr) a. Vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr): · Vanimateks pronksleidudeks Muhust odaots ja Võrtsjärvelt sirp. · Metalli eelised kivi ees ­ vastupidavus ja kiirem töö....

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
7
doc

EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 Sissejuhatus. Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides. Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007.aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. aasta jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300 voodikohaga), sealhulgas lisandus mitmeid konverentside korraldamiseks sobivaid hotelle, mis võimaldavad Tallinna paremini konverentsisihtkohana müüa. Ka Tartus suurenes hotellikohtade arv märkimisväärselt (lisandus 205...

Turismi -ja hotelli...
187 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Metallilised elemendid lihtainetena

Sobib oksiidsete ja karbonaatsete maakide tõõtlemiseks, sest sulfiidsed maagi ei lähe lahusesse Maagilademesse pumbatakse lahjat väävelhapet ja reageerinud lahus pumbatakse teise toru kaudu tagasi CuO + H2SO 4= CuSO4 + H2O Saadud lahusest tõrjutakse vask välja näiteks raua abil CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu Niimoodi toodetud vask pole just eriti puhas, sisaldab väheaktiivsete ( loe kallite) metallide lisandeid. Soomlased toodavad vase puhastusjääkidest 800 kg kulda aastas. Sellest jätkub maa elektroonikatõõstuse vajadusteks. Soomes on elektroonikatõõstus majandusele väga oluline - ilmselt ei tea noored soomlased midagi NOKIA kummisaabastest. vase puhastusjääkidest toodetakse ka praktiliselt kogu germaanium, samuti elktroonikale oluline element. Enamus maailmatoodangust on pärit Kongost (Zair) Elektrometallurgia kaarleeksulatus on sisuliselt pürometallurgia meetod...

Keemia
49 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ignalina tuumajaama ehitamise kohta, materjal väitluseks

Hiljuti toimus vabariigis riigihange, mille võitis AS Eviko, kes 20,6 miljoni krooni eest osaliselt lammutab ja seejärel ehitab ümber endise Paldiski tuumaobjekti peahoone. Kuid Paldiski ja Ignalina reaktorite võimsused erinevad nagu kärbes elevandist. Eestisse ehitatava tuumajaama puhul lammutuskulusid ei ole ja see teeb objekti ehituse paljukordselt odavamaks Leedu jaamast. Peagi oleks see Eesti oma jaam, mille ehitusse ja nõustamisse saaks kaasata suurte kogemustega soomlased . Täieliku ohutuse tagamiseks saaks jaama viia maa alla seoses graniidikaevandamise alustamisega Maardus. Ka oleks 15 aasta pärast meil valida hoopis paremate generaatoritüüpide ja tehnoloogiate vahel. Juba praegu on kümneid erinevaid generaatoritüüpe, millistega igaüks võib tutvuda Interneti vahendusel. Loetlen vaid mõned neist ja seda otsimise hõlbustamiseks inglise keeles: Pool type reactor; Pressurized water reactor (PWR); Boiling water reactor (BWR); Fast breeder...

Väitlus
30 allalaadimist
thumbnail
4
doc

II maailmasõda

Liikumine kogus poolehoidu,mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele.See kukkus läbi ja liikumine keelati. Majanduskriisist ülesaamine aitas ka siseriikliku olukorra rahunemisele,kuid välispoliitiline olukord muutus aina pingelisemaks:Soomet hirmutas oht idast.Selleks et kaitsat ennast võimaliku ohu eest,ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini(Mannerheimi liin) Talvesõda(1939-1940) Kui teine maailmasõda oli alanud,esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised:loovutada alasid ja sõlmida vastastikuse abistamise leping.Soomlased lükkasid NSV liid nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväepaaside rajamisega Soome aladele. 1939a. nov süüdistas NSV liit Soomet selles,et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid...

Ajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muinaseesti ajalugu - mõisted, aastad ja kokkuvõte

Paksu joonega tehtu on tähtsaim 1) arbuja ­ ennustaja, keda peeti hingede ja elavate maailma vahendajaks 2)vanem ­ Muinas-Eesti ülik 3)mõõgavendade ordu ­ Alberi loodud ordu mille ülesandeks oli võidelda paganatega 4)paganad ­ pagan oli too inimene kes ei olnud risti usku Faktid Muinaseestlastest: 1)Eesti elanike arv muinasaja lõpus oli 120 000 ­ 180 000 2)Soomlased kutsusid meid virolaiseks mis pärineb Virumaa nimest 3)Venelased kutsusid meid tsuutideks 4)Lätlased kutsusid meid Igaunideks Ugandi maakonna järgi 5)Eesti jagunes maakondadeks mis omakorda kihelkondadeks 6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda 7)Eestlaste ainujumal oli Taara või Tarapita (Tarapita tuleb arvatavasti sellest et võõramaalased kuulsid Eestlasi hüüdmas Tara, aita!) Aastaajad ning sel toimunud sündmused: 1201 ­ Riia linna asustamine (p...

Ajalugu - 7.klass
74 allalaadimist
thumbnail
7
docx

I maailmasõja lõpp ja Vabadussõda

aasta Veebruarirevolutsioon Usk Vene keisririigii püsimisse ei murenenud mitte ainult Eestis. Teravaimaks muutus olukord impeeriumi (kõige euroopalikumas keskuses) pealinnas Petrogradis. Rasputini mõrvamine kõrgaadlike poolt ei teinud olematuks tõsiasja, et Vene vägesid tabas üks lüüasaamine teise järel, et tarbekaupadest valitses suur puudus, et valitsusasutustes lokkas korruptsioon ja et rahvast vaevas üha üksmeelsem sõjatüdimus. 1917. aasta veebruaris puhkesid pealinnas toitlusrahutused, mis kasvasid kiireti üle revolutsiooniks. Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma. Venemaast sai vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Georgi Lvoviga. Praktikas kujunes siiski välja kaksikvõim, sest Ajutine Valitsus pidi oma tegevuses arvestama kõigis tähtsamates keskustes loodud tööliste ja soldatite sa...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rootsi referaat

Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni. Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985. aasta andmed), suurlinnad: Stockholm (703 600), Göteborg (444 600), Malmö (242 700). Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat. Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%. Türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased , jugoslaavlased moodustavad 12%. Immigrante on Rootsis 1000 elaniku kohta 5,48, eestlasi ~20 000. Rahvastiku tihedus: 51 inimest / km²; rahvastiku aastane juurdekasv: 0,56 %; sünde tuhande elaniku kohta: 11,56; surmajuhtumeid tuhande elaniku kohta: 11,43. Räägitakse rootsi keelt, kuid on ka lapi ja soome keelt rääkivaid vähemusi. Rootsi religiooni iseloomustab joonis. 2. Rootsi kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Rootsi

Jõhvi Gümnaasium Referaat Rootsi Koostaja: Klass: Õpeataja: Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Rootsi aeg + Põhjasõda

~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000 Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721) Liivi ja Rootsi-Poola sõda. tiivne iive, sisseränne: Ilmastikust tingitud Eesti aladel lõppes see Tingis ka nälg 17.saj. soomlased (Soome ala- probleemid (sadas sõda 1710-ks aastaks. alguses (1601-1603). delt võeti mehi sõjaväkke, palju teravili ei kas- Katk (1709-1710) Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte nö. vanud; samal ajal veeti tühjaks jäänud, rohkem sõja põgenikud), lätlased vilja Rootsi, kus oli kannatas Kesk-Eesti, sest (piisavalt vaba viljakat samuti nälg. Siinsed seal oli tihedam asustus maad), venelased (17. saj...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestlaste valikud 2 maailmasõjas

aastal Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisega, oli Eesti sunnitud nõustuma Venemaa nõudmistega ning laskma Punaarmeel Eestisse tulla. Eesti oli väike riik, millel puudus piisavalt suur sõjaline jõud ning oli teada, et sellisele suurriigile vastu ei saada. Eesti andis alla ning Punaarmee okupeeris riigi, mis kandis uut nimetust Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1941. aastal algas Vene-Saksa sõda. Sakslased tahtsid okupeerida Venemaa valdused ning nii jõudsidki Saksa väes Eesti pinnale. Palju eestlasi mobiliseeriti sundolukorras Punaarmeesse, et sõdida kommunismi jäämise eest. Ükski eestlane, kes sinna väkke mobiliseeriti ei toetanud tegelikult punavägede võitu. Loodi hävituspataljonid, kes pidid sõdima metsavendade vastu. Samuti mobiliseeriti suur hulk balti riikide kodanikke tööpataljonidesse, kus karmide olude tõttu suri suur osa eestlasi. Eestlase...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme

Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme XIX sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eestlaste rahvuslik ärkamine algas XIX sajandi keskel ning kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida- Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased , lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Rahvusliku ärkamisaja all mõistetakse ühe rahva eneseteadvustamise algust, kus hakatakse mõistma oma keele, kultuuri ja ajaloo eripära ning hakatakse ennast ühtsena tundma. Muidugi pole lihtne läbida selliseid muudatusi kultuuris. Kogu Eesti kujundati modernseks ja euroopalikuks peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Sellega kaasnes eesti rahvale palju raskusi ­ samuti ka rõõme ­ kuid kumba rohkem?...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vana hea rootsi aeg?

1620. a. oli siinne rahvaarv alla 100 000 inimese. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast. 17. saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi. Venemaalt saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid. Teised suured uustulnukad olid soomlased . Samuti rändas sisse palju lätlasi. Mõningaid tagasilööke rahavaarvu pidevale kasvule tingisid Vene­Rootsi sõja sündmused ja 1656­1658 aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Maa oli pikkade sõdade tõttu harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. Rootsi...

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Talvesõda

Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939.aasta 30.novembri hommikul ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Nõukogude vägede uus läbirääkimiskatse algas 1.veebruaril 10-päevase suurtükiväe ettevalmistusega. Uute väejuhtide poolt organiseeritud ja kahe armee võrra täiendatud Punaarmee suurpealetung Soome peakaitseliinile algas 11.veebruaril 1940 15.km läbirääkimislõigul Muolaanijärve ja Karhula vahel .Edasi pidid ka soomlased taganema vahekaitseliinile ,sest Punaarmee oli liikunud suurte kaotuste hinnaga Mannerheimi kaitseliinile .Lõpuks taandusid soomlased viimsele kaitseliinile . Punaarmee surve jätkus raugematu hooga. 3.märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Linna pärast puhkesid 10-päevased ägedad lahingud. Soomlased kaitsesid oma suuruselt teist linna ennenähtamatu külmaverelisuse ja ennastsalgavusega. Lõpuks tungis ikkagi Punaarmee linna. Viiburis käisid ägedad...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Arvo valton

Vahendades, kokku pannes, kogudes, tõlkides, uuesti luues peamiselt 20. sajandi smugride kirjandust, luulet, töötab Valton nende mälu, peagi nende mälestuse säilitamise nimel. Muidugi on see eetiliselt laetud ja ränkraske töö, võitlus tuuleveskitega, sest ega see Eestis eriti kedagi ei huvita. Me kõik teame, et luulet ostetakse üldse vähe, tõlkeluulet veel eriti vähe. Muidugi, ses pole midagi erandlikku, kõikjal maailmas on see nii. Soomlased müüvad Saarikoski tehtud luuletõlkeid, pannes ta nime suurelt kaanele ­ see on eeldus, et üldse huvi tekiks. Valtoni mõttelaad muidugi ei luba suurte soome-ugri luuletajate raamatute kaantele oma nime panna. Kuigi paratamatult peab ta oma suurprojekti ­ soomeugri luule antoloogiaid, valimikke ja üksikkogusid ­ ikka omaenda kaubamärgi all müüma, oma laia rinnaga seisma selle sildi, sarja ("Väikeste rahvaste suur kirjandus") taga või ees, kuidas just parajasti vaja on....

Kirjandus
174 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Julius Kuperjanov

Tartu oli küll raudteesõlm, kuid kaugeltki mitte nii tähtis kui Tapa ja ehk ka Valga. 6 Seetõttu oli Eesti vägede esimeseks mureks pärast Tartu vallutamist saavutatud edu hoida (sest Tartu oli võetud väikeste jõududega ja seda poleks otsustava vasturünnaku eest kaitsta suudetud, vähemalt mitte esimesel õhtul), teiseks edu arendades võtta ära Valga. Nagu teame, otsustati Valga saatus Paju lahingus, kus eestlased ja soomlased raskete kaotuste hinnaga purustasid vene ja läti punased üksused. Paju vallutati ja Valga hõivati, kuid lahingus raskelt haavata saanud Julius Kuperjanov suri Tartu haiglas. Just Paju lahinguga seoses Kuperjanovist kõige sagedamini kõneldaksegi. See pole päriselt õiglane, sest Paju lahing oli tema viimane, aga kaugeltki mitte esimene kangelastegu. Nende hulka kuulub kindlasti Tartu vabastamine. Ameti poolest oli Kuperjanov ... õpetaja. Siinkohal võiks meenuda mõni nähtud film:...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rahvastiku iseloomustus

Rahvused Eestlased Venelased Ukrainlased Valgevenelased Soomlased Tatarlased Lätlased Poolakad Juudid Leedulased...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Soome

Suuremas osas parasvöötmes ja ka põhjaosa külmvöötmes esinevad polaaröö ja polaarpäev. Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja Lapimaa puudeta tundrateni. Ka kultuurilisi erinevusi on märgata näiteks murde, kommete ja toitude osas, kuigi soomlased on võrdlemisi ühtne rahvas. Soome jaguneb 5ks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, Lääne­Soome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku....

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti Vabariik

See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227 km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn onTallinn. 1,34 miljoni elanikuga on see Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Nimi Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aasta) kirjeldas Aestiiks kutsutavat...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Inimkaubitsemine

Referaat Seksuaalkasvatuse ja pereplaneerimise aines "Inimkaubitsemine" 2005a Sisukord 1 1. Taustast..................................................................3 2. Inimkaubanduse definitsioon ja probleemi olulisus................4 · Politsei · Piirivalve · Sotsialtöö valdkond · Kodakondsus- ja Migratsiooniamet 3. Nähtuse olemus.........................................................6 · Inimkaubanduse ohvriks sattumise riskirühm · Eesti kui päritoluriik · Eesti kui transit- ja sihtriik · Siseriiklik inimkaubandus 4. Kokkuvõtte ............................................................13 5. Kasutatud kirjandus 2 1.Taustast Inimkaubandus on probleem, mi...

Seksuaalkasvatus ja...
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun