....................... 4 4. Stalini roll II Maailmasõjas.................................................................................................5 5. Stalini surm......................................................................................................................... 7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 II Maailmasõja ajal valitsev suur ja võimas diktaator Stalin jõudis väga madalast seisusest nii kõrgele positsioonile. Tänu tema töökusele ning suurele lugemishulgale sai ta valitsejaks. Loomulikult oli temas väga palju mõjuvõimu ning juhioskust. Ta leidis endale mõttekaaslasi ning ka kõrvaldas neid. Põhiliselt lasi ta tappa inimesi, kes võisid tema võimu ohustada. Tema külmaverelisus tulenes arvatavasti tema lapsepõlvest, kuna see ei olnud kerge. Ta pidi palju tööd ja vaeva nägema, taluma sõimu ja peksu isa poolt......................
LIIVALAIA GÜMNAASIUM Andero Mardo Jossif Stalin Referaat Tallinn 2005 1 Elukäik Jossif Stalin sündis 9. detsembril 1879. a. Gruusias Gori linnakeses vaese kingsepa Vissarion Dzugasvili perekonnas. Stalini õige nimi on Dzugasvili, mille ta hiljem vahetas välja varjunime STALIN vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris, kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Hilisemas Stalini ametlikus biograafias on öeldud, et "suur juht" visati koolist välja marksismi propageerimise pärast; õpingute enneaegse katkemise tegelikuks põhjuseks oli "eksamitele mitteilmumine". 1888-1894.a. õppis ta Gori kirikukoolis, seejärel Tbilisi vaimulikus seminaris, kust visati 1899. a
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jossif Stalin Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Jossif Stalin........................................................................................................ 1 2 Sissejuhatus Olles mitmed aastad ajalugu õppinud ja paljudest mineviku sündmustest ülevaate saanud, pean tõdema, et nii minevikus kui ka tänapäeval jääb palju silma-kõrva meie suur ja võimas idanaaber Venemaa. See suurriik on Eestit kaua ja suurelt mõjutanud läbi oma enamjaolt diktaatorlike riigijuhtide
............................................................................................8 1.7 Austerlasest Saksamaa kodanikuks...................................................................................8 1.8 Isiklikku............................................................................................................................ 9 1.9 Hitler ja homod................................................................................................................. 9 2 Jossif Stalin............................................................................................................................ 10 2.1 Sünniaeg..........................................................................................................................10 2.2 Haridustee....................................................................................................................... 10 2.3 Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani..................................
Bresti rahu kommenteeris Kominterni esimees Grigori Zinoviev : Kui Venemaa sõlmib rahu, jääb see rahu ainult vaherahuks. Sotsialistlik revolutsioon võidab Venemaal vaid siis, kui teda ümbritsevad sotsialistlikud sõsarvabariigid. Rahu, mis on sõlmitud imperialistliku Saksamaaga, on ajutine. See annab aega hingetõmbeks, mille järel puhkeb jälle sõda! Tõeline ettevalmistumine Teiseks maailmasõjaks algas Stalini võimuletulekul. 1927. aastal kuulutas Stalin, et teine imperialistlik sõda on täiesti vältimatu ja sama vältimatu on Nõukogude Liidu astumine sellesse sõtta. Kuid Stalin ei soovinud alustada ise sõda, nagu kinnitab tema lause: Me astume sõtta, kuid astume viimastena, et heita kaalukausile viht, mis suudab üles kaaluda kõik. Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse viimine sellisele tasemele, mis suudaks käigus hoida tohutut armeed, mis on võimeline
astuda. See oli viga. 31. märtsil 1939 teatasid Suurbritannia ning Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust, ja alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga, lootes ka teda Saksamaa-vastasesse liitu kaasata. Inglased kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ja asusid valmistuma sõjaks. Endalegi ootamatult oli Hitler sattunud keerulisse olukorda. Teda ähvardas sõda kahel rindel. Ründamaks Poolat, vajas ta kindlat seljatagust. Seda võis talle pakkuda ainult NSV Liidu juht Stalin. MRP Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939. aasta suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. Nõukogude Liit oli juba mõnda aega valmistunud sissetungiks Euroopasse, selleks oli üles ehitatud maailma suurim armee. Stalin oli jõudnud veendumusele, et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil võimule tulla. Seetõttu lootis ta Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata, et neid piisavalt
TSEHHOSLOVAKKIA HÄVING Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipedasse. 1939 14.märts kuulutas end iseseisvaks Slovakkia. Järgmisel päeval hõivati ülejäänud Tsehhoslovakkia. Riik kaotas iseseisvuse. 31.märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poolat, alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga. MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT NSV Liit oli valmistunud sissetungiks Euroopasse. Stalin pidas läbirääkimisi Prantsusmaa ja Inglismaaga, samal ajal kontakte Hitleriga luues. Stalin vajas maailmarevolutsiooniks uut maailmasõda. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping Molotov- Ribbentropi pakt (MRP). Lepinguga tuli kaasa ka Salajane lisaprotokoll, kus jaotati Ida- Euroopa. NSV Liit sai Eesti, Läti, Soome, Bessaraabia , hiljem ka Leedu. Poola jaotati pooleks. Poola purustamine-MRP-ga sai Hitler hakata Poolat ründama
vallutama, sest ta ei julgenud otse Moskvat rünnata. Kiievit kaitsnud Nõukogude väed purustati Leningradi blokaad Leningrd oli piiratud ümber sakslate poolt, aga linn ise jäi venelastele. 1941, seal suri nälga üle 640 000 inimese Moskva lahing Saksa väed liikusid septembri alguses Moskva poole. Sinna jõuti aga detsembri algul. Selleks ajaks oli Hitleri vägede edasiliikumine vaevaline, sest keegi polnud arvestanud, et sõda talveni kestab. 6.detsember asus Stalin vastupealetungile ning lõi Hitleri väed tagasi. 25. Jaapani sõttaastumine millal, miks, mis alad vallutati? 1941 dets Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris. Vallutati enamik Vaikse ookeani saartest. Lisaks Filipiinid, Tai ning Singapur 26. Pearl Harbori pommitamine millal, mis see oli, kus, mis oli selle tagajärg? 7.detsember 1941. Jaapani väed pommitasid USA mereväebaasi Havail. Ameeriklased
Kõik kommentaarid