Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestalsed II Maailmasõjas (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Eestalsed II Maailmasõjas #1 Eestalsed II Maailmasõjas #2 Eestalsed II Maailmasõjas #3 Eestalsed II Maailmasõjas #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ReneO Õppematerjali autor
Räägib ,kus pooltel eestlased võitlesid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Eesti mehed II maailmasõjas

Referaat Eesti mehed II maailmasõjas Vaiko Vaher Lähte Ühisgümnaasium 11H Sisukord LK 1 Metsavendlus LK 2 Saksa sõjavägi LK 3 Punarmee LK 4 Soome armee LK 5 Kokkuvõte LK 6 Kasutatud kirjandus Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele Tänapäeva mõistes olid aga metsavennad mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. Nad lootsid taastada Eest

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Eestlased soome armeedes

Eestlased Soome armeedes referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1 Sissejuhatus Eestlased Soome sõjaväes Eesti kodanikud Soome relvajõududes Teise maailmasõja ajal KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJAL Sissejuhatus Paljud Eesti poisid aitasid võidelda soomlastel NSV liidu vastu. Nii läksid paljud eestlased Talve sõtta ja Jätku sõtta appi soomlastele. Need sõjad nõudsid palju ohvreid. Paljud eestlased tulid seal Eesti tagasi, oma kodumaad aitama. 2 Eestlased Soome sõjaväes ÜLEMINEK Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas osales u. 3400 eesti vabatahtlikku. Need olid enamuses aastatel 1922 / 26 sündinud mehed, kes soovisid võidelda stalinliku terrorireziimi vastu, kuid

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Eestlased Teises maailmasõjas, kokkuvõte

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Eestlased Teises maailmasõjas

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega

Ajalugu
thumbnail
24
docx

Eestlased Saksa armees

aasta situatsioon kus mõlemad Eestit okupeerinud suurriigid, Venemaa ja Saksamaa, kurnavad ennast sõjas vastastikku välja ja nii avaneb ehk võimalus Eesti iseseisvuse taastamiseks. Eesti iseseisvus oli eesmärk, mille nimel tasus võidelda ja püüda Eesti piire uue Nõukogude okupatsiooni eest kaitsta. 3 Miks mindi Saksa armeesse vabatahtlikult? Eestlasi süüdistatakse tihti II Maailmasõjas koos sakslastega sõdimise pärast, samal ajal kui kõik demokraatlikud riigid olid hitlerliku Saksamaa vastu. Kuid tuleb arvestada seda, et eestlastel selles olukorras, kuhu nad sattunud olid, polnud antud võimalust valida demokraatia ja Saksamaa vahel, vaid ikka Saksamaa ja Venemaa vahel. Kumbki neist riikidest ei tundunud eestlastele sümpaatne, kuid demokraatlike riikide sõber ja liitlane II maailmasõjas, Venemaa, oli ennast Eestis

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetele

1944. aasta kevadel alustas mitmeid vastupanugruppe ühendab Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi isesisvuse taastamiseks. 18. septembril 1944 nimetas Jüri Uluots ametisse iseseisva Eesti Vabariigi valitsuse, mille juhiks sai Otto Tief. Valitsus kuulutas Eestis sõjas erapooletuks, tahtis moodustada Tallinnasse kaitset aga sõjaväe nappuse tõttu seda ei tehtud. Mõni tund ette Punaarmee saabumist lahkus valitsus Tallinnast. Eesti sai Teises maailmasõjas rängalt kannatada: Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud, Tallinn, Tartu ja mitmed teised linnad suuresti purustatud, enamik 4 sadametest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud, tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra, oluliselt kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Eesti rahvaarv vähenes maailamsõjas ligi 200 000 inimese võrra.

Ajalugu
thumbnail
1
odt

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. Oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Eestlaste jaoks oli see raske aeg. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse, enamus eestlastest mehi pidi teenima okupeeriva võimu sõjaväes, kui just ei põgenetud Lääneriikidesse või Soome sõjaväkke. Eesti oma armee likvideeriti pärast 1940. aastat ning need väeosad mis alles jäid saadeti punaarmeesse. Sinna sattusid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, sest vabatahtlikult keegi kommunistliku ideoloogia eest nõus sõdima polnud. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli, üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid mets

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas?

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väikseimaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmeesse sattusid enamasti need, kes olid sunniviisiliselt mobiliseeritud Vene armeesse. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli. Üheks neist olid

Ajalugu




Kommentaarid (7)

Theresia profiilipilt
Theresia: normaalne materjal oli ,
16:19 05-12-2009
steampiim profiilipilt
steampiim: väga hea
16:37 04-02-2009
crea1337 profiilipilt
crea1337: hea:P
00:21 17-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun