Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Turism Eestis (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tartu Kutsehariduskeskus
Turism Eestis
Referaat
Koostaja: Toomas Hunt
Juhendaja: Silja Mall
16.10.2009
Tallinna vanalinn
Pilt Jutt
Tallinna vanalinn on Eesti kõige populaarseim koht mida turistid külastavad.
Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja.
ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on
peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid.
Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda,
et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks .
e tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Mis on Eestis erilist?
Keskaegne Tallinna Vanalinn- Pole eriline saladus, et just Vanalinn on peamisi põhjuseid, miks turistid
Eestisse tulla tahavad. Ikka selleks, et näha Euroopa kõige paremini säilinud, terviklikumat ja kaitstumat
keskaegset linna!
Inimtühjad rannad- Meie jaoks nii tavaline inimtühjus on Euroopa ja muu maailma suurlinnastumise taustal
suur väärtus. Hüljatud ja metsik valge liivaga rannariba on paljude võõrsilt tulijate jaoks täiesti uus kogemus.
Mõisad- Luksuslikud mõisakompleksid, sajanditetagune ajalugu ning võimalus seda kõike oma käega
katsuda on oluline väärtus linnadest kaugemale reisijatele. Pealegi on üsna mitu mõisakompleksi nüüdseks
maailmatasemel luksushotellideks muutunud ja kus veel saaksid ennast kuninglikumalt tunda, kui ajaloolist
atmosfääri nautides!
Folkloor- Iirimaa kui Euroopa folkloorikeskus on sihtkohana teada ja tuntud, ent vaid vähesed teavad, et
teisel kohal olemegi meie, tibatilluke Eesti rahvas. Siinne muistsete laulude, legendide ja lugude kogum on
maailmas unikaalne ning hämmastav on seegi, et nii pisike territoorium nii palju erinevaid võimalusi pakub,
Seto leelotajatest saarte vahvate naisteni.
Üle 1500 saare- Tõsi, enamik Eesti saartest on väikesed või inimasustuseta, kuid seda rikkamad oma
loodusliku väärtuse ning linnuliigirohkuse poolest. Kevadine ja sügisene Eesti on rändlinnuvaatlejaile tõeline
paradiis ja kes veel ei tea, siis meie laidudel on ka hallhüljeste poegimispaigad. Inimeste poolt asustatud
saared paistavad aga silma oma kultuuri, keele ja traditsioonide säilimisega. Kihnu, Muhu, Saaremaa ja
Hiiumaa väärivad kõik pikemat uurimist, Naissaar aga kõneleb meie militaarajaloost.
Saun- Selleks, et teada, milline mõnu on kuumast saunast otse jahutavasse järvi või lumehange hüpata, tuleb
asi ise järgi proovida. Meie jaoks tavaline pesemine tähendab enamike turistide jaoks tõeliselt emotsionaalset
elamust. Seda muidugi juhul, kui esialgsest ehmatusest üle saadakse. Kes korra proovinud, jääb saunatamisest
kergesti sõltuvusse.
Metsad- Ligi pool Eestist on kaetud metsaga, sellest omakorda suur osa kõigile avatud ja ligipääsetav. Meie
rahvuspargid, liivased männisalud ja kaitsealade puisniidud on tõeliseks pärliks loodussõpradele.
Mida on turismiks vaja?
Turismi kui majandusharu moodustavad ettevõtted, mis
loovad külastajatele vaatamisväärsused, infrastruktuuri
ning teenused. Turismi nelja sektorina eristatakse
majutust, reisitransporti, vaatamisväärsusi ning reisi
organiseerijaid ( reisikorraldajad, -bürood,
organisatsioonid).
Turismi lõpptooteks on paljudest komponentidest
koosnev külastuselamus. Külastajate ootused, soovid ja
vajadused moodustavad turismi nõudluse,
turismisektorite valmisolek ja võime külastajate
vajadusi rahuldada iseloomustab pakkumist.
Mida on turismiks vaja
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Puhkus
Teine tase
Kolmas tase
NeljasKultuur
tase
Viies tase
Loodus
Haridus Tervis Äri
Religioon Üritused Sõbrad &
Sugulased
Turism Eestis
Eestit külastavad:
Soomlased
Rootslased Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Inglased Teine tase
Sakslased
Kolmas tase
Itaallased
Neljas tase
Lätlased
Prantslased
Viies tase
Ülekaalus on puhkusereisijad,
ärireisijate arv on mõnevõrra
vähenenud.
Turism Eestis
Kuhu turistid lähevad: Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Tallinna ­ 56% Teine tase
Mujal Põhja-Eestis ­ 8%
Kolmas tase
Pärnu ­ 21%
Neljas tase
Mujal Lääne-Eesti ­ 10%
Viies tase
Tartu ­ 3,5%
Mujal Lõuna-Eestis ­ 2,5%
Turism jaguneb
Massi turism
Loodus turism
Mere turism
Kultuuri turism
Safari turism
Öko turism
Talu turism
JNE.
Turismi mängureeglid turistidele
TEGUTSE KESKKONNA SUHTES VASTUTUSTUNDLIKULT
PLANEERI REIS KESKKONNA SUHTES VASTUTUSTUNDLIKULT
KAITSE KESKKONDA JA VÄLDI SEDA KAHJUSTAVAT TEGEVUST
EELISTA KOHALIKKU
VÄHENDÄ KESKKONDA MÕJUTAVATE TEGEVUSTE HULKA
SUUNA RINGLUSSE, KASUTA UUESTI JA SORTEERI
ÕPI REISI AJAL
TEE TÄHELEPANEKUID
HINDA
ARENDA JA ARENE
Vasakule Paremale
Turism Eestis #1 Turism Eestis #2 Turism Eestis #3 Turism Eestis #4 Turism Eestis #5 Turism Eestis #6 Turism Eestis #7 Turism Eestis #8 Turism Eestis #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Toomas Hunt Õppematerjali autor
Ülevaade turismist Eestis ja teooria turismi kohta

Sarnased õppematerjalid

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism ­ turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.

Turismiettevõtlus
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

lõpuks ühe oma kõige olulisemate perioodide majanduskasvuga, mis algas 1960. Oeiras, Lissabonis Portugali linnastus tegutsevad peakontoris paljud rahvusvahelised ettevõtted. Portugalis on tugev kalandussektori traditsioon ja on üks nendest riikidest, kus on suurim kala tarbimine elaniku kohta. Selleks, et Portugalis külastajate arvu prognoos oluliselt suureneks järgmise viie aasta jooksul on reisimine ja turism jätkuvalt väga olulised. Siiski on kasvava konkurentsiga Ida-Euroopa sihtkohad nagu Horvaatia, kes pakub sarnaseid atraktsioone, aga Portugal on sageli odavam. Portugal peab keskenduma tervisele, loodus-ja maaturismile, et oma konkurentidest üle olla. Alverca, Covilhã, Évora, ja Ponte de Sor on Portugali peamised kosmosetööstuse keskused. 12 Vaade üle Rahvaste Pargi, Ida-Lissabonis.

Geograafia
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (2)

roosasiki profiilipilt
Sigrit Letlane: Ülihea materjal.
00:06 04-03-2010
Liz90 profiilipilt
Liz90: Käis kah
10:15 25-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun