kultuurivara nautida kui leedukad. Ehkki minu arvates oleks eesti keelgi võinud leida tunnustust kiiremini nagu seda tegi soome keel. Erinevus Soome ja Baltimaade vahel on ka selles, et Soomes kui Venemaa ühes arenenuimas piirkonnas hakati üldjuhul piiranguid ( nt 15.veebruari 1899.aasta veebruarimanifest, mis tühistas enamiku Soome senistest õigustest) kehtestama n-ö ilma põhjuseta s.t soomlased polnud korraldanud vastuhakke ega ms. Seevastu Baltikumis koostati ranged piirangud , kui rahvas ilmutas rahulolematust ja hakkas mässama (nt 1905. aastal puhkenud Vene revolutsioon, kust võtsid aktiivselt osa). Juba Vene Keisiririigi võimu ajal ilmnesid selged erinevused põhjanaabrite soomlaste ning baltlaste iseloomujoonte vahel, kellest esimesed on sootuks rahulikuma ning leplikuma temperamendiga kui eestlaste-lätlaste-leedulaste oma. Arvatavasti alustati Soomes
Gustav töökaaslane Helena ustav sõbranna, kes päästab peategelase probleemidest Andreas peategelase sõber, kes töötab mälestusluuletuste kirjutajana (kahepalgeline, omakasupüüdlik, kohati abivalmis, jutukas, andekas) Merike Andrease tüdruksõber, keda poiss petab (naiivne, hella südamega, sõbralik, kinnine) Sündmustik Tegevus toimub Tartus Peategelane kohtub eluarmastusega Uus töökoht Peategelane visatakse koolist välja Konflikt hotellis, mille tekitavad soomlased Pettumine armastuses Tutvumine Helena, Merikese ja Andreasega, nende juurde kolimine Merikese ootamatu enesetapp Autoõnnetus, milles hukub Andreas Minategelane varastab Andrease identiteedi Elina ja peategelane lepivad ära ning kolivad Stocholmi, kus nad koos õnnelikuks saavad Sisukokkuvõte Minategelane on tore ja ettevõtlik poiss, kes õpib ülikoolis ja tegeleb selle kõrvalt ka tööga. Ta on kilemüüja, kelle ülesandeks on telefoniteel kilemüümine. Poiss on
aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuigi enamus austerlasi oli Saksamaaga ühinemise poolt ja vastupanu nad ei osutanudki. Saksamaa liitmist Austriaga nimetati anšlussiks (saksa k ühendamine, liitmine). Sõda algas 1. septembril 1939 Saksamaa ründamise Poolaga. 3. septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse Stalini Punaarmee. 1939. aasta novembri lõpul algas NSV Liidu ja Soome vahel sõda kuna ta ei olnud nõus minema NSV Liidu alla. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Kuid peale kolme kuud sõda pidid soomlased loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. Sama aasta kevadel alustas vallutustöid Saksamaa. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võeti suund Prantsusmaa poole. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia ning seega oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne vaherahu Saksa ja
aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuigi enamus austerlasi oli Saksamaaga ühinemise poolt ja vastupanu nad ei osutanudki. Saksamaa liitmist Austriaga nimetati anšlussiks (saksa k ühendamine, liitmine). Sõda algas 1. septembril 1939 Saksamaa ründamise Poolaga. 3. septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse Stalini Punaarmee. 1939. aasta novembri lõpul algas NSV Liidu ja Soome vahel sõda kuna ta ei olnud nõus minema NSV Liidu alla. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Kuid peale kolme kuud sõda pidid soomlased loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. Sama aasta kevadel alustas vallutustöid Saksamaa. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võeti suund Prantsusmaa poole. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia ning seega oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne vaherahu Saksa ja
Rahvaarv on suurenenud: Harjumaal ja Tartumaal Kahekordistunud on elanike arv: Viimsi vallas, Rae vallas, Harku vallas, Ülenurme vallas, Tartu vallas ja Sauga vallas Linnadest on elanikkond suurenenud: Sauel, Maardus ja Keilas 4438 külast on üle 1000 elanikuga 12 ja 100999 elanikuga 645 küla 102. külas ei loendatud ühtegi püsielanikku Püsivalt elab Eestis192 rahvuse esindajad, neist suuremad rahvusegrupid on eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Skandinaaviasse. Levinuma seisukoha järgi on aestii germaani (indo-germaani) nimetus, millega tähistasid germaanlased oma kirdenaabreid, et aestiid on indo-euroopa hõimu rahvas, kes elasid Balti mere idarannikul arvatavasti kuni Soome laheni. Neid peeti baltlaste (preislased, leedulased, lätlased) eellasteks. Aga juba vanad roomlased teadsid Estoniat ja ja selle maa elanikest aestidest. Kogu sellest suurest nn. soomesugu rahvaste perest on tegelikult ainult eestlased ja nende tütarhõim soomlased (pange tähele - soomlased on meie tütarhõim, mitte vastupidi, sest siit asustati Soome alad meie hõimudega, mitte vastupidi!) ellujäänutena jõudnud 21. sajandi künnisele. Kui vaadata, millised jõud koguti kokku sõjas hunnide vastu ja võtta teadmiseks, et sõjalisi reide tuli ette iga paari aasta tagant ja igal retkel langes alati tubli arv sõjamehi, siis pidi Eesti rahvaarv tol kaugel ajal olema ääretult suurem või kiiresti sigiv
tänapäeval. Lisaks on märkimisväärsed ka meie laulu-ja tantsupeod ning muud suurejoonelised üritused ja festivalid. Omamoodi kultuurikandjaks on Tallinna vanalinn, mis on tänini säilitanud oma keskaegse ilme. Tallinn, Eesti pealinn, on auga välja teeninud tiitli ,,Euroopa Kultuuripealinn 2011". Eesti on väike ja tubli riik. Kes on juba korra siin käinud, tuleb ikka ja jälle heameelega tagasi, et taasavastada seda pisikest mereriiki. b) Soomlasele: Eestlased ja soomlased on end teineteise maal viibides alati koduselt tundnud. Ju tuleneb see meie sarnasest kultuurist, keelest ja loomusest, harjumusest hoida kokku nii heas kui halvas ning üksteist alati toetada (nagu ajalugu on näidanud). Soome turistide osakaal Eestis on 52% ning üle 30% soomlaste välisreisidest tehakse Eestisse, mis näitab soomlaste suurt huvi oma naaberriigi vastu. Oleme selle üle õnnelikud ning jätkame ka iga-aastast osalemist Helsingi rahvusvahelisel Matkamessil.
Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui ka kultuuritüübilt. Uurali keeltest kõneldakse kõige enam ungari keelt - seal on rohkem, kui 14 miljonit kõnelejat. Uurali keelkonda kuulub kaks keelterühma, millest üks on soome-ugri rühm ja teine samojeedi. Soome - ugri rühm jaguneb omakorda alarühmadeks, milleks on läänemeresoome keeled, Volga keeled, parmi keeled ning ugri keeled. Tänapäeval on kolmel uuralikeelsel rahval oma iseseisev riik. Nendeks on ungarlased, soomlased ja eestlased. Kasutatud allikad: Uurali rahvad. http://www.suri.ee/r/index-ee.html Kerli Rüütel. Uurali keelkond. http://www.annaabi.ee/uurali-keelkond-m61028.html Eesti keele päritolust. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1 Uurali keeled. http://et.wikipedia.org/wiki/Uurali_keeled Katrin Puik, Priit Ratassepp, Eesti keele sugulaskeeled, Eesti keele õpik 9. klassile, 2013 Paul Eros Fusi
) Kõige lähedasem viena e. päriskarjala keel Isuri keelt on peetud soome keele murdeks Kultuur 16. sajandil pandi alus soome keelsele haridusele Esimene raamat oli aabits Abckiria Varem kasutati hariduskeelena rootsi keelt 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes Soome hõimuliikumine Alates 1991. aastast tähistatakse Soomes sugurahvaste päeva Soomlased on suhelnud idapoolsete soome-ugri rahvastega juba möödunud sajandi teisest poolest Soome rahva etnilise identise identiteedi kujunemisele on mõju avaldanud karjala kultuur Huvitav info Nokia on Soome majanduse lipulaev Soome on tuntud kui tuhande järve maa (187 888) Soomele kuulub 179 584 saart Levinum kivi on graniit Ühines Euroopa Liiduga aastal 1995 Kasutatud allikad http://www.fennougria.ee/index.php?id=10527 http://et.wikipedia
Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, ladina keel. filsoofiat, poliitikat, ladina, kreeka keelt, ajalugu. teoloogia, õigusteadus või meditsiin Ülikoolis vehklemistreener, tantsu-ja muusikaõpetaja. Lisa & Allikad Allikad: Pärtel Piirimäe "Ajalooõpik 8. klassile I osa" Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://turm.ee/sodalased/info/ajalooline-moogavoitlus/ http://ak.rapina.ee/eda/keskaja_muusika/
Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, ladina keel. filsoofiat, poliitikat, ladina, kreeka keelt, ajalugu. teoloogia, õigusteadus või meditsiin Ülikoolis vehklemistreener, tantsu-ja muusikaõpetaja. Lisa & Allikad Allikad: Pärtel Piirimäe "Ajalooõpik 8. klassile I osa" Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://turm.ee/sodalased/info/ajalooline-moogavoitlus/ http://ak.rapina.ee/eda/keskaja_muusika/
See suur sõjaline õppus on Soome ja Eesti sõjaajaloo seisukohalt eriti oluline, sest Soome ei ole pidanud õppusi rahualal mitte ühegi teise riigiga kui Eesti. 13 aastat, 1926, aastast kuni 1939. Aasta sügiseni oli Aegna saare ohitserikasiino Soome ja Eesti sõjaväejuhtide salajane läbirääkimiskoht. Soome ja eesti koostööd hoiti väga salajasena. Koostöö eeldas kahepoolseid nõupidamisi, mille kohta ei tohtinud infot lekkida väljapoole : ei sõjaväelastele ei ajakirjanikele. Soomlased tulid saarel kas vesilennukiga või torpeedopaadiga. Saarel kohtuti kõrgete Eesti ohvitseridega: luure-, operatiiv- ja loomulikult suurtükiväeohvitseridega. Eestlased andsid skeemid et soomlased saks ehitada oma suurtüki tornid. Suurtüki torn oli täesti iseseisev üksus muust maailmast erladatud. Suurtüki torn pöörles 360 kraadi ümber oma telje. Tuulekattega ligi pooletonniste mürskude ülesandeks oli
Saare pindala on 6 km2, veetee Leppneeme sadama ja Kelnase sadama vahel on 18 km. Elanike arv on 151. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega ühtse aheliku Soome lahes. Aksil momendil püsielanikkond puudub, Keril elas mõni aast tagasi vaid tuletornivaht, kuid tänaseks on temagi sealt saarelt kadunud, mis teeb aksist asustamata saare. Arvatakse, et juba 13. saj. lõpus või 14. saj. alguses asustasid saare rootslased, hiljem ka eestlased ja soomlased. Saar eestistus 17. sajandil. 1934. a. elas saarel 469 inimest. Teise Maailmasõja ajal elanike arv vähenes mitmekordselt ja tänaseks on alles jäänud ainult 151 inimest. Pool saarest on kaetud männimetsaga, mis pakub head kaitset tuule eest. Sellepärast ei kasutata kohalikku puitu kütteks, vaid küttepuud tuuakse sisse mujalt. Tulehakatist korjatakse metsa alt. Saare lääneosa on madal ja kivine, idaosas vahelduvad rannavallid ja liivaluited. Rohkesti leidub rändrahne
korras. Sakslased pommitavad meid ülevalt poolt lennukitega ja venelased maa jõududega. Väga pikalt kirjutada kahjuks ei saa, ja ei saa ka alati saata kirju, sest venelased tulevad suurte hulga sõduritega peale ja neid takistada on väga raske, meil pole alles nii palju sõdureid ja nii palju relvi ja padruneid, venelastel on väga palju sõdureid ja sakslased pommitavad ka veel meid lennukitega. Kuulsin, et Soomlased pidid meie poole liikuma, aga ma ei tea kas see on tõsi, igatsen teid väga, kui ma koju ei jõua teage, et ma armastan teid ja igatsen teid väga. Aga praegu mul pole aega igatsedagi, sees on alati adrealiin igahetk võib keegi kuskilt ootamatult sisse tulla. Loodan ikka, et varsti näeme ja oodake mind koju. Mõni 1-2 päevane vaikus ja siis tuleb selline sõda peale, et kuku kasvõi kohapeale surnuks, kõik, pean nuud minema. Igatsen teid ja palun oodake mind
4. 5.Soome Talvesõda • Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30.november 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13.märts 1940. • Nõukogude Liidu valitsus teatas, et Soome tulistas Mainila külas õppustel olnud punaväelasi. • Nõukogude Liit esitas Soomele diplomaatilise noodi ja nõudis, et Soome vabandaks ning viiks oma väed 20–25 km riigipiirist eemale läände. Soomlased eitasid tulistamist ega võtnud endale vastutust juhtunu eest ning keeldusid Nõukogude Liidu nõudest muuta riigipiiri. • Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13% oma territooriumist ning suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule. 6.Balti riikide okupeerimine
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Soome vabariik Koostas: Siim Paluoja Juhendaja: Ene Külaots PÄRNU 2011 1 Sisukord: 1 Riigi nimi 2 Soome välispoliitika 3 Soomlased 4 Soome riigi lipp 5 Geograafiline asend 6 Loodus tingimused 7 Soomele kohane kliima 8 Majandus 9 Ajalooline ülevaade Soome majandusest 10 Majandus kasv 11 Majanduse struktuur 12 Maksutase 13 Väliskaubandus 14 Kasutatud kirjandus 2 Riigi nimi: Tavapärane riigi nimi eesti keeles: Soome Vabariik Rahvusvaheline tavapärane nimi: Republic of Finland Tavapärane nimi lühendatult: Soome Rahvusvaheline tavapärane nimi lühendatult: Finland
rentimist Nukogude Liidule 30 aastaks mereve baasi loomiseks. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa Karjalast. ("2 naela soppa 1 naela kulla vastu") Soome valitsus lkkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkas sja provotseerimiseks N. Liidu eriteenistused tulistama enda vgesid suurtkkidelt ja miinipildujatelt 26. novembril 1939. aastal Mainila klas. Neid pauke kutsutakse soome keeles: "Mainilan laukaukset". Nukogude Liit tahtis, et Soome vabandaks ja viiks oma ved 20-25 km piirist lnde. Soomlased eitasid vastutust juhtunu eest ja keeldusid piiride muutmisest. Nukogude Liit kasutas seda 1932. aasta Soome ja NSVLi vahelisest mittekalletungi lepingust (mida uuendati 1934. aastal 10 aastaks) taganemise ettekndeks. Sjategevus Nukogude ved tungisid Soomele kallale sama aasta 30. novembri hommikul terve piiri ulatuses, ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid niteks Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Soomlased olid eelnevalt valmis ehitanud Mannerheimi liini, mis murti 1940. aastal lbi.
Venelastel on jäänud kombeks nimetada täiskasvanuid inimesi ,,Teieks". See tuleb vanast traditsioonist, et endast vanemaid ja elukogenud inimesi tuleb austada ja näidata seda ,,Teie" kasutamises. Soomlaste ja eestlaste vahel on ka eripärasusi suhtlemises. Soome autor Lehtonen kirjutab, et on teada, et eestlased on ,,kõvad vaidlema ja vaidlevad nad ka soomlastega". Autori sõnul, sellest ei tule midagi välja, sest soomlased taluvad vaikides kõiki pingelisi seisukohti. Soomlaste jaoks ei ole argumendiks see, et ,,vaidluses selgub tõde ja on ainult üks tõde", sest selline käitumine ja suhtlemiseripärasus vastab soome kultuurnormidele: vaikimine on heakskiidetav ja väitlemine on alandav. Soomlaste hoiakut seletab see, et nad püüavad mitte sattuda sellistesse ebamugavatesse olukordadesse. (Pajupuu 1997) Erinevused Eestis ei esine ainult erinevate rahvuste vahel vaid ka erinevate piirkondade vahel, kus
vahetusega, annab paari lause ja efektiivse visuaalse sümboolikaga hästi edasi ajaloolise tausta. Emotsionaalselt väga mõjuv ja visuaalselt suurejooneline on lahingustseen, kus vaenlase eliitüksuse, läti punaste küttide kolonn läheneb koolipoiste hõredale ahelikule ning paiskudes lahingusse on just ähvardamas neist üle rullida, kui pea viimsel hetkel tulevad poiste selja tagant tormijooksuga valges lumeriietuses soomlased ja löövad punased lätlased tagasi. Seda tegelikult ei juhtunud ei elus ega romaanis. Lätlaste vastu pidasid koolipoisid lahinguid küll, aga soomlased jõudsid abiks mitte neile, vaid Kuperjanovi partisanidele Paju lahingus, millest Tartu koolinoorte üksus osa ei võtnud. Kuid kogu Vabadussõja seoses oli soomlaste appitulek suure tähtsusega, ja nii on laiemalt võttes filmis see stseen sümboolselt õigustatud.
lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. a. Maagilademesse pumbatakse lahjat väävelhapet ja reageerinud lahus pumbatakse teise toru kaudu tagasi CuO + H2SO 4= CuSO4 + H2O b. Saadud lahusest tõrjutakse vask välja näiteks raua abil CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu Niimoodi toodetud vask pole just eriti puhas, sisaldab väheaktiivsete metallide lisandeid. Soomlased toodavad vase puhastusjääkidest 800 kg kulda aastas. Sellest jätkub maa elektroonikatööstuse vajadusteks. Soomes on elektroonikatööstus majandusele väga oluline - ilmselt ei tea noored soomlased midagi NOKIA kummisaabastest. Vase puhastusjääkidest toodetakse ka praktiliselt kogu germaanium, samuti elektroonikale oluline element. Enamus maailmatoodangust on pärit Kongost 3. Eleketrometallurgia Kaarleeksulatus on sisuliselt pürometallurgia meetod
poolt ,,aja seisma paneku" ja lippude vahetusega, annab paari lause ja efektiivse visuaalse sümboolikaga hästi edasi ajaloolise tausta. Emotsionaalselt väga mõjuv ja visuaalselt suurejooneline on lahingustseen, kus vaenlase eliitüksuse, läti punaste küttide kolonn läheneb koolipoiste hõredale ahelikule ning paiskudes lahingusse on just ähvardamas neist üle rullida, kui pea viimsel hetkel tulevad poiste selja tagant tormijooksuga valges lumeriietuses soomlased ja löövad punased lätlased tagasi. Seda tegelikult ei juhtunud ei elus ega romaanis. Lätlaste vastu pidasid koolipoisid lahinguid küll, aga soomlased jõudsid abiks mitte neile, vaid Kuperjanovi partisanidele Paju lahingus, millest Tartu koolinoorte üksus osa ei võtnud. Kuid kogu Vabadussõja seoses oli soomlaste appitulek suure tähtsusega, ja nii on laiemalt võttes filmis see stseen sümboolselt õigustatud. Ning küllap mõeldi seejuures ka asjaolule, et osa raha
Ida- Euroopat ja Saksamaa tahtis Lääne- Euroopat. Nende enda vahel oli rahu 10 aastat. Saksamaa ja NSV Venamaa said venemaal kokku, kus nad olid piirid kokku leppinud. Saksamaa sai endale Lääne-Poola ja NSV Venamaa sai endale Ida-Poola. Nad alustasid korraga sõda. Talvesõda Talvesõda - Soome langes Punavõimu alla 1939 lõpus. NSV Venemaa oli sõjas meeste, tankide ja lennukitega kordades rohkuses. NSV väejuhid olid halvad, kuid Soomlased ei andnud kergelt alla. Soomlased olid tapnud umbes 4-5 venelast ühe tapetud soomlase kohta. Eesti, Läti ja Leedu andsid NSV Venemaa tahtmistele järgi ja lasid väed sisse. Pilt - Leslie Illingworth ,,Võitlus" 1939 Kujutatud on Suurbritannia lennukit võitlemas Saksamaa sissetungi vastu Isikukukirjeldus (Jossif Stalin) Jossif Stalin - Jossif Stalin sündis 9. detsembril 1879. Tema tegeliku sünniaja peale käib vaidlus, sest ta ise muutis seda. Stalini õige nimi on Dzugasvili, mille ta hiljem vahetas välja
Valmistatud oli see tulekivist, kasutati ka kvartsi tükke. Luust ja sarvest tööriistad Harpoon, odaotsad, nooled jm. Kõõvits on tööriist loomanahkade töötluse jaoks. 2. Kammkeraamika kultuur : 1) Neoliitiline e. 5000-1800 a eKr. 2) Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja-Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome-Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed 3. Nöörkeraamika kultuur e. Vene kirveste kultuur 1) Neoliitiline e. U. 3000-1800 a eKr. 2) Pärit lõuna poolt. Levisid idas Volga, läänes Reini jõeni, lõunas Alpideni. Kultuuri kandjad on Balti hõimude eelkäijad, need on leedulased, lätlased jt. Neil oli
Soome-ugri keelkond Juba üle saja aasta on Eesti koolilapsed oma emakeele õpikust leidnud soome-ugri keelepuu Soome-ugri keelte hargnemise aja ja koha üle on keeleteadlased väidelnud viimase ajani Soome-ugri keeli kõnelevaid rahvad on soomeugrilased Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soome-ugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri Ungari Obiugri Handi Mansi läänemere Permi Komi Eesti võru ja setu Soome Karjala Liivi Vadja jne SOOME-UGRI RAHVASTE MAAILMAKONGRESSID Alates 1992. aastast on iga 4 aasta tagant korraldatud Soome-ugri rahvaste maailmakongresse. I.Sõktõvkar (Venemaa) 1992 II....
Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused. Diskrimineerimine- kellegi õigusi (rahvuslike, usuliste, poliitiliste vms pärast) kitsendama või kärpima. Rahvus- kujuteldav, ennast teostanud ühendus, mille liikmetel on ühine keel ja kultuur, kuid ei pruugi olla oma riiki. Ühiskond- inimeste kooselamise viis. Hageja- kohtu kaudu nõudja. Kostja- isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. Notar- notariaaltoimingud (dokumendid, allkirja vm tõestamine, pärimustunnistuse vm koostamine ja väljaandmine) sooritav isik. Ühiskonnaelu sektorid on: avaliksektor, erasektor, mittetulundussektor 3 Eestis levinud usundit: luterlus, õigeusk, katoliiklus 3 Eestis tegutsevat kirikut: Eesti Katoliku Kirik, Eesti Evangeelne Luterikirik, Eesti Apostlik Õigeusukirik Kriminaalkohtuasjad: vargus, kehavigastuste tekitamine, altkäemaks jms. Tsiviilkohtuasjad: abielu...
Pärast Punaarmee baasidesse paigutamist ning sõjalaevastiku saabumist Paldiski ja Tallinna sadamasse ei olnud Eesi enam täiesti sõltumatu riik, kuigi lepingus rõhutati, et see ei riiva mingil moel Eesti riiklikku korraldust. Talvesõda (30.nov 1939-12.märts 1940) Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. Nüüd alustati Nõukogude Liidus ägedat Soome-vastast kihutustööd. Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. 1939. aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tegelikult oli see piiritüli venelaste lavastatud
Muistne vabadusvõitlus 12. sajandiks olid laplased, soomlased, eestlased, liivlased, lätlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Seni oli jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel hoidnud kumbagi poolt ristisõjast tagasi. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12
on inimeste sundsaatmine mõnda teise piirkonda elama.) • Inimesi on põgenenud oma riigist sõjaohu tõttu. Ühes riigis elavad erineva keele ja kultuuriga inimesed moodustavad rahvuse. • Eri rahvusest inimesed räägivad erinevaid keeli. Ühes riigis võib elada paljudest rahvustest inimesi. • Eestis on põhirahvuseks eestlased. • Eestimaal elavad eestlaste kõrval veel paljude rahvuste esindajad. Siin elavad venelased, ukrainlased, juudid, soomlased jt rahvustest inimesed. 1 https://www.youtube.com/watch? v=sI_7VrfXeJw 2
· Lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre. · põhjamurre ehk norrasaami murre: Tornio, Ruija ja meresaami murrak. · Idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. · Antiikajast alates on eurooplased nimetanud saame fennideks või finnideks. · Rootslased nimetavad saame lappar. · Soomlased nimetavad saame lappalaiset. · Venelased kutsuvad saame lopari. · Eestlased nimetavas saame laplased. · Saamid ise nimetavad end erinevates murretes näiteks sábme, sámit, saml'a jt. · Esimene saamikeelne raamat trükiti 1619.aastal (kirikukäsiraamat). · Esimene saamikeelne piibel trükiti 1811.aastal Rootsis. · Saami ajakirjandus sai alguse 1873.aastal.
viibimisega, kui ka reisiprogrammide sisestusega 2. Väljaminev turism- riigi elanike reisimine elukeskkonnast välja teise riigi territooriumile, 3. Riigisisene turism- nii sise- kui ka välisturistide reisimine konkreetses riigis 4. Õhutransport- ehk õhulennundus, inimeste või kaupade vedu lennukite või helikopteritega 5. Äriidee- idee, mida saab kasutada tulu eesmärgiks 6. Põhiteenused majutusasutuses on majutus ja toitlustus.(lisateenused) 7. Soomlased, venelased, lätlased 8. Üldine majanduskasv, stabiilne rahakurss, majanduslik stabiilsus, autoomanike arvu kasv 9. Turismimajanduse arenedes on rohkem töökohti. Turismimajandus püüab toetada majanduskasvu, kohalikku ja piirkonna arengut, kasutab võimalikult palju kohalikku tööjõudu ja teisi kohalikke ressursse, aitab säilitada ja juurde tuua uusi töökohti 10. 2013. aastal käis Eestis 6 miljonit turisti Teine rida 1
Küüditamine - allikatöö 1. Millistes riikides toimusid 20. sajandil küüditamised? Armeenias, Türgis, NSV Liidus(Venemaal), Lääne-Ukrainas, Lääne-Valgevenes, Moldaavis, Eestis, Lätis, Leedus, Kolmandas Reichis(Saksamaal), Hiina Rahvavabariigis, Iraagis, Poolas, Tšehhoslovakkias ja Ungaris. 2. Nimetage rahvaid, keda 20. sajandil küüditati. Armeenlased, kasakad, eestlased, lätlased, leedulased, poolakad, soomlased, sakslased, korealased, juudid, iraanlased, türklased, kalmõkid, tšetšeenid, tatarlased, ingušid, kurdid. 3. Milliste riikide juhid küüditasid oma rahvuskaaslasi? Stalin(NSVL), Hitler(Kolmas Reich), Saddam Hussein(Iraak) 4. Mida on toodud küüditamise põhjusteks? Nimetage 3-4. ● alalise hirmutunde loomine, et inimesed parem alistuvad valitsevale režiimile ● ülestõusude mahasurumine
teevad valdava osa välisreisidest Euroopas. Kasvu teiseks eelduseks on regiooni turismitoodete ja -teenuste atraktiivne hinnakujundus. [3] Turismimajandus on viimastel aastatel jõudsasti arenenud on kasvanud nii nõudlus kui pakkumine. Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele, kuid tänu sissetulekute kasvule on Eesti elanikud hakanud rohkem reisima ja seda nii välismaal kui Eesti-siseselt. Põhiosa väliskülastajatest moodustavad soomlased, aasta-aastalt on sõltuvus Soome turust siiski vähenenud ning huvi Eesti vastu on suurenenud ka kaugemate piirkondade elanike seas. Reisimist on soodustanud transpordivõimaluste avardumine ning uute majutuskohtade ja spaa-keskuste lisandumine. Ka liitumine Euroopa Liiduga on suurendanud huvi Eesti vastu ja lihtsustanud Euroopa Liidu kodanike reisimist Eestisse. [3] Eestis ööbivate turistide arv on oluliselt kasvanud, kuid endiselt on Eesti turismimajandus
Eest dessantpataljn ja Soome kompaniid vallutasid ägedas lahingus Utria ja Laagna mõisa. See tähendas seda, et lõigati ära vaenlaste lääne pool asunud taandumisteed. Järgmistel päevadel püütsid vaenlased küll vabastada endale tee ida suunas, kuid kõik rünnakud ebaõnnestusid. Selle tulemusena andis üks punaste väeosa end täie varustusega vangi. Samal ajal tungisid siis 2 Soome kompaniid otsesuunas Narve-Jõesuu ja Riigiküla peale, kust Narva kooliõpilased viisid soomlased kõvalisi teed pidi Narvanin. Tänavatel üllatust nähes püüsid osad vaenlaste väeosad veel vastupanu osutada, et võita evakueerimisaega, kui see õnnestus neil vaid osaliselt ja 18. Jaanuari õhtuks oli Narva vabastatud. 19. jaanuari hommikul jõudsid Narva Eesti väeosad. Ületades Narva jõe, võeti ära Jaanilinn ja asuti seejärel Narva piirkonna kaitsele. Narva jõgi Julius Kuperjanov Landeswehr:
kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus Tallinna rae vastuseisu tõttu
0 Afganistan Jaapan Rootsi Türgi Kõige parem kirjaoskus on kõrgelt arenenud maades: Eesti, Jaapan, Rootsi, Soome Türgi ja Venemaa. Madalam on arengumaades: Nigeerias ja Afganistanis. Keskmine eluiga (aasta) 100 80 60 Keskmine eluiga (aasta) 40 20 0 Afganistan Jaapan Rootsi Türgi Kõige kauem elavad jaapanlased, kelle keskmine eluiga on 81 aastat. jaapanlastele järgnevad rootslased, soomlased, eestlased, türklased, venelased, nigeerlased ja kõige lühema: kõigest keskmiselt 46 eluaastaga afganistanlased. Lõuna-Aasias on lühem eluiga, kui mujal.
tööstusel. · Metsa ja puidutööstus on tähtsuselt teisel kohal · Hästi mehhaniseeritud on põllumajandus · Tähtis on ka loomakasvandus LOODUSVARAD · Võrreldes teiste Põhja maadega on maavarasid väga palju. · Tähtsaim on rauamaak · Leidub veel vaske, kulda, tsinki, sütti, uraani, hõbedat ja naftat. RAHVASTIK · 86,7 % elanikkonnast on rootslased · Üle 85 % rahvastikust elab linnades · Suurim vähemusrahvus on soomlased, neid on 2 %. · Elab ka palju kreeklasi, jugoslaavialasi ja sakslasi. · Ligi 12 % elanikest on sündinud välismaal · 77 % rahvastikust on luteri usku · Rahvastiku tihedus on 20,1 in/km² HUVITAVAID FAKTE · Kõige rohkem järvi on Kesk Rootsi madalikul ja Norlandis. · Riigipea on alates 1973 aastast Carl XVI · Parlament koosneb 349 inimesest ja määrab ka peaministri. · Ajavöönd on KeskEuroopa aeg · Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis
Tartu Descartes'i Lütseum Võru linna rahvastiku iselooumustus Heigo Kure Juhendaja:Kaja Haljasmets Tartu 2011 I.Rahvastiku soolis-vanuseline kooseis. Võru linnas on naisi rohkem kui mehi see on sellepärast, et naistel on pikem eluiga. 20. 24. aastaseid mehi on võrus rohkem kui naisi.20.-24. aastaseid on rohkem kuna sel aja oli beebibuum.40.-84. Aastaseid naisi on rohkem kui mehi sest naistel on pikem eluiga.Nooremaid mehi on Võrus rohkem sellepärast, et seal asub Kaitseväe Võru Lahingukool. II.Rahvused. Võrus on kõige rohkem eestlasi. Kuigi seal on ka venelasi.On esindatud ka ukrainlased,valgevenelased,soomlased mõned lätlased ning ka tatarlased. Venelasi on palju kuna Venema...
tšehhis on maailma kõige keerulisem keel ning võrratu Praha oli talle alati põnevust pakkunud. Kui aga Kerttu vanavanaemale rääkima läks, ütles vanaema: „Oiii, issand, kõik on seal mustlasi täis. Üleüldse on seal praegu, kevadel, nii palav ja kindlasti jääd esimese asjana haigeks, sest õhk on paksult tolmu ja muud prahti täis. Ja keegi seal inglise keelt ei oska. Ei maksa sul sinna minna, mine parem Soome. Saad nädalavahetusteti kodus käia ja soomlased on meiega rohkem sarnased.” Kerttu oli ehmunud. Otsustasid Kerttut aidada ja otsida infot, miks on hea minna Tšehhi. Leia ka kas vanaema muretsemisel on põhjust. ( Kasuta nii Atlase kui ka interneti abi.) ....................................................................................................................................................... .........................................................................................................................................
oda pöörlema, tänu millele see suutis kaugemale ja ühtlasemalt lennata. Esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel, mis toimusid 1896, 1900 ja 1904.a, odaviset kavas ei olnud. Samas aga soomes toimusid need juba enne Ateena olümpiamänge 1896.a. Visati enamasti parema käega. Algusess odaviske rekordeid maailmarekorditesse ei registreeritud. Esimeseks maailmakuulsaks odaviskajaks osutus kogukas rootslane Eric Lemming, aastal 1903 oli tema rekord 53.79m tugevama käega. Soomlased algul ei uskunud seda rekordit, arvestades rekordiks oma mehe Hannes Kivistö 53,09m. Juba odaviskeajaloo alguses, enne Londoni olümpiamänge, hakati leiutama erinevaid nippe, et tulemust suurendada. Selliseks näiteks olid rootslased vennad Jarl ja Evert Jakobson, kes mähkisid oda sideme alla väikesed puuklotsid, mis olid sõrmedele viske ajal heaks toeks. Sellise nippiga hakkasid tulemuselt väga kiirelt 60m lähenema. Põhjuse jälile
Rahvuslik koosseis 2000. aastal Eestlased Venelased Ukrainlased Valgevenelased Soomlased Juudid Tatarlased Sakslased Lätlased Poolakad Leedulased
Imperialismiajastu ja ühiskond 19.sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. 19.sajandi teisel poolel tõstis suuremaste rahvaste pead svoinism e. Marurahvuslus. Imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20.sajandi alguseks oligi peaegu kogumaailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Norra rahumeelne erladumine Rootsist 1905.aastal. 1914.aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. 1909. Aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korrda rohkem, s.o 349 miljonit inimest. Aafrikas tekkinud riikidest suutis 1914.aastaks iseseisvuse säilitada vaid Etioopia, millele võib erandikuna lisada Libeeria. Kõige dramaatiliseks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Euroopaliku hariduse saanu...
30.novembri hommikul Tungiti terve Nõukogude Liidu-Soome vabariigi piiri ulatuses Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte Mannerheimi kaitseliin kasu ei olnud 11 Uus läbimurde katse Nõukogude vägedelt 1.veebruar Punaarmee suur pealetung Soome peakaitseliinile 11.veebruaril 1940 15 kilomeetrisile läbimurdelõigul Muolaanjärvi ja Karhula vahel 15.veebruariks olid sunnitud soomlased taganema vahekaitseliinile 18.veebruar alustas Punaarmee rünnakuid vahekaitseliini vastu 12 Inimressursid olid erinevad ebavõrdsed jõud Punaarmee käsutuses oli piiramatult kahuriliha mida aeti hoolimatult tulle Väiksel rahval sellist inimressurssi ei olnud Punaarmee surve jätkus raugematu hooga 3.märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele Soomlased kaitsesid suuruselt teist linna ennenähtamatu
vene impeeriumi suurus. 28.11 1918 ründas Punaarmee Narvat. Detsembri jooksul oli üle poole eesti vallutatud. Uuel aastal hea positsioon tallinna, paide, põltsamaa, viljandi, pärnuga. Eesti poolt sõdisid tavaliselt väikesed vabatahtlikud salgad(ohvitserid ja koolipoisid ) Ülemjuhataja Johann Laidoner Abi välismaalt. 1919 esimestel päevadel peatati punaste pealetund. 7.01. 1919 said eestlased endale Põhja Eesti 18.01 tõrjusid soomlased punaarmee narva jõe idakaldale 14.01 hõivati (kuperjanovi partisandid) tartu Võnnu lähedal kokkupõrge rahvaväe ja landeswehrlaste vahel landeswehri sõda Võit eestlastele, võidupüha 23 juuni Eesti vene rahukonverents 2kuud tartus Kirjutati alla 2 veeb 1920 LISA (igaksjuhuks) Eesti poliitikud kartsid et paljud soovivad riiki asukoht parim: Läänemere idaosas. Suurim oht venemaa, veidi ohtlik ka saksamaa. Kuna vaenlasteks olid suurriigid, sisi tuli kasutada
Muistne Vabadusvõitlus 1208-1227 Läänemere idakalda rahvad erinesid teistest Euroopa rahvastest II aastatuhande algul seetõttu, et nad olid RISTIMATA ja neil polnud ühtset RIIKI. Läänemere idakaldast olid huvitatud: Saksamaa, Taani, Venemaa ja Rootsi. Esimene liivlaste misjonär oli piiskop Meinhard. Liivlaste järgmiseks misjonäriks sai piiskop Albert, kes oli osav diplomaat, võimekas organisaator, karm ja salakaval. Ta värbas Ojamaalt(Gotland), Taanist ja Saksamaalt ristisõdijaid. Aastaarvud, mida peab teadma 1159 Lübecki linna taastamine; 1201 Riia linna rajamine; 1202 Mõõgavendade ordu rajamine; 1210 Ümera lahing; 1217 Madisepäeva lahing; 1219 Taanlased vallutavad Tallinna; 1220 Rootslased vallutavad Lihula; 1227 Ristisõdijad alistavad saarlased. Muistne Vabadusvõitlus Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal ja lõppes 1227.aastal. Isikud, keda peab teadma Albert ristis eestlasi, piiskop; Kaupo ...
veebruaril 1918 Tehti seda ametlikult tallinnas 6.Millega paistasid silma saksa võimud Eestis 1918.a. okupatsiooni ajal? Kehtestati Eestis range okupatsioonireziim, omavalitsusasutustes anti jäme ots baltisakslaste kätte, Eesti seltsid ja erakonnad keelustati. 7.Millised olid iseseisvumise olulised eeldused? Tehti rahvussväed, Tehti Maapäev ; ärkamisaeg. 8.Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (kes tulid appi ja läksid rindele) Inglased tulid laevastikuga ja Soomlased tulid appi ning Rootsi ja Taani Eesto noored koolipoisid ja endised ohvitserid. 9.Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Vaesed ei saanud punaste käest maad. 10.Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? Võimalus kätte maksta orjuse eest. 11.Arutle kas sai Eesti vabadussõda nimetada kodusõjaks? Saab, sest eestlased omavahel sõdisid, aninult et teised olid punaste poolel. Hiljem kuulutati
Eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses-kas paratamatus? Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Lähis-Idas alguse saanud ristisõdadest 11. sajandil. 12. sajandiks olid ainsad paganarahvad Euroopas lätlased, leedukad, liivlased, laplased, eestlased ja soomlased. Oli mõistetav, et Püha Maa ehk Lähis-Ida vabastamise kõrvalt peeti oluliseks ka lähisnaabrite ristiusustamist. Läänemere idaranniku ristiusustamist peeti väga tähtsaks. Jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel oli neid seni ristisõjast tagasi hoidnud, kuid kui Venemaa 12. sajandil killustus, kadus see tasakaal ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada ristisõdu. Kui sõjajärg Liivimaa käes oli, oli enam kui selge, et liivlaste maa-ala vallutamisega probleeme ei tule
1. Eestlased muinasajal: elanikkond: umbes 150 000 inim. eesti alal. -elatusalad: maaharimine, maaviljelus, põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba) loomapidamine, -kasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) küttimine, jaht kalapüüd metsamesindus tegeldi vahetuskaubandusega (kaup kauba vastu) maksevahendiks hõbe -suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud. rootsi ja taani riik- katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta. -sõjaline tase Relvastuseks olid odad, sõjakirved, kilbid ja kiivrid. Põhine väeüksus oli malev, mis moodustati igast maakonnast. Rajati ka linnuseid. 1. Muistne vabadusvõitlus: (1180 1920)
Majonees 9. Munad 10. Pett 11. Piim 12. Sink 13. Sulatatud juust 14. Või 15. Õli 10 sõiduvahendit 1. Atv 2. Auto 3. Buss 4. Laev 5. Lennuk 6. Praam 7. Rong 8. Traktor 9. Tramm 10. Troll 6 riiki, keelt, rahvust 1. Ameerika Ühendriigid, inglise keel, ameeriklased 2. Eesti Vabariik, eesti keel, eestlased 3. Hiina Rahvavabariik, hiina keel, hiinlased 4. Prantsuse Vabariik, prantsuse keel, prantslased 5. Soome Vabariik, soome keel, soomlased 6. Venemaa Föderatsioon, vene keel, venelased Kasutatud materjalid http://www.tourism.tallinn.ee/est/esi/vaatamis/vaatamis/az http://www.viroweb.com/parnu/eesti.asp?luokka=vaatamisvaarsused http://www.victoriahotel.ee/index.php/et/Parnu-olulisemad-vaatamisvaarsused.html http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa
Eestlane kes ta on? Eestlasi on juba ammusest ajast tuntud külma rahvana. Mõtleme ainult iseendale, meeleolu on alati morn ja eelistatakse üksi olla. Välismaalasele võib ju nii tunduda, kuna on tõsi, et eestlane ei võta külalisi nii soojalt vastu kui näiteks meie põhjanaabrid soomlased. Tegelikult on eestlastel väga soe süda, kuid seda ei taheta tihtipeale välja näidata. Põhjust ma ei leia, kuid võib-olla ei soovita end nii palju avada, kuna ei suudeta usaldust leida. Teame ju kõik, mida teised riigid meile sõja ajal teinud on. Olen minagi käinud erinevatel üritustel nagu Õllesummer ja Rabarock. Peo algul ollakse väga vaikselt ja omaette, kuid kui klaasikese veini või mõnda muud alkohoolset jooki ollakse tarbinud on
Välja veeti peamiselt põllumajandussaaduseid ning sissetoodi tööstsseadmeid, toorainet, kütust. Vabadussõda Eesti iseseisvus 24.02.1918. Iseseisvus kestis vaid ühe päeva. 25.02.1918 11.11.1918 oli saksa okupatsioon ( 11.11.1918 kaotas Saksamaa I m.s) Võim läks tagasi eestlastele. See ei meeldinud kommunistidele. 28.11.1918 algas vabadussõda, mis kestis kuni 02.02.1920 (eestlased sõdisid oma vabaduse eest) Eestlastele tulid appi SB (sõjalaevastik), soomlased, taanlased. Sõja käigus sõdisid eestlased ka Balti sakslastega. Seda viimast nimetati Landeswehti sõjaks. Eestlased võitsid vabadussõja,sest 1) Samal ajal käis Venemaal kodusõda 2) Koolipoisid võitlesid eriti innukalt ja vapralt 3) Appi tuldi ka naaberriikidest Eesti vägesid juhatas Laidoner ning suure panuse andis ka admiral Pitka(soomusrongid) Vabadussõja tähtwsaim võit saavutati Balti sakslaste vastu 23.06.1919 (võnnu lahing)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
