Ajaloo KT 20. sajand (0)

5 VÄGA HEA

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Ajaloo KT
1.20. s algusele iseloomulikud jooned.
Euroopa-keskne maailm. Maailma poliitikas olid esikohal eu riigid. Eu omas asumaid aasias ja aafrikas. Euroopaliku kultuuri väärtustamine.
Progress: naisõiguslik liikumine e. sufražettid
linnade kasvamine ja areng, Chicagos esimene pilvelõhkuja .
trantspordi areng ( rong, lennuk)
uus materjal tselluloos.
Teaduse areng- pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale,selgitati välja aatomi ehitus,
Kirjandus- uus vool ekspressionism(autori isiklikud tunded ja väljendus.)
Lisaks arenes veel mood ning sport sai tohutu populaarseks.
2.Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses.
-Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas
-Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa
-Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus
-Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel
-Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism , natsionalism, marksism , sotsiaaldemokraatia, revisionism …
3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon .
Ühiskondlikud-poliitilised olud- Puudub demokraatlik vabadus
-keisril on piiramatu võim
- Seisuste trastilised erinevused(keirser elab üli hästi ning rahvas kannatab tohutult)
Vene-Jaapani sõda- 1904 -1905 sai venemaa raskelt lüüa. Nii venemaa kui ka jaapan püüdlesid Hiina ülemvõimu poole ning see viis konfliktini. Enam sai lüüa vene laevastik .
1905. aasta revulutsioon- ajnediks oli verine pühapäev, kui töörahvas korraldas lihtsa demostartsiooni kuid korrakaitsjad avasid nende pihta tule ning surma sai kuskil 1000 inimest.
Peale seda hakati põletama mõisasid, kuulutati välja omakogusid. Keiser andis välja 17.okt manifesti. Lubati luua riigiduuma ning hakati moodustama erakondi.
4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul.
Suurriigid konkureerisid asumaade üle. Euroopa riigid hakkasid blokkidesse grupeeruma. 1879. Saksamaa ja Austria-Ungari sõlmisid liidulepingu ning 1882. liitus ka Itaalia( kolmikliit )
Antant: Venemaa-Prantsusmaa (1893); Prantsusmaa – Suurbritannia (1904), Suurbritannia – Venemaa (1907)
5. Imperialism ja selle ilmingud.
Imperialism – suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on oma mõju suurendamine kogu maailmas
Briti impeerium vallutas 1902. endale buuride asumaad Aafrikas
Venemaa võimutses soome üle, ning otsustas piirata Soome autonoomiat
Inglismaa jagas maid Aafrikas ja Aasias nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga
Itaalia vallutas 1911.a Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning nimetas selle Liibüaks.
Autria-Ungari esitas Serbiale 10 nõudmist, mis olid alandavad, eesmärgiga vallutada Serbia .
6. I maailmasõja põhjused ja eeldused.
Austria kroonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia patrioodi poolt 28.06.1914
Põhjused:

vastuolud suurriikide vahel:

Suurbritannia ja Saksamaa vahel : mõlemad tahtsid olla maailmas juhtival positsioonil
Saksamaa ja Prantsusmaa: tüli Elsass-Lotringi pärast
Austria-Ungari ja Venemaa vahel Balkani pärast
Võitlus kolooniate ümberjaotumise pärast

Alahinnati ohtu: suurriigid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse

Sõda romantiseeriti: kujutati üleva ja heana
Puudusid organisatsioonid , mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise
Sõjaline mõtlemine levis rohkem kui diplomaatia

7. I maailmasõja osapooled, taotlused ja plaanid.
8. Olulised sõjasündmused 1914-1918.
9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused.
Saksa väed olid kurnatud, rahvas kaotas usu oma armeesse, vale taktika , majandus ei suutnud rahuldada sõjaväe nõudmisi, Saksa liitlased jätsid ta maha
10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga.

elatustase langes, tekkis toidupuudus, levisid epideemiad, kehtestati üldine töökohustus
mitmed väikesed riigid lootsid kehtestada iseseisvust (Soome, Eesti, Läti)
suurenes sallimatus muulaste ning rahvusvähemuste vastu > rahvusliku liikumise tõus
naised pidid tööle minema – said palju vähem palka kui mehed > aitas kaasa naist iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele, nende roll kasvas
suurenes riigi osa majanduses > väikeettevõtted laostusid, keskvõim tugevnes
levisid vasakpoolsed vaated
vähenes religiooni mõju

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 18 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kutt555 Õppematerjali autor

1.20. s algusele iseloomulikud jooned.
2.Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses.
3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon
4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul.
5. Imperialism ja selle ilmingud.
6. I maailmasõja põhjused ja eeldused.
7. I maailmasõja osapooled, taotlused ja plaanid.
8. Olulised sõjasündmused 1914-1918.
9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused.
10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga.

suurbritannia asumaad serbia asumaad aafrikas tripolitaania vasakpoolsed impeerium

Sarnased õppematerjalid

odt

Maailm 20. sajandi algul

AJALUGU 1. 20. s algusele iseloomulikud jooned. • Tööstuse arengu kiire tempo • Tekkis juurde uusi tööstusharusid (autotööstus,elektrotehnika, raudtee...) • Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne) • Teaduse areng • Progress (pilvelõhkujad, linnastumine) • Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel 3. Ven

Uusaeg

doc

Ajalugu - maailm 20. saj algul

Maailm 20 saj algul 1. Vastuolud: Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA rasketööstuse areng 3.

Ajalugu

doc

Ajalugu, I Maailmasõda

Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned.  Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses  Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid  Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad,

Ajalugu

doc

20.sajand ja I Maailmasõda

Ajalugu

doc

I maailmasõja põhjused, sõjaplaanid, ajend ja tagajärjed.

1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (Thomson), betoonivalamine (E

20. sajand maailmas

docx

Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised

Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised 19 saj lõpul algas imperialismiajastu: imperialism on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu. Imperialismi tekkimise põhjused: # Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism e marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks. # Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele. # Transpordi arend autod lennukid jm # 1900 tegi esimese lennu saksamaal Ferdinand Zeppelini õhulaev # 1903 püsis 12 sek õhus vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk # 1909 lendas prantslane Louis Bleriot üle La Manche väina. # Side areng # 1895 Guglielmo Marconi andis eetrisse esimese raadiosaate 1901 saatis raadiosi

Ajalugu

doc

Maailm 20.sajandi algul

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon pooliseseisev piirko

Ajalugu

doc

I maailmasõda

1. Imperialism on suurriikide püüe saavutada suur mõjuvõim kogu maailmas. 2. Imperialistliku maailma suurriikide eesmärgid – majanduslik laienemine, koloonia vallutused, nõrgemad maad muueti tooraine andjaks,kolooniates sai toodangut turustada, monopolide teke, kapitali väljavedu 3. 20.sajandi tööstuse areng – uued tööstusharud (naftatoodang, kummi tootmine, elektrotehnika keemiatööstus. Tekivad monopolid ja kapitalism. 4. Monopol – hiigelettevõtted ja nende ühendused. Haaravad enda alla kogu tootmisala, konkurente lämmatati hinnaalandustega. 5. Kapitalism – ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Konkurents sunnib teisi odavalt tootma. Parema kvaliteedi-hinna suhe. 6. Tehniline areng – Autotehastes esimesed konveierid (Henry Ford), autode tootmine suurenes. Esimene lend tsepeliiniga (F. Zeppelin). Esimene lennuk õhus, mis lendas 12 sekundit (vennad Wrightid). Sidetehnika arenes kiirelt. 7. 20.sajand

Ajalugu

Rohkem sarnaseid