10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lota Aadla
Õppematerjali autor
näol oli tegemist kogenud ja karastunud sõjameestega. Psühholoogilises plaanis oli oluline see, et eestlaste kollektiivsest teadvusest kadus viimnegi põhjus baltisakslastele alt üles vaadata. Eestlaste selg läks vaimses mõttes lõplikult sirgu. Landeswehri üle saavutatud võidu hind oli 251 langenut ja 1041 haavatut. Peatükk 40 VABADUSSÕJA LÕPP. TARTU RAHU. 19191920 Küsimus võimalikust rahust Landeswehri sõda oli 1919. a suveks võidetud, kuid Vabadussõda kestis edasi. Nõukogude Venemaa ressursid olid baltisakslaste omadest märksa suuremad ja Eesti ei saanud loota, et edukat sõda Venemaaga võiks pidada igavesti. See pidi lõppema kas enamlaste kukutamisega ja Eesti iseseisvuse tunnustamisega demokraatliku Venemaa poolt või eraldi ehk seperaatrahu sõlmimisega Eesti ja Venemaa vahel. Eraldirahu variant hakkas 1919. a suvel huvitama mõlemat osapoolt. Selle üks avaldus oli, et Lenini valitsus saatis
suudme(eestlased) johan pitka juhtimisel; olkord oli selge et sakslased riiat enda kä pidada ei suuda;Vaherahu ettepanek;Sõda oli läbi;Antanti kimbutas hirm et eestlased mutuvad Lätis juba liiga tugevaks ja et sõjategevusele enamlusevastase rinde tagalas ei tulegi lõppu.3 juulil Strazde koolimajas alkirjastatud leppe kohaselt pidid sakslased evakueeruma Kuramaale ja sealt saksamaale. 40.Vabadussõja lõpp ja Tartu rahu Küsimus võimalikust rahust Landeswheri sõda oli võidetud kuid vabadussõda kestis edasi; Eraldirahu variant; Loodearmee lõpp ja narva kaitsmine Judenits juhtimisel alustasid 1919 okt. Pealtungi Vene valge kaaartlased ; Teda toetasid tiiadelt Eesti väed;loode armee lakkas olemast; Väike Eesti pidi hakkama oma piire üsna üksinda suure Venemaa vastu kaitsma.Venemaa koondas Narva alla võimsad jõud;Narva kaitselahingud; ei suudetud eestlaste kaitset murda; 7 .dets(punaväel õnnestus krivasso juures üle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal
*Baltisakslased andsid mõista, et nad on tõusnud olukorra peremeesteks. *Selleks maksimumiks oli iseseisev Balti hertsogiriik Saksamaa tiiva all. Kuid seda riiki polnud kauaks. Saksamaal puhkes novembrirevolutsioon. Saksa keiser põgenes Hollandisse, kuulutati välja vabariik. Rev-ga liitusid ka Tlns viibivad saksa väed. Rev-i juhtisid mõõdukad sotsiaaldemokraadid. 38. VABADUSSÕJA ALGUS 1918-1919 Sõja puhkemine ja Eesti Töörahva Kommuun *28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. *Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. *Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi.
· 1917. hilissügis ands tunda, et Venemaa hakkab lagunema. Eesti jäi ,,omapead" · Võimu ihaldasid nii baltisakslased, rahvuslased kui ka enamlased · Baltisakslasi toetas Saksamaa, enamlased võisid loota Nõukogude Venemaa abile ning rahvuslased (Maapäev) otsustasid luua kontakte demokraatlike lääneriikidega · 28 november 1917. pidas Maapäev istungi, milles otsustati Eesti saatus Eesti Asutava Kogu õlule · See otsus tähendas Eesti riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga ning Maapäeva pidamist ainult Eesti seaduspäraseks esinduskoguks · Maapäev andis volitused üle vanematekogule, sest nähti ette vägivaldset laialiajamist vene madruste ja tööliste poolt (Toompeal) (J. Tõnisson saadeti välismaale juhtima Eesti kujunevate välisesinduste tööd) · 1918. jaanuaris toimusid valimised, kus enamlased said enam kui 37 % häältest, kuid sellest ei piisanud absoluutseks enamuseks ning valimised katkestati enamlaste endi poolt.
..................... 8 Kevadel 1919. moodustati Lõunarindel 7. jalaväepolgu koosseisus Petserimaa elanikest Panikovitsi (Pankjavitsa) pataljon, mis nõrga lahinguvõime tõttu saadeti sügisel laiali ja mille isikkoosseis jagati teiste üksuste vahel. Mais moodustati Katsanovi ja Palkina valla elanikest vabatahtlik partisanide salk Sakala partisanide pataljoni koosseisus. Sügisel formeeriti see ümber üksikpataljoniks Katsanovi pataljoniks koos oma patareiga. Pärast Vabadussõda pataljon demobiliseeriti. Pataljon näitas end lahingutes heast küljest ja nii mõnigi sai oma teenete eest Vabadusristi. Läti ja Nõukogude Venemaa rahulepinguga läksid Ostrovi maakonna Katsanovi ja Pankovi vallad Läti koosseisu..............................................................8 Tartu Rahu.................................................................................................................. 9 Kokkuvõte.........................................................
liitunud, kuid vormiliselt iseseisvat Balti hertsogiriiki, kuid selle loomine takerdus, kuna Saksamaalgi ei vaadatud baltisakslaste kavatsustele poolehoiuga. Takistuseks oli ka Bresti rahuleping, mille kohaselt Eesti ja Liivimaa kuulusid endiselt Venemaale · 11. novenbril sõlmis Saksamaa Antant`ga Compiegne vaherahu. Samal päeval alustas Tallinnas uuesti tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 13 november tühistas Venemaa Bresti rahulepingu. I. Vabadussõda 28. november 1918 02. veebruar 1920 · 28. novembril 1918 vallutasid enamlased Narva ja kuulutasid seal välja Eesti töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt · Detsembri lõpuks oli Punaarmee hõivanud 2/3 Eestist (linandest Vlga, Võru, Tartu, Narva, Rakvere) ja jõudnud 35 km kaugusele Tallinnast. · Erest rahvaväe ebaedu põhjused: vastase arvuline ülekaal, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavus, otstarbeka juhtimissüsteemi
Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus
seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun – eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid