Tuumafüüsika (0)

Tuumafüüsika
Tuumafüüsikal on tähtis koht tänapäeval. Tänu teadlastele oleme teada saanud nii mõndagi tuumadest ning radioaktiivsetest ainetest. Me olme õpinud neid ained kasutama energeetilistel eesmärkidel, kuid ka kahjusk massirelvade tegemisel.
Tänapaeva maailmas on elekter tähtsal kohal, ning selle tootmiseks on erinevaid viise. Kõige moodsamaks on tuumaelektrijaam. Jaama peamieks osaks on reaktor , kus lõhustatakse raskeid tuumasid, kas siis uraani või plutooniumi ja kütust tuleb vahetada iga kolme aasta tagant. Tuumade lõhustamiseks kasutatakse neutrone , et lõhustumine väga aktiiveks ei muutuks on reaktoris vardad , mis tõmbavad neutronid endasse. Tuumade pooldumisel tekiv energia soojendab vett. Kuigi soojust kasutatakse ära kolmandik, läheb ülejäänud osa kaotsi. Võib öelda, et köetakse ilma. Järelikult on veel mida arnendada. Lisaks, palju peavalu tekitavad tuumajäätmed, jäätmete jaoks tuleb ehitada eraldi hoidlad , kus neid hoiustatakse. Jäätmed peavad olema hoidlates kümneid tuhandeid aastaid. Kuna jäätmete lagunemine on väga aeglane ning niisama kuskil neid hoida ka ei saa, sest jäätmed on tugeva radioaktiivsusega, mis on ohtlik organismile. Selleks peab hoidla olema tugev ja vastu pidama maavärinatele. Kõik see maksab palju raha ja nõuab tohutu aja, juba üksi tuumajaama ehitamine võtab aega umbes 30 aastat. Samas püsib tuumajaam kaua ning selle ajaga saab palju odavat elektirt toota. Ehitus peab olema veatu ning vastu pidama loodus katastrfooidele ja terrorismi rünnakutele et ei korduks Tšernoboli katastroof. Antud katastroofi puhul on süüdi inimene ise, sest reaktori ehitamisel ei arvestatud rikke tekkimisega . Tšernoboli tuumajaamas testiti reaktori töö võimsust, aga tekkis rikke ning vardad vajusid välja. Kuna vardad asusid reaktori all mitte peal. Lõhustumist ei suudetud tagasi hoida. Tuumade pooldumine indentsiivistus ja reaktor ei pidanud vastu ja plahvatas . Tänapäeval käivad vardad pealt poolt sisse, et rikke korral ei jääks vardad välja vaid sisse.
Uus tehnoloogia kõrvaldab mured seoses tuumajäätmetega. Soomes on kasutusel teise põlvkonna reaktorid , suurtmates riikides nagu USA ja Hiina ehitatakse kolmanda põlvkonna reaktoreid. Neljanda põlvakonna reaktoreid ei ole ootada enne 2040 aastat, sest vastav tehnika puudub. Selle põlvakonna reaktor peaks suutma hävitada või siis ümbertöödelda alfakiirgavaid nukleiide, mis on kõige ohtlikumad . Nii laheneks tuumajäätmete probleem. Soomlased on ehitanud oma hoidlad nii, et hiljem saaks jäätmed maa alustest hoidlates välja võtta, kui peaks avanema võimalus nende taaskasutamiseks.
Maavarade vähenemise tõttu plaanib Venemaa neid hankida põhja poolsetelt aladelt. Kuna sinna elekrtijaama rajamine oleks liiga kallis ja võib-olla otstarbetu vaid kavatsetakse ehitada, nii öelda ujuv reaktor, sest kütust ei olevaja tihti vahetada. Jaam asuks praami peal ning oleks ühenduses kaevandus piirkonnaga. Selline reaktor peaks suutma ülal hoida kolm Pärnu suurust linna. Samas võib see ka ohtlikuks osuttada, sest siis saab põhimõteliselt minna, kuhu tahes ja reaktori tööle panna. Nii saab segamatult teha kurje plaane .
Tuumafüüska mängib tähtsat rolli sõjatehnikas. Teise maailmasõja ajal oli näha aatompommi võimsust, mille ameeriklased leiutasid. Arvesse võtta tänapäeva tehnika arengut on tuumapommi võimsus suurenenud. Töö põhimõte on sama, mis tuumareaktorites kui pommis kasutatakse uraani või plutooniumi. On ka olemas vesinikpomm, mis on hävitusjõult tugevam, kui võtta üks tonn vesinikku või tonn uraani. Külma sõja ajal oli oht, et võib alata kolmas maailmasõda, mida oleks ilmselt kutsutud tuumasõja nime all. Kuna sel ajal oli võidu relvastumine ning nii USA kui Venemaa omas üle 2000 tuumalõhkepea.
Ilma et tuumarelv on heaks põhjuseks, tungida teistesse riikidesse. Iraani kahtlustatakse uraani rikastamise tehnika omamises ning mine tea mis „rahuvalvaja” riik USA teha võib. Tulemusi on näha Iraagis , kuhu tungiti samadel põhjustel, milles kahtlustatakse Iraani. Iraagis on tänapäevani hukkunuid palju, nii iraaklasi kui rahuvalvajaid, neist ka Eesti mehed on surma saanud.
Tuumafüüsika abiga on loodud loodussäästliku elektritootmis viisi, kuid selle valdkonna areng on kaasa toonud massihävitus relvad. Ning hirmu et mingi riik kuskil omab tuumarelva ning siis kohe peab tormama ja selle elimineerima .