Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

II Maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid
II maailmasõda
Üldandmed: algus – 1.sept 1939 – Saksamaa ründas Poolat
Lõpp – 2 sept 1945
Üle 70 riigi, 50-70 milj.
Holokaust – juutide massiline hävitamine enne ja II maailmasõja ajal (5,75-6 milj).
Antisenitism – juutide vihkamine , juute süüdistati kõigis hädades.
Genotsiid – vägivald mingi inimrühma vastu.
1941 – juuniküüditamine
1949 – märtsiküüditamine
Demotsiid – mingi rahva haritlaskonna hävitamine.
Sõdivad pooled: Fašistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan).
Liitlasriigid e. Suur kolmnurk ( SuurbritanniaWinston Churchill , USA – F. D. Roosevelt , Nõukogude Liit – Jossif Stalin ).
Lepingud: 1)1936. Okt – Berliini- Rooma telg . Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas.
2)1936. nov – Kominterni vastane pakt – Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia.
Komintern – Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühendas maailma kommunistlike parteisid, eesmärgiks maailmarevolutsioon – kommunism kõigisse riikidesse.
3)1939.mai – Teraspakt (Stahlpakt) – Saksamaa-Itaalia koostöö leping.
4)1940. 27.sept – Saksamaa, Itaalia, Jaapan – Berliini e. Kolmikpakt . Jagatakse ära mõjusfäärid Euroopas ja Aasias, 3 riiki pidid oma mõjusfääris kehtestama uue korra.
Kolmikpaktiga liitusid : Rumeenia , Bulgaaria , Ungari, Slovakkia , Soome.
1939-40 NSV-Saksamaa liit (MRP) – ajend II ms vallapääsemiseks.
MRP – 23.aug. 1939 – Hitleril oli seda vaja, et NSV jääks erapooletuks kui Saksamaa Poolat ründab.
17.sept 1939 – Saksamaa ründab Poolat, NSV Liit teiselt poolt.
Süüdlased II ms vallapääsemises: Saksamaa ja NSV Liit.
Gleiwitzi vahejuhtum – (linn Saksa-Poola piiril ) Hitleri poolt lavastatud juhtum, rt leida põhjus Poola ründamiseks.
Blitzkrieg – välksõda (Saksamaa-Poola), iseloomustas Saksamaa kiiret sõjategevust (3 nädalaga Poola kadus ). 1)rünnaku ootamatus ; 2)2-3 tähtsamat löögi suunda.
28.sept 1939 – MRP2 – Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus ja liidu leping (Leedu-NSV liidu mõju alla, NSV andis osa oma Poola ala Saksamaale). Koostöö Poola vastupanu liikumise mahasurumiseks.
Katöni veresaun – 40-41 – Poola ohvitseride mõrvamine NSV Liidus (u. 22000). Korraldas NKVD – siseministeerium Stalini ajal. Lavrenti Beria – siseminister.
3.sept 1939 – Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja, kuni mai 1940 sõda ei toimu (Kummaline sõda).
Maginot Liin – Prantsuse kaitseehitiste liin.
Sõja põhjused: 1)I ms tulemused (Saksamaa liigne alandamine ).
2)1930-ndate majanduskriis (tulid diktaatorid).
3)Lääne riikide lepituspoliitika .
4)NSV Liidu maailmavallutamise kava.
Eesti ja sõja puhkemine
Juuni 1939 – Eesti-Saksamaa mittekallaletungi pakt.
Sõja puhkedes oli Eesti neutraalne .
1939.sept Eesti välispoliitilises isolatsioonis.
Orzeli juhtum – Poola allveelaev tili Tallinna sadamasse 15.sept. 1939. Eesti oleks pidanud allveelaeva oma kontrolli all hoidma, kuid 17.sept põgenes allveelaev Suurbritanniasse. See oli ettekäändeks Moskvale Eestile diplomaatilist survet avaldada. Eestit süüdistati, et Eesti ei suuda sõjatingimustes riigi piiri kontrollida.
Karl Selter – välisminister – käis Moskvas. Vastastikuse abistamise pakt NSV Liiduga. Sõjaväebaaside tegemine Eestisse – Moskva nõudmine (Baaside pakt).
25-27 sept. – Eesti valitsus nõustus Moskva nõudmistega.
28. sept- läbirääkimised, baaside leping.
Sõjaväebaasid: Saaremaa, Hiiumaa , Paldiski, 25000 sõdurit Eestisse.
Okt 1939 -juuni 1940 – baaside ajastu, sissejuhatus okupeerimisele. NSV Liit lubas mitte sekkuda Eesti siseasjadesse.
18okt. 1939 – vägede sissetoomine.
Eestil puudus ülevaade ja kontroll sõjaväebaasides toimuva üle. Vormiliselt jäi Eesti iseseisvaks aga tegelikult oli Eesti Moskvast sõltuvuses,
Baaside leping: 5okt Läti; 10okt Leedu ( Vilniuse piirkond tagasi Leedule).
Talvesõda
30nov 1939 – 12märts 1940, Soome ja Nõukogude Liidu vaheline sõda.
Põhjused: NSV Liit tahtis Soomele baaside lepingut peale suruda ja nõuti Karjala maakitsuse loovutamist.
Soome ei nõustunud sellega. Rünnaku ettekäändeks lavastati Maimla vahejuhtum, NSV Liit süüdistas Soomet, et Soome suurtükkidest oli lastud Nõukogude Liidu piiridesse . Talvesõda näitas Nõukogude Liidu armee nõrkust, kuna soomlased pidasid mitu kuud vastu.
Mannerheinai liin – Karjala maakitsusele rajatud Soome kaitseehitised .
Venelased ei suutnud liinist läbi tungida armee kehva juhtimise tõttu.
Veebruari rahukõnelused – Soome nõustus NSV Liidu nõudmistega (Karjala NSV Liidule ja sõjaväe baas Hanteo neemele ).
Tänu soomlaste vastupanule suutis Soome söilitada iseseisvuse.
1940. aastad
Lääne pool jätkub kummaline sõda.
9.aprill 1940 - Weserübung – Saksamaa vallutas Taani ja Norra (Taani – 2h).
10.mai 1940 – Kollane plaan – Saksamaa pealetungiplaan läände: 1)Belgia, Holland , Luksenburg. 2)Prantsusmaa – Saksamaa ründas Prantsusmaad läbi madalmaade. 14. Juuni saksa väed Pariisis, 22.juuni Compiegue vaherahu 2. 2/3 riigist okupeeriti, 1/3 Vichy reziim.
II Maailmasõda #1 II Maailmasõda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor laurakukk Õppematerjali autor
Kokkuvõttev tekst

Sarnased õppematerjalid

II maailmasõda
6
doc

II maailmasõda

See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939 a. toimus NSV Liidu ja Jaapani vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, need lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise.

Ajalugu
Teine maailmasõda aastate kaupa-sündmused-isikud-pildid-kaardid-videod
200
pdf

Teine maailmasõda aastate kaupa: sündmused, isikud, pildid, kaardid, videod

❧ Veebruar 1945 hävitas liitlaste õhuvägi Dresdeni, ohvriks langes umbes 500 000 inimest Berliini vallutamine ja Saksamaa alistumine ❧ Jaanuar – aprill 1945 Saksamaa taandumislahingud nii ida- kui läänerindel ❧ Algas „võidujooks“ Berliinile, mis otsustati jätta Punaarmee vallutada ❧ 30. aprill 1945 sooritas Hitler enesetapu ❧ 2. mai 1945 kapituleerus Berliin ❧ 8./9. mai 1945 kapituleerus Saksamaa ja lõppes Teine maailmasõda Euroopas https://www.youtube.com/watch?v=VGXPt0vT8Us Potsdami konverents ❧ 17. juuli – 2. august 1945 võitjariikide konverents ❧ Ida-Preisimaa NSV Liidule ❧ Saksa elanike sundevakueerimine ❧ 4-ks okupatsioonitsooniks ❧ Liitlaste Sõjaline Administratsioon ❧ reparatsioonimaksete kord ❧ Attlee, Truman, Stalin Jaapani purustamine ❧ Jaapan jätkas visa vastupanu ❧ 5. august 1945 kuulutas

Ajalugu
II maailmasõja eellugu ja algus
12
docx

II maailmasõja eellugu ja algus

4. Kudias olid sõjaga seotud järgmised kohad: a. Wannsee ­ sakslaste viimase konverentsi asukoht (teemaks juutide tapmine) b. Katõn ­ sõjavangide massihukkamine Poolas (1943) c. Majdanek ­ Poolas asuv sakslaste poolt korraldatud orjalaager tapulaager juutidele d. Babii Jar ­ kiievis (Ukrainas) juutide massimõrva asukoht e. Dresden ­ saksimaa pealinn 5. Mida tõi II maailmasõda kaasa Krimmi tatarlaste ja Tsetseenide jaoks? a. tatarlastele 6. Kuidas mõjutas II maailmasõda naistemoodi? a. Kinnistas naistele meeste moodi püksid 7. Kuidas oli neutraalne Sveits seotud maailmasõjaga? a. Kõik nii natsid kui ka juudid kantsid oma raha Sveitsi pankadesse. Kordamine: 1. Pane ajaliselt õigesse järjekorda a. Austria liitmine saksamaaga ­ 1938 märts Ansluss b. Müncheni kokkulepe ­ 1938 september c

Ajalugu
AJALOO KT II MS
8
docx

AJALOO KT II MS

1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus. Saksamaa alistumine 7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud. See 40 punk kirjeldab siis natuke ka 42. Punkti ( saksamaa lüüasaamine Teises maailmasõjas) 42. Saksamaa lüüasaamine II MS's 1942-1944 kaotasid Sakslased järjest lahinguid- Aafrikas alistuti Suurbritanniale ja USAle, Venemaal kanti Punaarmee ees järjest suuri kaotusi. Saksa sõdurid olid väsinud ja sõjast kurnatud ning ei suutnud enam ''välksõda'' jätkata. 6.juunil 1944 algas Normandia

Ajalugu
Tähtsamad sündmused II maailmasõjast
2
docx

Tähtsamad sündmused II maailmasõjast

Hispaania kodusõda-(1936.juuli-aprill 1939) oli esimene pärat I MS puhkenud sõda Euroopas. Vasakpoolsete ja parempoolsete natsionalistide vahel. Francisco Franco juhtis parempoolseid. Ta oli just kukutatanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus. Franco väed suutsid samm- sammult oma positsioone parandada ning kontrollisid 1937.a lõpuks juba suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939.a kevadel hõivasid nad Madriidi ning 1.aprill 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Austria ansluss- Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938.a veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. 13.märts 1939. Marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tauntuks kui ansluss. Müncheni konverents- toimus 29.sept.1938. Suurbritannia, Saksamaa,Prantsusmaa ja Itaalia n?

Ajalugu
Teine maailmasõda-põhjalik kokkuvõte
5
doc

Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte

TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 ­ 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a

Ajalugu
Teine maailmasõda
3
doc

Teine maailmasõda

NAGASAKILE. II maailmasõja lõpp. II ms lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega. Tagajärjed: *Muutus maailma poliitiline kaart. *Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse*Tekkis uus jõudude vahekord maailmas. *Hakkas lagunema koloniaalsüsteem. *Loodi ÜRO. *Võetakse kasutusele inimõiguste mõiste. *Algas tuuma- ja rakettrelvade ajastu. Saksamaa kapituleerumine 8. mail 1945 kirjutati Berliini lähedal Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Teine maailmasõda oli sellega Euroopas ametlikult lõppenud. Jaapani kapituleerumine 10. aug. 1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2. sept 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. Baaside leping 28. sept 1939.*Eestil ja NSV Liidul hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest. *Anda vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. *NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel. *Eesti andis Nõukogude Liidule sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses

Ajalugu
2-maailmasõda vastused küsimustele
6
docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum ­ natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun