Töötus- kaasaja suurim probleem Eestis (0)

Töötus- kaasaja suurim probleem Eestis
Eesti Vabariik taasiseseisvus 20. augustil 1991. aastal. Selle ajaga on riigis väga palju muutunud. Nõukogude Liidu ajal oli kõigile tagatud töökoht ja elukoht. Praegusel ajal peab igaüks töö- ja elukoha hankimiseks ise vaeva nägema. Tänapäeval, kui on vähe rikkaid ja palju kehvemal elujärjel inimesi on elukoha leidmine küllaltki raske. Elukohti on tegelikult palju, tekib juurdegi, kuid kodu soetamiseks peab tihti suuri laenusid võtma. Ilma töökohata aga laenu ei saa. Kõige suuremaks probleemiks ongi Eestis minu meelest suur töötus.
Tänapäeval on eluga toimetulek välismaal lihtsam. Paljud noored on tööpuuduse tõttu Eestist välismaale tööle läinud. Parema meelega oleksid nad kindlasti kodumaal, kuid siinsete palkadega ei ole võimalik ära elada. (Tihtipeale pakub välismaal tööandja lisaks töökohale ka elukohta). Väikese palga ja kõrgete üürhindadega ei olegi mõtet Eestis töötada. Välismaal saab sama töö eest rohkem palka ja raha jääb ka üle. Lisaks on välismaal odavamad osad toidukaubad ning elektroonika. Väikestele lastele võimaldatakse mõnedes kohtades isegi omakeelset kooliharidust. Kui varem oli Eesti võrreldes Soomega odav maa ja soomlased käisid Eestis kaupu ostmas, siis nüüd on olukord vastupidi. Eestlased käivad välismaalt omale tarbekaupu hankimas. See omakorda tekitab olukorra, kus osad tarbimismaksud nagu näiteks käibemaks ei laeku Eesti riigile. Eestis võiks esmatarbekaupadele olla kehtestatud väiksem käibemaks. Sellisel juhul oleksid need tarbijale kättesaadavamad ja neid ostetaks rohkem Eestist ning ka maksuraha jääks Eestisse. Riik peaks kindlasti ka kontrollima, et kaupmehed vaid omakasu eesmärgil ei hoiaks hindu kõrgel.
Välismaale läinud noorte tagasi meelitamiseks on Eesti ära teinud suhteliselt vähe. 2010. aasta oktoobris käivitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda projekti „ Talendid koju“, mille eesmärk oli kokku viia andekad välismaale õppima läinud noored ja kohalikud tööandjad. Projekti raames loodi internetikeskkond, kus nimetatud osapooled kohtuvad. See on suur samm välismaa kogemusega inimeste koju tagasi toomiseks. Vaadates sellest keskkonnast tööpakkumiste ja tööotsijate suhet siis võib öelda, et pakkumisel olevaid töökohti on vaid paarikümne ringis ja töösoovijaid üle kuuesaja. Lisaks on loodud ka sama nimeline Facebooki lehekülg, mis vahendab infot töövõimaluste kohta. Tegelikult juba selle programmi nimi on vägagi eksitav. Sellest võib jääda mulje, et tagasi tahetakse ainult väga talendikaid inimesi ja tavalised oskustöölised nende hulka ei kuulu. Ilmselt ei hakka inimesed kampaania korras Eestisse tagasi tulema kuna siin on veel liiga vähe töökohti. 2011. aasta aprilliks oli Eestis selle programmi raames tööd saanud vaid seitse inimest. Programmi eesmärgiks oli teada anda inimestele, et kodumaa ootab neid tagasi, kuid kõigepealt tuleks siiski tagada inimeste toimetulekuks vajalikud sotsiaalsed väärtused ja tekitada juurde töökohti.
Suure töötuse vastu on vaja luua uusi töökohti. Statistikaameti andmeil oli majanduskriisi ajal Eestis üle 100 000 töötu. Praeguseks on see arv statistiliselt küll vähenenud, aga tegelikkuses on siiski töötuid väga palju. Osad töötud inimesed ei ole võib-olla teada andnudki oma töötusest ja paljudel on abirahade saamise tähtaeg ammu möödas ning nad pole enam Töötukassa nimekirjades. Tegelikkuses on seega hulga rohkem ilma sissetulekuta inimesi kui arvatakse.
Üheks võimaluseks Eestis tööpuudust leevendada on töökohtade loomise soodustamine. Praegusel ajal viiakse palju kohalikku toorainet välja töötlemata kujul. Tooraine töötlemisel tekib seega välismaale rohkem töökohti juurde. Need töökohad oleksid võinud tekkida hoopis Eestisse. Riik saaks tollimaksude reguleerimisega toormaterjalide väljavedu reguleerida. Toormaterjali väljavedamisel võiksid olla kõrgemad maksud , kui valmistoodangu eksportimisel. Sellisel juhul toodetaks Eestis kohapeal rohkem valmistooteid (näiteks mööblit) ja niimoodi tekiks ka rohkem töökohti.
Eesti on ilus maa elamiseks ja töötamiseks, kuid sellegipoolest toimub suur tööjõu äravool. Ainult ilusa loodusega ei ole võimalik oma peret elatada. Paljud ettevõtted soovivad palga tõstmise asemel hoopis välismaalt odavat tööjõudu sisse tuua. Eestis leidub küll töökohti, kuid suur osa nendest on vähetasustatud. Sama töö eest saadakse mujal rohkem palka.
Selleks, et tööpuudust vähendada on Eestil veel palju arenemisruumi.