Referaat Viljandi maakond (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

44

pdf

Abja-Paluoja

Eesti Maaülikool Keskkonna- ja põllumajandusinstituut Liisa-Maria Tiidu ABJA-PALUOJA ARENGU KIRJELDUS Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ..................................

Eesti asustuse kujunemine

10

doc

Karksi vald

Karksi-Nuia Gümnaasium KARKSI VALD REFERAAT Koostaja: Erki Maling 8a kl Juhendaja Karin Valksaare  Karksi-Nuia 2008 SISSEJUHATUS Valisin teemaks Karksi valla kuna ma elan siin ja ma tahaks oma kodukoha kohta rohkem infot saada. Teiseks oluliseks põhjuseks oli ka see, et selle kohta on kerge informatsiooni hankida. 2 AJALUGU JA SÜMBOOLIKA

Ajalugu

7

docx

Viljandi

Järvamaa Kutseharidus Keskus Viljandi Referaat Tanel Poom TE 12 Paide 2009 ASUKOHT Viljandi maakond paikneb Eesti Vabariigi kesk- ja lõunaosas, ühine piir on naaberriik Lätiga. Maakonnas on 15 omavalitsust, kes kõik teevad koostööd Viljandimaa Omavalitsuste Liidus. Viljandimaa ürgne loodus koos esivanematelt päritud traditsioonidega aitavad hoida kindlat rütmi tänapäevalgi. Seesama ürgne rütm on tuntav meie kultuuri- ja spordisündmustes, meie majanduselus ja kogu piirkonna arengus. Pindala: ca 3 500 km² ­ ca 8% kogu Eesti pindalast Rahvastik: ca 54 500 elanikku

Geograafia

21

doc

Eesti ühiskonnageograafia

EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E

Keskkond

40

pdf

Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist

Peamiseks tüliküsimuseks Eesti ja Läti vahelise piiri kulgemisel sai Valga linna kuuluvus, mille suhtes erinevad ühised piirikomisjonid mitte kuidagi kokkuleppele ei saanud. Esmane piirijoon pandi paika neutraalse vahetalitaja, Briti eriesindaja kolonelleitnant Stephen Georg Tallentsi poolt. Koloneli määratud piir jäigi suuremas osas kehtima ning kehtib ka tänasel päeval. Selle otsusega anti põhiline osa Valga linnast eestlastele ning praktiliselt kogu Valga maakond koos linna lähiümbrusega lätlastele. Seega lõpetas toimimise Katariina II ajal loodud Valga maakond ning Eesti riik sai endale linna ilma maakonnata ning Läti riigile jäi maakond ilma linnata. Maakonnakeskuse lahtirebimine tema endisest tagamaast tõi linna ning selle ümbruskonna elanikele kaasa hulgaliselt muutusi nende igapäevaelus. Inimesed, kes olid elanud suhteliselt kaugel endise Vene impeeriumi piiridest, pidid nüüd igapäevaselt kokku puutuma piiriületuse, piirivalvurite ning

Ajalugu

12

doc

Raplamaa referaat

Referaat Raplamaa Koostaja: Moonika Must Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2009 Sisukord · rahvastik · loodus · vallad · ajalugu · kokkuvõte Rahvastik Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga ­ maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%. Rapla maakonna soolis-vanuselist struktuuri iseloomustab kooliealiste ja eelkooliealiste suhteliselt suur osakaal. Alla 20-aastaseid on 25,2% (Eesti keskmine ­ 22,5%). Tööealisi (15- 64) on maakonnas 67,8% Eesti 68,0% vastu. Pensioniealiste elanike (65-..

Geograafia

23

docx

Lahmuse Mõis

Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva

Ajalugu

20

doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Algul olid vallad väga väikesed, ajapikku neid ühendati suuremateks. Iseseisvunud Eesti Vabariik sai Vene impeeriumilt päranduseks segase haldusjaotuse ja seda hakati pisitasa ümber tegema. 1920. aastal loodi kaks uut maakonda - Valgamaa ja Petserimaa. Teiste maakondade piire parandati ja õgvendati. Suurim selline muutus toimus 1938. aastal, mil Karksi ümbrus viidi kauge Pärnu alluvusest Viljandimaa koosseisu. 1940. a. juulis pidi Virumaast eraldatama Alutaguse maakond, kuid Nõukogude okupatsioon tõmbas sellele plaanile kriipsu peale. Lisaks 13 linnale loodi Eesti Vabariigi alguses veel alevid, mille omavalitsuslikud õigused meenutasid linnade omi, kuid olid veidi piiratumad. Mõned alevid said aja jooksul linnaõiguse. Jätkati valdade ühendamist, valdadele allutati kogu maarahvastik. 1938. a. viidi läbi valla- ja linnareform. Vanade valdade "lappimise" asemel loodi hoopis uued paraja suuruse ning otstarbeka kujuga vallad

Ühiskonnageograafia

Kommentaarid (0)