Referaat Viljandi maakond (0)

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Meelis Mäe
9 klass
VILJANDI MAAKOND
Referaat
Juhendaja :
Tarmo Oidekivi
September 2012
SISUKORD:
Sisukord …………………………………………………………………….. lk. 2
Sissejuhatus Viljandi maakonnast ……….…………………………………..lk. 3
Asukoht ja pinnamood ……………………………..………………………...lk. 4
Maakonnakeskus ja teised linnad ……………………………………………lk. 5
Viljandi ……………………………………………………………..………. lk. 5
Abja - Paluoja ………………………………………...……………………… lk. 5
Karksi - Nuia ………………………………………………………...………..lk. 5
Suure-Jaani …………………………………………………….…………….lk. 6
Võhma ……………………………………………………………….………lk. 6
Kokkuvõte ……………………………………………………...……………lk. 7
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………..lk. 8
SISSEJUHATUS VILJANDI MAAKONNAST.
Viljandi maakond paikneb Eesti Vabariigi kesk- ja lõuna osas. Ühine riigipiir on lõunas oleva Lätiga.Suur osa maakonnast asub Sakala kõrgustikul. Maakonnas on 15. omavalitsust, kes teevad koostööd Viljandimaa Omavalitsuste Liidus.
Viljandimaa pindala on ca 3500 km² ja maakonnas elab ca 52 000 elanikku, kellest umbes pooled elavad linnades. Suurem osa rahvastikust on eestlased, teistest rahvustest on soomlased ja venelased . Maakonna keskus on Viljandi, kus elab ca 19 000 elanikku ja teised linnad on Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Mõisaküla, Võhma ja Karksi-Nuia.
ASUKOHT JA PINNAMOOD
Viljandi maakond paikneb Kesk- Devoni ladestikul, Eesti Vabariigi kesk- ja lõuna osas. Viljandimaa piirneb põhjas Järva, läänes Pärnu, kagus Valga, idas Tartu maakonnaga ning lõunas naaberriigi Lätiga.
Suur osa Viljandimaast paikneb Sakala kõrgustikul, kus on sügavad ürgorud, neist tuntumad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneosas on suurte jõgedega ja ulatuslike soodega maa-ala, põhja pool, Kolga - Jaanis võib näha huvitavat vooremäestikku. Kõrgeim koht merepinnast on Rutu mägi 146 m. Suurim looduskaitse all on Soomaa Rahvuspark 370 km². Mis rajati aastal 1993 Eesti suuremate soode, metsade ja lamminiitude kaitseks. Soomaal võib lume sulamisel veetase tõusta üle viie meetri. Kohalikud inimesed kutsuvad omapärast tingitud regulaarset suurvett viiendaks aastaajaks.
MAAKONNAKESKUSE AJALUGU JA TEISED LINNAD.
Viljandi: maakonnakeskus on Viljandi linn, mille nimetus on olnud Fillin ja Felin. Esimene täpsem Viljandi kirjeldus pärineb 1211 . aasta kevadtalvest, kui linnuse esimene piiramine toimus liivlaste ja saksa orduvägede poolt, kes siinset rahvast sundisid ristiusku pöörama. 1224. aastal alustati Viljandis kivilinnuse ehitust, mida korralda mõõgavendade ordu meister Volquini. Kivilinnuse ehitus kestis üle 300. aasta. Selle aja jooksul sai Viljandist poliitiliselt ja majanduslikult mõjuvõimsa komtuuri residents ja komtuurkonna keskus. Linnuse põhjaküljele tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283 . aasta.
Viljandi linna nimi esines ka esimest korda hansadokumentides 1346. aastal. Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades (1600–1622), mille käigus kadusid ka linnaõigused. Viljandi linn sai uuesti linnaõigused alles 1783. aastal mil Katariina II sai haldusreformi käigus asustatud Viljandi maakonna keskus ja see on tänaseni.
Viljandi linna pindala on Pindala: 14,57 km² ja 19 100 elanikku. Neist suurem osa eestlased, väiksem osa venelasi , soomlasi, lätlasi, valgevenelasi jt.
Abja-Paluoja: on vallasisene linn Viljandi maakonnas Abja vallas. Abjat mainiti esimest korda 1504 . aastal. Abja asula tekkis 1895. aastal ehitatud Mõisaküla - Viljandi kitsarööpmelise raudteejaama juurde. Oma nime sai ta läheduses oleva Abja mõisa ning Pärnu - Valga maantee ääres oleva Paluoja maanteekõrtsi järgi. Abja-Paluojas on 1240. elanikku.
Mõisaküla: on Viljandi maakonnas asuv linn, mis asetseb lõunas Läti piiriga. Linnaõigused sai ta alles 1. mail 1938. aastal. Mõisaküla tekkis tänu raudteele. Nüüdseks on rongiliiklus ja tööstus kõvasti kahanenud, siis tänu sellele on ka linnas elanike arv kahanenud. Hetkel elab Mõisakülas 912. elanikku.
Karksi-Nuia: asub Läti piiri lähedal. Karksi-Nuia sai linnaks 1993. aastal. Karksi nime on esmakordselt mainitud 1224. aastal, pärast vabadusvõitlust, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusesse. Elanikke on hetkel Karksis 1841 .
Suure-Jaani: on vallasisene linn Suure-Jaani vallas. Linnaõigused sai ta 1. mail 1938. aastal. Suure-Jaani asulat on esimest korda mainitud 1428. aastal ja tol ajal kandis asula Valula nime. Suure-Jaani nime hakkas asula kandma 17.saj.
Suure-Jaanis on 1193 . elanikku.
Võhma: paikneb Viljandi maakonna põhjapiiril vastu Järvamaad. Linna läbivad põhja-lõuna suunalised magistraalid: Tallinn-Lelle-Viljandi raudtee ja Tallinn-Viljandi maantee. Võhmat on esimest korda mainitud 1583. aastal Wechma nime all. 1945. aastal sai Võhma alevi õigused ja algasid suured taastamistööd. Võhma sai linnaõigused 10. august 1993. aastal.
KOKKUVÕTE.
Viljandi maakond paikneb Kesk-Devoni ladestikul, Eesti Vabariigi lõunaosas. Viljandii piirneb Pärnu, Järva, Valga ja Tartu maakonnaga ning Läti Vavariigiga. Maakond paikneb Sakala kõrgustikul, kus on sügavad orud. Idas on suur veekogu nimega Võrtsjärv ning suurim maakaitseala on Soomaa rahvuspark, mis kevaditi lume sulamisel üle ujutab. Maakonna keskus on Viljandi linn, kus elab ca 1900. elanikku ning teised linnad on Suure-jaani, Karksi-Nuia, Mõisaküla, Abja-Paluoja ja Võhma.
KASUTATUD KIRJANDUS:
www.wikipedia.org
www.viljandimaa.ee
www.viljandi.ee
www.moisakyla.ee
www.abja.ee
http://vov.matti.ee/vohmalv/
www.suure-jaani.ee
www.karksi.ee
8