Mats Traat (0)

Mats Traat
(sündinud 23.11.1936)
Elulugu:
Mats Traat on pärit Tartumaalt Palupera vallast Meema külast Kuudse talust põllutöölise pojana.
Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale.
Mats Traat on Eesti proosakirjanik , luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga .
Haridustee:
Arula kool 1945-1946
Vana-Otepää kool 1946-1947
Nõuni kool 1947-1949
Rannu kool 1949-1951
Tartu tehnikum 1952-1953
Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957
Moskva Kirjandusinstituut 1959 -1964
Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969
Töökohad:

• Kureküla sovhoosi tööline.
  
• Normeerija.
  
• Tehnilise järelvalve inspektor.
  
• Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige.
  
• Alates 1970 kutseline kirjanik.
  

Tunnustused :

• Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a.
  
• Vilde-nimeline kirjanduspreemia 1979 a.
  
• Virumaa kirjandusauhind.
  
• Võitnud Tuglase novelliauhinna kolmel korral 1996 aastal, 2002 aastal ja 2007aastal.
  
• Pälvinud Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali preemia proosa kategoorias.Kirjanduspreemia sai proosa „Naised ja pojad“ eest. Preemia suurus oli 40 000.-
  
• A.H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia
  

Looming:
Kirjanikudebüüdi tegi novelliga „Lõppematu tee“, mis ilmus Elva ajalehes Uus Tee 1958 aastal
Esimesed luuletused ilmusid samuti ajalehes, seekord aga Hiiumaa omas 1959 aastal. Tegi ka Mart Raua tutvustuse „Noorte hääles“ 1960 aastal. Esimene raamat äratas soodsat tähelepanu.
Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja " Kaalukoda " ning poeemis " Kassiopeia " üha oma ainevalda , tuues sellesse ka globaalseid motiive , nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus".
Kirjaniku varasemat proosat – novellikogusid "Koputa kollasele aknale " ja "Mänguveski", romaani " Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" – ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida kaasajaainelisi toeseid – romaanid " Inger ", " Rippsild " ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis " Karukell , kurvameelsuse rohi ".
Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" ( 1971 ) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist . Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne – lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu – elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega, eri epohhide täpselt piiritletud ja koloreeritud ühiskondlik atmosfäär. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esiletõstetud aurukatel, ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Kuid sümbolikoormat kannab siin peaaegu iga elusolend ja ese, sündmus ja situatsioon.
Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tšehhi ja makedoonia luulet.
Luulekogud :
"Kandilised laulud" (1962)

• "Kaalukoda" (1966)
  
• " Ilmakaared " (1970)
  
• " Hilised talled" (1976)
  
• "Valitud luuletused" (1979)
  
• "Septembrifuuga" (1980)
  
• "Sügislootus" (1986)
  
• "Ajalaulud" (1990)
  
• " Vastuseta " (1991)
  
• "Koidu kätes" (1993)
  
• "Harala elulood " (2001)
  

Näidend

• "Päike näkku" (1981)
  

Novellikogud:

• „Koputa kollasele aknale“ (1966)
  
• "Islandi suvi" (2003)
  
• "Sarviku armastus" (2007)
  

Romaanid:

• ,,Tants aurukatla ümber`` 1971 a.
  
• ,,Maastik õunapuu ja meierikorstnaga`` 1973 a.
  
• ,,Pommeri aed`` 1973 a.
  
• ,,Inger`` 1975 a.
  
• ,,Türgi oad`` 1977 a.
  
• ,,Puud olid, puud olid hellad velled`` 1979 a.
  
• „Karukell, kurvameelsuse rohi“ 1982a.
  
• ,,Rippsild`` 1980 a.
  
• „Üksi rändan“ 1985a.
  
• „Minge üles mägedele“ (I 1987, II 1994), III (2009), IV (2010)
  
• „Hirm ja iha“ 1993a.
  
• ,,Naised ja pojad`` 2007 a.
  

Tõlked:
Peaaegu kõik proosateosed on ilmunud vene keeles. Luule valimik on ilmunud: läti, vene ja bulgaaria keeles. Suurel määral tõlgivad teda ka soomlased . Kokku on teoseid tal kirjutatud 30 keelde. ,,Tants aurukatla ümber`` on ilmunud 8 võõrkeeles.