Euro kasutuselevõtu võlud ja valud (0)

Euro kasutuselevõtu võlud ja valud
Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aasta kevadel. Aastast 2011 võeti Eestimaal kasutusele Euroopa Liidu ühisvaluuta euro. Eestlastele oli see nagu iga teine muutus, millega tuli kohaneda. See aga tõi kaasa omad plussid ja miinused, millega me eurooplased peame edaspidigi arvestama.
Üheks olulisemaks positiivseks muutuseks pean seda, et ühinedes Euroopa Liiduga ja omades ühisvaluutat, saame me nüüd pea et igas liikmesriigis maksta sama rahaga . See teeb reisimise ja rahaga arveldamise nüüd palju lihtsamaks ning järjekorrad valuutavahetuspunktides tunduvalt lühemaks. Enam ei pea ma pead vaevama kus raha vahetada ja millises valuutavahetuspunktis on odavaim teenustasu.
Hea on ka see, et toetused, pensionid ning riigilõivud ümmardatakse eurole üleminekul inimestele soodsamas suunas. Eriti kasulik on see pensionäridele, kes loevad iga oma raha ning kellele on pension eluliselt vajalik, et elus toime tulla. Pean seda muutust väga oluliseks, sest ka mina saan eritoetust ning selle ümmardamine mulle kasulikumaks on igati tähtis.
Positiivseks muutuseks peetakse veel seda ka, et majandusteadlaste hinnangul peaksid toidukaupade hinnad hakkama langema, hetkel on Eestis toidukaupade hinnad Euroopa keskmisest kõrgemad.
Euro käibele tulek soodustab ka välisinvestorite usaldust Eesti suhtes. Rohkem julgetakse teha investeeringuid ning see soodustab majanduskasvu. Mida rohkem raha majandussüsteemis ringleb, seda parem majandusele. Arvan, et see on väga kasulik, sest majanduskasvust tingituna tõusevad palgad ja suureneb tööhõive ning majandus hakkab ,,õitsema“.
Krooni ajal oli hea, sest münte oli meil vähe. Peamiselt maksime me paberrahas, sentidega arveldasime suhteliselt vähe. Nüüd kui meil on käibel euro ei olegi meil rahakotis muud kui mündid. See teeb aga kassas maksmise kohmetuks kui kiiruga maksma hakatakse. Ja kui sente on palju, siis pahatihi need ei mahugi enam rahakotti ära, mistõttu raha hoitakse jope või pükste taskutes, mis aitab omakorda kaasa ka kuritegevusele .
Euro tulekuga ei osanud keegi meist arvata ( kaasa arvatud ka mina), et kroon jääb veel pikaks ajaks meid ,, kummitama “. Enamus mõtles, et mis see valuutavahetus siis ka ära ei ole, ainult rahatäht muutub. Aga ei, minu jaoks on euro tulek suur asi ja minul võtab harjumine siiani aega. Paratamatult arvutan summat ümber ning alles siis saan aru kui palju teatud toode maksab. Teatavasti arvutavad meie naabrid soomlased aga ka sakslased siiamaani eurod vanasse vääringusse ümber. Tegelikult võtab harjumine palju kauem aega. Ümberarvutamine kroonideks annab mulle teada, kas toode, mida osta tahan on kallis või mitte. Siinkohal tooksin näite erasektori kiusatuse eurohindade ümardamisega lisatulu teenida. Arvan, et „Euro hinda ei tõsta!“ kampaania ei toiminud, sest paljud firmad tõstsid euro tulekust kuuldes kohe hindasid, et katta euro kasutuselevõtmisega seotud kulud.
Lisaks sellele on keeruline 15,6466ga tehete tegemine. Poes võib selle tõttu üpriski palju aega kuluda. Julgelt tuleks kasutada eurokalkulaatorit, et kauplustes ostmisel oma rahakulutamist kontrolli all hoida. Arvan, et kalkulaatorit tuleks tõesti kasutada, sest nii on kiirem ja täpsem viis raha ümber arvutada.
Suurimaid kulutusi, mis euro endaga kaasa toob on menüükulud, millega kaasneb nii tarkvara kui ka riistvara uuendamine, mis on ettevõtetele küllaltki kulukas . Ettevõte peab muretsema endale uued rahaarvestusprogrammid, arvutid ja kontrollaparaadid, millega tagada euro autentsus. Lisaks sellele euro kasutuselevõtuga seotud koolitus- ja reklaamkampaaniate kulud.
Euro käibeletulek Eestis oli aja küsimus. Sellega kaasnesid nii positiivsed kui ka negatiivsed muutused. Arvan, et on liiga vara prognoosida seda, kas ja kuidas euro mõjutab Eesti majandust. Kuid julgen väita, et mõningate muutustega peame me veel silmitsi seisma. Kõik uus on alguses alati võõras ning vajab harjumist. Enda seisukohalt oskan öelda, et euro kasutuselevõtt on positiivne ning üheks olulisemaks muutuseks enda jaoks pean seda, et igal eurosendil on suur väärtus, mida kroonisendi kohta öelda ei saa. Nüüd kummardan mahakukkunud senti üles võtma, kui enne seda tegema ei vaevunud.