Rootsi aeg (1)

Vana hea Rootsi aeg?
Rootsi aeg kestis 1629-1699 aastatel. See oli aeg, mil oluline osa Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks nimetatakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eesti Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpp ja algus on aga vaieldavad. Üks seisukohti on näiteks see, et Rootsi aeg lõppes Põhja sõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt on Rootsi aega nimetatud ka Rootsi-Poola ajaks.
Aastatel 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi rahu, millega Poolaloovutas kõik Väina jõesti ülespoole jäävad alad Rootsile. Saaremaa jäi veel esialgu Taani valdustesse, aga aastail 1543-1645 toimunud Taani ja Rootsi vahelist sõda jäi Saaremaa Taani kaotuse tulemusel Rootsile. Seega olit erve Eesti Rootsi riigi valduses.
Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Levinud on ka komme kutsuda Rootsi aega ka " Vanaks heaks Rootsi ajaks". Niinimetatud "Hea aeg" kestis aga äga üürikest aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani.
Mõisate reduktsioon, riigi talupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud.Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisasid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 aastal oli Eesto rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterlikuse põhitõdesid tutvustama ning isegi kirikutes ja kabelites havati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi eal aga sel ajal veel ei olnud. Seal õppisid sakslased ja rootslased , vähemal määral ka soomlased . Juba 1641 . aastsast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Enamik koole tol ajal paiknes Lõuna- Eestis.
Rääkides talupoegadest, havlenes nende seis Rootsi aja tulekuva. Talupoegade kohustesed suurenesid, eriti teoorjus . Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrastamiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid korjatud. Lisaks sellele pidid talupojad loomusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse.
Lisaks sõjakoledusele, hakkas levima katk, mis hävitas suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud. Aastatel 1665-1690 ei toimunud katku tõttu õppetööd isegi Tartu Ülikoolis. Teadaolevalt kõigi aegade laastavaim näljahäda oli Eestis 1695-1697. Ilm oli viljakasvuks ebasoodne- sadas suvi läbi külma vihma ja sügisel tuli varakult külm. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed nälga surema. 1697. aastal, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju laipu, kes olid talvel surnud. Rootsi võimud ei andnud näjahädalistele mingisugust abi. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Soome ja Rootsi, kus oli samuti näljahäda.
Sellega ei piirdunud mõisnike valitsemine ja talupoegade halb elu. Mõisnikud ei pidanud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikele kasulik oli. Talupoegadel oli küll õigus ja võimalus kaevata mõisarentnikke ja -valitsejate peale, aga sellest sõltumata olid võitjateks mõisnikud kuna nemad suutsid endale õiguse osta. Üleüldse ei usutud tihilugu seda, mida talupojad väitsid. Seadusi väänati mõisniku kasuks ka siis, kui oli vaja leida mõni seadus, et talupojalt viimnegi saak ja alles jäänud seeme ära võtta.
Rootsi aega ei saa selle tõttu ka üdini halvaks tembeldada. Positiivne oli selle aja juures see, et näiteks haridus ja usk said palju toetust ja populariseerimist ja ka lihtrahvas sai õppida lugema ja kirjutama. Peeti esimesi eestikeelseid jutlusi, valmisid esimesed eestikeelsed grammatikad ja isegi esimene aabits. Kui Rootsi ajal poleks seda toimunud, ei tea kas meiegi praegu eesti keeles räägiks ja õpiks kuna sellele järgneval Vene ajal võis ju ainult vene keeles rääkida ja vene keelseid teoseid avaldada. Ka ajakirjandus sai alguse. Esialgu küll saksa keeles. Avati Akadeemiline gümnaasium ehk Tartu Ülikool, mis on ka ühtlasi üks Euroopa vanimaid koole. Aga ka selle juures oli oma miinus , sest talupoeg ei tohtinud ju ometi olla targem kui mõisnik ja seetõttu ei olnud talupojal ülikoolis kohta. Ülistati ka ortodokssust, mistõttu muu usk ja tõekspidamine oloi kategooriliselt keelatud.
Ma arvan, et kui mõisnikud poleks olnud nii ülbed ja enesekesksed, oleks Rootsi aeg Eesti ajaloos üks parimaid aegu olnud. Eriti kui võrrelda seda sellele järgneva Vene ajaga, mis on tänini jätnud paljude eestlaste hinge suure viha ja pettumuse Venemaas ja selle elanikes ja juhtides.