Mitte koolivägivald, vaid vägivald koolis.
Vägivald on tänapäeva ühiskonna igapäevane osa. Iga inimene puutub sellega oma
elus otseselt või kaudselt kokku. Me võime seda kohata tänaval kõndides, kodus, koolis, telekat vaadates.. Kuid viimaste aastate jooksul on väga päevakajaliseks) muutunud just
koolivägivalla teema, sest asi on väljunud kontrolli alt. Meid kõiki on sokeerinud uudised,
milles õpilane Ameerikas ilmub kooli relvaga ja laseb süüdimatult oma klassikaaslased maha
või kuidas siinsamas meie naaberriigis, Soomes, tapab õpilane ligi pooled oma
klassikaaslastest tulirelvaga. Tekib küsimus, et miks juhtuvad sellised kohutavad asjad meie
ühiskonnas? Me ei saa siinkohal rääkida koolivägivallast, kui ühest vägivalla liigist. Kool ei
sünnita vägivalda, seda teevad õpilased. Inimese isiksuse kujundamine algab tema sünnist. Kodu on koht, kus õpetatakse
lapsele moraale ja tavasi, etiketti ja reegleid. Näib aga, et vanemad kalduvad arvama , et
lapsed on kas liiga rumalad või veel liiga väikesed, et neile eluasjadest rääkida. Öeldakse, et
selleni on veel aega või et küll suurena mõistab ise- ega ikka ei mõista küll. Kui vanemad
reegleid ette ei loe, siis teeb seda keegi teine. Tavaliselt on selleks siis sõbrad või levinumalt
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Birgid Mäekink
Õppematerjali autor
Kellele: Teema: "Mis on minu jaoks koolivägivald" Kellelt: KÄITU NII NAGU SA TAHAD, ET TEISED SINUGA KÄITUKSID. Kahjuks me unustame tihti selle kuldse reegli. Kui inimesed seda reeglit endale rohkem meelde tuletaks , oleks koolis kindlasti märgatavalt vähem vägivalda. Arvan, et paljude õpilaste põhiprobleemiks koolis on välja kujunenud vägivald, kas siis vaimne või füüsiline. Alles seejärel tuntakse muret õppimise, õpetajate , klassikaaslaste ja kooli reeglite vastu. Koolis domineerivad hetkel füüsiline ja vaimne vägivald ja ma ei oska öelda kumb see "parem" on! Füüsilise vägivalla alla näeme me kallalekippumist ja haiget tegemist ja vaimse kannatuse tekitamisel on seost kiusamisega, narrimisega. Vägivald koolis pole ühe-, vaid mitmekordne tegevus ja pika aja jooksul toimuv. Siit
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad ...............
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis. Töö algab koolikiusamise selgitamisega. Seejärel räägime võimalustest probleemi lahendamiseks ning lisame ka artikleid, mis räägivad Eestis aset leidnud koolikiuasmise juhtudest. Lõpuks avaldame ka oma arvamust ja räägime oma kogemustest antud teema kohta. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ?
Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Üks kiusamise vormides on füüsiline ehk siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks
............12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi järgnevalt: igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis üldised ehk mittespetsiifilised muutused, mis on sarnased kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad ,,lihtsalt haiguse". Eriomased ehk spetsiifilised muutused on need reaktsioonid, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Selye teooria käsitleb stressi kui igasugust kohandumisega seonduvat reaktsiooni, seega ei mängi rolli, kas olukord on meeldiv või ebameeldiv. Järelikult ei tulene stress alati kahjustusest märkimisväärse stressi võivad esile kutsuda mis tahes tegevused, hoolimata sellest, et nad ei põhjusta mingisugust kahju.
Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut.
Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti kokku võtta organismi jõuvarud. Närvipingest iga hinna eest hoiduda püüdes kärbime tahtmatult oma võimalusi majanduslikku heaolu parandada, uusi teadmisi omandada, maailmas ringi reisida, karjääri teha, loomupärased anded ja võimed mängu panna ning täisverelist elu elada. Stressi ei anna intensiivse töö, vilka seltskondliku elu või isegi igapäevase pereelu raames kuidagi vältida, jääb üle vaid sellega kohanema õppida. See aitab elus enam suuta ja samas end ka mõnusamini tunda. Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid