maastikumustri. Ala keskosa on muutnud erilaadseks Eesti ainukesed suuremad lääne- idasihilised Matsalu ja veidi väiksem, kirdeosas järvestunud Haapsalu laht, mille rannanõlval ning rannal kasvavad Eesti suurimad roostikud ning mis on ühtlasi ka ulastuslikud linnualad (Arold 2005). Joonis 2. Matsalu laht ja Haeska rannaniit 4. Kliima Kuna Läänemeri on kliimaolude suurim põhjustaja Eestis, on Lääne-Eestis temperatuuri kõikumised väiksemad kui sisemaal ning kliima pehmem, sellepärast, et meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui õhk. Üldine vegetatsiooniperiood, s.o ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 5 kraadi Eestis keskmiselt 170 - 180 päeva; mai algusest septembri lõpuni. Vegetatsiooniperiood on nihkunud tavalisest varasemale ajale (EMHI 2009). 5. Veestik Kõige suurema valgalaga on Kasari jõgi, mis suubub Matsalu lahte. Vähesed järved
· Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on 5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur 4...5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C.
1) Eesmärk Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. 2) Tulemused aluseks omavalitsustes Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3) Teostamise tasandid I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4) Koostamise etapid I...
Hiina Pinnamood Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Maakasutus 10% põllumaa 33% rohumaa metsamaa muu 43% 14% Hiina loodusvarad ja põllumajandustoodang Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, v...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Malai saarestiku kliima Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 1.Üldine iseloomustus 2.Kiima 3.Keskkond Kasutatud allikad Sissejuhatus Malai saarestik veetleb oma maaliliste kallastega ja kaunise loodusega palju inimesi. Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama. Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Malai saarestiku reisimise...
Läänest on tulnud metall ja luksuskaubad, Eesti alalt läände on võidud viia hülgetraani, karusnahku, mett või muid küttimise-koriluse tooteid. Enamus pronksiaja muististest paikneb Eesti rannikupiirkonnas. Sisemaalt teatakse lisaks juhuleidudele vaid üksikuid kinnismuistiseid. Kindlasti elati ka Kesk- ja Lõuna-Eestis, kuid seal ei olnud tollal kombeks matta surnuid kivikalmetesse. On arvatud, et sisemaal oli pronksiajal küttimise ja koriluse osakaal majanduses suurem kui rannikualadel. KOKKUVÕTE Eesti pronksiaega iseloomustab karjakasvatuse, põllumajanduse, ehitustegevuse ning kaubavahetuse hoogsam areng. See võimaldas kindlustada ennast, oma peret ja kogukonda aastaringse liha ja põllusaadustega. Selle arengu üheks alustusalaks oli tööriistade areng tänu uuele materjalidele pronksile. Enamasti küll saadi pronksi kaubavahetuse vormis, kuna Eesti
Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes -5 °C kuni +2 °C).Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel.Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad.Läänerannikul on aasta keskmine temperatuur 7 °C, mis on 30 °C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid.Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi.Lääne-
Viimased kahjustused pärinevad aga Tobagol 1963 aastast mil orkaan 7 Flora tabas saart ja põhjustas laiaulatuslikke kahjusid. Õnneks ei olnud veel orkaan oma täis jõudu saavutanud. Trinidadi tabas aga 1974 aastal troopiline torm nimega Alma, õnneks kogus temagi alles jõudu. Veekogud, jõed Veevarud: Üldhinnang riigi veevarudele tuleks anda neli, seda viie palli süsteemis. Hinde tõmbab alla vee reostusulatus. Seda põhjustab nii sisemaal kui ka merre lastavad keemia jäägid. Üldiselt on vesi väga puhas ja joogiveest puudust ei tule. Joogivesi tuleb Caroni jõe veehoidlast. Sellel kaardil on näidatud mõningad suuremad riigi jõed Jõed: suurimad jõed asuvad Trinidadi saarel selle ida rannikul. Näiteks jõgi nimega Nariva on üks suurimaid riigis. Kõige pikemad jõed Trinidadis on aga Ortoire ja 8 Caroni. Neist pikem Caroni on 40 km pikk
Väga oluliseks on ka maavarad, mille pealt suuri tulusid teenitakse. Ameerika on suurim energiatootja aga samas ka suurim tarbija, puudujääv osa imporditakse peamiselt Ladina-Ameerikast. Transpordisüsteemid Väga hästi arenenud ning on pidevas arengus. Kauba- ning reisijateveoks kasutatakse ronge ja lennukeid, sest vahemaad on väga pikad. Kanada ja USA vaheline ühtne teedevõrk. Sisemaal head kiirteed. Samuti on arenenud torujuhtmetransport. Väga, väga oluliseks on transporditeeks on Panama kanal. Panus maailma- Väga suurtes kogustes teraviljaeksport (umbes pool maailma teraviljaekspordist). Lisaks sellele eksporditakse veel masinaid, elektroonikat, majandusse kemikaale, tarbekaupu ja ka TÖÖKORRALDUSVIISE. Kapitali püütakse eksportida Ladina-Ameerikasse ja ka Kagu-Aasiasse. Põhja-Ameerika ja
kasvatatakse põhiliselt riigi edelaosas ja Musta mere rannikul. Et suhkrut vähem importida, kasvatatakse ka suhkrupeeti. Vaatamata vähesele tasasele maale teevad hea temperatuur ning niiskus Musta mere rannikualad kõige enam põllumajanduslikult haritumaks. Kliima Türgi paljudes regioonides on erinev kliima. Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks sellele, milline on ilm sisemaal. Egeuse ja Vahemere rannikualade suved on kuumad ning kuivad, talved jahedad ning vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel on 580-1300 mm, olenevalt täpsest asukohast. Üldiselt sajab vähem Türgi idaosas. Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel. Mere idarannikul sajab iga aasta keskmiselt 1400 mm sademeid ning on ainus piirkond Türgis, kus sademeid on terve aasta jooksul. Rannikualadel asuvad mäestikud hoiavad ära Vahemere mõjud Türgi sisemaale ning seetõttu
Ma arvan see et ¾ elanikkonnast on linlased on suur arv. Sest vaid ¼ elab maal. Teistes maades on need arvud teistsugused. 6.2 Iseloomusta linnade paiknemist. 11 Nagu eeltoodud kaatril on näha paiknevad Jaapani linnastud Jaapani mere ja Vaikse ookeani ääres. Enamik linnasid on ka rannikul. See on selle pärast nii, sest meri on üks tähtsamaid transpordi teid Jaapanis ja ka selle pärast et Jaapan on sisemaal väga mägine. Ühesõnaga linnade ja linnastute paiknemine Jaapanis on ära määratud pinnamoe poolt. Osad linnad on ka sisemaal. Need linnad ei ole väga suured. Nad kõik paiknevad suuremate teede (raudteede, maanteede ja jõed) ääres. 7.Energiamajandus 7.1 Milliseid energia varusid leidub selles riigis ? Kanna kaardile. Jaapanis ei leidu energiavarusid. 7.2Milliseid energiavarusid riik ekspordib ja impordib ? Jaapan ei ekspordi energiavarusid, kuna need tal puuduvad
1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+SU+b+g 6.etapp 200-1000
pehmemaks ja suved soojemaks ning niiskemaks. Mägine pinnamood peab mere pealt tuleva niiskuse kinni ja see sajab maha. Peamine niiskus sajab maha riigi lääneosas. Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril. Madalaim temperatuur, 51 °C. Aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Kõige külmemad kuud aastas on jaanuar ja veebruar ning kõige soojem aeg saabub sisemaal juuli keskpaigas, rannaäärsetel ja mägistel aladel mõnevõrra hiljem. Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Norra maismaad jagavad kõrged mäeahelikud pakuvad suurele osale Ida-Norra sisemaast kaitset sademete eest, mistõttu selles piirkonnas valitseb mere lähedusest hoolimata suhteliselt kontinentaalne kliima. Mägedest ida pool paiknevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Albaania Referaat Juhendaja: Ene Külaots Koostaja:Ago Võhma Rühm:E-08B 12.05.2009 Kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks. Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved mahedad ja sajused. Näiteks Sarandës on ööpäeva keskmine õhutemperatuur juulis 24° C ja jaanuaris 9° C. Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes võib õhutemperatuur langeda 26 kraadini. Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. Näiteks Peshkopis on keskmine õhutemperatuur juulis 23° C ja jaanuaris -1° C. Albaanias sajab palju vihma, kuid aasta lõikes ebaühtlaselt. Keskmine aastane sademete hulk on Põhja-Albaania Alpides üle 2500 millimeetri, idapiiri ääres alla 750 mm. Umbes 40% sademetest langeb talvele....
Peamised sisseveokaubad: liiklusvahendid, tööstuskaubad Pealinn Canberra , tähtsamad linnad : Sydney, Melbourne, Buisbane. Paikneb Aasiast kagus , väikse ja India ookeani vahel. Geograafiliselt jaguneb Austaalia kolmeks piirkonnaks . Idas suur veelahkmeahelik, mis kulgeb 3000km ulatuses rannikuga parralleelselt ning seal paikneb Austraalia kõrgeim mägi Kosciuszko , mille pikkus on 2228. Läänes asetsevad Suur Liivakõrb , Suur Victoria kõrb ja Gribsoni kõrb. Sisemaal asetsevad laubatuslikud tasandikud. Austraalia olulisim jõgi on Murray. Austaalia kliima on valdavalt kuum ja kuiv. Känguru on Austraalia sümbol . Austraalia kõrbed 1550000 km² Maastik Rannajoon on vähe liigestatud , ainus suur saar on Tasmaania. Pinnamoe kujundavad valdavad tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgeim on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Lääneosa hõlmab põhiliselt 400-500m kõrgune lääneplatoo. Kõige rohkem sajab suure
ja Ok Tedi jõgi. Sepik on 1,126 km pikk ja ühtlasi ka kõige pikem jõgi Uus-Guineal. Jõgi omab suurt valgala, kus toimub ka suuri üleujutusi, eriti kui vihmaperiood venib pikaks. Chambri järv koosneb soodest ning kanalitest ja toitub Sepiku üleujutus vetest. (Wikipedia andmepaas). 9. Kirjelda ala geoloogiat. Missugusel ja kui vanal laamal valitud ala asub, missuguses tektoonilises piirkonnas see asub. Uus-Guinea asub India-Austraalia laamal. Rannik on madal, kohati lausa soine, sisemaal kerkivad mäed, mida katavad enamjaolt liigirikkad (pea viiendik maailma liikidest on seal esindatud) vihmametsad. (Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 72). Väga vulkaaniline saar, sellest tulenevalt on saar mägine. Maapõu on rikkalik oma maavarade poolest, milleks on näiteks: kuld, nafta, vask,hõbedat, niklit, koobaldit ja ka maagaas. (Doring Kindersley, lk 420-421). Uus-Guineal on 7 aktiivset vulkaani ja ala ise asub Vaikse ookeani ja India-
Ohu korral punusid nad Lindanise linnusesse. Antud järvekese kaldal asunud elupaigani loodab arheoloog Vladimir Sokolovski Vabaduse väljaku ümbruses kaevetöid tehes jõuda. Kultuurkiht enne taanlaste tulekut ütleb, et eestlaste asustus oli toompea ümbruses küll harv aga olemas. Praeguseks on meil vaid müüdid, nagu oleks Tallinn olnud tähtis Kaubanduslinn. Kui ta seda oli siis mis ajal? Muinasajal? Seda ei tea keegi täpsemalt öelda. Suurem asustus oli hoopis sisemaal nii , et suurest kaubasadamast ei tohiks olla juttugi Keeleteadlased ja ajaloolased on varem araabia geograafi Al-Idrisi kaardilt välja lugenud nime Kolõvan ja peavad 1154. aastat Tallinna esmamainimise aastaks. Tänapäeval ei taheta seda teooriat eriti tõsiselt võtta ja arvatakse, et Al-Idrisi kaarti on lihtsalt meelevaldselt tõlgendatud. Sellekohta kas Tallinnast võiks peale kunagise asulakoha veel midagi märkimisväärset on arheoloog öelnud järgmist: "Esiteks ehitati linn juba 14
150000-ni. Sellest perioodist pärinevad esimesed kirjalikud allikad, nendest oluliseim on Läti Hendriku Kroonika aastatest 1184-1227. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli kujunenud põlluharimine ja me olime kõige põhja poolsem põlluharija rahvas. Põldu hariti raud otsaga (adraga). Kasvatati peamiselt rukist, maad mõõdeti adramaades. See oli maa mida suudeti harida ühe hobuse ja ühe adraga. Kasutati kolme välja süsteemi. Kasvatati koduloomi, peeti jahti, kala püüti sisemaal. Eestis tegeldi ka mesindusega, saadi mett ja vaha. Vaha järele oli Lääne-Euroopas suur nõudlus. 1
Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4 810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhone. Kliima Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Suuremas osas Prantsusmaal (ida- ja keskosas, Pariisis) on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Pariisis kõigub temperatuur 3 C jaanuaris kuni 23 C juulis. Lõuna- Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu
Hispaania rahvastiku paiknemine ja asustus 1. Riigi rahvastiku paiknemine ja tihedus Hispaania on suurriik, kus 2011 aasta juuli seisuga elab 46 754 784 inimest. (WF, 2011) Rahvastiku keskmine tihedus on 78.43 inimest/km2. Maailma arvestuses on Hispaania rahva tiheduselt 117. kohal. Temast koht ettepoole jääb Samoa, kus rahvastiku keskmine tihedus on 80.69 inimest/km2. 118. kohal, peale Hispaaniat asub Bulgaaria, millel on rahvastiku tihedus 74.13 in/km 2. (PH, 2000) Kaardi põhjal võib öelda, et Rahvastiku paiknemine Hispaanias on suhteliselt ,,killustunud". Enamus rahvast on koondunud linnadesse, kuna seal on ilmselt paremad võimalused elamiseks ning õppimiseks....
ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti. Vene-kirveste kultuur-Elatus allikaks olid viljakasvatus(nisu,odre,kaer)karjakasvatus,nöörkeraamika (alt sile sai asetada lauale),käsitöö,vene ehk paadikujulised kirved millega hariti maad.Inimesed olid pikka kasvu ja päritolult indo-eurooplased,elati üksikperedena.Jäädi rohkem paiksemaks ja asulad asusid rohkem sisemaal. 3.Nimeta muutusi mis toimus inimeste elus peale raua kasutusele võttu,(s.h kuidas arenes alepõllumajandusest põlispõllumajandus)1 .Inimeste elu paranes -vähem nälga 2.Tekkis kaubandus.Sõlmiti kaubanduslikke sidemeid teiste rahvastega,nt.skandinaaviaga lõunapooltete rahvastega. 3 .Ehitati linnuseid,valmistati sõjariistu. 4 .Suurendati põllumaad,kasutusele tulid uued tööriistad nt konksader mis võimaldas rohkem maad üles harida.Tekkis põlispõllundus
viis torujuhtmeid (~40%) (~60%) Eelised Kogused pole piiratud, kiire, Kogused mõõdetavad vajab vähem tööjõudu Puudused Ei saa igale poole rajada, Ei saa sisemaale vedada, vajalikud (välisriikide luba), naftaterminaalid ümberlaadimiseks, võimalikud reostused nõuab aega, reostused kahjustavad sisemaal maailmamerd Nafta transportimine on seotud suurte riskidega. Igal aastal lekib maailmamerre 400 miljonit tonni naftat (võrdluseks: Eesti sadamad ja raudtee vahendavad igal aastal ca 30 miljonit tonni naftat). Läänemerre lekib igal aastal 20-70 000 tonni naftat. Näiteks Prestige’i tankeriõnnetus tappis 300 000 merelindu ja kahjustas Hispaania ranniku turismi. Prestige tankeris oli Ventspilsi sadamas tangitud Vene nafta.
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti. Vene-kirveste kultuur-Elatus allikaks olid viljakasvatus(nisu,odre,kaer)karjakasvatus,nöörkeraamika (alt sile sai asetada lauale),käsitöö,vene ehk paadikujulised kirved millega hariti maad.Inimesed olid pikka kasvu ja päritolult indo-eurooplased,elati üksikperedena.Jäädi rohkem paiksemaks ja asulad asusid rohkem sisemaal. 3.Nimeta muutusi mis toimus inimeste elus peale raua kasutusele võttu,(s.h kuidas arenes alepõllumajandusest põlispõllumajandus)- 1.Inimeste elu paranes -vähem nälga 2.Tekkis kaubandus.Sõlmiti kaubanduslikke sidemeid teiste rahvastega,nt.skandinaaviaga lõunapooltete rahvastega. 3.Ehitati linnuseid,valmistati sõjariistu. 4.Suurendati põllumaad,kasutusele tulid uued tööriistad nt konksader mis võimaldas rohkem maad üles harida.Tekkis põlispõllundus
vetes, stabiliseerida varusid ja osutada abi. Iga-aastane kalapüük on nii tagasihoidlik, et seal on traditsiooniliselt olnud skandaalne kartus Püha Nädala ajal, mis on ainuke aeg kui brasiillased söövad palju kala. 2000.aastal kalatoodete eksport hinnati 239.1$ miljoni väärtuses. PÕLLUMAJANDUS Brasiiliasse ei ole kasulik teha põllumaad, sest rannikuäärsetel aladel on reljeef väga mägine ning ebatasane ja sisemaal on enamus maad täis Amazonase madalikku. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatavat maad ainult 7%. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% karjamaadeks ja 10% põllumaaks. Peamised mullad on vihmametsa ja savanni punased ferraliitmullad. Põhjaosas on ka kõvalehise metsa ja võsa ferraliit-, rusk-, pruun- ja punamullad. Mullad on väheviljakad, mis tõttu on kergelt mõjutatavad vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad suhteliselt kergelt
Kui too teate kätte sai, arvas ta, et Amundsen läheb Antarktikasse Wedelli mere kaudu. Ülemaailme reaktsioon oli negatiivne ja Amundsenit alahindav. Nelja kuu pärast, 14. jaanuaril, jõuti Rossi liustikuni. Amundsen valis oma talve peakorteriks Vaalade kai mitmel põhjusel. Esiteks oli seal palju loomi ja linde toidu kogumiseks. Teiseks asus see 60 miili poolusele Scottist lähemal. Kolmandaks said nad sealsamas teha oma vaatlustööd. 15. jaanuaril pandi alus laagrile, mis asus 2 km sisemaal. Järgmise kolme nädalaga kandsid 5 kelku iga päev 10 tonni varusid põhilaagrisse Framheimi. Toidulaod rajati igale pea laiuskraadile. 21. aprillil päike lõpuks loojus ja algas pikk polaaröö. Järgmise nelja kuuga tuli ära teha palju tööd. Amundsen teadis millised probleemid kaasnevad 9 mehe pika koosviibimisega. Seetõttu oli kord karm. Amundsen lasi Bjaalandil ja Hasselil ehitada erilise pesemissüsteemi külmades tingimustes. Tööd olid kindlalt jaotatud:
aastal panga kaitseks. Kaitse eesmärgid on panga ümbruskonna säilitamine, hooldamine ja uurimine. Kaitseala pindala on 10 ha. KEK, jõustus 2003 õigusaktiga „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“. See kaitstav objekt kuulub Berni konventsiooni alla, mis on Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse. Objekti ümbritsetud ala on veel seotud ohustatud soontaimede ja samblaliikide ja ohustatud taimekoosluste seiretega. Tumenurme pank asub Saaremaal Muhu vallas. Sisemaal kahe lahustükina asuv pank kujutab endast Antsülus-järve, mis on ookeanist eraldumise tulemusena tekkinud suur sisejärv, rannaastangut, kus paljandub Jaagurahu lademe Kesselaiu kihistiku helehall dolomiit. 2,3 m kõrguse panga pikkus ulatub 2 km-ni. Loode pool on Tupenurme küla asetsev panga osa, mis kulgeb paralleelselt Nõmmküla - Viira maanteega ja on suhteliselt vähe liigestatud. Pangajärsaku allosas võib jälgida mitmeid
poolsaarteks ja neemedeks. Ida-Lapimaa ranniku hõlmab enamuses enda alla Koola poolsaar, mis on ühtlasema, liigastamata rännikuäärega. Koola poolsaarest lõuna poole jääv raniku ala on aga jälle rohkem liigestatud, kuid tagasihoidlikumalt kui Lääne rannik. Kogu reljeef on tugevalt kulutatud jääliustike poolt, kunagised teravad mäetipud on tänaseks malalaks lihvitud. Jää poolt on tekitatud ka fjordrannik ning rohked järved sisemaal. (Suur Maailma Atlas) Jääaja kulutus ja kuhjetöid on näha kõikjal: ära kantud pinnas, moreeni vallid, oosid, mõhnasikud ja voored. (Ratcliffe, 2006) 3. GEOLOOGIA Fennoskandia ja sh Lapimaa kivimid on moodustunud kas Maa sügavuses magma kristalliseerumise käigus või maapinnal vulkaanidest väljavoolanud laava tahkumisel, või siis ka merepõhja settinud savi, liiva või muudest setetest. (Eklund, 2007) Lapimaa asub Fennoskanida kilbil
1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+SU+b+g 6.etapp 200-1000
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr noorem e. neoliitikum u50...
Riigitähis FRA Riigikord vabariik, kehtib 1958. aasta põhiseadus Riigipea president Jacques Chirac (president valitakse otse seitsmeks aastaks) Seadusandlik võim kahekojaline parlament (alamkoda - Rahvuskogu, ülemkoda - Senat) Täidesaatev võim president ja valitsus - Ministrite Nõukogu Kliima Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Suuremas osas Prantsusmaal (ida- ja keskosas, Pariisis) on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Pariisis kõigub temperatuur 3 C jaanuaris kuni 23 C juulis. Lõuna-Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahetpidamata puhuda le mistral, külm,
350-500 millimeetrit, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 millimeetrit aastas, mis on väikseim Euroopas. Põhja- ja loodeosa on Euroopa sademerohkeimaid piirkondi (keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 millimeetrit aastas). Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10° C, augustis 18-24° C, lõunas vastavalt 10-12° C ja 24-26° C. Hispaania sisemaal kogetakse kõige äärmuslikumaid temperatuurikõikumisi. Seal on karm talv ja ääretult kuiv ja palav suvi. Vihma sajab sügisel ja kevadel, kuid mitte piisavalt, et põuase looduse janu kustutada. Kanaari saartel on kõige püsivama kliimaga paik kogu Hispaanias. Temperatuur püsib seal terve aasta vältel 20° C piires, ilmamuutused on väga väikesed nii päeval kui ööse, talvel ja suvel. Pinnamood Hispaania sisealade keskmine kõrgus merepinnast on 650 meetrit. Kõrgeimad mäed
Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit sellest ajast. Kõige rohkem muutus elu Põhja ja Lääne Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde nind oldi kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga. Muinaspõllud tekkisid adra kasutuselevõtuga. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Enamik inimesi elas taludes. Elati kas rannikupiirkonnas või sisemaal. Kindlustatud asulates elas mitu peret, neid asulaid on leitud vaid rannikupiirkonnast ja Saaremaalt. Enamik Eesti pronksiaja leidudest on pärit kindlustatud asulatest. Pronks sai kivi asemel noorema pronksiaja jooksul peamiseks terariistade valmistamise materjaliks. Peamised elatusalad olid maaviljelus ja karjakasvatus. Järgneb eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr. Umes 500. aasta paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesed rauast asjad.
1.Geograafiline asend Norra asub Euroopa põhja osas, põhiliselt Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saatel. Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardig...
m26487.html 1.6 Taimestik ja Loomastik Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasooniat samuti rannikumäestikke. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, pähklipuid ja kakaopuid, peale nende veel loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave jt. Brasiilia kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega. Sisemaal valitsevad savannid, Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks; seal peetakse karja. Mägismaa äärmises lõunaosas leidub jälle metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd, levivad rohtlad. Brasiilia loomastik on samuti liigirikas. Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja troopikalinde, kellest paljusid kuskil mujal ei leidu
termineid subneoliitikum ja metsavööndi neoliitikum. Eesti neoliitikum jaguneb neljaks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: (1) Narva, (2) tüüpilise ja (3) hilise kammkeraamika ning (4) nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. 2.1 Narva kultuur Narva tüüpi keraamika on Eesti vanim savinõude tüüp, milles eristub kolm lokaalsete erijoontega piirkonda: (1) Kagu-Eesti, (2) Põhja-Eesti ja (3) Lääne-Eesti saared. Ühine neile kõigile on nõude vormimine kitsastest, tihti vaid kuni 1 cm laiustest kumera-nõgusa ühenduspinnaga savilintidest. Mandri-Eestis on savi hulka segatud üldjuhul orgaanilist
Põllumajanduslik riik. geograafia Kreeka oli Balkani ps. Sinna kuulusid igasugused Egeuse mere saared. Oli väga liigendatud. Igasugused saared, poolsaared, lahed jne. Seal oli hästi palju kodusõdasid, sest oli hästi palju linnriike. Kõik linnad olid pmst mere ääres. (Peamised Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad. Roomas oli realistlik ja dekoratiivne kunst. Seal olid freskod. eluolu Kreekas olid metoigid, kodanikud ja orjad. Naistel polnud mingeid õiguseid. Lastest võisid kooli minna vaid poisid
(lk 84) Rahvastiku paiknemine- Enim inimesi elab soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paljud asulateid on rajatud jõgede ristumiskohtadesse või rannikutele. Tihedalt on asustatud (üle 500 inimese ruutkm. kohta) Ida-ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad. Ameerika ja Austraalia maailmajagudes on tihedamalt asustatud rannikualad ja mitmed saared, sisemaal on asustus hõre. Rahvastiku paiknemist mõjutavad sealne kliima, majanduslik olukord ja loomulik iive. (lk 71) Rahvastiku 4 tüüpi- 2. (alates lk 61) Globaliseerumine- tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumist ehk üleilmastumist. Regionaliseerumine- samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide majanduslike suhete tihenemine, selle alusel riikide ühendavate majandusliitude
Haridus peamiselt meestele. 3. KESKAJA ÜHISKONNAELU JA HARIDUS. *Euroopas oli üldine suhtluskeel keskaja algul ladina keel, sest see oli Lääne-Euroopa põhikool ning see sai ka katoliku kiriku keeleks. *Katoliiklus levis Lääne-Euroopas (keskus oli Rooma), islam levis araabia maades, Põhja- Aafrikas ja Hispaanias (keskus Meka), õigeusk levis Vene, Kreeka ja Türgi aladel (keskus Konstantinoopol) ja omausulised ehk nn paganad levisid venemaa aladel. *Sisekolonisatsioon tähendab sisemaal ringiliikumist, ehk riigisisest ringiliikumist. See tõi endaga kaasa külade asustamise, põldude ülesharimise ja linnade rajamise. *Keskaajal eksisteerisid aadlikud, vaimulikud ja käsitöölised. Olid ka talupojad ja feodaalid jm. *Maahärra oli maaomanik, vasall oli sinjööri ustav alam. Allood, lään, benefiits ja feood maatükid. Süserään oli kõige kõrgem feodaal/ kuningas ja senjöör oli maaomanik, isand. *Talupoeg võis luua pere ja abielluda, mida ori ei võinud
komponendist nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (tajutav valgusefektina) ja müristamine (tajutav heliefektina) jne. Äikese olemasoluks on vaja tingimata sorteeritud ruumlaenguid. (Wikipedia…22.11.2012.) Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10-20. (Masing 1986) Eesti sisemaal tuleb kõige äikeserikkam piirkond esile Pärnu- ja Viljandimaa piiril Aesoo, Leetva ja Toonoja vahel, keskmiselt 80 lööki ruutkilomeetri kohta aastas. Ka mujal Sakala kõrgustikust läänes lööb välku võrdlemisi palju. Samuti tuleb esile Otepää kõrgustik Valgamaa kirdeosas. (Enno 2011) Äike tekib rünksajupilvede ehk äikesepilvede korral, kaasnevad hoogvihm, rahe ja tugevad tuuleiilid(Masing 1986). 1.1. Äikese jagunemine
AUSTRAALIA Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia kuulub Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõivab kogu mandri. Austraaliat ümbritsevad kaks ookeani: India ookean ja Vaikne ookean. Austraalial on rannajoont 25 760 kilomeetrit. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. . Austraalia on rahvaarvult 54. riik maailmas. Loodusvarad: boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, tsink. Austraalia kliima on kohati kuiv ja kohati poolkõrbeline. Seal on aastaringselt mõõdukalt soe temperatuur. Lõunaosas troopiline kliima. Pinnamood põhiliselt madalad platood, kuid ka vilj...
Riigihümn on Advance Australia Fair. Austraalia rannajoone pikkus on 25 761 kilomeetrit. Madalaim punkt on Eyre'i järv mis asub 15m merepinnast madalamal. Kõrgeim punkt on mägi Kosciuszko, mille kõrgus on 2228 meetrit. Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia Rahvastik Eeldatav Austraalia populatsioon on 22,893,487 inimest, kasutades informatsiooni, mis on saadud 2. maist 2012. See on suurriik, populatsioonilt 50. maailmas.
Hüüp Toonekurelised triipe on pikki keha. Hõbekajakas Kurvitsalised Hõbekajaka häälitsused on Pea, kael ja kõht on valged. Selg ja Hõbekajakat kohtab mitmekesised. Kõige sagedamini tiivad on hallid. Tiiva otsad on rannikul, saartel kui ka heidab ta pea taha ja hüüab kõlavalt mustad, valgete täppidega. Nokk on sisemaal. Talveperioodil "kjaukjaukjau". kollane, punase laiguga. Jalad on võib neid kohata heleroosad. prügilates, kus nad käivad toitu otsimas
Tamulat kasutati nii elamiseks kui matmiseks. Leitud nikerdatud õllekonkse, mis on tehtud luust. Seal oli ohtralt merevaiku, mis oli tollelajal väga oluline. MIKS?? Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur oli umbes 3000 a eKr(nagu nööriga vajutatud jäljed olid). Lihvitud silmaaukudega paadikujulised kirved. Tegeleti karjakasvatusega ja maaviljelusega alepõllundus(maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga), Elukohad on nüüd ka sisemaal. Matused olid asulast väljas, sest arvati et surnud kummitavad. 3. Pronksiaeg Eesti aladel. Pronksiaja algus, algas mesopotaamias/egiptuses umbes 3000 eKr. Eestis algas pronksiaeg 1800 eKr. Eestis oli vanem pronksiaeg ja noorem. Vanem oli 1800-1100eKr ja noorem 1100- 500eKr. Vanemast pronksiajast on vähe leide, sest siis oli üleminekuaeg. Leitud on odaots, sirp, 14kirvest. Pronks on vase ja tina sulam. Vanem pronksiaeg. Vähe pronksasju, need olid pigem uhkustamiseks
Esimeseks teguriks on mere ja maismaa kliimatilised erinevused, see tähendab vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa tänu madalamale albeedole ja suuremale soojusmahtuvusele ja soojusjuhtivusele (11). Mõjuriks on siin Läänemeri ja. See tekitab erinevusi ranniku- ja sisemaa 8 temperatuurrežiimide vahel: talvel on rannikutel soojem kui sisemaal, kevadel sisemaa soojeneb kiiremini ja sügisel ka kiiremini jahtub (10). Teiseks teguriks on reljeefi ebaühtlus. Vaatamata sellele, et Eesti on lauskmaaline piirkond, isegi selle väikeste kõrgustike toime on tuntav. Näiteks, Haanja kõrgustikul on keskmine temperatuur madalam ja keskmine sademete hulk suurem kui üle Eesti keskmised (11). 9 4. Üldine Eesti kliima kirjeldus 4.1
rohkem pooluse poole, seda rohkem. Eestis on päeva pikkuse erinevus suvise ja talvise pääripäeva vahel 3-korde (18 tundi ja 6tundi). Polaaraladel (täpsemalt polaarjoonte -66,5opl ja 66,5oll -ja pooluste vahelisel alal põhja- ja lõunapoolkeral) esineb polaaröö ja polaarpäeva nähtus- osa aastast päike ei kerkigi ööpäeva jooksul ehk ei loooju(polaarpäev). Polaarpäev/öö kestab poolusel 6 kuud. LÄÄNEMERE MÕJU EESTI KLIIMALE. Kevadel rannikul jahedam kui sisemaal, sügisel vastupidi. Kõige suuremad erinevused õhutemperatuuris talvel (rannikualadel soojem kui sisemaal), kõige ühtlasemad temperatuurid on suvel. Sademeid rannikul vähem. Eesti kliimat iseloomustavad näitajad: • Aasta keskmine õhutemperatuur umbes 5-6 kraadi (kõige külmem kuu veebruar, kõige soojem kuu juuli) • Kõige rohkem sajab augustis, kõige vähem märtsis või aprillis • Aastane sademete hulk Eestis 550-800mm.
kauaks ajaks. 19. sajandil kaardistas sealseid mägesid George Everest. Sven Hedin uuris Sise-Aasiat. Aastatel 1894-1897 läbis ta 19 000 km ja tegi 552 lehekülge kaarte. Lõuna-Ameerikat uuris teadlane Alexander von Humboldt. Ta kogus rikkaliku materjali Orinoco jõgikonnast, avastas mandri läänerannikul külma Peruu hoovuse. Charles Darwin uuris Lõuna-Ameerika looduse bioloogilist mitmekesisust, pani siin aluse oma liikide tekke teooriale. Aafrika sisemaal uuriti Niiluse jõe lätet, beduiinide kõrbelinna Timbuktu ja Nigeri jõeorgu. Timbuktusse jõudis esimesena René Caillié. David Livingstone uuris Aafrika lõunaosa. Üksikud väiksemad piirkonnad võisid veel püsida tundmatuna, ent 20. sajandi keskpaigaks oli ettekujutus maakerast juba küllalt täiuslik. Geograafide edasised avastused selles vallas on seotud maailmamere süvikute ja kõrgmägede uurimisega. Üllatused pole siin kindlasti veel lõppenud.
Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordide vahelistesse sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen, Mo i Rana, Molde, Mongstad, Narvik, Oslo, Sture. Sadamate kaudu veetakse kallimaid ja suurtes kogustes veoseid kaugetesse piirkondadesse nagu USA, Aafrika, Venemaa Põhjamere kaudu. Suuremad kaubalastid, mis tulevad kaugela saabuvad samuti Norrasse ja sealt edasi veetakse
Kõrbestumist suudab peatada vaid loodusvarude säästlikum kasutamine. Kõrbestumine on tõsine probleem peamiselt Aafrikas ja Aasias ekvaatorilähistes piirkondades. Kõrbestumise tagajärg on kõrbed. Kõrbed on vihmavaesed ja äärmuslike temperatuurikõikumistega alad. Nad paiknevad valdavalt kolmekümnendatel laiuskraadidel. Need levivad peamiselt pöörijoonte ümbruses, kus aasta läbi valitsevad kõrgrõhkkonnad ja laskuvad õhuvoolud. Mitmed kõrbed paiknevad sügaval sisemaal, näiteks Austraalia kõrbed, sest rannikult puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna- Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab.
EESTI RAHVA PILLID Referaat Jaana Vaus Tallinn 2009 PUHKPILLID Puhpillid on kõige arvukam pillirühm eesti rahvapillide seas. Enamik neist pillidest olid tööriistad, omades kindlat funktsiooni ja neid tohtis kasutada ainult karja väljasoleku perioodil - Jüripäevast (23. aprill) Mihklipäevani (29. september). Muul ajal oli nende kasutamine keelatud. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit, loomasarved, kõrred, putked, pilliroog, savi, puulehed, linnuluu jne.)Heli tekitamise printsiibi järgi võib eesti rahvalikud puhkpillid jagada kolmeks: · flöödi tüüpi · klarneti tüüpi · trompeti tüüpi Flöödi tüüpi puhkpillid on kõik erinevad vilepillid. Neid valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill), linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
