Liha ja lihatooted Liha all mõeldakse ka rasvkudet,ajusid,siseorganeid ja luid,osaliselt ka nahka. Lihast saame kätte asendamatud aminohapped. Enamasti leidub lihas umbes 15-20% valke, metsloomadel 20-23%. Rasvasisaldus on väga varieeruv, sealigas umbes 50%, looma-ja lambalihas u 30%,linnulihas vaid 5%. Loomulikult sisaldab liha ka vett. Lihatööstuses kogunenud verd kasutatakse verivorstide ja verikäkkide valmistamiseks,osa töödeldakse fibriiniks,vereplasmaks ja vereseerumiks,mida kasutatakse samuti lihatööstustes. Järelejäänud kontidest eraldatakse kondirasv nii toiduaineks kui ka tehniliseks otstarbeks. Kontidest,kõhredest ja nahaäärtest keedetakse välja kollageen,mis muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiini pleegitatakse H2O2 toimel algsest kollakast värvusest peaaegu värvituks ja kasutatakse toiduainetetööstuses. Kui loom tapetakse muutuvad lihas olevad sahhariidid piimhappeks CH3(OH)COOH, ph l...
4. Kõrvad on ettepoole püstised Eesti maasiga (L) landrace Taani 1. Tugev kehaehitus, peen luustik, pea kerge, koon sirge, laup kitsas 2. Lontis kõrvad 3. Peekon 4. Pika kehaga siga Duroc Djurok (D) kanada 1. Ruuge punakast kuni pruunini 2. Suurekasvuline 3. Pika kerega, lontis kõrvad 4. Tugevad jalad, hea isu, lopsakad singid 5. Head liha-ja nuumaomadused (1000g ööpäevas) 6. Stressigeeni puudumine Pieträän Pietrain (P) Austria 1. Lihaseline tagaosa, täidlane lanne ja küljed Valge siga aga ebakorrapäraste tumedate laikudega 2. 12 nisa vähemalt 3. 800g Hämpsiri Hampshire (H) 1. Suure kasvuga, musta kerega, valge vöölt turjalt esijäsemeteni 2. Hea kasvukiirusega
tomatipasta,lehtköögiviljad. · Merekalad ja vähilised. KAALIUM · 70kg inimese kehas on 130-170g · Leidub kõige rohkem rakkude sisekeskonnas. · Kuivatatud viljad, kaaliumiseemned,pähklid,värsked taimesaadused · Petersell, oliivid, seller, nisuidud, kartul,taised köögiviljad,leib · Kala piimatooted,pärm NAATRIUM · 70kg inimesel on 100-110 g Na · Rakuväline element · Keedusool · Liha, veri, kala · Pagaritooted, juustud, vorstid, singid, margariinid, konservid, puljongikuubikud KLOOR · 70kg inimesel on 100-105g Cl · Rakuvälistes biovedelikes: veres, lümfis ja seedenõredes · Keedusool · Merevetikad, mündid,koirohi,salvei jne. · Merekalad, koorikloomad, karbid · Pärmiekstrakt · Mineraalvesi TEISED METALLID · Raud-Fe-kudede varustamine hapnikuga · Tsink-Zn- kasv,meeled ja immuunsus · Kroom-Cr- insuliini normaalseks tegevuseks · Vask-Cu- sidekude ja hingamine · Mangaan-Mn-sidekude ja vereloome
pesapalli, jäähoki, tennise, jalgpalli, korvpalli ja kriketiga seonduvaid asju. 3. Tallegg toodavad värsket broileriliha (Maitsestatud tükeldatud broiler, Broileri seljatükk, Kanafilee, Kanakoivad jne), ahjuvalmis tooted (Pidulik ahjukana, pühade ahjuvorstid, pidupäevarullid, klassikaline ahjukana jne), poolvalmis tooted (hakklihatooted ja 10minuti tooted), leivakatted(rulaadid, singid, keeduvorstid ja poolsuitsuvorstid), marinaaditooted(juustu kanafilee, jogurdi kanasaslõkk, päikseline kanafilee, klassikalised kana pooltiivad jne), valmistooted(frikadellid, pelmeenid, võileivad, grillvorstid, viinerid, praetud hakktooted, praetud fileetooted, suitsutatud tooted) ning munad(kaabu-, tervise-,kollased-, hiid-, suured-, pere-, pesamunad). 4. Salvest toodab suppe, salateid, kurke, kastmeid, ketsupeid,
Võrdlesin iseseisva töö käigus Raadi-Kruusamäe linnaosas Vahi külas asuvaid Selveri ja Maxima kauplusteketti kuuluvaid kauplusi. Kauplused asetsevad kõrvuti kruntidel, ettevõtted on oma äritüübilt samad ja tegu on lähikonkurentidega. Tabelis 1 hindasin 10-palli süsteemis mõlema kaupluse puhul samu kriteeriume. Arvestades kriteeriumi tähtsuse osakaalu, leidsin kaalutud keskmise ja leidsin, et nende kahe kaupluse võrdlemisel on Vahi Selveril Maxima ees konkurentsieelis. Kriteerium Osakaa Kauplus I Kauplus II l Vahi Selver ( Vahi 62, Vahi küla) Maxima X (Piparmündi 1, Vahi küla) Hinnang kaalutud punktid hinnang kaalutud punktid Asukoht 0,15 10 1,5 10 1,5 Miljöö 0,15 7 1,05 6 0,9 Teenindus 0,20 8 1,6 ...
Prantsusmaa Üldine • Rahvaarv: 66,259,012 • Linnades: 85.8% kogu rahvastikust • Pindala: 643,801km2 • Riigikeel: hispaania • Riigikord: semi- presidentaalne vabariik Pariis Pariis • Populatsioon: 2,273,305 • Rahvastikutihedus: 22,000/km2 • Bastille’ päev, sõjaväeparaad Eiffeli torn Pariis • Louvre • Champs-Élysées • Sacré-Cœur’i basiilika Marseille Marseille • Populatsioon: 850,636 • Rahvastikutihedus: 3,500/km2 • Marseille’s on 2600 aasta vanune seebivalmistamise traditsioon Triumfikaar Marseille • Saint-Jean’i kindlus • Palais Longchamp’i monument Lyon Lyon • Populatsioon: 491,268 • Rahvastikutihedus: 10,000/km2 • Lyoni tulede festival Lyoni tulede festivali installatsioonid Notre Dame basiilika Lyonis ...
Rasvad on meie energiaallikad, neid saame rasvasest lihalt, võist, hapukoorest, pähklitest, ka juustust ning vorstis. Kindlasti märkate poeriiulitel et mõni vorst on väga roosa ning teine näeb välja kuivanud ning hallikat tooni. Alati kui ostate vorsti või sinki soovitan eelkõige valida see hallikam sest se võib küll tunduda kuivanud aga see on oluliselt tervislikum, need roosad ning hea väljanägemisega vorstid ning singid sisaldavad palju kahjulike aineid milleks on nt. värvained st. et see vorst/sink on sõna otseses mõttes roosaks värvitud. VALGUD: Valgud on keharakkude ehitusmaterjal ning organismi kaitsja, valgud ei kogune tagavaraks.Valke saame lihast, kalast, munadest, kohupiimast, jogurtist ja teistest piimatoodetest ka hernetest ja ubadest. Neil inimestel kellel on valgupuudus organismis käsitakse teha tooresse munasse väike auk ning toores muna sealt seest välja imeda. VITAMIINID:
· lipud LAUANÕUD · vaagnad · kannud · termosed · maitseainetoosid · mahlaklaasid · veeklaasid · kohvitassid · teetassid · taldrikud · nuga · kahvel · lusikas · tõstmisvahendid HOMMIKUSÖÖK ROOTSI LAUAS Tavaliselt on hommikusöögi menüüs : · kohv, tee või kakao · piim, hapupiimatooted · mahl · leiva- ja saiatooted · või · marmelaad või keedised · vorstid · suitsulihatooted ja singid · juustud · pudrud · helbed · müsli · köögiviljad · puuviljad · munaroad · peekon Lauale asetamisel tuleb silmas pidada, et : · külmad suupisted on enne sooje suupisteid · köögiviljasuupisted on enne kala- ja lihasuupisteid · kalasuupisted on enne lihasuupisteid · soolakad suupisted on enne magusaid suupisteid LÕUNASÖÖK ROOTSI LAUAS Lõunasöök toimub Eestis kella 12.00 ja 15.00 vahel.
kui on koos kõik perekond suured jäljed Ottidel, Jassidel. sugulased,sõbrad ka Veel suuremad issidel ja Küll on küünal pidulik, jõulurõõmu jagamas. emmedel, tuppa valgust heites! Kuuse alla laome kingid kõige suuremad Aknast piilub päkapikk, laua peale vorstid singid. lumememmedel! hoolega end peites. Jõulukuuse küünlasäras KAUNEID JÕULE! ununevad mured ära. --- Oleme kõik rõõmsad paid Üks päkapikk jõulumaal pakke Lüheneb ja väheneb kahjuks korra aastas vaid. luges
Üks pudel alla kukkus siis kõrge müüri pealt, Nüüd pudeleid on üheksa kõrge müüri peal. Üheksa sinist pudelit seisis müüri peal. Üheksa sinist pudelit seisis müüri peal. Üks pudel alla kukkus siis kõrge müüri pealt, Nüüd pudeleid on kaheksa kõrge müüri peal. Ja nii edasi, kuni müürile pole jäänud ainsatki pudelit. Veel on paar lihtsat liisusalmi. Üks, kaks, kolm, neli, veiis, kes meist sisse läheb siit. Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse. Ei su singid korstnas suitse. "Mängime neid mänge" 1990 PLAKSUTAMISMÄNGUD Plaksutamine rõhutab laulu rütmi. Plaksutamismänge on igas eas ja iga oskustasemega lastele, alates lihtsaimast (Patsi-patsi) ja lõpetades keerukate rütmidega. MEELESPEA Vanus 2-6 Toas ja õues Laste arv: piiramatu Aeg: 10 min ja kauem Abi vajalik väiksemate laste puhul Ei määri VAHENDID pole vajalikud Mida laps õpib? Plaksutamismängud on head rütmi tabamiseks, laulu kulu (näiteks riimide) etteaimamiseks ja käte
· Külmad joogid piimatooted (piim,pett,keefir,joogijogurt) mahlad ja mahlajoogid, siirupijoogid (morsid), veed, karastusjoogid · Leiva- ja saiatooted, pirukad ja plaadikoogid, väikesaiad Toidukordade menüü koostamine Hommikusöök: Kohv, tee ja kakao, piim ja hapupiimatooted, mahlad ja mahlajoogid, leiva- ja saiatooted või marmelaad või keedis, vorstid, suitsulihatooted ja singid, juustud,pudrud,helbed,müslid,köögiviljad,köögivilja salatid, keedetud või praetud munad, puuviljad, heeringas jt. Sookalad, marineeritud ning kastmes kalad, mitmesugused munaroad,praetud kartulid, praetud peekon, jogurtid, mineraalvesi ja allikavesi.
betoonpõrandal.Sigu aretatakse puhtalt ning kasutatakse edukalt ka mitmete teiste tõugudega ristamiseks.Hämpsiri sead on omapärase värvusega: musta keret läbib valge vööt, mis kulgeb turjalt esijäsemetele. Standardi kohaselt ei tohi valge värvus levida kere tagaosale. Hampsiri sead on suure kasvuintensiivsusega, kasutavad efektiivselt sööta, tapmisel annavad pikki lihaselisi, õhukese pekiga rümpasid. Sigadel on hästi arenenud selja pikim lihas ja eriti lopsakad on singid. Rümba kvaliteet on hampsiritel üks paremaid ameerika tõugude seas. Eesti suure valge seatõu aretus algas 1914. aastal. Tõug on kõige arvukam Eestis läbi aastakümnete, kuid viimaste aastate ristandsigade arvu suurenemine vähendas nende osatähtsust. Tõugu on parandatud importaretusmaterjaliga (tõusead, sperma) Suurbritanniast, Rootsist, Norrast ja Soomest.Eesti suurt valget tõugu sead on tugeva kehaehitusega ja varavalmivad, heade liha-omadustega
Sigu aretatakse puhtalt ning kasutatakse edukalt ka mitmete teiste tõugudega ristamiseks.Hämpširi sead on omapärase värvusega: musta keret läbib valge vööt, mis kulgeb turjalt esijäsemetele. Standardi kohaselt ei tohi valge värvus levida kere tagaosale. Hampširi sead on suure kasvuintensiivsusega, kasutavad efektiivselt sööta, tapmisel annavad pikki lihaselisi, õhukese pekiga rümpasid. Sigadel on hästi arenenud selja pikim lihas ja eriti lopsakad on singid. Rümba kvaliteet on hampširitel üks paremaid ameerika tõugude seas. Eesti suure valge seatõu aretus algas 1914. aastal. Tõug on kõige arvukam Eestis läbi aastakümnete, kuid viimaste aastate ristandsigade arvu suurenemine vähendas nende osatähtsust. Tõugu on parandatud importaretusmaterjaliga (tõusead, sperma) Suurbritanniast, Rootsist, Norrast ja Soomest.Eesti suurt valget tõugu sead on tugeva kehaehitusega ja varavalmivad, heade liha-omadustega
ee, kastetud)v puuviljad maks, grillitakse , koos neerud, lihaga vorstito vardas, oted, maitsevõ singid, id, sõmer peekon riis Tourne Veisefil portsjontü - Viilud 5-6 170 g Praetakse Praetud -dos ee kiline cm väheses liharooga sisefilee rasvas, de
tõugusid ja Vahemeremaade sigu (naapoli, portugali). Suur valge inglise siga levis laialt paljudesse seakasvatusega tegelevatesse riikidesse. Sead on valget värvi, ilma mustade harjasteta. Pea on keskmise suurusega ja nõgusa koonuga. Kõrvad on pikad, õhukesed, veidi ettepoole ja ääristatud pehmete harjastega. Rind on lai ja sügav. Jalad on sirged ja sõrad tugevad. Selg on pikk, sirge ja lai kaelast kuni ristluudeni. Singid on ilusad ümarad ja ulatuvad peaaegu hüppeliigesteni. Liikumine on kindel ja vaba. Saksamaal jõudluskontrollis olevate inglise suurt valget tõugu sigade keskmised jõudlusnäitajad olid 1993. aastal järgmised: ööpäevane massi-iive 830 g; söödaväärindus 2,55 kg/kg; tailihasisaldus 63,1%; viljakus 10,5 põrsast; võõrutatud põrsaste arv 9,7. 51. Taani landrass. Taani landrass (ingl. Landrace). Enam levinud ja tähtsamaks seatõuks Taanis on landrass (taani parandatud maasiga)
Komponendid ei tohiks olla teineteise peale asetatud, kui retsept seda ei nõua. Erandina on road, millede portsjonisse kuulub mingi kaunistav lisand, nagu näiteks Viini šnitsel. Suurte rühmatellimuste korral või suurköögis terved fileed ja suuremad lihad ja praetükid pruunistatakse, eelküpsetatakse ja lõigatakse, pärast mida nad asetatakse ahju- või GN-nõudesse algset kuju järgides (filee fileekujulisena, praetükid ja singid omal kujul jne) Ka linnuliha küpsetatakse ja tükeldatakse eelnevalt ja kuumutatakse uuesti enne serveerimist. Tuleb hoolitseda ka selle eest, et kõik komponendid on temperatuurilt õiged ja valmis serveerimiseks ja portsjoneerimiseks. 2Serveerimisnõud ja –vahendid Roogade valmistamisel, säilitamisel ja serveerimisel võidakse kasutada standardmõõtmelisi nõusid, mis sobivad toiduvalmistamiseks, -säilitamiseks ja serveerimiseks
Kliseed. (nii pea kui seda brändi mulle nimetatakse siis kõik need kaasavaldused vallanduvad 5 Brändi rahaline väärtus kui kõikide tulevikus saadavate brändipõhiste rahavoogude nüüdisväärtus e raha, mida on tootja v turundaja nõus maksma brändi positsiooni eest tarbija teadvuses. Rahaline väärtus kujuneb tarbimis/tarbijaväärtuse alusel. (Hindamine ei ole väga lihtne. BRÄNDI TÜÜBID Kaubaperekonnad, ktusbränd. Selle alla jäävad suht sarnased tooted, a la RAKVERE singid, lihad, vorst Kaubanduslik kaubabränd - private labeling. Edasimüüjad turustavad toodet oma kaubamärgi all. Pakutakse optimaalset hinna ja kvaliteedi vahel. Nimetud tooted: Väga elementaarsed kaubad lihtsas pakendis. Kaupluse brändid kannavad kaupluseketi nime. Kliendi suhtumine neisse on tavaliselt sama, mis tarbija suhtumine kauplusketti. Control label/value brand Probleemid: tootjapoolne vaatenurk on see, et see viib ära brändid. Bränd tähendab alati
maksavorstid, kruubivorstid/tanguvorstid, lihaleivad 2) VERETOOTED- keedetud tangainest või jahust, toiduverest või verepreparaatidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt +72 ˚C. Näide: verivorst, verikäkk 3) SUITSULIHATOOTED- soolatud või soolamata tükilihast valmistatud termiliselt töödeldud tooted. Näide: singid, rulaadid Suitsulihatoodete klassifitseerimisel on võimalikud mitmed erinevad variandid. Näiteks termilise töötluse viisi alusel jagunevad suitsulihatooted järgmiselt: toorusitsutooted, suitsu-keedutooted, keedutooted, kuumsuitsutooted jne. 4) PASTEEDID JA VÕIDED on määritava konsistentsiga lihatooted. Näide: maksapasteedid, lihapasteedid, singipasteedid ja võided. 5) TARRENDTOOTED JA SÜLDID TARRENDTOODE on toode, mille üheks komponendiks on želatiin või teiste
Toorainena käsitletakse näiteks väetisi, ravimeid, toorpuitu, lehtmetalli, määrdeõlid, pakkematerjalid. Lõpetamata toodang, nagu nimetus ütleb, on tootmisprotsessis pooleliolev toodang, millel ei ole valmistoodangule omaseid kvalitatiivseid ega kvantitatiivseid tunnuseid. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest. Valmistoodang on lõpetatud toodang mis ootab realiseerimist, näiteks teravili, marjad, mugulad, mööbel, vorstid, singid jne. Müügiks ostetud kaubad on vahendamise, edasimüügi eesmärgil soetatud kaubad, mida ettevõte ei kavatse oma tootmisprotsessis kasutada. Kui ettevõte hakkab esmalt müügiks ostetud kaupasid ise kasutama tuleb need bilansis ümber klassifitseerida tooraineks ja materjaliks või põhivaradeks. Lähtutakse vara maksumusest ja kasutusotstarbest. Ettemaksed varude eest, ettemakseid vaadeldakse nagu kättesaadud materiaalset vara, kuigi reaalselt seda veel ei ole
Puljongi- ja rasvavalangute teke Peamiseks põhjuseks on singitooraine halb kvaliteet (PSE-liha) ja kasvustimulaatorite abil nuumatud looma liha. Mõlemal juhul on lihaskude ebaloomulikult pehme konsistentsiga ja sissepritsitav soolvesi peseb lihastest valgu välja. Seetõttu tekivad toote pinnal ja sees tühimikud, mis täituvad vedelikuga. Kui vedelik on valgurikas, siis koaguleerub vedelik termilisel töötlemisel ja toote sisse või pinnale tekivad želeekogumikud. Kuivad ja kõrbenud singid Defekti põhjuseks on liiga kõrge temperatuuri kasutamine sinkide termilise töötlemise ajal. Normaalne kambri temperatuur kuumsuitsusinkide valmistamisel on + 85….90 °C. Termiliste töötlemiskambrite kasutamisel on aga kergesti võimalik seda viga vältida. 52. Külmakett 1. Esmane jahutamine s.o. tapasooja liha jahutamine. EL määruste järgi peab liha olema jahutatud tootesisese temperatuurini +7 °C. 2. Jahutatud liha säilitamine
Suitsusingike (latis /kg). Tootevaliku väljapanek: Kui võrrelda Turu Kaubamajaga, siis on kaupluse riiulitel ruumist puudust ei tule. Alumistel riiulitel on toodete vahel kasutatud eraldajaid, mis aitavad välja laotavaid tooteid stabiilsetena (nt vorstilatid liikumatuna) ning read sirgetena (pehmed MAP pakendid püstises asendis). Tooted olid paigutatud näoga, seega tarbijana näen tootepakendit. Oli aru saada, kus on viinerid, sardellid, keeduvorstid, verivorstid, singid jne. Kõik on ilusti kategoriseeritud. Hinnad avalduvad selgelt ja arusaadavalt. Kasutatud on riiulirääkijaid „REVOLUTSIOON“, „Kõige soodsam“ ja noolekesega silt „KAMPAANIA“. Tavahinna kõrval on ära toodud hind kliendikaardi “Aitäh“ omanikele, ning kollasega soodne hind. 21 Maxima Rakvere kaubamärgi toodete välja panekud. Fotod: Autor 3 LIHA
1 Toidukaubad 1.1 Värsked 1.1.1 Liha- ja kalatooted 1.1.1.1 Liha 1.1.1.1.1 Sealiha, linnuliha, veiseliha, vasikaliha, lambaliha, ulukiliha, hakkliha, subtooted. 1.1.1.2 Lihatooted 1.1.1.2.1 Keeduvorstid, pool- ja täissuitsuvorstid, viinerid ja sardellid, grillvorstid, verivorstid, singid ja rulaadid, suitsutatud lihatooted, kuivatatud liha, lihakonservid, muud lihatooted. 1.1.1.3 Värske kala 1.1.1.3.1 Punane kala, valge kala, mereannid. 1.1.1.4 Kalatooted 1.1.1.4.1 Soolatud kala, suitsutatud kala, kuivatatud kala, kalakulinaaria, surimitooted, kalakonservid ja preservid. 1.1.1.5 Munad
kohe mis seal peab tegema. Kookide tõstmine kandikutele ja alustele, puuvilja panemine klaasidesse, smuuti pitsidesse valamine ja juustulaudade tegemine. Järgmisel päeval sain palju puuvilju pesta ja tükeldada ja kõikide asjade puhul pidime kiletama ja kuupäeva lisama, isegi kui kohe väljastuskappi läks. Kuupäevi jälgis laeva doktor. Järgmisel päeval sain juba hommikusöögi ettevalmistust teha. Seal oli vaja tomatid, kurgid, paprika, erinevad singid ja pasteet (jms) välja panna nii rootsi lauda kui A La Carte tarbeks. Järgmisel päeval olin ma juba messi köögis kus hakkasin juba reaalselt toitu valmistama. Sain kohe seenekastet ja kotletisegu valmistama hakata ja seda umbes 200. Inimesele. Hiljem pidin ka need kotletid paneerima riivsaiaga ja praadima suurel pannil, millega mul samuti eelnev kogemus puudus. Samal päeval sain veel klimbisupi jaoks klimbitaigna teha ja siis need hiljem katlasse supi sisse lisada
o Gluteenivaba müsli o Pastatooted teistest teraviljadest o Näkileivad o Popcorn o Päevalille-, seesami-, mooni- ja linaseemned o Pähklid, mandlid o Kaunviljad o Aedviljad o Juurviljad o Puuviljad, marjad o Piimatooted, kui ei ole laktoositalumatus o Liha, kana, kala, keel, maks o Singid, süldid, lihatarrendid o Või, margariin,õli o Kanamuna o Oakohv, tee, kakao, mahl, karastusjoogid o Suhkur, magusained, mesi o Vürtsid, küpsetuspulber, zelantiin o Sojakaste, majonees o puljongipulber' o Jäätis vahvlita o maiustused Toiduallergia Toiduallergia all kannatab pidevalt umbes 1-2 % elanikkonnast. Enamikus Euroopa maades on leitud, et
subprodukte (näiteks pugu, süda, kael). Linnulihast ja subproduktidest valmistatakse külmi ja kuumi suupisteid, kastmeid, suppe, keedetud, aurutatud, hautatud ja praetud toite, panni- ja pajatoite, vormitoite, täidiseid ja küpsetisi. Lihatooted on tööstuslikult valmistatud tooted, mille valmistamisel on peaasjalikult kasutatud liha, elundeid ja kamarat. Suurköökides enim kasutatavad lihatooted on erinevad vorstid, singid ja lihakonservid. Neid kasutatakse külmade ja kuumade suupistete, kastmete, suppide, keedetud, hautatud ja praetud toitude, panni- ja pajatoitude, vormitoitude, täidiste ja küpsetiste valmistamisel. 6 Dana Makejenko Toidukaubagrupp Liha säilitamine Liha rikneb kergesti. Toorest ega küpsetatud liha ei või jätta toatemperatuurile kauemaks kui kaheks tunniks
Eeskotta toodi suur punane lehm ning tapeti siis ära. Illimar nägi pealt, kuidas Hirmu Juhan kirvega looma tappis. Kui Illimar hommikul ärkas oli eeskoda täiesti puhas ning ei olnud jälgegi, et seal eelmisel päeval lehma tapetud oleks olnud. Oli laupäev ning õlletares köeti sauna. Saunas käisid enne mehed ja siis naised ja lapsed. Järgmisel päeval riputasid Illimari ema ja Peep sauna seasingid suitsema. Peep tegi selleks vastava tule saunaahju. Illimari ema muretses, et singid ikka seest toored ei jääks ning liiga ära ei kuivaks. Illimari kohutas algul mõte, et ta peab oma sulusea liha sööma, kuid kui ta seda maitsta sai, siis muutis ta meelt. Jõuludeni olevat siis veel olnud vaid nädal, kui isa otsustas saaniga linna minna. Karla lubati jõuludeks koju. Karlal oli probleeme koolis käitumisega ning ta sai ema käest sõimata. Kui isa linnast tagasi tuli, siis unustati Karla tunnistus, sest isa tõi linnast kassi nimega Ants. Alguses
kauplusele kuuluvasse taarasse ning kõige viimasen varustada kaup hinnasiltidega. Tööstuskaubad kontrollitakse üle ja viiakse kaubaliftidega ettenähtud korrusele laost ja seda teevad laopoisid. Tarbekeemia tooted käivad riiulisse, lõhnu endasse imavatest toodetest kaugemale on hoitud. Maxima hoiutingimused: · Juustukülmik: juustud, sulatatud juustud, plaadikoogid eraldi riiulil jne... · Piimakülmik: kohukesed, piimad, kohupiimad jne... · Vorstikülmik: singid, vorstid jne... · Puu- ja Juurvilja külmik(ladu): viinamarjad, apelsinid, banaanid, kurgid, tomatid jne... · Broilerikülmik: kanatooted kana, kanatiivad, kalkun jne... · Sügavkülmik: jäätised, jääkuubikud, kalapulgad jne... · Alkoholiladu : viinad, viskid, brändid jne... · Lihakülmik: sea- ja loomalihatooted hakkliha, kamar, pekk jne... · Kalakülmik: heeringas, lest, fileed, lõhe jne... · Gulinaariakülmik: salatid, koogid, pirukad jne... 3
SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha...............................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KAUBAMÄRGID JA TOIDUAINETÖÖSTUSED EESTIS Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema "Kaubamärgid ja toiduainetööstused Eestis" on tänapäeval väga aktuaalne. Praegu on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ning tooteid, peaaegu kõigil on olemas oma käubamärk. Kaubamärke kasutatakse äriisukute toodetud kaubade ja teenuste individualiseerimiseks, st kaubamärk eristab üht firmat, kaupa või teenust teistest, ja on olemas praegusel turul. Kaasaegse konkurentsi tingimustes kaitseb kaubamärgi registreerimine ebaseadusliku kasutamise ja kopeerimise vastu. Kaubamärk on omandiõigus ja ettevõtte mittemateriaalne vara. Kaubamärgi omanik võib lubada või takista...
Kõik jäi nii igale poole laokile, sai kerkima kaussi, saun köetud jne. Linnupojad, kalkuni, 35 haiged mõned ka ja terved, küll need kärvavad. Hane, pardipojad, kana, välja tulemas 6 pesakonda neil päevil. Seda toitu ei oska keegi keeta. Ka mitte juhatada ei saanud. Mees unustas oma suvemantli ja veesaapad. Söögipoolist ei saanud palju kaasa, sest ahnitsesin pesu, riideid kappidest, kummutist. Sööginõud jäid senna. Singid, liha, leib, moosid, keedised, kõik, kõik. Kole elajaelu meil, 3 meest, lapsed, 3 , 2, 1, 2, mul 2. Kaks naist üksikud. Peldik kõik siinkohal, ooh... Öeldi, tagasi ei saa te enam, öeldi so Gott will! Seda elu te enam ei ela. Aino on väga apaatne, sest ma nutsin kui nad süüa küsisid. Sooja toitu ei ole. Rahvas veab rahata meile leiba, võileiba, ka see paber, piima, kõike, nii osavõtlikud... nii truud eestlased... Raha meil pole. Vist seisame veel ka homme siin.
kauplusele kuuluvasse taarasse ning kõige viimasen varustada kaup hinnasiltidega. Tööstuskaubad kontrollitakse üle ja viiakse kaubaliftidega ettenähtud korrusele laost ja seda teevad laopoisid. Tarbekeemia tooted käivad riiulisse, lõhnu endasse imavatest toodetest kaugemale on hoitud. Kaubamaja hoiutingimused: · Juustukülmik: juustud, sulatatud juustud, plaadikoogid eraldi riiulil jne... · Piimakülmik: kohukesed, piimad, kohupiimad jne... · Vorstikülmik: singid, vorstid jne... · Puu- ja Juurvilja külmik(ladu): viinamarjad, apelsinid, banaanid, kurgid, tomatid jne... · Broilerikülmik: kanatooted kana, kanatiivad, kalkun jne... · Sügavkülmik: jäätised, jääkuubikud, kalapulgad jne... · Alkoholiladu ja lukustatud lukuga trellidega riiul: viinad, viskid, brändid jne... · Lihakülmik: sea- ja loomalihatooted hakkliha, kamar, pekk jne... · Kalakülmik: heeringas, lest, fileed, lõhe jne...
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut m...
Toorainena käsitletakse näiteks väetisi, ravimeid, toorpuitu, lehtmetalli, määrdeõlid, pakkematerjalid. Lõpetamata toodang, nagu nimetus ütleb, on tootmisprotsessis pooleliolev toodang, millel ei ole valmistoodangule omaseid kvalitatiivseid ega kvantitatiivseid tunnuseid. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest. Valmistoodang on lõpetatud toodang mis ootab realiseerimist, näiteks teravili, marjad, mugulad, mööbel, vorstid, singid jne. Müügiks ostetud kaubad on vahendamise, edasimüügi eesmärgil soetatud kaubad, mida ettevõte ei kavatse oma tootmisprotsessis kasutada. Kui ettevõte hakkab esmalt müügiks ostetud kaupasid ise kasutama tuleb need bilansis ümber klassifitseerida tooraineks ja materjaliks või põhivaradeks. Lähtutakse vara maksumusest ja kasutusotstarbest. Ettemaksed varude eest, ettemakseid vaadeldakse nagu kättesaadud/olemasolevat materiaalset vara, kuigi reaalselt seda veel ei ole.
lühisarviline). Sellest pärinevad paljud kaasaegsed lihaveisetõud vanad tõud enne lühisarvelisi olid pikasarvelised. Liha on väga rasvane - majanduslik tasuvus on vähenenud. Tapasaagis 70 %. Lehmad lüpsavad 3005-4000 kg piima aastas. Tänapäeval on eraldatud tõurühm, keda aretatakse piimatoodangu suurendamise suunas, et luua uut piima-lihatõugude hulka kuuluvat tõugu. Longhorni tõug Limousine'i tõug ... laudjas ebaharilikult kõrge võrreldes turja kõrgusega suured singid Belgian Blue ... silmapaistvalt arenenud lihastikuga, geenimutatsiooni tulemusena kahekordne lihastik Mahuka lihastiku tõttu on vasikad nii suured, et tavapäraselt tulevad ilmale keisrilõike abil. Soti mägiveised Väga maitsva, kõrge kulinaarse väärtusega, metslooma liha meenutava lihaga. Soti mägiveise liha on mitmetes riikides moes ja selle eest makstakse tootjale ja restoranis kuni pooltesit korda enam, kui tavalise lihaveise liha eest.
Enim levinud on: · verivorst - traditsiooniline Eesti verivorst valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse seasoolde. · Verikäkk - jahu ja verd sisaldav toode, mis on seotud nööriga, klambrite abil või muul viisil ja liigendatud väikesteks osadeks (käkkideks), keedetud sisetemperatuurini 71 °C. Suitsulihatooted - soolatud ja termiliselt kuumtöödeldud tükilihast tooted, singid ja rulaadid. Enim levinud on: · Sink - töödeldud tükilihast toode, soolatud ja maitsestatud, enamasti suitsutatud. · Rulaad - töödeldud tükilihast, kamarast, taimsetest komponentidest jms toode, rulli keeratud, seotud või vormi asetatud, vahel pressitud ning kuumtöödeldud. Mõnikord on ka suitsutatud. Pasteedid ja võided - ühtlase määriva konsistentsiga tooted, mida on kuumutatud kuni 71 C°-ni. Enim levinud on:
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ...................................................................
Üks pudel alla kukkus siis kõrge müüri pealt, Nüüd pudeleid on üheksa kõrge müüri peal. Üheksa sinist pudelit seisis müüri peal. Üheksa sinist pudelit seisis müüri peal. Üks pudel alla kukkus siis kõrge müüri pealt, Nüüd pudeleid on kaheksa kõrge müüri peal. Ja nii edasi, kuni müürile pole jäänud ainsatki pudelit. Veel on paar lihtsat liisusalmi. Üks, kaks, kolm, neli, veiis, kes meist sisse läheb siit. Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse. Ei su singid korstnas suitse. "Mängime neid mänge" 1990 ÜMBRUSE HÄÄLTE KUULATAMINE Linnas oleme nii harjunud ümbritsevaid helisid ignoreerima, et enamasti ei pööra tastahelidele vähimatki tähelepanu. Ümbruse häälte kuulatamine on kena, vaikne ja rahustav tegevus, mis sobib selleks puhuks, kui laps on erutatud või tujust ära. mida teha Jalutage mööda tänavat ja minge parki. Kuulatage liikluse hääli ja neidki, mis
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
Taanis vaja toota endisest odavamalt, aga kallimaid saadusi ja veel rohkem, kui enne. Põllumaa osakaal Taani pindalast kasvas 63% (1863) kuni 74%-ni (1900). Intensiivistumine ja infrastruktuuri arendamine. Teraviljakasvatuse asemele karjamajandus (loomasööda kasvatamine), esialgu elusloomade ja sigade eksport (Saksamaale), hiljem liha ja piimatööstuse arendamine: põllumeeste koperatiivid (nt meiereid). 19.sajandi viimane veerand: Menutooted või, juustud ja singid SB turule (Taani võileib) Taani majandusareng:vabakaubandus ja valuuta seoti kullaga 1875 24 Tulemused: Taani põllumajandussaaduste eksport viiekordistus 1864-1914. 1890ndatel 73% Taani põllumaast kuulus talurahvale. 1914 40% taanlastest elatus põllumajandusest ja 30% käsitööst ja tööstusest. Taanist arenes stabiilne eduka talupoegliku põllumajanduse musterriik, kus tööstus tootis
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
Üks pudel alla kukkus siis kõrge müüri pealt, Nüüd pudeleid on üheksa kõrge müüri peal. Üheksa sinist pudelit seisis müüri peal. Üheksa sinist pudelit seisis müüri peal. Üks pudel alla kukkus siis kõrge müüri pealt, Nüüd pudeleid on kaheksa kõrge müüri peal. Ja nii edasi, kuni müürile pole jäänud ainsatki pudelit. Veel on paar lihtsat liisusalmi. Üks, kaks, kolm, neli, veiis, kes meist sisse läheb siit. Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse. Ei su singid korstnas suitse. "Mängime neid mänge" 1990 MEELESPEA toas laste arv piiramatu aeg: 10 min või kauem abi vajalik ei määri 67 VAHENDID pole vajalikud Mida laps õpib? Loendama ja mõistma arvude tähendust - et kaks on üks pluss üks, et kümnest ühe ära võttes saame üheksa jne. Kui numbrite järjekord ei jää hästi meelde, kasutage salme. Riimi tajumine
Kõige paremini säiluvad toorsuitsutooted, mida on suitsutatud külma suitsuga kuni 5 ööpäeva ja seejärel kuivatatud. Neil on suurem keedusoola ja väiksem niiskusesisaldus. Ka keedu-, küpsetatud ja praetud tooted on kergelt suitsutatud. Suitsulihatooted jagatakse veel gruppidesse: soolatud tükilihast termiliselt töödeldud tooted ja soolamata tükilihast termiliselt töödeldud tooted. Kõige enam valmistatakse sealihatooteid. Nendeks on singid (rümba esi- ja tagaosast), rullsingid, restruktureeritud tooted (kestas keedusingid, valmistatakse lihatükkidest massiga kuni 400g), karbonaadid (rümba seljaosast), ribid (ribiosast koos ribikontide ja nahaga), suitsupeekon (ribiosast, millelt ribikondid on eraldatud), suitsufilee, suitsukoot, suitsupõsk, -pea, -ribikont, ungari pekk jt. 9 Veiselihatooted on veiseliha pipraga, delikatess veiserind, piprasink, einesink veiselihast jt
14.Seatõud Eestis. Eesti suur valge siga kohaliku maasea ja valge inglise sea ristand. Eesti suur valge siga on tugeva konstitutsiooniga ja varavalmiv. Sead on proportsionaalse kehaehitusega, head söödakasutajad ja hästi kohanenud meie söötmis-pidamistingimustega. Temperamendilt on nad rahulikud ja emised hoiavad hästi oma põrsaid. Eesti suure valge sea koon on pisut nõgus, kõrvad lühikesed ja ettepoole kikkis. Kõht on mitterippuv, singid hästi arenenud. Nisasid on emisel 12-16. Nahk on roosakas, harjastik on peen ja valge. Eesti suurt valget tõugu sead on kiirekasvulised, täiskasvanud kult kaalub 300 kg, emis 200-250 kg. Eesti peekonisiga kohaliku maasea ja taani maasea ristand (vähesel määral kasutati aretuses ka soome maasiga ja saksa maasiga). Lihajõudluse parandamiseks on kasutatud rootsi maatõugu emiseid ja kulte. Välimikult sarnaneb taani maatõugu seaga
Hommikusöögis võivad olla: 84 ▪ kuumad ja külmad joogid, ▪ soojad ja külmad suupisted, ▪ küpsetised. Hommikusöögimenüüsse võib lisada järgmisi toite ja jooke: kohv, tee või kakao; piim, hapupiimatooted, jogurtid; mahlad, vesi; leiva- ja saiatooted; või; marmelaad või keedis; suitsulihatooted ja singid, praetud peekon; vorstid ja juustud; pudrud,; helbed ja müslid; köögiviljad ja köögiviljasalatid; puuviljad; keedetud või praetud munad, munaroad; heeringas. Kokku arvestatakse igale sööjale: 200-300 grammi toitu, 1 klaas mahla või vett, 2 klaasi kuuma jooki. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- KORDAMISEKS 1
k. brunch) lõunaoode lõunasöök õhtuoode õhtusöök ööpala (hiline õhtusöök) mitmesugused eined Hommikusöögimenüüs on tavaliselt kuumad ja külmad joogid, soojad ja külmad suupisted ning küpsetised. Hommikusöögimenüüsse võidakse lülitada järgmisi toite ja jooke: kohv, tee või kakao piim, hapupiimatooted mahlad leiva ja saiatooted (ka väikesaiad) või marmelaad või keedis vorstid suitsulihatooted ja singid juustud pudrud 92 helbed müslid köögiviljad köögiviljasalatid keedetud või praetud munad. Pakutakse ka: puuvilju heeringat mitmesuguseid munaroogi praetud kartuleid praetud peekonit jogurteid vett Kokku arvestatakse igale sööjale: 200 300 g toitu, 1 klaas mahla või vett 2 tassi kuuma jooki. Hilise hommikusöögi (ingl. k. brunch) menüüde koostamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
