Liha ja lihatooted
Liha all mõeldakse ka
rasvkudet,ajusid,siseorganeid ja luid ,osaliselt ka nahka. Lihast
saame kätte asendamatud aminohapped.
Enamasti leidub lihas umbes 15-20%
valke, metsloomadel 20-23%.
Rasvasisaldus on väga varieeruv ,
sealigas umbes 50%, looma-ja lambalihas u 30%,linnulihas vaid 5%.
Loomulikult sisaldab liha ka vett.
Lihatööstuses kogunenud verd
kasutatakse verivorstide ja verikäkkide valmistamiseks,osa
töödeldakse fibriiniks,vereplasmaks ja vereseerumiks,mida
kasutatakse samuti lihatööstustes.
Järelejäänud kontidest eraldatakse
kondirasv nii toiduaineks kui ka tehniliseks otstarbeks.
Kontidest,kõhredest ja nahaäärtest keedetakse välja kollageen ,mis muutub kergesti lahustuvaks ja
seeditavaks zelatiiniks. Zelatiini pleegitatakse H2O2 toimel algsest
kollakast värvusest peaaegu värvituks ja kasutatakse
toiduainetetööstuses.
Kui loom tapetakse muutuvad lihas
SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha......................................................................................................
.................................................. 12 pasta.......................................................................................................................................... 14 liha ja lihatooted........................................................................................................................15 Liha lõigatakse alati risti lihakiudu. Portsjonroogade lihatükke vajadusel vasardatakse mõlemalt poolt puust või metallist vasaraga. (liha kile vahele)Lihatükile antakse peale vasardamist kuju. Õhukesed ääred keeratakse lihatüki peale ja lüüakse kinni. Suuretükilised pooltooted (praetükid, keetmiseks mõeldud liha) seotakse kinni või pannakse
, paisub keetes 3 korda. Keedetud toorpasta sisse imenduvad kastmed paremini. Liigitus kuju järgi (ainult veest ja jahust valmistatud pasta): · Pikk pasta - kõrretaolised (spagetid), niitnuudlid (vermisellid) ja ribataolised (tagliatelled) · Väike pasta - toruksed (penne), merekarbid, spiraalid (fusilli), nuudlid jne. · Täidetud pasta - ravioolid, torteliinid jne. Ravioolid ja tortellid on ühesuurused, kas värsked või külmutatud, täidiseks tavaliselt liha või juust, torteliinid on juustutäidisega väiksed kuivatatud pastatooted. · Lehtpasta - lasanjelehed võivad olla nii sirge, kui ka lainjelise äärega. Lasanje on laialt levinud, populaarne, kihiline vormiroog, mis koosneb peale pastalehtede veel hakkliha-tomatikastmest, besamellkastmest (valge põhikaste), juustust. Lasanjelehti võib enne vormi panemist poolpehmeks keeta, lühendab vormiroa küpsemisaega. · Täidetav pasta - pastatorud e
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett. Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks, mis oleneb aminohappelisest koostisest. Esimesed leiduvad peamiselt loomse päritoluga toiduainetes. Valgurikkamad toiduained on sojauba (44%), samuti liha ja kala (20%), juust, kohupiim jt. Valkude päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana
Toiduainete pakendid ja märgistus 43 Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44 Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 48 Teravili ja teraviljatooted 48 Köögi- ja puuviljad 50 Piim ja piimatooted 53 Liha ja lihatooted 55 Kala ja kalatooted 57 Rasvad 58 Magusained 61 4. Joogid 63 Mittealkohoolsed joogid 63 Alkohoolsed joogid 65 5
Kõik kommentaarid