Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liha ja lihatooted (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Liha ja lihatooted
Liha all mõeldakse ka rasvkudet,ajusid,siseorganeid ja luid ,osaliselt ka nahka. Lihast saame kätte asendamatud aminohapped.
Enamasti leidub lihas umbes 15-20% valke, metsloomadel 20-23%.
Rasvasisaldus on väga varieeruv , sealigas umbes 50%, looma-ja lambalihas u 30%,linnulihas vaid 5%.
Loomulikult sisaldab liha ka vett.
Lihatööstuses kogunenud verd kasutatakse verivorstide ja verikäkkide valmistamiseks,osa töödeldakse fibriiniks,vereplasmaks ja vereseerumiks,mida kasutatakse samuti lihatööstustes.
Järelejäänud kontidest eraldatakse kondirasv nii toiduaineks kui ka tehniliseks otstarbeks.
Kontidest,kõhredest ja nahaäärtest keedetakse välja kollageen ,mis muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiini pleegitatakse H2O2 toimel algsest kollakast värvusest peaaegu värvituks ja kasutatakse toiduainetetööstuses.
Kui loom tapetakse muutuvad lihas

Liha ja lihatooted #1 Liha ja lihatooted #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristel K. Õppematerjali autor
Rühmatööna oli vaja teha kokkuvõte lihast.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
doc

Liha ja lihatooted - referaat

SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha......................................................................................................

Toidukaubandus
thumbnail
45
doc

Õpimapp - eritoit

.................................................. 12 pasta.......................................................................................................................................... 14 liha ja lihatooted........................................................................................................................15 Liha lõigatakse alati risti lihakiudu. Portsjonroogade lihatükke vajadusel vasardatakse mõlemalt poolt puust või metallist vasaraga. (liha kile vahele)Lihatükile antakse peale vasardamist kuju. Õhukesed ääred keeratakse lihatüki peale ja lüüakse kinni. Suuretükilised pooltooted (praetükid, keetmiseks mõeldud liha) seotakse kinni või pannakse

Toidukaubandus
thumbnail
26
docx

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

, paisub keetes 3 korda. Keedetud toorpasta sisse imenduvad kastmed paremini. Liigitus kuju järgi (ainult veest ja jahust valmistatud pasta): · Pikk pasta - kõrretaolised (spagetid), niitnuudlid (vermisellid) ja ribataolised (tagliatelled) · Väike pasta - toruksed (penne), merekarbid, spiraalid (fusilli), nuudlid jne. · Täidetud pasta - ravioolid, torteliinid jne. Ravioolid ja tortellid on ühesuurused, kas värsked või külmutatud, täidiseks tavaliselt liha või juust, torteliinid on juustutäidisega väiksed kuivatatud pastatooted. · Lehtpasta - lasanjelehed võivad olla nii sirge, kui ka lainjelise äärega. Lasanje on laialt levinud, populaarne, kihiline vormiroog, mis koosneb peale pastalehtede veel hakkliha-tomatikastmest, besamellkastmest (valge põhikaste), juustust. Lasanjelehti võib enne vormi panemist poolpehmeks keeta, lühendab vormiroa küpsemisaega. · Täidetav pasta - pastatorud e

Toit ja toitumine
thumbnail
80
docx

Toidukauba õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda

toiduainete sensoorse hindamise alused
thumbnail
62
doc

Toiduained

Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett. Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks, mis oleneb aminohappelisest koostisest. Esimesed leiduvad peamiselt loomse päritoluga toiduainetes. Valgurikkamad toiduained on sojauba (44%), samuti liha ja kala (20%), juust, kohupiim jt. Valkude päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana

Toitumisõpetus
thumbnail
652
pdf

Asjaajamise alused

 Toiduainete pakendid ja märgistus 43  Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44  Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 48  Teravili ja teraviljatooted 48  Köögi- ja puuviljad 50  Piim ja piimatooted 53  Liha ja lihatooted 55  Kala ja kalatooted 57  Rasvad 58  Magusained 61 4. Joogid 63  Mittealkohoolsed joogid 63  Alkohoolsed joogid 65 5

Analüüsimeetodid äriuuringutes



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun