FRIEDEBERT TUGLAS (1886-1917) Friedebert Mihkelson sündis Tartumaal Ahja mõisas. Puussepast ise edutati varsti aidameheks ja karjaravitsejaks ning pere elas suhteliselt lahedais oludes. Ahja mõisa keskus jäi tulevase kirjaniku kasvukeskkonnaks tema üheksanda eluaastani ja andis hiljem ainet "Väikese Illimari" kirjutamiseks. Ahjalt siirdusid Mihkelsonid Kanepi kihelkonda ja seal Kirepi mõisa. Neidki paikkondi tuntakse oma loodusilu poolest. Aastail 1897-1900 õppis Friedebert Mihkelson Uderna ministeeriumikoolis.
Liivimaal" on kujutatud Aureli varast noorusaega, kus ta peab selgusele jõudma endas kui baltisakslases. Aureli ja läti lihtrahva vahel oleks olnud justkui klaassein. Poisi varane lapsepõlv oli küll õnnelik ja turvaline, kuid siiski tundis ta, et ei ole mõisateenijatega, kes selle talle ometi tagasid, päris üks. Klaasseina sümboliline tähendus materialiseerub akna kujul, kui mõisas toimub pulmapidu ja talurahvas seda, näod vastu klaasi, teiselt poolt jälgib. Siinkohal tekib seos Friedebert Tuglase romaaniga ,,Väike Illimar", kus Illimari-nimeline poiss on tegelane teiselt poolt klaasseina, aidaülema perest. Tedagi huvitab mõisaelu. Uudishimulikult ootab ta parunipere saabumist, samuti peab ta tähtsaks mõisahärra matustel viibimist, seda küll salaja, just nimelt klaasseina tagant. Aurelil aga oli juba varakult olemas see tugev teadmine, et ta ei kuulu sinna ,,jämedakoelisse loomulikku ellu". Amm Mila ja mõisateenija Karlomeke on talle
Friedebert Tuglas 1886 1971 Tähtsamad eluaastad: · Tuglas oli Suitsu kõrval kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" hing algusest lõppuni, · Ta koostas, toimetas ja kirjutas rühmituse väljaandeid, · Ta oli kirjanduselus väga aktiivne, · Ta toimetas kirjanduslikke ajakirju "Odamees", "Ilo" ja "Tarapita". · 1923.a asutas kirjandusliku ajakirja "Looming" ja toimetas seda aastani 1926. Ajakirjas ilmus ilukirjandust ja kriitikat. Sellisena ilmub ajakiri tänapäevani.
Rakvere Eragümnaasium 12.A klass Andrus Kivirähk REHEPAPP ehk NOVEMBER Uurimustöö Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 1.Autorist, loomingust............................................................................................... 4-6 2. Teose analüüs 2.1 Loo kaardistamine..................................................................................7 2.2 Jutu püramiid..........................................................................................8 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus..................................................................9 2.4 Analoogia graafiline kujundamine........................................................10 3. Hinnag teos
"Nemad" tahavad varandust saada ja arutavad kogu aeg, mis kellelegi jääb. Hildegardil pole varandusest sooja ega külma, teda tüütab see jagamine. "Nemad" on Eedit eluaeg põlanud. Hildegard tahab vaid õmblusmasinat. Mälestuseks sellest, et ta oma meest põetas ja talle toeks oli. "Nemad" arvavad, et nad on pärijad, järelikult on nad Karl Eduardi sugulased. Hildegard ei huvitu neist asjadest, mis majja järele jäid, sest kui tema tuli, siis oli tal ainult väike kompsuke ja rohkemat ta ei vajagi. Perekond: mees Karl Eduard Kutta Surmapõhjus: loomulik surm 4.50. M. Varik Sünnikoht: Harala Amet: Tsirgusilma algkooli juhataja Olemus: ellujääja, kes muutub vastavalt olukorrale: kui riigivõim vahetus, muutus ka tema tundide sisu; Lugu: 1915. aastal õpetas ta lastele, et tsaar on üle kõige ja sakslased on hullemad vaenlased. 1930. aastal rääkis ta, et iseseisvus on suur saavutus ja 19
tagasihoidlik, samas kui Lui üritas valjusti kõnelda, et julgem tunduda. Kustas aga tundis Toonis ära sellesama tüdruku, kelle ta oli lätlaste külaskäigu ajal endale haaranud ja kes talle laksu oli andnud. Järgmisel hommikul tuligi buss, et pidulised kirikusse viia. Õhtul oli Tuisu maja täis külalisi, niiet kõigile ei jätkunud sööginõusidki. Hommikul laulsid külanaised noorpaari üles ja järgnesid muud pulmatraditsioonid. Õhtul toimus jälle väike pidu, Kustas mängis bajaani, Tooni aitas kitarriga kaasa. Kui Kustast ringmängu kutsuti läks ta ära hämarasse kotta. Temast läks mööda koju minev Hilde. Kustas saatis teda Võrke tuulikuni ja seal küsis Hilde ta käest, et miks ta ometi ei kirjutanud (nagu oleks sellest olenenud, kas ta oleks Alleksile naiseks läinud või mitte). Aegamisi jõudis kätte sügis. Jüril mõlkusid ikka oma paadimõtted peas ja osad puudki juba ära ostetud,
enda Aljonuskaks. Mees ei saanud midagi aru. Tall aga teadis ja kais õde kutsumas. Nõid ütles, et tall tapetaks. Kaupmees jäi nõusse. Tall sai veel korra jõe juurde minna. Kutsus õde, õde vastas. Seda kuulis sulane, kelle nõid oli saatnud ja rääkis kaupmehele. Tüdruk tõmmati välja ja kitsetall tegi rõõmust kolm uperpalli ja muutus tagasi vennaks. Nõid seoti hobuse saba kluge ja aeti lagedale väljale. "HAVROSA"- maailmas on igasuguseid inimesi, häid ja halbu. Havrosa oli väike vaeslaps ning tema sattus halbade juurde. Süüa andsid kuid toga kurnasid. Perenaisel oli veel kolm tütart, Ükssilm, Kakssilm, noorem oli Kolmsilm. Nad ei teinud muud kui vaatasid, samal ajal Havrosa rabas tööd teha. Vahel läks pisike tüdruk väljale ja võttis kirjul lehmal kinni ning kurtis talle oma muret. Pidi viis puuda kangast ketrama, kuduma ja pleegitama ning rulli keerama. Lehm lohutas ja kästis tal ühest kõrvast sisse ronida ja teisest välja
tahtis Andres teda lüüa, aga ei löönud, kuna lapsed tulid kaitsma. Seepeale tõi Mari laulu välja. Ta enne ei julgenud ning Andres tahtis, et ta alati kõigest räägiks. XXIV saunatädi sai peapesu Andreselt ja keretäie oma mehelt. Eesperes olid päevad veidi rõõmsamaks läinud. Uus tüdruk ja sulane kilkasid talus. Perre sündis Mari ja Andrese esimene laps- poeg Indrek. Ristiisa Tiit nägi temas tarka poissi. XXV Eesperes kasvab 7 last, kõige rohkem vajab abi väike Indrek. Ta ei ole millegagi rahul, ainult karjub ja nutab. Teistel lastel on koplis oma väike Vargamäe, kus on kõik olemas nagu päris Vargamäel. Vanemad tüdrukud peavad Indrekut hoidma. Talus jagub tööd kõvasti. Vahel harva käib Andres kõrtsis. Ühel korral vaatasid nad Pearuga kummal rohkem raha taskus on. Andres jäi peale, kuna oli enne Tiidul käskinud raha koguda. Hiljem tuli kõrtsi Kassiaru Jaska, kes koos Oru Pearuga taha saksituppa kadus
Kõik kommentaarid