50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bh0pzzz
Õppematerjali autor
SEAKASVATUS KÄSITLETUD TEEMAD 1. Sealiha tootmine Eestis, Euroopa Liidus ja maailmas. Kõige suurem sigade pidaja on Hiinas. 500 miljonit. Ameerika Ühendriikides on 63 miljonit. Kõige suurem sealiha tootja EL on Saksamaa, ka Hispaania ja Prantsusmaa. 80ndate alguses 1,1 miljonit siga. Praegu sigade arv 360ne tuhande kanti. Sealiha tootmine on Eestis toimunud tõusude ja mõõnadega, kuigi viimase 7 aasta üldine suund on olnud kahanemisele. Sealiha tootmise maht 1997. aastal oli madalaim - 29,5 tuhat tonni. Aastaks 2002 nähakse ette sealiha tootmise mahu jõudmist 39,5 tuhande tonnini ehk kasvu 35%, s.t. jõudmist jälle 90-ndate aastate alguse tasemele. Kogu maailmas aga valitseb sealiha ülepakkumine, mistõttu sealiha hind on langenud 25 aasta madalaimale tasemele. 2. Sigalaste sugukond, sigade perekond nende iseloomustus. Sigade kodustamine. SUGUKOND (SIGALASED, PEKAARILISED E NABASEAD, JÕEHOBUSED) Siga
1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea-liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes ja perefarmides sigade arv ületas miljoni 1990. a.
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore seakasvatuse osa 1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea- liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, ka
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju avastusi bioloogias. XVII sajandi
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid