Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi....
nägi baktereid · Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Epiteelkude Lihaskude Sidekude Närvikude Ehitus Tihedalt üksteise Piklikud, hulktuumsed, Rakud paiknevad Neuronid varustatud kõrval, rakuvaheaine vöötlihaskude, hajusalt, erinevad pikkade peaegu puudub. silelihaskude, sidekoed erineva jätketega(aksonid ja Naha pindmine osa südamelihaskude. Koos ehitusega, nt. dendriidid), ja katab sidekoega moodustavad luukude, moodustavad kesk- siseorganeid lihased rasvkude, veri piirdenärvisüsteemi Talitu Kaitseb teisi kudesid Närviimpulsi toimel Ühendab elundite Iseloomustab
kultuuriliste märgisüsteemide abil (kirjutamine, seadused jne) · Basaalmembraan- toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega · Kollageen- moodustab sidekoe põhimassi · Sidekude: kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude (kõõlused), kõhrkude, luukude, veri · Lihaskude- koosneb müofibrillidest (mis koosnevad aktiinist ja müosiinist), moodustab inimese kehamassist umbes 40-50%. Jaguneb: silelihaskude (ühetuumalised, aeglased kokkutõmbed, ei allu tahtele. Elundid), vöötlihaskude (jaguneb skeletilihasteks ja südamelihasteks) · Närvikude- koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Neuronid koosnevad dendriitidest ja neuriitidest e. aksonitest. Neuroneid ümbritsevad gliiarakud. · Sünaps- ühe neuroni neuriit puutuk kokku järgmise neuroni dendriidiga · Keemiline ülekanne- mediaatorite e. virgatsainete toimel
liikuda, jaguneb : Vöötlihaskude ( moodustab skeletilihased, koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, põhiline osa lihastest, tõmbuvad kiiresti kokku ja lahku, rakkudes palju tuumi, alluvad tahtele) Südamelihaskude (nagu vöötlihaskude, ainult et rakud on omavahel ühendatud, esineb südames, ei allu tahtele) Silelihaskude (paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, rakud ühe tuumaga, ei allu tahtele) 1C Elundkonnad · Tugi-liikumiselundkond moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab, kaitseb ja võimaldab liikuda · Seedeelundkond lõhustab toidu väiksemateks koostisosadeks, need imenduvad ja jääkained eemalduvad
Närvid inimese organismis koosnevad sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest ja jagunevad: • sensoorsed ehk aferentsed ehk tundenärvid; • motoorsed ehk eferentsed ehk liigutaja närvid; • seganärvid. 4. Iseloomusta silelihaskudet inimese organismis. • esineb nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes, kus ta kindlustab siseorganite motoorika ja veresoonte toonuse; • silelihased töötavad inimese tahtest olenemata; • silelihaskude koosneb käävjatest tihedalt üksteise kõrval asetsevatest rakkudest, mille üks tuum asub raku keskel • kontraktiilsed müofibrillid ehk lihaskiud silelihaskoes asetsevad raku teljega paralleelselt; • silelihaste kontraktsioon ehk kokkutõmbumine ja lõõgastumine on aeglane - iseloomulik pikk ja kestev tooniline kontraktsioon; • iseloomulikuks on plastilisus - silelihaste pikkus kokkutõmbunult ja lõõgastunult võib
Lihaste süsteem Eristatakse silelihaskude, südamelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihased kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja ...
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvahe...
Võimelised õppima Aeglane areng Kasutavad viipekeelt Suur aju Loogiline seostamine Kooselu Mõistete omandamine Tehnoloogilised oskused KOED: Inimese ja loomade organism koosneb samadest koetüüpidest ja nende alaliikidest: · Sidekude (veri, rasvkude, luukude, kõhrkude) · Epiteelkude (ripsepiteel, näärmeepiteel) · Lihaskude (vöötlihaskude, silelihaskude, südamelihaskude) · Närvikude Molekul->rakk->kude->organ->organsüsteem EPITEELKUDE: Rakud on tihedalt üksteise kõrval, katte- ja kaitsesüsteem, uueneb kiiresti, rakuvaheainet on vähe. Esinevad epiteelrakud, närvilõpmed, vahel ka limanäärmed. Katab elundite pindu. Võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel (kreemitamine). Eritab nõresid. Osaleb haavade paranemisel. SIDEKUDE: Ehituslikud iseärasused: esineb palju rakuvaheainet. Rakke on vähe.
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamatsi ümbritseb neid palju rakuvaheainet. (luukude, rasvkude, veri). Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega, neist on moodustunud pea ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Omane on erutuvus ja erutuvuse juhtimine. Ülesandeks on organismi ühtseks tervikuks sidumine
Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Vastus: Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas mis sooritab soovitud liigutuse ja antagonist lihas mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8.Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Vastus: Musculus rectus abdominis.
Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Vastus: Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas mis sooritab soovitud liigutuse ja antagonist lihas mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8.Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Vastus: Musculus rectus abdominis.
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rak...
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2. Joonisel 1 luukude mustad täpid on veresooned.
- Akson (neuriit) - kannab impulsi rakukehast eemale - Dendriidid - juhivad impulsi rakukeha suunas Sünaps- närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvirakule või lihasele või näärmele Närvirakud ei oma taastumisvõimet LIHASKUDE Moodustab täiskasvanud inimese massist ~40-50% Lihaskoele on iseloomulik kokkutõmbevõime (põhifunkts. kokkutõmme) Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, põhiosa moodustavad lihasrakud Kolmetüüpi: Skeleti- e vöötlihaskude Silelihaskude (siseelundites) Südamelihaskude (pm ainult südames) Skeletilihaskude Moodsutab liigutusi tagavad lihased Lihaskiud ehk lihasrakud on paigutunud lihase pikisuunas Lihastegevust tagavateks valkudesks on aktiin ja müosiin, mille korrapärane paigutus tekitab ristvöödilisuse Lihastööks on vajalik närviimpulsside olemasolu; allub tahtele *nii pikk kui on (skeleti)lihas on ka (skeletilihas)rakk * kõige kiirem lihas Silelihaskude
tõmbuma. Tänu müofibrilli siseehitusele näeme vöötlihaskude mikroskoobis vöödilisena. Müofibrillid koosnevad müosiinist (paksem) ja aktiinist. See protsess vajab energiat, mida saadakse aeroobsel või anaeroobsel (kui hapnikku enam ei jätku) viisil. Vöötlihased alluvad meie tahtele. o Silelihasrakud on väikesed ja kitsad. Silelihased ei allu meie tahtele, ning neis on vaid üks tuum. Silelihaskude tõmbub aeglasemalt kokku kui vöötlihaskude. Silelihaskude leidub siseelundite, näit.mao,soolte ja veresoonte seintes. o Südamelihase töö ei allu meie tahtele. Selle rakud on harunenud ja ristvöödilised ning omavahel ühendatud võrgustikuks. 5 Kakspealihaste ülesandeks on käe painutamine. Painutajalihased ja sirutajalihased toimivad vastandlikult, närvisüsteem juhib neid nii, et nad ei tõmbu samaaegselt kokku. Sidekude seob
tõmbuma. Tänu müofibrilli siseehitusele näeme vöötlihaskude mikroskoobis vöödilisena. Müofibrillid koosnevad müosiinist (paksem) ja aktiinist. See protsess vajab energiat, mida saadakse aeroobsel või anaeroobsel (kui hapnikku enam ei jätku) viisil. Vöötlihased alluvad meie tahtele. o Silelihasrakud on väikesed ja kitsad. Silelihased ei allu meie tahtele, ning neis on vaid üks tuum. Silelihaskude tõmbub aeglasemalt kokku kui vöötlihaskude. Silelihaskude leidub siseelundite, näit.mao,soolte ja veresoonte seintes. o Südamelihase töö ei allu meie tahtele. Selle rakud on harunenud ja ristvöödilised ning omavahel ühendatud võrgustikuks. 5 Kakspealihaste ülesandeks on käe painutamine. Painutajalihased ja sirutajalihased toimivad vastandlikult, närvisüsteem juhib neid nii, et nad ei tõmbu samaaegselt kokku
1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil l...
oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud. Lihaskude – teostavad organismi liigutuslikke protsesse, esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihaskiududest. Silelihaskude – värvuselt hall, esineb siseorganites ( seede-, kuse- ja suguorganite, veresoontejt. seinas) Südamelihaskude – tumepunase värvusega, talitluse osas tahteliselt mittemõjustatav Vöötlihaskude – punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed – lihaseid. Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel
Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epitee...
Lootelehed: Ektoderm (epidermis, hamba email, aju, seljaaju jne) Endoderm (siseorganite kattekoed, tüümus, kilpnääre) Mesoderm (näärmed, vereringe, gonaadid jne) Kudede klassifikatsioon: 1. epiteelkoed: katteepiteel, näärmeepiteel, neuroepiteel 2. Sidekoed A. Troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri & lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude B. Tugifunktsiooniga koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Lihas e. kontraktiilsed koed - silelihaskude, vöötlihaskude, südemelihaskude 4. Närvikoed - Närvikoed kitsamas mõttes (neuronid), neurogliia Epiteel ehk kattekoed Pinnaepiteel ja näärme epiteel: Eristatakse 1. ühekihiline lameepiteel 2. mitmekihiline lameepiteel 3. silinderepiteel 4. Siirdeepiteel Epiteelkude piiritleb organeid, rakud on üksteise lähedal · Epiteelkude areneb kolmest idulehest: (ekto-, endo-, mesodermist) · Epiteelrakud on üksteisega tihedalt seotud,
Erutuvate kudede füsioloogia uurib välis- ja sisekeskkonna mõjutuste ja bioloogiliste reaktsioonide vahelisi üldiseid seaduspärasusi. Ärrituvus on kõikidele elusatele organismidele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega (omane nii taimedele, kui ka loomadele). Ärritajad on välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone, jaotatakse energeetilise olemuse alusel ( füüsikalised temp valgus heli elekter, keemilised hormoonid ravimid mürgid ja füüsikalis-keemilised osmootse rõhu muutused, pH, elektrolüütide kooseisu muutused ) ja füsioloogilise toime alusel (adekvaatsed on ärritajad mille vastuvõtuks kude on evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud omades suurt tundlikkust ja mitte-adekvaatsed ei ole spets kohanenud ja ei ole tundlikkust nt elekter,temp). Ärritus on ärritaja toime eluskoele, jaguneb: alaläviärritus reaktsioo...
sidekoest kaitstud südamelihases. Klapid avanevad ja sulguvad vastavalt rõhu muutustele, mida põhjustavad südamelihaste kokkutõmbed ja lõdvenemised. Enamik südame-probleeme on seotud pärgarteri ringluse puudustega, tingitud vereklompidest või arteriosklerootilistest ladestustest. Räni juuresolek, mis on sidekoe koostisosa, kindlustab kõige paremini südame välispindade terviklikkuse säilimise. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude, südamelihaskude ja silelihaskude. Vaatleme nt vöötlihaskude, mis on peamiselt kinnitunud luude külge, kuid on seotud ka naha ja sügavate sidekirmete külge. See lihaskude on ümbritsetud ja kaitstud sidekirmega, mis on suur kiulise sidekoe kaitsekiht. See sidekirme, kutsutud sügavaks, hoiab lihased koos ja lahutab need funktsionaalseteks rühmadeks. See võimaldab lihastel vabalt liikuda, kaasab nendesse närvid ja veresooned ja ennekõike täidab see lihastevahelise ruumi.
*Skeletilihaste kontraktsiooni vallandab motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotentsiaali jõudmine neuromuskulaarse sünapsini. 52.Millised alljärgnevatest on vöötlihaskiu kokkutõmbevalgud? *Aktiin *Müosiin 53.Milliseid lihaseid moodustab milline lihaskude? a) Skeletilihased → Vöötlihaskude, b) Süda, ülemine ja alumine õõnesveen ning kopsuveenid → Südamelihaskude, c) Vere- ja lümfisoonte seinad → Silelihaskude, d) Õõneselundite seinad → Silelihaskude, e) Keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased → Vöötlihaskude 54.Kuidas nimetatakse gliiarakke, mis toimivad vere-aju barjäärina ning kontrollivad ainevahetussaaduste liikumist neuronitesse ja neist välja? Astrotsüüdid 55.Millisest lootelehest on välja arenenud järgmised koed? a) Hingamiselundkonna epiteel → Endoderm, b) Lihased peale kolju lihaste → Mesoderm, c)
Bioloogia eksam 1. Prokarüoodid ja eukarüoodid (kuidas vahet teha, osata tuua näiteid) • Eeltuumsed ehk prokarüoodid – puudub tuum, pärilikkusaine asub tsütoplasmas, vähem rakuorganelle – bakterid • Päristuumsed ehk eukarüoodid – on rakutuum, rohkem rakuorganelle – taimed, loomad, protistid 2. Ainete transport rakus a) Ainete passiivne ja aktiivne transport rakus • Passiivne – ei vaja täiendavat energiat • Aktiivne – vajab lisaenergiat b) Osmoos ja difusioon. Nende tähtsus organismis (passiivne transport) • Osmoos – vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel – madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. • Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport) ...
Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga. 7.Võrdle omavahel lihaskudede hulka kuuluvaid vööt-,sile- ja südamelihaskudet! Tunnus vöötlihaskude südamelihaskude Silelihaskude 1. Millised on 1. lihaskiududest, 1. rakud on 1. koosneb rakud? mis kujutavad väiksemad, ühetuumsalistest 2. asukoht kehas endast pikki harunenud ning käävjatest rakkudest. 3. Kokkutõmbe paljutuumseid ühenduvad omavahel 2. siseelundites iseloom rakke. võrgustikuks. 3. aeglasem ja 4. Kokkutõmbe 2. skeleti lihastes 2
3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe lligid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Veri(veresoontes), Lümf(lümfisõlmedes), Retikulaarne sidekude(luuüdis), Rasvkude(nahaaluskoes) Kohev sidekude( ümbritseb veresooni ja närve), Tihe sidekude(kõõlused, sidemed) Kõhrkude (kõrvalestad). Luukude (kogu skelett). Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas), Vöötlihaskude (keelelihased), Südamelihaskude(südames) närvikude(igalpool kus on närvid:D) 4.Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad:
toitefunktsiooniga sidekoed (veri, Neurogliiarakud täidavad närvikoes lümf, rasvkude, kohev sidekude, tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis. (info õpikust) EPITEELKUDE LIHASKUDE: Katteepiteelkude-nahk Silelihaskude nahas, Näärmeepiteel-kehanäärmed veresoonte ja siseelundite Sensoorne epiteel ehk tundeepiteel seintes (haistmisepiteel nina limaskestal) Vöötlihaskude: skeletilihased, keelelihased Südamelihaskude: südames SIDEKUDE: NÄRVIKUDE (närvikoes). 1. Tihe sidekude - kõõlused, sidemed 2
Liikumisvaegus põhjustab osteoporoosi teket. Liikumisvaegusele on tüüpiline negatiivne kaltsiumibilanss, see tähendab, et uriiniga eritub palju kaltsiumi. Kuigi juba lühiajalisel voodireziimil võib tekkida negatiivne kaltsiumibilanss, on kolme kuni kuue nädala pärast see 4- 5 korda suurenenud. Luukoe vähenemise põhjuseks on luukoe resorptsiooni intensiivistumine ligikaudu 30% ja luukoe moodustumise langus ligikaudu 70%. 46) Lihaskoe alaliigid, nende võrdlus Silelihaskude ja vöötlihaskude. Vöötlihaskude omakorda jaguneb skeletilihas- ja südamelihaskoeks. 47) Müotsüütide erinevus skeletilihaskiust - · Müotsüütides on eriti palju mitokondreid, moodustades 35- 45% raku mahust. · Müofibrillid ei moodusta siin silindrilist struktuuri ,vaid võrgustiku. · Mitokondritevahelises sarkoplasmas sisaldub palju glükogeeni. · Nii mitokondrid, glükogeen, rasvatilgad kui ka Golgi kompleks paiknevad aga müotsüütides rakutuuma poolustel
Anatoomia - Koed, organid, organsüsteemid, skelett, liigesed 1. Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elemen...
1. Närvikude – rakud neuronid on pikkade jätketega. Ühendab o Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, juhib raku neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks, juhib elutegevust erutust. Sellest on moodustunud pea- ja seljaaju NB! Mõnes rakus võib olla ka mitutuuma (olenevalt raku aktiivsusest) – 2. Lihaskude – vöötlihaskude, silelihaskude (siseelundite kingloom ja vöötlihasrakk koostises) ja südamelihaskude. Pikliku kujuga, võib mõõtmetelt muutuda, närviimpulsi toimel 3. Rakumembraan 3. Sidekude – asuvad hajusalt, palju rakuvaheainet. Luukude, Ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle rasvkude ja veri. Ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed Eraldab raku sisekeskonda väliskeskkonnast, kaitseb teda kahjulike
Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga. 7.Võrdle omavahel lihaskudede hulka kuuluvaid vööt-,sile- ja südamelihaskudet! Tunnus vöötlihaskude südamelihaskude Silelihaskude 1. Millised on 1. lihaskiududest, 1. rakud on 1. koosneb rakud? mis kujutavad endast väiksemad, ühetuumsalistest 2. asukoht kehas pikki paljutuumseid harunenud ning käävjatest rakkudest. 3. Kokkutõmbe rakke. ühenduvad omavahel 2. siseelundites iseloom 2. skeleti lihastes võrgustikuks. 3. aeglasem ja 4. Kokkutõmbe 3. Tugev ja 2
Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pealmise osa, ümbritseb siseorganeid ning kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 2. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse vöötlihaskudet (skeletilihastes), silelihaskude (siseelundite ehituses) ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning lihased tõmbuvad kokku. 3. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt ja neid ümbritseb palju rakuvaheainet, näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täitab kaitseülesannet. 4
mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hapniku kandja), glükoosi jne. Lihaskoe liigid: 1. Silelihaskude: rakkude pikkus kuni 0,2 mm; iga raku keskel üks tuum; müofibrillid moodustavad võrgustiku. Silelihaskude esineb siseelundites (seede-, hingamis-, kuseelundid, veresooned jne.) ning ei allu otseselt meie tahtele. 2. Südamelihaskude: lihaskiud on pikad (liitrakud!), moodustavad võrgustiku; tuumad paiknevad keskel; nähtav vöödilisus - müofibrillid paiknevad kõrvuti. Südamelihaskude esineb südames ja ei allu meie tahtele. 3
Vöötlihaskiud on üsna jämedad, suhteliselt pikad (-15cm) silinderjad vöödilised kiud. Vöötlihaskude allub inimese tahtelisele kontrollile: tänu sellele saabki inimene liikuda. Vöötlihaskiududest on ehitatud juba eelpool mainitud skeletilihased, silmamuna, keele, kõri, neelu ning söögitoru ülaosa lihased. Nad kontraheeruvad kiiresti, kuid lõtvuvad ja väsivad samuti kiiresti Silelihaskude: Silelihasrakud on oma ehituselt pikad ja käävjad elastsed moodustised. Reeglina moodustab silelihaskude erilisi lihaskihte, eriti torujate ja õõneselundite seintes. Näiteks veresoonte, seedekanali, hingamiselundite, suguelundite ja kuseteede lihaskihid. Mitte kunagi ei kinnitu silelihased luudele. Silelihaseid ei saa inimene kontrollida ega oma tahtele allutada. Silelihase kokkutõmme algab ja lõpeb palju aeglasemalt kui vöötlihasel. Nad suudavad tunduvalt pikemaaegselt olla kokkutõmbunud ja nad ei väsi nii kiiresti kui vöötlihased. Südamelihaskude:
Paiknevad sidekoes üksikult või rühmadena. Energiarikkad. Tiheda sidekoe rakud, kõhre- ja luurakud – haralised, täidavad luuõõsi 26. Lihasrakk ja lihaskude-Lihasrakud (koed) on võimelised kontraheeruma bioelektriliste impulsside toimel. Lihaskiud on kaetud sidekoelise ümbrisega endomüüseumiga. Lihaskiud koosnevad müofibrillidest. Müofibrill koosneb filamentidest:Aktiin, Müosiin, Titiin..1. Vöötlihased: suured lihased. Alluvad tahtele, rakutuumi sadu 2. Silelihaskude: esineb veresoonte seintes, ka siseelundites (sooled, hingamisteed). Kontraktsioonid ei allu tahtele. Rakutuumi on üks. 3. Südamelihas: 3 kihti erineva suunaga, efektiivsem kokkutõmme. Ei allu tahtele. 27. Närvirakud ja närvikude- koosneb:a) neuronitest (närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest koos jätketega) b) gliia rakkudest (neuroneid abistavad neurogliia rakud) Neuron: on närvisüsteemi morfoloogiline ja
• Rakud tihedalt kõrvuti • Pinnaepiteel • Katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda • Veresoonte ja seedekanali sisepindadel, nahal, limaskestadel • Näärmeepiteel • Välis- ja sisenõrenäärmetes • Eritab organismile vajalikke nõresid 2.Närvikude • Koosneb närvirakkudest ja neurogliiarakkudest • Info vahendamine rakkude vahel • Rakutalitluse reguleerimine 3.Lihaskude • Kokkutõmbumisvõimelised • Võimaldavad liigutusi sooritada • Kolme tüüpi: • Silelihaskude • Vöötlihaskude • Südamelihaskude 4.Sidekude • Seob organismi tervikuks • Moodustab kudesid toetava süsteemi • Rohkelt rakuvaheainet 19)Närvisüsteemi jaotus ja ülesanded Kesknärvisüsteem-peaaju ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust Piirdenärvisüsteem-moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Autonoomne Motoorne Sensoorne
Diureesi vähendavad hormoonid on aldosteroon (neerupealise koores) ja antidiureetiline hormoon (hüpotaalamus) Vastuvooluprintsiip tähendab, uriini kontsentreerivat mehhanismi, kus vee imendumine proksimaalses väänilises torukeses soodustab NA+ imendumist distaalses väänilises torukeses. Podotsüüt asub päsmakese arterioolide peal ja tema ülesandeks on osaleda esmasuriini filtratsioonis. Kusepõie seina moodustavad (nimeta kihid): 1) Limaskest. Transitoorne ehk siirdeepiteel 2) Silelihaskude 3) Adventitsiaalkiht 4) Osaliselt kõhukelme Kusepõie mahtuvus on 500-700 ml. Isotoonilise lahuse osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Neeru läbilõikel on näha esmasuriini tekke struktuurid päsmake Reniin toodetakse neeru jukstaglomerulaarrakkudes (nimeta elund ja rakud) ja tema toimel diurees suureneb. Kusepõiest uriini sattumist kusejuhasse takistavad (nimeta) kaks kusejuhaklapikut. Nimeta mehe kusiti osad eesnääre, membraanosa, spongiosa
1. Koe mõiste. Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb sisee...
51. Närvilõpmed on a) dendriidi harud ; b) neuriidi harud -ÕIGE 52. Erutus antakse närvirakult lihasrakule üle a) dendriitide kaudu ÕIGE; b) neuriidi harude kaudu . 53. Nimeta 4 erinevust südamelihaskoe ja vöötlihaskoe vahel: 1 * südamelihaskude pikad hargnevad kiud, vöötlihaskude pikad harunemata 2 Vöötlihaskiud on hulktuumne,südamel aga 1 või 2 tuumaline 3 vöötlihaskude allub tahtele,süda aga mitte 4 vöötlihaskude asub skelettis lihastes,südamelihas aga südame seinas 54. Silelihaskude a) allub tahtele ; b) ei allu tahtele -ÕIGE c) koosneb pikkadest hulktuumsetest lihaskiududest ; d) koosneb väikestest, kitsastest, käävjatest, ühe tuumaga rakkudest -ÕIGE ; 55. Loomariik jaguneb kaheks alamriigiks: 1 SUBREGNUM: PARAZOA Kõrvalhulkraksed 2 SUBREGNUM: HISTOZOA Pärishulkraksed 56.Käsnad on paigutatud kõigist teistest loomadest eraldi Kõrvalhulkraksete alamriiki, sest Rakud ON
51. Närvilõpmed on a) dendriidi harud ; b) neuriidi harud -ÕIGE 52. Erutus antakse närvirakult lihasrakule üle a) dendriitide kaudu ÕIGE; b) neuriidi harude kaudu . 53. Nimeta 4 erinevust südamelihaskoe ja vöötlihaskoe vahel: 1 * südamelihaskude pikad hargnevad kiud, vöötlihaskude pikad harunemata 2 Vöötlihaskiud on hulktuumne,südamel aga 1 või 2 tuumaline 3 vöötlihaskude allub tahtele,süda aga mitte 4 vöötlihaskude asub skelettis lihastes,südamelihas aga südame seinas 54. Silelihaskude a) allub tahtele ; b) ei allu tahtele -ÕIGE c) koosneb pikkadest hulktuumsetest lihaskiududest ; d) koosneb väikestest, kitsastest, käävjatest, ühe tuumaga rakkudest -ÕIGE ; 55. Loomariik jaguneb kaheks alamriigiks: 1 SUBREGNUM: PARAZOA Kõrvalhulkraksed 2 SUBREGNUM: HISTOZOA Pärishulkraksed 56.Käsnad on paigutatud kõigist teistest loomadest eraldi Kõrvalhulkraksete alamriiki, sest Rakud ON
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb...
ja istmikuluule tunica albuginea moodustab mittetäieliku (kammitaolise) korgaskehade-vaheseina – septum penis Erektsioonimehhanism - korgaskehade tsentraalsetesse kavernidesse (korgastesse, urgetesse) avanevad arter profunda penis’e väänilised harud – tiguarterid – arteria helicinae – tavalises olukorras on suletud - erektsiooni puhul tiguarterite ja kavernide seinte silelihaskude lõtvub, tiguarterid avanevad ja veri täidab suure rõhu all kavernid - korgaskehad suurenevad ja komprimeerivad neist väljaspool paiknevaid veene, mille harud koguvad verd perifeersetest (väiksematest) kavernidest - samaaegselt kavernide täitumisega tekib äravoolutakistus veenides - endise olukorra taastab (tiguarterite, kavernide seinte) silelihaskoe toonuse tõus ja korgaskehade (kavernide seinte, tunica albuginea)
7 Epiteelkude Ehitus rakud tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja katab siseorganeid. Talitlus kaitseb teisi kudesid keskkonna mõjutuste eest. Limaskesta epiteelkude eritab lima. Lihaskude Ehitus Rakud pikliku kujuga, hulktuumsed, sisaldavad valgulisi müofibrille(võimaldavad raku kuju ja mõõtmete muutusi). a) vöötlihaskude skeletilihaste koostises b) silelihaskude siseelundite koostises (nt. soolestikus) c) südamelihaskude Lihaskude ja sidekude moodustab lihased. Talitlus Närviimpulsi mõjul tõmbuvad lihased kokku ja tekitavad sellega loomorganismidele iseloomulikke liigutusi Sidekude Ehitus Rakud paiknevad hajusalt, palju rakuvaheainet. nt. luukude, rasvkude, veri. Talitlus Ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ning täidab ka kaitseülesannet
Jaguneb kaheks pinna- ja näärmeepiteel Pinnaepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Seda koetüüpi leidub naha pindmises kihis, veresoonte ja seedekanali sisepindadel ning limaskestadel. Veresoonte sisepinna epiteeli nim endoteeliks. Näärmeepiteel on välis- ja sisenõrenäärmetes ning selle ülesanne on eristada mitmesuguseid organismile vajalikke nõresid, nt lima rasu, higi ja hormoone. 2. Lihaskoed Silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 3. Sidekide 4. Närvikude Rakud saadavad signaale lähedale ja kaugele Parakriine signaliseerimine*- signaalained mõjutavad lähemaid rakke Endokriine signaliseerime- signaalilained mõjutavad vereringe vahendusel kaugemaid rakke. Hormoonid*- sisenõrenäärmetest verre erituvad signaalained, mis mõjutavad vaid kindla sihtmärkrakke. 3.2Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganisms Epiteelkoe lligid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Veri(veresoontes), Lümf(lümfisõlmedes), Retikulaarne sidekude(luuüdis), Rasvkude(nahaaluskoes) Kohev sidekude( ümbritseb veresooni ja närve), Tihe sidekude(kõõlused, sidemed) Kõhrkude (kõrvalestad). Luukude (kogu skelett). Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas), Vöötlihaskude (keelelihased), Südamelihaskude(südames) närvikude(peaaju, seljaaju) 4. Näärmed on epiteliaalse päritoluga ja on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Eksokriinsed näärmed- varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale. Endokriinsed näärmed- toodavad hormoone (saadavad sekreedi) sisekeskkonda ja verre. 5. Elund- kehaosa, millel on kindel kuju, asend ja funktsioon (süda, magu)
3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe liigid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorne epiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Tihe sidekude (kõõlused, sidemed), Kõhrkude (kõrvalestad), Luukude (kogu skelett), Retikulaarne sidekude (luuüdis, lümfisõlm), Veri (veresoontes), Lümf (lümfisõlmedes), Rasvkude (nahaaluskoes), Kohev sidekude (ümbritseb veresooni ja närve), Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas, veresoonte ja siseelundite seintes), Vöötlihaskude (e skeletilihasküde) skeletilihased, keelelihased), Südamelihaskude(südames), närvikude (närvikoes). 4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Eksokriinnäärmed on varustatud juhaga, mis suunavad nõre limaskestale, ehk väliskeskkonda (nääre moodustub epiteelkoe näol nt kõrv, higinääre). Endokriinnäärmed suunavad nõre vereringesse, ehk sisekeskkonda, puudub viimajuha. 5
Alumise korruse: Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6. Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Kuklaluu os occipitale (1) Kiilluu os sphenoidale (1) Oimuluu os temporale (2) Otsmikuluu os frontale (1) Kiiruluu os parietale (2) Sõelluu os ethmoidale (1) 7. Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas, mis sooritab soovitud liigutuse Antagonist lihas, mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8. Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks?
- limaskestaalune kude on paks ja kohev 2. Lihaskest: - välimine pikilihaskiht e longitudinaalne lihaskiht (tugevam), seesmine ringlihaskiht e tsirkulaarne kiht - nende vahel on elastsete kiudude kiht, mis võimaldab lihaskihtide isoleeritud kokkutõmbumist ● Lihaskesta iseärasus: EKSAMIL! - ülemine ⅓ VÖÖTLIHAKUDE - keskmine ⅓ VÖÖTLIHASKUDE + SILELIHASKUDE - alumine ⅓ SILELIHASKUDE 3. Väliskest (sidekest): - katab enamiku söögitorust - kuna on kohev, võimaldab söögitorul laieneda ja kuju muuta (neelamisel, lülisamba sirutamisel-painutamisel) - seostab söögitoru naaberelunditega, söögitoru kõhuosa katab kõhukelme PERITONEUM 8 KÕHUÕÕS CAVUM ABDOMINIS ● keha suurim õõs
1. Kehaosad ja regioonid: Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea — ajuosa ja näoosa. Kael — ühendab pead kerega. Kere — jaotatakse: rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed — põllumajandusloomadel keha kandjad ja maad kaudu edasviijad, nimetatakse jalgadeks. Võivad olla ka tiivad, loivad Eesjäsemepiirkonnad: Kere küljes olev osa, kerest väljaulatuv osa Tagajäsemepiirkonnad: sama 2. Topograafilised mõisted: Kehaosade ja organite paigutuse ning suuna kirjeldamisel lähtutakse looma normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sümmeetrilisi külgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kõneldakse dorsaalsest (selgmisest, maapinnast eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
