ELEVANDILUU SÕJAD- VIIMANE VÕIMALUS ZAKOUMA Referaat Juhendaja: Monika Meier Õpilane: Liis Uus Leisi 2010 1 Sel ajal kui salakütid tapavad viimaseid Kesk-Aafrika ellujäänud elevante nende kihvade pärast, annab pelgupaik Chadis sellele ohustatud liigile relvastatud kaitset ja võimalust võidelda. Loodusvaatleja J.Michael Fay ja fotograaf Michael Nichols raporteerivad otse sündmuspaikadest. Surnud, suur isane elevant lamab küljeli. Värske surma, kopituse ja uriini lehk hõljuvad üle laiba. See on vaatepilt, mida J.Fay on Kesk-Aafrikas näinud sadu kordi. Kui ta ulatas oma käe üle elevandi keha, londist sabani, voolasid pisarad tema põskedelt alla. Elevandi nahk oli kortsudest ruuduline. Londi põhi oli paks nagu inimese torso. Sügavad lõhed jooksid nagu jõed tema jala kandadest läbi. ...
sünaps neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. aferentne närvikiud - juhivad erutuse KNS suunas eferentne närvikiud - juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse sünaptiline summatsioon närvirakku saabub mitu eritussignaali- signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi (nt ühel ajal ärritatakse paljusid naha retseptoreid, mille tulemusena vallandub närviimpulss valuaistinguga). postsünaptiline pidurdus erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist- signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta (nt valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi). lühimälu sensoorne- hetkemälu, info meeleelundited; primaarne- sensoorne mälu ümbersõnastamine, sõnad ja sümbolid.
Apoptoosi käigus laguneb rakk väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, kusjuures tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi. Nekroos on raku surm, mis ei allu tema enda kontrollile. Selle käigus kaob raku membraani terviklikkus ning tema tsütoplasma komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, mis võib kahjustada teisi rakke ja põhjustada põletikku. Hiirtel tekivad nt varbad apoptoosi käigus, apoptoosi teel tekivad varbavahed. Staadiumid: antakse signaal see jõuab mitokondrini tsütokroomC tuleb periplasmast välja, sest kaotab heemi (ilma tsütokroomC-ta jäävad elektronid seisma, tekivad radikaalid) läbib rida kaspaase (mis on apoptoosi algatajateks ja läbiviijateks) DNA fragmenteerumine, tekivad väikesed membraaniga ümbritsetud vesiikulid. Et rakke värvida, peab nende membraan olema kahjustatud, siis PI, DAPI pääsevad sisse. Rakud mis värvuvad on järelikult kahjustunud või surnud (surnud või hilises apoptoosis).
juhtplokk ratta pöörlemissageduse. Halli andur Joonis 7. Halli andur Pöörlemissagedusanduritena on kastutusel ka selliseid Halli andureid millel on sirmi asemel kasutusel samasugune hammastega impulssratas nagu indutsioonandurilgi. Võrreldes induktsioonanduritega on Halli anduritel järgmised eelised: - signaali ampiltuud ei sõltu pöörlemissagedusest, mistõttu teda saab kasutada ka väga aeglaste liikumiste mõõtmiseks.(võimalik mõõta ka multimeetriga). - signaal püsib muutumatuna ka küllalt suure õhuvahe muutuse korral (0,1...1,5mm). Puuduseks võib pidada toitepinge (lisajuhtme) vajadust ja seda, et andur ei kannata polaarsuse vahetamist ega takistuse mõõtmist. Vedrustusest tingitud liikumise tõttu esineb ABS anduritel sagedasti juhtmete rikkeid. Magnettakistuslik andur Joonis 8. Magnettakistuslik andur Magnettakistuslikud ehk MRE andurid (Magneto Resistive Elemnts) meenutavad
Kursuse „YKA0060 Instrumentaalanalüüs“ kordamisküsimused (I osa) 1. Analüütilise keemia definitsioon Analüütiline keemia - teaduslik distsipliin, mis arendab ja rakendab meetodeid, instrumente ja strateegiaid selleks, et saada infot nii aine koostise, iseloomu kohta ajas ja ruumis kui ka mõõtmise väärtustest. (Mis? Mis struktuuriga? Kui palju?) 2. Elektromagnetilise kiirguse korpuskulaar-laineliseks dualism Elektromagnetilist kiirgust (nt nähtavat valgust) saab vaadelda nii laine kui ka osakesena. 3. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon Interferents - kaks kiirgusvoogu võivad üksteist kustutada või võimendada. Difraktsioon - kiirgus ei levi sirgjooneliselt vaid “paindub nurga taha”. 4. Energiaolekud ja üleminekute tingimus Energiaolekute üleminekutega kaasneb energia neeldumine (ergastus) või emissioon (relaksatsioon). Üleminekud toimuvad ainult siis, kui neelduv või emiteeritav energiahulk vastab täpselt energi...
esindaja peaks kinni pidama ning millele ta saaks toetuda olukorras, kus otsustamine on eetilistest kaalutlustest lähtuvalt keeruline. Seega on inseneride eetikakoodeksi eesmärk ühtsete käitumisstandardite kujundamine ning nõustamine eetiliste dilemmade puhul. Väliseks teguriks võib olla ka avalikkuse teavitamine. Et saavutada klientide usaldust, on vaja näidata, et peetakse kinni teatud reeglitest. Seega võib eetikakoodeksi üks eesmärk olla ka avalikkusele suunatud signaal kehtivatest väärtustest ja standarditest, seega sellest, mida olemasolevad või tulevased kliendid võivad antud elukutse või organisatsiooni esindajatelt oodata. Moodsat terminit kasutades – tegemist on mainekujundusega. Muidugi toob selline koodeks kaasa ka teatava surve klientide poolt, kes tänu suuremale teadlikkusele teavad ka rohkem nõuda. Oluline on meeles pidada, et hoolimata koodeksi avalikust
60. Millised eelised on võrgus töötamisel? Saab nn rühmatööd teha, ise eri kohtades asudes. 61. Millised puudused on võrgus töötamisel? Võrgus võib tekkida ebastabiilsusi ja kui võrk nakatub viirusega, võib paksu jama tulla. 62. Mis on modem? Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 63. Mis on faks? Faks on seadeldis, mis saadab elektroonselt edasi dokumente ja võtab vastu paberile prindituna. 64. Mis on andmeedastuskiiruse ühikuks? Bitt ja kb/s, Mb/s. 65. Mis on tavaline modemiühendus? Tavaline modemiühendus on internetiühendus, 56kb/s. 66. Mis on ISDN? ISDN on integreeritud teenustega digitaalvõrk Rahvusvaheline sidestandard
seega liigub positiivse elektroodi poole. Mida suurem on DNA fragment, seda aeglasemalt see liigub geelis. Etiidium bromiid geelis võimaldab DNA värvida silmale nähtavaks (UV valguse all) Southern blot- Edwin Southern Testib, kas sisestatud geen on terve ja ühes tükis, õiges suunas ja koopia arvu. DNA kodeeriva järjestuse alusel disainitakse proo, millega hübridiseeritakse transgeense taime DNA-d filterpaberil. Proovil on küljes radioaktiivne signaal, mis näitab tulemust. Northern blot- testib, kas mRNA on taimes olemas ja et transkriptsioon toimib korrektselt. mRNA eraldatatakse, kantakse filterpaberile. Radioaktiivse sildiga DNA proov seob mRNA külge ja on nähtav. Western blot- testib valgu olemasolu, valgu proovid eraldatakse transgeensetest taimedest ja kantakse membraanile. Prooviks on antikehad, mis tunnevad ära eesmärk valgu. DNA sekveneerimine- võimaldab kindlaks teha konkreetse DNA järjestuse.
........................................................................................................... 12. Milline laev paneb öösel välja pildil kujutatud tuled? 13 .............................................................................................................................. 19. Mida tähendab signaal? ........................................................ ....................................................... ......................................................... 20. Pildil kujutatud laev on............................................................................. 21. Milline laev panev välja pildil kujutatud märgid? .................................................................................................
(suruõhu) olemasolu "1"-ga ja puudumist "0"- ga. 6.5.1 Pneumaatiline "JA" ( "AND") element "JA" funktsiooni realiseeriva pneumaatilise loogikaelemendi struktuur on toodud selel 81, ning tema funktsioneerimist kajastav tõeväärtustabel on esitatud selel 82. Sele 81 Pneumaatilise "JA" elemendi struktuur 74 Sele 82 - "JA" elemendi tõeväärtustabel Kokkuvõtlikult tähendab see seda, et "JA" elemendi väljundis on signaal ainult siis kui signaal on mõlemal tema sisendil. "JA" elemendi kasutamise näide on esitatud selel 83, kus pneumoskeemil esitatud pneumosüsteemis toimub pneumosilindri 1.0 liikumine plusssuunas ainult siis, kui pneumojaotid 1.2 ja 1.4 on rakendunud asendis. Sele 83 - Näide pneumaatilise "JA" elemendi kasutamisest. 6.5.2 Pneumaatiline "VÕI" ("OR") element 75 Pneumaatilise loogikaelemendi "VÕI" struktuur on toodud selel 84,
2. portatiivsed tulekustutusvahendid, mis asuvad vastavalt FIRE AND SAFETY PLAN-ile laeva erinevates paikades - kaasaskantavad tulekustutid, vahuaparaadid, tuletekk, labidad, kirved. 3. fikseeritud tuletõrjumise varustus . piserdussüsteem ja vihmutussüsteem, CO2 süsteem, hüdrandid, voolikud, tule- ja veekindlad uksed. 4. esmaabivarustus 5. kaitseriietus, päästevestid, ohutusvööd ja rakmed, termokotid 6. häireseadeldis, automaatne tulehäire signaal, tulekahjust teavitamise nupud, signaal ja hoiatuskellad, valjuhääldajad 7. hädaolukorra valgustus ja märgid 8. telefonid ja portatiivsed raadiosaatjad 9. päästepaadid ja parved koos varustusega 10. Mere Evakuatsiooni Süsteem 11. pürotehnilised vahendid 12. helikopteri tekk 13. laeva vee- ja tulekindlad sektsioonid -ja päästevarustuse asetus on näidatud FIRE AND SAFETY PLAN.il. VENTILATION PLAN.il. Häired ja häiresignaalid 1. ÜLDHÄIRE 2
(suruõhu) olemasolu "1"-ga ja puudumist "0"- ga. 6.5.1 Pneumaatiline "JA" ( "AND") element "JA" funktsiooni realiseeriva pneumaatilise loogikaelemendi struktuur on toodud selel 81, ning tema funktsioneerimist kajastav tõeväärtustabel on esitatud selel 82. Sele 81 – Pneumaatilise "JA" elemendi struktuur 74 Sele 82 - "JA" elemendi tõeväärtustabel Kokkuvõtlikult tähendab see seda, et "JA" elemendi väljundis on signaal ainult siis kui signaal on mõlemal tema sisendil. "JA" elemendi kasutamise näide on esitatud selel 83, kus pneumoskeemil esitatud pneumosüsteemis toimub pneumosilindri 1.0 liikumine plusssuunas ainult siis, kui pneumojaotid 1.2 ja 1.4 on rakendunud asendis. Sele 83 - Näide pneumaatilise "JA" elemendi kasutamisest. 6.5.2 Pneumaatiline "VÕI" ("OR") element 75 Pneumaatilise loogikaelemendi "VÕI" struktuur on toodud selel 84,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid............................................................
stiimuli poolt. 42. Refleksikaar koosneb: retseptor, aferentne närv, refleksikeskus, eferentne närv. Lihasfüsioloogia 43. Lihaskoe liigid on: silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude. 44. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on müofibrill. 45. Lihaskontraktsiooni üldine mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1: Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks "lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2: AP toimel avanevad Ca- kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine". Kontraktsioonimehhanism 3: ATP molekul
värskendussagedusele. Mõnikord nimetatakse seda väärtust ekslikult ka ribalaiuseks (brandwidth)- põhjus on selles, et kuvari ribalaius on väga sarnane parameeter. Muuseas, süsteemi koostamisel tulebki jälgida, et adapteri pikslisagedus ja kuvari ribalaius oleksid võimalikult lähedased suurused. Sageli täheldatav värvussügavuse mõju maksimaalsele värskendussagedusele ei tule mitte pikslisageduse ega ribalaiuse puudujäägist (sest selles staadiumis on signaal juba analoogkujul ning värvuste, st nivoode arv pole enam tähtis), vaid pildimälu ebapiisavast kiirusest: värvuste arvu kasvades tuleb värskendussagedust vähendada, et RAMDAC jõuaks mälust andmeid lugeda. Loetakse ju digitaalandmeid, mille bittide arv sõltub värvussügavusest üsna kõvasti. Draiver Kuidas adapterile seletada, mida ta joonistama peab? Selleks on olemas programmijupp nimega draiver. Kui
ülekaaluga inimestel põhiliselt semantilises (ka verbaalses) vormis. Nii ilmneb ka veel kord, kuivõrd tähtis on õppijal uut materjali mitmel tasandil (lisaks verbaalsele kindlasti kujundlikul viisil) vastu võtta. (Ibid:45) See info, mis lühimälu perioodil unustatakse, on igavesti kadunud, mis tähendab, et infot tuleb uuesti vastu võtta ja hakata lühimälus uuesti ,,töötlema". Lühimällu jõudnud infost läheb signaal ka püsimällu, mis samuti hakkab mõjutama protsesse lühimälus. Osa uurijaid peabki inimese lühimälu püsimälu aktiveeritud osaks (R.C. Atkinson, 1980). (Ibid:45) Lühimälu perioodil algab ka assotsiatiivsete seoste loomine, mis õpetajatöös on tunnis erakordse tähtsusega. Just sel perioodil tuleb uus materjal (õpilase abiga) väga mitmekülgselt läbi töötada. Nii luuakse erinevaid seoseid, arvestatakse õpilaste
15. Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (nimeta vähemalt 5 klienditeeninduse mõõdikut) ? Üks kõige lihtsam ja üldisem klintide rahulolu e klienditeeninduse taseme üldise mõõtmise viis on see, kui võrrelda, kliendibaasis, kui paljud nendest klientidest, kes 12 kuud tagasi olid firma kliendid on klientideks jäänud täna. Kui 20% või rohkem klientidest aasta tagasi ei ole enam uusi tellimusi esitanud, on see tõsine signaal, et analüüsida oma klienditeeninduse kvaliteeti. Mõõdikud: tagastused, tarneaeg, arvete täpsus, õigeaegselt kohale toimetatud saadetisi, kliendirahulolu, laodefitsiidi sagedus jaekliendi kauplustes. 16. Mis on klienditeenindus ? Klienditeenindus on logistilise süsteemi tegevuse väljund. Klienditeenindus mõõdab logistilise süsteemi efektiivsust toote ruumilise ja ajalise kasulikkuse loomisel. Klienditeeninduse tase mõjutab logistilisi kogukulusid, ettevõtte turuosa ja kasumit.
Auto hooldamine Metallik värvide puhul omab tähtsust ka pihustamis viis. Kuival udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. Märgade kihtidena pihustades muutub värvi toon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende 2 äärmuse vahepeale. Enne kattevärvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jääkidest ja seejärel pesta silikooni eemaldajaga. Seejärel katta kinni värvimisele mitte kuuluvad detailid. Ühekihilise pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle kõvendit ja vedeldit, saadud töö segu kantakse pinnale 2 katva kihina, mille kogupaksus on 50-70mikronit. Peale teise kihi haihtumis aega kantakse pinnale veel ka 3mas nn. poolik kiht metallik efekti ühtlustamiseks. Selleks pihustatse kiht veidi kaugemalt, liigutades värvi püstolit kiiremini. Kihi paksus 15-20mikronit. Läbipaistev lakk kantakse baas värvile peale haihtumis aeg...
kiirus Teopõhine järjepidavus Pilgupõhine järjepidavus — esimeses plaanis miski, mis osutab Algselt lõigati filmilinti käsitsi: • Lineaarne — mehaaniline montaaž, kõik tuleb teha järjest, parandada pole võimalik • Mittelineaarne — tänapäeval kasutusel, montaažitööd saab hiljem parandada Taustatekst ja tsitaat on kaks eri helikeskkonda: • Kestvus → tähelepanuvõime → 40 sec • Signaal → taust → kaja • Kaja on raske eemaldada, kerge lisada ———————————————————- Visuaalne narratiiv: Narratiiv — suhestumine (luuakse seoste kimp) Narratus — jutustamine Narratiiv on kultuuriline artefakt: • Narratiiv peab olemas olema — me konstrueerime midagi ehk ehitame • Lugu on loodud maailm. Iga lugu on fiktsionaalne • Tekst selle esitus kirjapandud kujul • Loo esituse vaatepunkt
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastiku kujundamine Referaat Juhendaja: dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Referaat ,,Maastiku kujundamine" põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine" (Eesti Põllumajandusülikool. Keskkonnakaitse Instituut. Tartu: 2003). Referaadis käsitletakse maastikukujunduses esinevaid kompositsioone ja rajatisi ja väikevorme, nendega kaasnevaid probleeme ja lahendusi. 3 Kompositsioon maastikukujunduses Ruumi mõistet ei ole võimalik üheselt defineerida. Mõiste ruum jaotatakse kaheks- abstraktseks ja tajutavaks. Abstraktne ruum on matemaatiliselt eksisteeriv ning aitab kirjeldada ja mõista füüsilist ruumi. Tajutav ruum sõltub inimese varasematest kogemustest ning kultuuriruumist kus ta hetkel elab. Ruumi neljas mõõde on aeg. Ruume jaotatakse...
Mis toimub vananemine? See on määratud nii geneetiliselt kui ka ebasoodsate keskkonnategurite toimega. Millised protsessid kehas kaasnevad vananemisega? Suuremad muutused toimuvad sigimiselundkonnas ja tugielundkonnas, Juuste hõrenemine, lõhna ja maitsetundlikkuse nõrgenemine ,nägemise halvenemine ,luude hõrenemine ,kaasneb ka võimetus iseseisvalt toime tulla Kõrgem närvitalitlus Kuidas käib info töötlemine närvisüsteemis? Koguda infot Retseptorid. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi · Töödelda infot: Kesknärvisüsteem saabub info sensoorsete närvide kaudu · Anda edasi infot: Efektorid annavad edasi lihastele ja näärmetele Miks osad keemilised ühendid (alkohol, nikotiin, narkootikumid, ravimid) mõjutavad inimese närvisüsteemi talitlust? Nad imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Pärast narko manustamist väheneb või isegi lõpetab organism ise vastavate ainete sünteesimise
Vaevalt et vaimulikud saavad olla ka tehnilise meisterlikkuse saavutamiseks mõeldud helilised harjutused (gammad, arpedzod), ent etüüdide puhul polegi alati võimalik piirjoont tõmmata. Mõne tehnilise võtte omandamiseks mõeldud harjutusteosed võivad andekal loojal sedavõrd vaimselt (või vaimukalt) välja kukkuda, et kõlbavad liigitada vaimuliku muusika poole peale. Aga kas näiteks udupasuna heli võiks olla vaimulik muusika? Tegemist on ju pelgalt signaaliga. Kuid see signaal juhib merelolijat, hoiab õnnetuse eest, hoiatab ohtlikku tsooni sattumast. Kas me ei ole siin ilmas kui merel tihedas udus hulpijad, kel ainsaks orientiiriks udupasun (st Pühakiri)? Kui oleksin helilooja ja peaksin elus ekslemise ja teeleidmise teemal midagi kirjutama, kasutaksin ühe kujundina just udupasunat. Selliseid mõttemänge võiks mängida muidugi veelgi. Ilmselt 4
Tähtsamad isikud Theodor Herzl - Viini ajakirjanik, sionistliku liikumise rajaja (juudid) Henry Ford - esimeste konveierite (autod liikusid liikuval tootmisliinil) käivitaja Ferdinand Zeppelin - esimene õhulaev (tsepeliin), tema õhulaev tegi esimese lennu 1900.a. Saksamaal vennad Wrightid - esimene lennuk, mis suutis lennata Guglielmo Marconi - 1895. a. esimene raadiosaade (esimesed raadiod kõrvaklappidega), 1901 signaal üle Atlandi Graham Bell - 1876. telefon Hugo de Vries - Hollandi botaanik, geneetika (DNA struktuur) avastaja (esitas hüpoteesi geenide olemasolust, teadlased hakkasid seda uurima) Sigmund Freud - psühhoanalüüs Alfred Nobel - Rootsi insener ja tööstur, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja, kogus hiigelvaranduse lõhkeainete tootmisega, pärandas osa fondile, mis hakkas igal aastal jagama Nobeli preemiaid ( Alfred Nobeli testamendi põhjal)
29. Miks dioodil on mittelineaarne pinge-voolu tunnusjoon? Sest diood on mittelineaarse takistusega element. 30. Miks türistori võib nimetada ka juhtivaks dioodiks? Kuna türistor koosneb erinevatest juhtivatest kihtidest. Türistor on neljakihiline pooljuhtseadis. 31. Miks transistor võimendab sisendsignaali? Transistor on mõeldud selleks, et võimendada signaali. Transistor võimendab selle pärast, et talle kantakse pinge peale. Kui anda transistorile sisse signaal ja transistorile pinge, siis välja tuleb algsest signaalist võimsam signaal, ehk on toimunud sisendsignaali võimendus, mille tulemusena on saadud sisendsignaalist võimsam väljundsignaal. Kui pinget peale ei lastaks, oleks sisend- ja väljundsignaalid võrdsed. 32. Miks triger mäletab oma eelmist olukorda, aga loogikaelement ei mäleta? Loogikaelemendi mõte on teha tehe, seejuures teda pidevalt vooluga ei toideta. Trigeril aga on
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Lektor Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. TABEL ETTEVÕTETE KONTAKTANDMETEGA...........................................................................3 2. JOONISED OBJEKTI KAUGUSED ERINEVATEST KARJÄÄRIDEST.......................................7 3. MASINATE VALIK, ANDMED MASINATE KOHTA, MASINATE HINNAKIRI..........................8 4. MATERJALIDE HINNAD...................................................................................................................9 5. MUUD VÕIMALIKUD HINNAKIRJAD.............................................................................................
NT: Lastele, kellele sisendati, et nende matemaatiline võimekus on hea, lahendasid rohkem ülesandeid, parandasid vead paremini, kui need lapsed, kelle matemaatiline võimekus ei olnud nii hea. 39) Millised mitteverbaalsed märgid väljendavad suhtumist ja kuidas need avalduvad suhtlemisel? 1) Näoilme kui keegi meile meeldib, tervitame teda naeratusega, kibestuses olles kortsutame kulmu ja vihasena põrnitseme. 2) Silmside on teine võimas signaal, mida on raske mitte märgata, see võib näidata nii kiindumust kui ka vaenulikkust. Kui inimene meeldib, siis talle pikalt otsa vaadates on meil teistsugune näoilme ja teine näolihaste pinge jaotus kui vaenuliku põrnitsuse korral. 3) Pupillide laienemine kui pupillid laienevad, näitab see, et keegi/miski meile meeldib. See signaal on mittekontrollitav, aga sellele signaalile reageerime me kõige
sünkrosignaaliga, clock reguleerib Asünkroonne siin Taktsignaali pole otseselt näha. Andmeedastuse kooskõlastamine toimub täiendavatae signaalide abil. Saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis, kui andmed valmis saadab prose teise sünkrosignaale, mis eelmised maha võtab. Ajastus on asünkroonsel siinil paindikul. Asünkroonse siini eelis on sõltuvuse puudumine sünkrosignaalist. Tagasisideta siin DataValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata lugema Tagasusidega siin DataValid signaal, mille vastu võetav signaal annab Dataaccept signaali Täieliku tagasisidega siin genereeritakse DataValid ja ss tuleb dataAccepted Andmeedastus konveierina uus mäluaadress pannakse adressiinile enne kui eelmise andmed on kohal. 1. Registrid. Tihti on vaja arvutis opereerida info edastamisel või töötlusel bittide asemel
tagasiside, kuna tagasisidepinge on võrdeline väljundvooluga Joonis 6.18. Paralleelne pingetagasiside baasitakisti kaudu [4]. Paralleelse pingetagasiside saame, kui juhime astme väljundpinge, s.o.kollektorilt võetava pinge pingejaguri R1, R2 kaudu tagasi transistori baasile (joon. 6.18). Seejuures tekkiv tagasiside on negatiivne tagasiside, sest võimendusaste pöörab signaali 180°. See tagasiside on ühtlasi paralleelne tagasiside, kuna sisendsignaal ja tagasiside signaal on teineteise suhtes ühendatud paralleelselt. Tagasiside tugevus sõltub vaadeldaval juhul takistuse R1 ja R2 suhtest. Mitmeastmelises võimendis haaratakse tagasisidega sageli rohkem kui üks aste (joon.6.19). Mitut astet haaravate tagasisidede tekitamisel tuleb hoolega jälgida signaali faasi suhteid, sest iga astme pöörab signaali faasi 180°. Vaadeldaval juhul saadakse tagasiside signaal teise astme emitteritakistuselt, milline juhitakse takistuse Rts kaudu esimese astme baasile.
mälurakkudeks. Efektorrakud migreeruvad põletikukoldesse (kemokiini gradiendi suunas), mälurakud migreeruvad peamiselt nahka ja limaskestadesse (paika, kust sama antigeen võib uuesti saabuda) ja resideeruvad seal aeglaselt paljunedes kuni paarkümmend aastat. Naiivse T raku aktivatsiooniks on vaja kolme signaali. APC rakk annab T- rakule 1. (MHC-TCR) ja 2. (B7-CD28, CD40-CD40L) signaali, 3. signaali (IL2-IL2R) annab T- rakk endale ise. Kui blokeerida 2. signaal (CD28-B7 seondumine) siis T- raku aktivatsiooni ei järgne. T- rakk muutub "anergseks" - mitte reageerivaks, immuunsüsteemile kasutuks. T- rakud sisenevad lümfisõlmedesse spetsiaalsete endoteelirakkude (HEV) kaudu ja moodustavad seal APC-dega kontakte. Edasine TCR ja MHC interaktsioon viib TCR kompleksiga seotud CD3 rakusiseste domeenide (ITAM) fosforüülimisele. CD3 on vajalik TCR membraani ekspressiooniks ja
Leukeemia (kreeka keeles "valge veri") on vere ja luuüdi vähk. Rahvasuus tuntakse seda ka verevähi ja valgeveresusena. Inimese organism koosneb paljudest rakkudest (kokku on inimesel 100 000 miljardit rakku). Organismis toimub pidev rakkude uuenemine, mille käigus asendatakse vanad väsinud rakud uutega. Oma elu jooksul toodavad rakud palju teisi omasuguseid rakke. Et rakkude paljunemist reguleerida ning tagamaks, et organismis on pidevalt piisav arv erinevaid rakke, on igal rakul n.ö. signaal, mis annab paljunemise vajadusest teada. Kui signaal on peal, rakk paljuneb; kui signaal on maas, rakk ei paljune. On normaalne, et inimese mõned rakud geneetiliselt muteeruvad. Nendel geneetiliselt muteerunud rakkudel on paljunemissignaal alati sisse lülitatud, mis teebki neist potentsiaalsed vähirakud. Terves organismis toimivad kontrollmehhanismid, mis hävitavad muteerunud rakud ning need ei saa paljuneda. Kui organism on mingil
· lõpliku otsuse tegemine, kas korv loeb või ei, · ühe võistkonna loobumiskaotuse kinnitamine, · ajamõõtja ja kohtuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine, · protokolli uurimine ning kinnitamine mängu lõpus, · reeglites mitteilmnevate olukordade lahendamine. Vajalik on 24 sekundi ajamõõtmissüsteem. Kui sellist seadet ei ole, siis asendab seda stopperiga ajamõõtja. Lauakohtunike varustuse hulka kuuluvad protokoll, signaal (pasun või kell, nool), viis nummerdatud (1-5) veaviita ning kaks võistkonna veaviita. Lauakohtunikud peavad: 9 · üles kirjutama kõigi mängijate nimed ja numbrid ning teavitama kohtunikku, kui on rikutud reegleid numbrite muutmises ning mängijate vahetuses, · pidada kronoloogilist kokkuvõtet kummagi võistkonna teenitud punktidest,
Ressursi puudus - ulatuslik kaasamine on aja jms ressursimahukas. - Protseduurilised - kaasamise eesmärgistatus ebaselge, mis viib ka ebamääraste, vähekasutatavate otsusteni; puuduvad kriteeriumid tulemuste kasutatavuse hindamiseks. Sihtrühma(de) valik - kas osalemine on võimaldatud kõikidel asjasse puutuvatel gruppidel. Väga selged piirangud kaasaja poolt viitavad kaasamise varjatud eesmärgile s.o. tulemustega manipuleerimise ohu signaal. Eluvõõras. 23. Kaasamisväsimus Kaasamistulemuste jõustamine sõltub reaalpoliitikast (poliitilised prioriteedid). - Avalikkusele on oluline teada arutelutulemuste mõju reaalsele poliitikale/ otsustele – mil määral ja miks tulemustega arvestati/ ei arvestatud? - Kui tagasidet ei ole, on tulemuseks võõrandumine, usalduse kadu ja kaasamisväsimus. 24.Keskkonnaalase kodanikuühiskonna tekke tingimused ja ajendid Nõukogude Liidu ajal 25
Graafikult on näha, et võimendustegur k määrab ära nivoo, millel suurused stabiliseeruvad. Ajakonstant τ määrab ära stabiliseerumise kiiruse, mida väiksem on see väärtus, seda kiiremini läheneb funktsiooni väärtus nivoole k. 1.3 Võnkelüli Ülesanne on simuleerida Simulinkis järgnevate parameetritega võnkeprotsesse: a) k=1; T1=2,5; T2=0,15 b) k=1; T1=0,7;T2=3 c) k=3; T1=2,5; T2=0,15 d) k=5; T1=0,7;T2=3 Ülesande lahendamiseks on koostatud järgnev mudel. Ühikhüppe signaal antakse nelja ülekandefunktsiooni sisenditeks. Igal ülekandefunktsioonil on ülesandes antud parameetrid. k W ( p) T1T2 p T2 p 1 2 T 22 −4 ∙ T 1 ∙T 2 ≥0 T2 ≥ 4 ∙ T1
kõvemini kloppima, verre paiskub adrenalin, mis annab ajule ja lihastele signaali, et peab võitluseks valmistuma. Et inimesed tunneksid end sinu seltskonnas hästi, peaksid hoidma vahemaad. Kuid on ka erandeid, kuna erinevatel rahvustel on erinevad laiusega intiimsed vööndid. Kehakeel eri kultuurides Igaüks meist teab, kuidas kehaosasid kasutades sõnumeid saata, kuid paljud meist ei mõista, et inimesed erinevates maailma osades "räägivad" erinevaid kehakeeli. Signaal "jah" ühes kultuuris võib tähendada "ei" teises; žesti "hüvasti" ühes kultuuris võib tõlgendada kui "tule siia" teises. Kehakeele väärkasutamine võib olla ebameeldiv või isegi ohtlik kogemus. Siinkohal võib tuua mitmesuguseid näiteid: 1) Aastal 1988 astusid kaks aasia-ameeriklast Los Angeleses baari, kus laulja, kes oli samuti Aasiast , lõbustas üht klienti. Mehed istusid vabadele kohtadele otse laulja nina alla. Pärast baar sulgemist jälitas laulja mehi parklasse, kus nad
Anioonide sisenemine negatiivne ja väljumine positiivne. Kujutage graafiliselt õhulõhede K+ sisenemise kanalite avatuse sõltuvust membraanipotentsiaalist. Kujutage graafiliselt õhulõhede Cl- väljumise kanalite avatuse sõltuvust membraanipotentsiaalist Nimetage kaks tegurit mis mõjutavad kanalivalkude avatust 4 membraani potentsiaal keemiline signaal (fosforüülimine) Kuidas on defineeritud elektrogeenne transport. Elektrilist potentsiaali tekitavat transporti nimetatakse elektrogeenseks transpordiks. (Prootonpump ei transpordi samaaegselt prootonitega sama hulka negatiivseid laenguid rakust välja (või positiivseid laenguid rakku sisse) ja genereerib seetõttu membraanide elektrilise potentsiaali.) Millise valemiga on avaldatav kandjavalkude transpordi kiirus?
the Sun“. Sellest tehnoloogiast täpsemalt järgmises lõigus. Peale seda osutusid eriti edukateks veel 1995. aasta „Into the Deep“ ja 1996. aasta „Wings of Courage“. Katikprillid ehk aktiivselt sulguvate läätsetega prillid ehk alternatiivkaadrite järjestamine. Kiiretes katikutes, mis sünkrooniliselt alternatiivkaadritega avanevad ja sulguvad, sisaldavad vedelkristalle, kuna elektrooniline signaal suudab selle hetkega läbipaistvast läbipaistmatuks muuta. Jällegi näevad parem ja vasak silm eraldi pilte ning ajus tekib ruumiline nägemus. Rohkem tähelepanu soovis endale saada ka The Walt Disney Company, kes paiskas 1986. aastal kinolinadele 3D filmi „Captain EO“, peaosas Michael Jackson’iga. Tegelikkuses võinuks seda ka juba 4D filmiks lugeda, kuna lisaks visuaalsele eripärale pakuti filmiga kaasa lasereid, udu ning liikuivaid toole.
1845(46) leiutaja belglane Adolphe Sax. Flöödi sõrmestus, oboelt kooniline pillitoru, klarneti huulik. Tämbri ja kõlavärvi poolest on ta muutlik ja paindlik. Saksofoni perekond: Sopranino in Es (aldist p.8 kõrgemalt) Sopran in B (kõlab s.2 madalamalt) Alt in Es Tenor in B (sopranist p.8 madalamalt) Bariton in Es (aldist p.8 madalamalt) Bass in B ( tenorist p.8 madalamalt) Ulatus: (väikse oktavi)b fis3 Baritonil madalaim (suure oktavi) A Saksofoni registrid: Madal laeva signaal, jõuline. Ei saa vaikselt mängida. Keskmine Kõrge Läbitungiv, kriiskav Saksofoniga on raske mängida vaikselt madalas registris. Subtone tehnika võimaldab seda mängida, kuid toon kannatab. VASKPUHKPILLID Jaotus: 1. Transponeeritavad · Metsasarved · Trompetid Mittetransponeeritavad · Tromboon · Tuuba 2. Huulik · Kausjas trompet, tromboon, tuuba · Koonuseline metsasarv
asünkroonsed. Sünkroniseeritud katkestused toimivad sisendite väärtuse meelespidamise teel - see tähendab, et loogilised muutused leitakse kahel erineval taktil saadud väärtuste võrdlemise teel. Kui välise signaali loogilised muutused toimuvad kiiremini kui käib töötakt, siis katkestused ei teki õigesti või ei teki üldse. Asünkroonsed katkestused ei sõltu kontrolleri taktist ja võimaldavad natuke kiiremini muutuvat välist signaali - loogilist nivood peab signaal hoidma vähemalt 50ns. ATmega8-l on ainult 2 sünkroniseeritud välist katkestust. Portid (B , C ,D ) Atmeli mikrokontrolleril mega88 on kolm sisend-väljundporti: port B (PB), port C (PC) ja port D (PD). PORT B (samamoodi nagu PORT C ja D ) on IO seade määratud väljaviikude seisundi manipuleerimiseks ja lugemiseks. Iga AVR mikrokontrollerite port käsitleb kuni 8 mikroskeemi jalga. AVR arhitektuuris pordi tööd määravad 3 IO registrit. Alustades mikroprotsessori
5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub mööda võrku edasi ja vastuvõtja võtab selle signaali vastu ja analoogsignaalist tehakse jälle ühtede ja nullide jada ja arvuti teeb siis sellest uuesti teksti. See tekst, mille kohale saatsime, ei pruugi olla täpselt see sama tekst, mille teele saatsime, sest andmeliiklust mõjutavad igasugused välistegurid. 2
1.1 optilised kiud ülekandena 8 1.2 Optilise andmeside põhimõte Optilises andmesides signaal saadakse valguse kujul optilist kiudu pidi saatjast vastuvõtjasse. Saatja ülesanne on muuta elekriline signaal
Füüsiline kiht Signaalitöötlus Signaalitöötlus hõlmab elektroonikas elektroonilise signaali analüüsi, interpretatsiooni ja manipulatsiooni. Signaalitöötluse meetodite abil on võimalik signaali elektrooniliselt filtreerida, salvestada ja rekonstrueerida, eraldada mürast informatsiooni, teostada andmete kompressiooni , analoog-digitaal-muundamist ja tuletada signaali olulised omadused. Elektrooniliseks signaaliks võib olla näiteks heli, pilt, bioloogiline signaal või radarisignaal. Kaablite lühitutvustus Kiudoptiline kaabel Kiudoptiline kaabel on andmesideks mõeldud kaabel, milles info ülekandmine toimub valguslainete abil. Seega ei saa selle kaudu edastada elektrienergiat. Kaablisoonteks on valgusimpulsse juhtivad klaas- või plastikkiud. Koaksiaalkaabel Koaksiaalkaabel on peamiselt televisioonisignaali edastamiseks kasutatav vasest kaabel, kuid seda kasutati ka andmeedastuseks 10Base2 ja 10Base5 Etherneti arvutivõrkudes. Cat 5 kaabel
Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite. tasakaalumeel- ,nahameel, haistmismeel, maitsemeel, kuulmine ja nägemine. [Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Näiteks valguse peale reageerivad kepikesed ja kolvikesed. Lõhnadele reageerivad haistmisrakud. Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. näiteks hallil taustal kaob ära tume täpp kui pilti piisavalt kaua vaadata, Inimese
Mis on loogiline „1“? Valige üks või mitu: a. Omistamisoperatsioon b. Elektriahela katkestus c. Signaal, mis kannab mingit informatsiooni d. (Nominaalne) elektrivool ahelas Tagasiside Sinu vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: (Nominaalne) elektrivool ahelas, Signaal, mis kannab mingit informatsiooni Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Baidi bittide arv Valige üks: a. 8 b. 65 536 c. 255 d. 16 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 8 Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Baidi diapasoon Valige üks: a. 0 - 16 b.
kompimismeel.-Nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentnejuhtetee kesknärvisüsteemistruktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Meeltele ühine: 1. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada ,,neuronite keelde", seda protsessi, kus (välis)keskkonnasttulev füüsikaline või keemiline signaal moondubnärvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. 2. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon -neuraalseergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. 9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Mina ei ole.
· Ülikõrge efektiivsus neid on vaja vaid nano- ja pikogrammides · Signaali ülekanne algab signaalmolekuli seostumisega märklaudrakkude spetsiifiliste retseptoritega. Retseptorid on: kompleksmolekulid, kõrgspetsiifilised, kõrgafiinsed, pole staatilised süsteemid, küllastatusfenomeniga. · Kõikvõimalike tagasisidestuse esinemine (lühikesed/otsesed,pikad, neg, pos) · Signaali realiseerumine, · Signaal võimendub kaskaadses süsteemis ülekandumisel võimsalt · Suhteline lühiajalisus. Signaalmolekule sekreteeritakse kiiresti ja metaboliseeritakse kiitresti. · Signaalmolekule iseloomustab kõrge struktuur-spetsiifilisus: väike muutus molekuli ehituses võib tunduvalt muuta signaalmolekuli bioaktiivsust. · Bioaktiivne on vaba hormoon: hormooni seostumine kandurvalkudega see pehmendab hormonikoguse järske
võimalikke maailmu Võib valmistada selliseid olukordi, mida elus pole kunagi olnud Aktiivsem praegu visuaalne kunst, mitte kirjandus (siiani rääkisime signifatiivsest+? Vm semantikast, mis väljendab mingit tähendust) Referentsiaalne (osutav) semantika 2 võimalust seletada asju: kirjeldamine osutus on lihtsam võimalus. Osutus kui index (väliste parameetritega seotud) (see, too, mina, sina, meie teie, siin, seal, nüüd, siis) Kõneakti aktualiseerimine Tekstuaalsus tekst kui signaal Osutus: märk -> signaal > referent Struktuuri aktualiseerimine Vilem Mathesius Transpositsioon Valgusfoor- miks tänaval ja raamatus erinev? Kui raamatul valgusfoori pilt, siis see ei tähenda et me edasi ei loe ega puutu. Kui aga tänaval, siis peatume Märgil on tähendus, vastavalt see kuidas reageerime, on osutus Erinevatel märkidel võib olla sama tähendus. Nt valgusfoor ja ka stopp- märk mõlemad tähendavad "stopp edasi ei sõida". Aga osutus on teine.
Kui multiplekseril on 4 andmesisendit, öeldakse et on neli-ühte-multipleksor. Väiksemate multipleksorite abil saab realiseerida suuremaid. Multipleksor kujutab endast andmeselektorit. Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. Demultipleksor on kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi
kromosoomidega, ei saaks tütarrakkude vahel võrdselt jaotada pärilikku materjali ja see oleks rakkudele surmav. Katseliselt saab sellise kontrollsüsteemi olemasolu näidata järgmiselt: kui S- faasis olevale rakule lisada DNA sünteesi inhibiitoreid, siis rakutsükkel peatub ja M-faas ei alga, kuni DNA replikatsioon pole lõpetatud. Samal põhjusel G2-faasi tuum ei lähe M-faasi, kui ta ühendada S-faasis oleva rakuga. Järelikult on mingi signaal, mis takistab DNA-d sünteesival rakul alustada M-faasi. Vastavat kontrollmehanismi saab atakeerida näit. kofeiini abil, sel juhul rakk alustab M-faasi vaatamata sellele, et DNA süntees on pooleli. Tekkinud tütarrakud muidugi hukkuvad. Millistele mehanismidele kofeiin toimib, pole teada. Kui aga kofeiini lisada ilma DNA sünteesi inhibiitorita, siis kulgeb samuti kõik normaalselt. Ilmselt takistab see kontrollsüsteem MPF-kompleksi teket. Seda näitab katse, kui S-faasis olevale
1. BULLWHIP EFFECT EHK PIITSAEFEKT Bullwhip effect ehk piitsaefekt kirjeldab olukorda, kus tarneahelas ülesvoolu (alates lõppkliendist kuni algtoorme tarnijani) liikudes leiab aset esialgsete tellimisandmete silmnähtav moonutumine. Kõik algab sellest, kui lõppkliendist kohe järgmine lüli (näiteks jaemüüja) ei prognoosi piisavalt täpselt kliendi nõudlust ning sellest ekslikust prognoosist tulenevalt esitab endast järgnevale lülile (näiteks maaletoojale) tellimuse, mis erineb sellest, mida oleks tegelikult vaja. Sellest tulenevalt on ka tellitavate koguste variatsioon suurem ostetavatest kogustest. Antud olukorda illustreerib hästi alljärgnev joonis: Joonis 1. Tellitud ja müüdud koguste variatsioon Allikas: Lee et al 2004 Nagu ilmselt juba arvata võib, on tarneahela viimane lüli (algtoorme tarnija) sellest 2 tulenevalt kõige halvemas olukorras, kuna temani jõuab see kõige mo...
mõõdistamisel); suurel ruumalal kulukas ja aeganõudev. · Baromeetriline- määratakse õhurõhu mõõtmisega; erinevatel kõrgustel on erinev õhurõhk. Kasutatakse projekteerimise eeltöös (, siis kui täpseid kõrgusi ei ole vaja), viga ulatub mõnest detsimeetrist kuni meetrini. · GPS- niveleerimine rakendatakse topograafilistel mõõdistamistel. Piiranguks on kallis aparatuur ja piiratud signaal. 7. · Nivelliir o Kõrgtäpsed (±0,5mm/km) o Täpsed (±3mm/km) o Tehnilised (±10mm/km) o Silindrilise vesiloodiga (elevatsioonikruviga) o Kompensaatoriga o Optilised o Elektroonilised · Niveleerimislatid (2tk) o Jäigad o Liigendiga o Teleskoop o Cm või mm jaotisega o Koodjaotisega Nivelliiri kontroll: 1. NÕUE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
