50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisa K.
Õppematerjali autor
Nii isastel kui emastel Aafrika elevantidel on võhad, ent isastel on need palju suuremad ning võivad kasvada kuni 3 meetri pikkuseks. Nad elavad karjadena, kuhu kuulub paar täiskasvanud emast ning nende järeltulijad, nii metsades, savannides kui ka pool kõrbedes. Elevandipojad imevad emapiima vähemalt 18 kuud ning suguküpseks ei saa nad enne, kui on 11-aastased või isegi veel vanemad. Kunagi olid Aafrika elevandid paljudes Aafrika piirkondades tavalised, ent elevandiluu hankimisel on neid ohjeldamatult kütitud. Praeguseks on elevandiluuga, ehk vandliga kauplemine väga range kontrolli all, ent salaküttimine käib kahjuks ikka veel edasi (Õpilase loomade entsüklopeedia, lk 282). Elevandi võhad Võhad on erilised hambad, mis kasvavad välja looma suust ning võivad olla nii üles- kui ka allapoole kõverad, kuid mõnikord ka täiesti sirged. Võhad kasvavad kogu looma eluaja,
Titanic Lord Pirrie kutsus 1907. aastal enda juurde kohvi jooma White Star´i peadirektori Bruce Ismay. Sellega seoses pandi alus kolme suurlaeva ehitusele - Olympic, Titanic ja Gigantic. Peale Titanicu uppumist muudeti Giganticu nimi Britannicuks. Aastatel 1902 12 oli White Star teenindanud koguni 2 179 594 inimest, kellest hukkus vaid kaks. Ükski elling ega dokk polnud gigantsete sõsarlaevade jaoks piisavalt suur, kuid lord Pirrie ei lasknud end sellest heidutada, ning ta andis korralduse üks ellingutest ümber ehitada. Ellingut pikendati umbes 60 m võrra ja valati peale 1, 4 m betoonikiht. Hiigelaurikut hakkas planeerima Thomas Andrews. Titanicu kiil pandi maha 31. märtsil 1909. aastal ellingul nr. 3. Laeva valmissaamine kestis 3 aastat, selleks kulus miljoneid töötunde. Laeval olid väärispuust mööbel, ilusad kullatud lühtrid, kogu sisseseade oli kaunis ja kallis. Inglise kaubandusministeeriumi lootusetult vananenud eeskirju ei olnud muudetud alates 1894. aastast
Sürgavere Lasteaed-Põhikool Nimetu Tiigrid Uurimistöö Nimetu Sürgavere 2013 Sissejuhatus Meie räägime tiigritest. Kõik tiigrid on kiskjad ja söövad liha. Tiigreid on palju ja väga erinevaid liike ja me räägime täna mõndadest neist liikidest. Amuuri tiiger Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja. On täheldatud juhtum, kus isane amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammustusega läb
PALDISKI GÜMNAASIUM TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD UURIMISTÖÖ Andrei Sorokin 12 Õ klass Juhendaja: Eve Muru Paldiski 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldj
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Jaanus K. KAPIBAARA JA TA KÄITUMINE Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2008 SISUKORD Tallinn 2008............................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 ÜLDINFO.................................................................................................................................. 3 Kapibaara ehitus......................................................................................................................3 Levik ja kaitse..................................................................................................
Loendatakse loomi endid või kasutatakse soojuskaameraid. Kvartalloendus Petersoni meetod Jne Ulukiseire Eestis Põhiline info jahimeestelt – vähem või rohkem subjektiivne hinnang oma jahipiirkonna ulukite arvukusele. Vastuste saamine sõltus ka sellest, kuidas küsimusi küsiti. 9 Aeg-ajalt/kohati – ajuloendus, hirvlaste pabulaloendus Ruutloendus alates 2006 aastast. Erineval meetodil kogutud loendusandmete kriitiline analüüs ja selle põhjal esitatud seirearuanne/küttimissoovitus. Jahiviisid 1. Jahiviis peab olema efektiivne. 2. Tegevus peab olema huvitav. See ei pruugi olla efektiivne. (nt vibujaht, ajujaht) 3. Eetika – sätestatud piirangud, seadused. Ajujaht – levinuim põdra, metskitse, metssea küttimisel. Kollektiivjaht. o Koostatakse jahist osavõtjate nimekiri.
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 1. Püramiidid............................................................................................. 3 1.1. Püramiidide ehitus................................................................................................3 2. Semiramise rippaiad Babülonis...........................................................4 3. Artemise tempel Efesoses......................................................................6 3.1. Templi välimus.....................................................................................................6 4. Zeusi kuju Olümpias.............................................................................7 4.1 Templi ehitus.........................................................................................................7 5. Halikarnassose mausoleum................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid