Insenerieetika (0)

Insenerieetika
Arvestustöö
Õppeaines: Insenerieetika
Ehitusteaduskond
Õpperühm:
Juhendaja : lektor Ellen Trell
Esitamiskuupäev: 20.03. 2016
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………

Tallinn 2016

Sisukord

Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas. 3
Eetilise juhtumi analüüs. 4
Olulised faktid: 4
Huvilised : 5
Eetilised probleemid: 5
Juriidiline analüüs: 5
Formaalne analüüs: 5
Mitteformaalsed testid: 6
Eetilised printsiibid : 6
Eetiline valik: 7
Milleks on inseridel vaja eetikakoodeksit? 7

Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas.

Eetika on väärtusteadus,mis põhineb moraalsetele kohustusele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast või halvast.Tema eelduseks on – vabadus.Eetika arutleb moraali üle õpetades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest.Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab,kuidas mõista,hinnata käitumist, valikud ja –vastutada.Eetika kui filosoofia praktiline osa,mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastest.
Sellest järeldub,et eetika on väga tähtis kuna eetika on sama kui käitumise kombed.
Eetika ei anna nõu,kuidas käituda vaid täpsustab,kuidas mõista ja hinnata käitumist,kuidas teha valikuid ja oma valikute eest vastutada.Eetika on:väärtushinnangute ja nende mõtteliste konstruktsioonide filosoofiline reflektsioon.
Võõrsõnade leksikoni järgi on eetika kõlblusõpetus mis uurib hea ja halva, õige ning vale mõisteid ja suhteid. Eetika olemuse üle on inimesed juurelnud läbi ajaloo. Põhjused, miks eetika üle on mõeldud nii minevikus, mõeldakse olevikus ja hakatakse kindlasti edaspidi mõtlema ka tulevikus, on tingitud sellest, et kõik inimesed soovivad alati olemuselt olla head ja õigustada oma tegusid .
Arutluse lõplik järeldus võiks olla see, et hea ja halva ning neid uuriva eetika olemust ja tagajärgi on ühiskondades võimatu alahinnata. Selleks et hea saaks olla hea, on vaja piiri ja teiselpool piiri olevat halba. Kuna hea on automaatselt tõde ja halb vale, siis käib üks lõputu võitlus ja konflikt selle kallal et tõde võidaks. Võitlusega käib kaasa mitte ainult häving vaid ka loomine ja targaks saamine. Seega inimesed kes arvavad et sõdimine ja konfliktid on ainult halvad pole mitte targad ja loomingulised, vaid on hoopis rumalad ning vaimuvaesed. Sama kehtib ka riikide kohta – need ühiskonnad mille enamus kodanikke eitavad destruktiivsuse tähtsust ja kultustavad selle asemel konfliktivaba „ loovust “ – need on määratud stagneeruma või hävingu läbi ümber sündima .

Eetilise juhtumi analüüs.

Sebes töötavad bussijuhid kurdavad, et Sebe käsib neil ületunde teha, kuid Sebe ise väidab, et bussijuhid valetavad ja teevad vabatahtlikult ületunde. Lisaks väidav Sebe, et on bussijuhte seadusest tevitanud ning ei nõua ületundide tegemist. Bussijuhid seevastu väidavad, et nad ei soovi teha ületunde, kui see on seadusega vastuolus .
Sebes töötavad bussijuhid:
“Politsei tegi ühele meie juhile tööaja ületamise eest 130 eurot trahvi , aga juhtkonnast öeldi, et kes sul käskis rohkem sõita — see oli elupõlisele juhile hinge sülitamine,” ütleb Sebe bussijuht, kes nagu mitmed tema kolleegidki pole rahul, et firma paneb neid sellega vähemalt kaudselt töö- ja puhkeaja seadust rikkuma.
Sebes töötav bussijuht tõdeb, et on juhte, kes soovivad ise rohkem töötunde teha, kui seadus lubab. Ka tuleb ette, et kuigi tunnid on täis, peab juht tööle minema.
Teise bussijuhi sõnul on Sebe Tallinna osakonnas kaadrivoolavus rahulolematuse tõttu ülisuur . “Viimase paari kuuga on tulnud ja läinud sadakond bussijuhti, midagi sellist pole siin enne veel olnud. Ka sunnitakse bussijuhte allkirjastama paberit, kus kirjas, et tema ei riku töö- ja puhkeaja seadust, kuigi osa liinigraafikuid on nii koostatud, et seda seadust rikkumata ei ole võimalik üldse sõita,” räägib bussijuht.

Olulised faktid:

• Sebe bussijuhid väidavad, et Sebe sunnib neid tegema ületunde.
  
• Sebe bussijuht sai 130 eurot trahvi.
  
• Sebe ise väidab, et ei sunni kedagi ületunde tegema.
  
• Osad bussijuhid tahavad teha ületunde, kui seadus lubab.
  
• Sebe väidab, et on võtnud sihiks töötajad jooksvalt antud probleemi teemal harida.
  

Huvilised:

• Sebe
  
• Sebe bussijuhid
  
• Sebe kliendid
  
• Politsei
  
• Eesti ühiskond
  

Eetilised probleemid:

• Ületundide tegemine on ebaseaduslik ja miks Sebe üldse lubab bussijuhtidel ületunde teha?
  
• Miks bussijuhid ise nõustuvad ületunde tegema ja seadust rikkuma?
  
• Kas Sebe käitub õigesti, et ajab süü bussijuhtide kaela?
  
• Kes on tegelikult süüdi?
  

Juriidiline analüüs:

Bussijuhtide suhtes on Sebe käitumine nii ebaeetiline kui ka ebaseaduslik. Sebe ei saa väita, et nemad on kõik õieti teinud. Eetiline oleks, kui nad ei lubaks nii-öelda ületunde nõudvatel bussijuhtidel ületunde teha ja ei maksaks ületundide eet, sest ükski bussijuht ei hakkaks vabatahtlikult tasuta ületunde tegema. Järelikult ei ole Sebe käitunud õieti.
Bussijuhid on käitunud samuti ebaseaduslikult ja ebaeetiliselt. Kuna nad on allkirjastanud paberi, kus kirjas, et nad ei riku töö- ja puhkeaja seadust, peaksid nad ka vastavalt käituma. Mõne mõttes on arusaadav, et nad teevad ületunde- nende väite kohaselt on osa liinigraafikuid koostatud nii, et seadust rikkumata ei ole võimalik üldse sõita. Järelikult, kui nad ei täida tööandja käsku kaotavad nad töö.
Juriidilisest küljest on mõlemad osapooled seadus rikkunud. Politsei käitus kindlasti õieti, et tegi trahvi ületunde teinud bussijuhile, kuna bussijuht oli väljapuhakamata ning seadis sellega ohtu nii kaasreisijad kui ka teised liiklejad.

Formaalne analüüs:

Juhtum on kindlasti vastuolus kuldse reegilga, kuna firma on köitunud oma töötajatega ebasobivalt. Kindlalt ei saa väita et probleemi pole üritatud eetiliselt lahendada ja mis seal täpselt toimunud on, kuid uudise järgi võib väita, et firma on käitunud oma töötajatega nii, et nad ise kindlasti ei soovi, et ülemused lubaks,nõuaks, käsiks neil ületunde teha ning hiljem selle nende kaela veeretaks. Ei olnud ka õige koostada graafikut , mis ei lase töötada ilma ületunde tegemata ning sundida töötajaid allkirjastama lepingut, kus kirjas, et nad ei riku töö- ja puhkeaja seadust.

Mitteformaalsed testid:

• Ema-test- on väga subjektiivne: tulemus oleneb sellest, kuidas meie lähedane kaalutleb ja millised on tema eetilised tõekspidamised.
  

• TV-test – kui oleksin Sebe juht, ei julgeks ma seda uudist avalikkuse ees avaldada, kuna ükskõik kuidas ma ka ei prooviks süüd enda kaelast ära ajada on ikkagi näha, et ma ei ole käitunud eetiliselt. Kui oleksin bussijuht julgeksin avalikustada, kuna mul pole väga suurt võimalust ostsuseid teha- ma kas rikun seadust või jään ilma töökohast. Kuigi olen ka valesti käitunud, usun et mind mõistetaks.
  
• Lõhna-test – Sebe lahend „lõhnab“ suhteliselt hästi, kuna nad on lubanud teha täiendavaid koolitusi kõigile töötajatele, et vältida tulevikus sarnaseid juhuseid, sama võis artiklist välja luged ähvarduse kui ei meeldi mine minema, meil on töötajaid kuhjaga võtta („Tegelikult on firmal kahjulik, kui juht teeb ületunde, sest kui seadus isegi seda lubaks, siis lisatundide eest tuleks rohkem maksta. Tööle soovijate puudust firmal ei ole“ väidab Kuldar Väärsi) .
  
• Teise-nahas-olemise-test: Kui oleksin firma asemel siis ma ilmselt tunnistaks oma süüd, sest see aitaks hoida klientide austust, leian et süü oma kaelast veeretamisega kahjustaksin firma mainet. Mulle jäi mulje, et firma suhtub oma töötajatesse natuke üleolevalt ning mina selle lahendiga rahule ei jäänud. Lahend ei meeldiks mulle ka siis, kui oleksin bussijuht, sest oleksin eelkõige oodanud firma poolt vabandust - juba ainuüksi sellest oleks piisanud.
  

Eetilised printsiibid:

Ma leian, et selle probleemi puhul inimest ei ole austatud kui eesmärki iseeneses, vaid teda on kasutatud kui vahendit
Firma on taganud kõik õigused teada ja juhul kui millesti aru ei saada on võimalus pöörduda osakonnajuhataja või mõne teise pädeva töötaja poole, kes on kohustatud andma selgitusi või korraldama talle vastava koolituse.
Sebe pole taganud oma töötajatele turvalisust: töötajad ei ole kindlad, et neid lahti ei lasta, tehkse ületunde millega seavad ohtu nii enda kui teiste elu.
Kuldar Väärsi (Ettevõtte juht) sõnul ei piisa Sebe bussijuhiks saamiseks vaid sellest, kui inimesel on D-kategooria luba taskus – väga olulised on usaldusväärsus ning head klienditeenindusoskused.
Tuleks valida selline tegevus, mis põhjustaks võimalikult väikse kahju võimalikult vähestele inimestele või annaks võimalikult suurt kasu võimalikult paljudele.

Eetiline valik:

Eetiline lahend oleks, et firma vabandab töötajate, klientide ning Eesti rahva ees ning korraldatakse koolitusi kõigile firma töötajatele kaasa arvatud juhtkonnale vastavatel valdkondadel. Kõik ületundide tegemised peaksid olema kooskõlas seadusega, vastasel juhul töötajat tööle üldse mitte lubama . Võiks olla veel koostatud leping milles on kirjas, et ületunde ei tohi teha ja ei tohi sundida tegema ning osapoolt, kes lepingut rikub tuleb karistada.
Ka töötajad peaksid probleemi ilmnedes kohe ülemusi teatama ning üritama võimalikult rahulikult ning eetiliselt probleemi lahendama . Kui see ei õnnestu siis vastavasse asutusse pöörduma . Kindalsti ei tohiks töötajad seadust rikkuda, kui Sebe seda ikka nõuaks tuleks jällegi pöörduda vastavasse asutusse abi saamiseks.
Kui hakatakse austama üksteisesse kui eesmärki iseeneses, jäävad sellised konfliktid tulevikus ära.

Milleks on inseridel vaja eetikakoodeksit?

Ajalooline ülevaade näitas ning nagu võib järeldada, on eetika koodekseid vastu võtnud eelkõige teatud elukutsete esindajad (näiteks arstid ja insenerid ). Samas on tänapäeval eetikakoodeksid ka näiteks suurtel rahvusvahelistel suurtel ettevõtetel. . Seega võib tegelikult öelda, eteetikakoodeksi võivad vastu võtta sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus(ükskõik, kas see on elukutse , töökoht või hobi) ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada. Inseneride elukutse raames võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme ja dilemmasid:tööandjate soov kulusid vähendada võib avaldada survet inseneride kohustusele pakkuda kvaliteetset nõuannet ning ekspertiisi; arstid võivad olla silmitsi olukorraga, kus neil tuleb otsustada, kas järgida konfidentsiaalsuse kohustust või kaitsta kolmanda isiku elu.
Seega on tekkinud sisemine vajadus panna paika reeglid ja väärtused, millest antud elukutse
esindaja peaks kinni pidama ning millele ta saaks toetuda olukorras, kus otsustamine on
eetilistest kaalutlustest lähtuvalt keeruline. Seega on inseneride eetikakoodeksi eesmärk ühtsete käitumisstandardite kujundamine ning nõustamine eetiliste dilemmade puhul. Väliseks teguriks võib olla ka avalikkuse teavitamine. Et saavutada klientide usaldust,
on vaja näidata, et peetakse kinni teatud reeglitest. Seega võib eetikakoodeksi üks eesmärk
olla ka avalikkusele suunatud signaal kehtivatest väärtustest ja standarditest, seega sellest,
mida olemasolevad või tulevased kliendid võivad antud elukutse või organisatsiooni
esindajatelt oodata. Moodsat terminit kasutades – tegemist on mainekujundusega. Muidugi
toob selline koodeks kaasa ka teatava surve klientide poolt, kes tänu suuremale teadlikkusele
teavad ka rohkem nõuda. Oluline on meeles pidada, et hoolimata koodeksi avalikust
esitlemisest mainekujunduse eesmärgil, on vajalik kehtestatud reegleid ka järgida – üksnes
näilisest eetilisusest ei piisa. Samuti toob väärtuste deklareerimine kaasa suurema
ühiskondliku kontrolli. Hakatakse tähelepanelikumalt vaatama, kuivõrd neid deklaratsioone
täidetakse.
Lühidalt, eetikakoodekseid inseneridele vajatakse:

• heade tavade kirjapanemiseks
  
• ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil
  
• grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks (professionaalsete
  

käitumisstandardite kirjapanek kutse- eetikas )

• väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks (nt Eesti Inseneride Liidu
  

Eksperdi käitumiskoodeks);

• maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse
  

silmis

• avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu;
  
• juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud
  

käitumuslike raamide kehtestamise tõttu;

• Kõrgemate struktuuride poolt esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu;
  
• puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks.