lubjakivi ja dolomiiti. Siluri all on Ordoviitsiumi kivimid, mis tekkisid ~495 milj aastat tagasi. Seal leidub liivakivisid, fosforiiti, põlevkivi ja lubjakivi. Selle all on omakorda Kambriumi kivimid, mis tekkisid ~544 milj aastat tagasi. Seal leidub sinisavi, liivakivi ja fosforiiti.(vaata ka Joonis 1) 4 Eesti geoloogiline kaart- Joonis1 5 PINNAKATE Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, veel pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase paari miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. (elvagLugemikgeograafiaEGCDopikjuhanjuhan) Viljandimaal on põhilisteks pinnakatte koostisosadeks moreen(rohkem kõrgustuikul ja
hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. RANNIK rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Rannikuks loetakse rannavööndit ja viimase naabruses olevat maismaa ja mere osa - rannikumaad ja rannikumerd. Ranniku maismaapoolne piir on lahe pärasid, merepoolne aga poolsaarte tippe ühendav mõtteline joon. LAUGRANNIKU RANNAPROTSESSID ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Lainetus ulatub juba kaugel mere põhjani ja seetõttu kuhjatakse setteid randa. Kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab kaasa peenemat settematerjali, mis hakkab teatud tingimustes kuhjuma veealusteks valliseks ehk rannabarrideks Maapinna osa, mis mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas nimetatakse rannanõlvaks. PÕHJAVEE REOSTUSKAITSTUS Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid
1976...4,75-lausvaringud pangal; 2004 21 sept Kaliningradist eemal 40km 5,3 Nendega kaasnevad nähtused: *tulekahjud *maalihked *tsunaami *varingud NÕLVAPROTSESSID Nõlvad on enam levinud reljeefivormid. Kõik rejeefielemendid,mille kalle on üle 2% on nõlvad. Nõlv on pind, mida mööda maa ainese edasikandmisel on määravaks Maa raskusjõud. Nõlvade kulutus e denudatsioon on põhiliseks reljeefi kujundavaks teguriks. Selle tulemusel tekib erinevaid setteid, millest võivad tekkida uued pinnavormid. Nõlvaprotsessid on eksogeensete ja endogeensete protsesside kogumid, millised kujundavad ja muudavad nõlva kuju.*Lauged nõlvad kalle 15 *järsud nõlvad-kalle kuni 60 *vertikaalsed nõlvad kalle kuni 90 *rippuvad nõlvad kalle üle 90 Varisemine *varingulised nõlvad *kiireim *ülaosa järsk,alaosasse kuhjub materjal *seda põhjustab gravitatsioonijõud *mida jämedam on materjal,mis alla kukub,seda
Maa siseehitus Ookeaniline maakoor 1) moodustab maailmamere põhja 2) koosneb kivimitest, mis on tekkinud atenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku, basaltse magma tardumisel 3) selle kivimitel lasuvad süvamere setted Mandriline maakoor 1) moodustab manderid 2) koosneb mitmesugustest tard-, moonde- ja settekivimitest Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravit...
Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef.Temperatuuri järgi jagatakse hoovused soojadeks hoovusteks ja külmadeks hoovusteks. 10) rannikute erosioon, MIllest sõltub? Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. (lained lõhuvad rannikut, mille tagajärjel tekivad pangad ) 11) ookeanide reostus 1.nafta puurimine 2. olmereostus 3. tankerite avariid
1994. a. ametliku statistika põhjal oli vabariigis valgejäneseid 24 000, paarkümmend aastat tagasi aga 43 000. Ökoloogilised globaalprobleemid Suurimaks probleemiks rabades on märgalade kuivendamine põllumajandusmaade ja tulundusmetsa tarvis, mis on kestnud sajandeid. Kuivendatud soost allavoolu tõuseb vee toitainete- ja huumusesisaldus, vesi muutub pruunikamaks ja ka madalamaks, sest veekogude põhja hakkab kogunema setteid ja seal hakkab vohama veetaimestik Põhja-Euroopas on probleemiks turba kaevandamine. Turvast kasutatakse koduloomade allapanuna, muldade parandamiseks, ehituseks, katuse- ja isolatsioonimaterjalina ja kütusena. Rabasid hävitab ka inimtegevusel toimuv õhusaaste, mis saastab õhku, nt tööstusettevõtted rabadeläheduses. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Raba · http://www.annaabi.com/download.php?matid=34367 · https://moodle.e-ope.ee/mod/forum/discuss.php
nõudepesumasinas, sööbinud mustuse eemaldamiseks eri pindadelt ja vana vaha eemaldamiseks põrandalt. Tuelb hoolikalt jälgida kasutusjuhendit ja pidada kinni antud doseeringust ja toimeajast, tuleb alati loputada ja ksautada kaitsevahendeid. 12. Kuidas eemaldada keraamilistelt plaatidelt roostet või kinnitunud veesetteid? Keraamilised plaadid taluvad happelisi puhastusaineid hästi aga vuugivahed mitte. Selleks tuleb setteid eemaldades enne happelise puhatusaine kasutuslahusega pesemist pind veega niisutada, et seguaine veega ei küllastuks. Pärast pesemist tuleb pind neutraliseerida. 13. Miks ei tohi kasutada koos kloori sisaldavaid ja happelisi puhastusaineid? Happelise aine ja kloori kokkusattumisel tekivad tervisele kahjulikud aurud, mis võivad kahjustada hingamisteid või põhjustada koguni hingamise seiskumise. Kloor mõjub kesknärvisüsteemi hingamiskeskusele. 14
jämedateraline sete, mida pikem teekond, seda määratleda. Alates Devoni ajastu lõpust on üle esineda planeedil Maa? 2 peeneteralisem ja ümaram/ lihvitum sete. 350 miljoni aasta jooksul Eestis valdav olnud äärmusliku võimalust. kulutus. Arvatavasti toimus aeg-ajalt küll mere 2. Kuidas ja miks on pealetung, kuid sellele viitavaid setteid pole murenemiskooriku keemilis- säilinud. mineraloogiline koostis seotud murenemise kohas valitsenud - u 1,1 miljard a. tagasi oli hiidmandri Rodinia kliimavööndiga? osa 10. Misasjad on, kuidas ja kus 15. Millele viitab setendites esinev
3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik asub soome lahe l6una kaldal, ulatub Pakri ps l22nest kuni Narva j6eni idas. L6una piiriks on P6hja-Eesti paekallas e. Balti klint. V2ga selged piirid looduses. *Geoloogia ja relieef Geoloogiliselt moodustab rannikumadaliku alusp6hja Balti kristalse kilbi l6una Veerul asuva Yrg Neeva vasak kallas. Astangu all on v2ga palju rannikualadel levivad setteid: liiv, kruus, mandrij22setted, moreen (ka. suured r2ndrahnud), j22j2rve setted, j22 j6gede setted. K6ige nooremad on biogeensed setted, Eriti soosetted, mis tekivad sootasantikke ja paiknevad suuremate saarte ja poolsaarte keskosas. *Kliima ja veestik Rannikumadaliku kliimat m6jutavab Soome lahe aeglane kylmumine sygisel ja aeglane soojenemine kevadel, kui kestavad jahedad ilmad kauem naaberaladest. Iseloomulikud on tugevad tuuled, mis valdavalt puhuvad l22nest ja loodest.
Liustikule jalgu jäänud aluspõhjalised künkad meenutavad praegu mõningati ovaalseid leivapätse. Jäätekkeliste kõrguvate pinnavormide vahele või lähedusse jäävad kulutusnõud (ovaalsed v piklikud enamvähem suletud nõud, mida jää on liikude süvendanud) ja vagumused(piekmad ja avatud otsetga orulaadsed pinnavormid ( näiteks Võrtsjärv ja Peipis nõgu). Ulatuslikel aladel kujundas liustik moreenitasandikud. Mitmekesiseid setteid ja pinnavorme kujundas liustiku sulamisvesi, mis voolas nii liustiku all, peal kui ka liustiku sees olnud koobastikes. Palju erikujulisi liivast ja kruusast, harvem savikatest setetest koosnevad mõhnad. Hilisjääaja kliima ei olnud kiita Liustiku taandumist nim. hilisjääajaks e hilisglatsiaaliks. Esmalt oli kliima väga karm, arktiline, seejärel lähisarktiline. Eristatakse kolme faasi: vara, kesk ja hilist.
Põllumajandus Põllumajanduse tähtsus · Varustada elanikkonda toiduga · Varustada loomakasvatust söödaga, · Varustada toorainega tööstust ja tekstiilitööstust, naha- ja jalatsitööstust, Farmaatsiatööstus Soodne asend Soodustavad tegurid Hispaania, Itaalia Lähistroopiline kliima,Keskmine temperatuur on soodne , sademete hulk on piisav, niiske Ukraina - viljakas mustmuld (tüse Poola - tasane ala Ebasoodne asend Takistavad tegurid Liiga mägine teraviljaks- itaalia Norra, rootsi, Soome mägine, ebatasane pinnamoodi, temp. On kõikuvad Austraalia- kõrbestunud ja kõrbe alad Island - Külm, vulkaaniline tegevus, igikeltsa peal on mandrijää ! Riigi põllumajandust iseloomustavad ·...
1 Nafta leiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; (BP Deepwater Horizoni naftaplatvorm) · Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla 4)Naftasaadused · Asfalt- on musta või pruuni värvi viskoosne, peamiselt süsivesinikest koosnev looduslikult esinev aine. Asfalti leidub looduses peamiselt nafta muundumise produktina. Raske nafta koosnebki suurel määral asfaldist. Asfalti sisaldavaid setteid nimetatakse tavaliselt tõrvaliivadeks, ehkki tõrv ja asfalt on erinevad asjad. Enamik tänapäeval kasutatavast asfaldist ei ole ammutatud otse loodusest, vaid on naftatöötlemise saaduseks. · Destillaatõli- on naftaõli, mis saadakse naftast destillatsiooni või rektifikatsiooni tulemusena. · Gaasiõlid- nimetatakse vedelaid naftasaadusi, mille mahust (k.a kaod) destilleerub temperatuuril 250 °C alla 65% ja temperatuuril 350 °C destilleerub 85% või
Rannikute geomorfoloogia setete kanne. Randla arengu etapid:imikuida( veealune kari), noorus(kaljurand,-saar), Hääbuva ranna puhul toimuvad aktiivsed muutused rannal vaid perioodiliselt küpsus(kulutus-kuhjespsteemi akt areng), hääbumine( rnna areng vaid kõrgvee kôrge veeseisu ajal) , häbunud( ranna kamardunud), leinetus ei mõjuta) ja tugevate tormide ajal. Rannajoon- maismaa ja vee vaheline piir. Rannajoon pole püsiv vaid nihkub Raugastunud ranna piires ei toimu tänapäeval enam lainetuse môjul olulisi veetaseme tôustes maismaa ja vastupidisel juhul mere poole. Selle pôhjuseks muutusi. Selline vôivad olla tôus ja môôn, rand on ka tugevasti kamardunud. aju ja paguvesi jne. Osad neist nähtustest on perioodilised osad aperioodilised. Rand- a vahemaa mille piire...
Hadley tuumast pooluste poole on kõrgemates kihtides valitsevaks õhu liikumine idasuunas, mistõttu sellist liikumist nim läänevoouks. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, seda ümbritseb kogu troposfääri läbilõiget hõlmavalt läänetuulte vöönd. Limnoglatsiaalsed setted?Jääjärvelised setted. Näiteks limnomõhnad ja jääjärvelised tasandikud. Alluviaalsed setted?Jõe geoloogilisgeomorfoloogilise tegevuse käigus erodeeritud (ka kulutatud), transporditud ning kuhjatud setteid nimetatakse alluviaalseteks seteteks ehk alluuviumiks. Alluuviumit iseloomustab setete kõrge ümmardatuse aste ning hea sorteeritus. Parasvöötme meandreuvate jõgede alluuvium koosneb kolmest erinevast faatsiesest: sängi, lammi ja soodisetted. Troopilised õhumassid ja selle liikumine? Troopiline õhumass on õhumass, mis kujuneb troopika piirkonnas. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab
alade ilma. 7. Selgita tõusu ja mõõna teket Tekivad Kuu, Päikese ja Maa külgetõmbejõu koosmõjul Tõusulaine on sellel Maa küljel, mis jääb Kuu poole ja ka teisel pool Maad. 8. Mis tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse? Tõus ja mõõn, kas on järsk- või laugrannik, 9. Iseloomusta kulutamist/kuhjumist a. Järskrannikul - lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, purustavad ja kannavad ära setteid. Tekivad rannapangad või suure kaldega nõlvad. Need on kulutusrandlad. b. Laugrannikul - veeosakesed hõõruvad põhja ja kaotavad energia, jõudes ainult liigutada setteid. need on kuhjerandlad 10. Selgita veeosakeste liikumist lainetes. Vee põhjas on väikese energiaga veeosakesed, mis hõõrduvad vastu merepõhja ja kõrgemale minnes kasvab energia tugevus ja langeb hõõrdumine. 11. Kuidas tekivad maasääred? Setete pikaajalise liikumise teel e setete pikirändel? 12
laguunrannik - LAGUUN - merelaht, mida eraldab merest SETTEVOOL e. MAASÄÄR järskrannik - veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuav rannajoone lähedale energiaga, seega ülekaalus lainete kulutav tegevus kujundab kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setted, mistõttu sinna moodustuvad järsakud või suure kaldega nõlvad. (pank või pankrand) Lahtised uhutakse ja suured jäävad järsaku jalamile. laugrannik - lained kuhjuvad ning lainetel on setteid liigutav jõud. Eestile iseloomulikud. Kujundab rannajoone paralleelsed settevallid-rannavallid. Vastupidi rannabarriks. jõgede äravool - jõe kaudu äravoolava vee hulk pikema aja jooksul kui sekund valgla - territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. infiltratsioon - sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse hoovused - suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega
Strontsium on maakoores elementide levimuselt 15. kohal, esinedes keskmiselt 0,034% ulatuses kõigis tardkivimites. Strontsiumi leidub peamiselt kahe ühendina: strontsianiit (SrCO3) ja tsölestiin (SrSO4). Neist kahest mineraalist esineb tsölestiin settekivimites sobivamas kvantiteedis, mis muudab selle mineraali kaevandamise levinumaks. Kuna strontsiumi kasutatakse põhiliselt karbonaadi kujul, siis oleks strontsianiit eelistatum, kuid selle mineraali töötlemiseks on leitud vähe setteid. Strontsiummetalli saab elektrolüüsida sulatatud strontsiumkloriidi segust kaaliumkloriidiga. Sr2+ + 2e Sr 2 Cl Cl2 g + 2e Alternatiiviks on strontsiumoksiidi redutseerimine alumiiniumiga vaakumkeskkonnas temperatuuril, millel strontsium destilleerub välja. Esineb kolm metallilise strontsiumi allotroopi, mille faasilisi üleminekuid märgistavad temperatuurid 235 ja 540 ºC. Mõju inimesele Esimesed strontsiumi hoiatusilmingud olid seotud Urovi jõega. XIX sajandil asusid jõe
raud(III) oksiidist, mis taandub raud (II) oksiidiks. Sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivne ja mulle läbiuhtumine toimub harva või ei toimu üldse, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. On tingitud põldude niisutamisest. Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Samuti ka protsess, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. Kõrbestumine nähtus, mis seisneb taimkatte, mullastiku jm looduskomponentide halvenemises kuiva kliimaga aladel. ATMOSFÄÄR Atmosfäär maad ümbritsev kihilise ehitsuega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos maaga. Troposfäär 0 kuni 10-16 km kõrgusel ning on see mida me hingame. Tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal. Kiirgusbilanss maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
õlireostused. Samamoodi tulevad torupanekuga ülespööratud setted üsna kähku Eesti randa. Toruehitusega kaasneb paratamatult ka merepõhjas olevate küngaste õhkimine ja toru aluse toestamine ning need tööd paiskavad üles suurel hulgal põhjasetteid. Pealmised, puhtad setted, pestakse segamini alumistega ja reostunud setete ülespaiskumine on päris ulatuslik. Valmis toru vajub veel aastaid ning selle kõrvalt kerkib vette üha enam setteid. See võib kesta kaks kuni viis aastat. Dioksiinide ja metüülelavhõbeda vabanemine põhjasetetest gaasitoru ehitamise ajal tekitaks kalade mürgisuse laine, mis hävitaks tõenäoliselt Eesti kalanduse ekspordivõimalused ja vähendaks võimalusi Läänemere kala süüa. Lisaks kantserogeensusele kontsentreeruvad dioksiinid imetavate emade rinnapiimas enam kui 50 korda ning mõjutavad väikelaste arengut näiteks Soomes on uuritud arvukaid hammaste väärarenguid
Eestimaa tundmine Juuni 2011 Sissejuhatus Järgnevalt annan ülevaate Taavi Pae juhendusel aines "Eestimaa tundmine" toimunud ühepaevasest ekskursioonist Kagu- Eestisse. Ulevaate andmisel kasutan reisi käigus kirjutatud märkmeid. Tartust algab sõit Räpina teed pidi Setumaani välja. Maastik, mida läbime on Ugandi lavamaa (Kagu- Eesti lavamaa), mis paikneb Devoni liivakivi platool, kuhu jääaeg on jätnud igasugu setteid ning mis vahepeal on läbitud ürgorgudest. Jõuame Luunjasse, paremat kätt on näha Luunja mõisa. letame Emajoe le silla (mis alguses ehitati kuiva maa peale, pärast alles lasti vesi läbi ). Jouame Põllu kihelkonda. Siinsed põllud on kõik haritud (tänu Kagu- Eesti suhteliselt viljakatele muldadele), ei kohta sööti jäetud põldusid. Asume Lõuna- Eesti murdealal (Tartu murde alal). Keerame Võndu. Võnnu on väärikas Eesti kihelkonnakeskus oma kihelkonnakirikuga
hapete mõjul langeb mulla viljakus. Kamardumine mulletekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute juurtest ja risoomidest. Soostumine looduslikult toimiv mullatekkeprotsess. Gleistumine toimub. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullakeskkonnas toimuv protsess. Sooldumine mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Erosioon uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda. Kõrbestumine kõrbete laienemine väära inimtegevuse või looduslike protsesside tagajärjel. Atmosfäär õhkkõnd, Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Troposfäär atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub 8 km kuni 18 km kõrgusele Ekvaator kujutletav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Polaar-ja pöörijooned 2. Kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5N ja 23,5S
PÕRANDA JA PINNAKATTEMATERJALID Koostas Endla Kuura PÕRANDAKATTEMATERJALIDE VALIKUD Põrandakattematerjalid jagatakse niiskuse taluvuse järgi: niiskuskindlad materjalid, mida võib puhastada rohke veega ja mida niiskuse pikaajaline toime ei riku niiskusõrnad materjalid, mis sobivad kuivadesse ruumidesse, ja mida puhastatakse vähese veega MUUD VALIKU PÕHIMÕTTED Põranda: Libedus/karedus Siledus/reljeefsus Elektrijuhtivus Pehmus/kõvadus Keemiakindlus Hooldatavus Värv, muster OLULINE Leida ruumi sobiv põrandakate Teha ehitusjärgne kasutuselevõtukoristus Võimalusel kaitsta põrand Leida õige hoolduskoristuse viis Leida õige põhipesu viis Koristamine on lihtsam, kui võimalikult palju põrandaid on võimalik puhastada ühesuguste puhastusmeetoditega NIISKUSKINDLAD PÕRANDAKATTED Kasutatakse majutusettevõtetes treppide, saunade, dušširuumide, spaade, köökide ...
perioodil tõus-mõõn). Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), hoovused, merejää, taimed, inimtegevus Lained tekivad: tuule maavärina või vulkaanipurske, tõusu-mõõna laevade liikumise tagajärjel Setete kuhjumise tulemusena võivad kujuneda veealused rannikuga paralleelsed piklikud leetseljakud või barrid Kui setteid on palju, võib see sulgeda lahe, mille taha tekib laguun Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed ehk fjordid Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati Rannikutüüp, kus kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalsetest
siseveekogude äärde arendada turismi 5. Mulletekketegurite mõju Kliima Kliima on temperatuurimuutus ning sademed, selle tulemusena hakkab algkivim murenema, tekib murest, millest hakkab tekkima muld Reljeef kaldus pinnamoe korral ei saa muld korralikult tekkida, sest see muld mis tekib, veereb mäest alla, erosioon 6. 105-40=65 (m) 65m/137km=0,47(m/km) Jõe langus on väga väike, seega voolukiirus on väike. Jõgi kulutab peamiselt jõe külgi ning kannab kaasa hulgaliselt setteid. Põlsamaa jõgi. Keskjooksul on tasane ala, jõgi algab kõrgustikult ja suue on umbes 40m kõrgusel. 7. Põhja-Eestis on karstinähtus. Lubjakivi ei pea vet ja liigub põhjavette. On salajõed. Põhjavesi kujuneb kiiremini. Vesi on mineraalirikas. Kagu-eestis on happeline muld ja ka vesi saab selle omaduse. Põhjavesi tekib pikema ajaliselt. Vesi on pruunikam 1. Kirjelda Põltsamaa jõge Põltsamaa jõgi asub Peipsi-Pihkva järve vesikonnas, lähe asub Väike-Maarja küljel ja
Hästi lagunenud turvas, kütteturvad Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad. Halvasti lagunenud turvas, väetiseturvas. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Pmst ont egu madalsooga, mis toitub põhjaveest, kuid kevadeti kui lamm üle ujutatakse kantakse sinna palju setteid. HÜDROGEOLOOGIA On teadus põhjaveest: tema tekkimisest, lasumisest, liikumisest, füüsikalis-, keemilistest oamdustest. Põhjavesi - maapõues sisalduv vesi, mineraalvesi on põhjavee alaliik Põhjaveekiht veesisaldav ja andev maapõue osa. Jäätumine : energia vabaneb Sulamine: seotakse energia Aurustumine: seotakse energia Kondensatsioon: vabaneb energia Vee üles liigutamiseks on juurde energiat vaja, alla tulles vabaneb energia.
mis on tekkinud peamiselt vanaaegkonnas 650- 350 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul moodustusid settekivimid, peamiselt lubja- ja liivakivid. Nende kogupaksus ulatub 100 meetrist Eesti põhjaosas 600 meetrini lõunas. Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, veel pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase paari miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakate on Eestis kõikjal võrdlemisi õhuke: Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis on see enamasti alla 5 meetri, paepealsetel kohati isegi puudub
väinade poolt. Piirkondades kus mäeahelikud ja nendevahelised orud ristuvad rannajoonega, on kujunenud lahtedest ja poolsaartest tugevasti liigestatud riarannikud. 12.Pindmine ja jooneline erosioon Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja.
pane ise kool minu nimi (8A klass) JÄÄAJAD referaat TALLINN 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 2.Mis olid jääajad? lk 3 3.Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule lk 3 4.Järved lk 4 5.Maapinna kerkimine lk 4 6.Jääaegade põhjused lk 5 7.Elu jääajal lk 6 8.Liustikud lk 7 9.Kokkuvõte lk 7 10.Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung. 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel korral käia praegu veel säilinud Euroopa suurimal liustikul Vatnajökull. See asub Islandil ning selle suurus on 8100 ruutkilomeetrit. Mis olid jääajad? Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes ...
Struktuurgeoloogia käsitleb kivimite paigutust ja lasuvust Vulkanoloogia uurib vulkaanide ehitust ja vulkaaniliste protsesside iseloomu ning põhjuseid. Seismoloogia analüüsib maavärisemiste iseloomu, levikut ja põhjuseid. Geomorfoloogia uurib maapinnal toimuvaid geoloogilisi protsesse, mis põhjustavad pinnavormide kujunemist ja muutumist. Meregeoloogia jälgib kaasaegsete ookeanite, merede ning mandrite vahelisi vahekordi, uurib ranna ja merepõhja ehitust, arengut, kaaeaegseid merelisi setteid. 4. Rakenduegeoloogilised distsipliinid. Maavarade õpetus käsitleb nii metalsete kui ka mittemetalsete maarete leviku ja esinemise seaduspärasusi. Hüdrogeoloogia uurib põhjavete teket, omadusi, esinemise tingimusi. Maakoor koosneb vett sisaldavatest ja vett pidavatest kihtidest. Eristatakse 1.Pinnavett ookeanid, mered, jõed, järved, sood 2. Põhjavett, mis peitub maapõues Põhjavee kihte nimetatakse horisontideks või lademeteks.
idasuunas, mistõttu sellist liikumist nim läänevoouks. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, seda ümbritseb kogu troposfääri läbilõiget hõlmavalt läänetuulte vöönd. 5. Limnoglatsiaalsed setted? Jääjärvelised setted. Näiteks limnomõhnad ja jääjärvelised tasandikud. 6. Alluviaalsed setted? Jõe geoloogilisgeomorfoloogilise tegevuse käigus erodeeritud (ka kulutatud), transporditud ning kuhjatud setteid nimetatakse alluviaalseteks seteteks ehk alluuviumiks. Alluuviumit iseloomustab setete kõrge ümmardatuse aste ning hea sorteeritus. Parasvöötme meandreuvate jõgede alluuvium koosneb kolmest erinevast faatsiesest: sängi, lammi ja soodisetted. 7. Altoculumus ehk kõrgrünkpilv C 1. Kiirgusbilans, protsess Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-
organismidest ning eurühaliinseist mere- ja mageveeorganismidest. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Deltades valitsevad sarnased elutingimused estuaaridega Deltaks nimetatakse jõesuudmetes asuvat alluviaalsete 1 setete kuhjumisala, mis on tavaliselt jõeharudest liigestatud. Delta kujuneb jõevee, loodete, merelainetuse ning hoovuste setteid transportival ja kuhjaval toimel. Deltade piirkonda võivad tekkida ka mangroovisoostikud (Sundangani mangroovisoostik Gangese deltas) (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Mangroovide levialaks on 25° p.l - 25° l.l. Mangroovideks nimetatakse madalate puude tihnikut troopiliste merede lainete eest varjatud lahtede ning jõesuudmete tõusu ja mõõna piirkonnas. Mangroovitaimedele on omane
Selle eest, et mahutid oleksid korras ning puhtad ja et prügiveoauto pääseks nende juurde takistusteta, vastutab jäätmemahutite omanik või rentnik, juhul kui jäätmehooldelepingus ei ole ette nähtud teisiti. Nõuded jäätmemahutitesse asetatavatele jäätmetele Olmejäätmetele ettenähtud mahutitesse ei tohi panna: · tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid · vedelaid jäätmeid · ohtlikke jäätmeid · käimlajäätmeid · kogumiskaevude setteid · taaskasutatavaid jäätmeid · ehitusjäätmeid · muid erikäsitlust vajavaid jäätmeid · aineid või esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat · aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse, kuju või muude omaduste tõttu võivad kahjustada mahutit või jäätmeveokeid · või raskendavad oluliselt jäätmete kokkupressimist. Liiva, tuhka ja pühkmeid tohib panna jäätmemahutitesse ja viia prügilasse vaid siis,
12.Tensiidid: vähendavad pindpinevust, aitavad mustust eemaldada, katavad mustuseääre ja hoiavad seda puhastusaine lahuses. Tõstab ka märgumisvõimet. 13.Neutraalne - pH 6-8. Igapäevaselt vett-taluvatel pindadel, seovad mustust. Eemaldatakse kergelt mineraalset mustust ( kasutatakse lisaks ka metanooli ja desnfitseerivaid aineid (kloor) ) 14.Happeline - 1. tugevalt happeline 0-2 2. happeline 2-4 3. nõrgalt happeline 4-6 Eemaldatakse setteid, sademeid ( rooste, lubjasete, katlakivi ) maksimaalselt 10 min toimeaeg, vesi +25 temperatuuril Pärast kasutamist pinnad loputatakse, vajadusel ka neutraliseeritakse. 15.Leeliseline - Kasutatakse kui igapäevased puhastusained ei anna tulemusi Tugevalt paakunud rasvase, sissesööbinud ja valgulise mustuse, tahma eemaldamiseks. Minimaalne toimeaeg 5 minutit. Vesi alates 40-60 kraadi.
kõrgusega maapinnapunkte; kujuteldav maapinna lõikejoon kindlal kõrgusel asuva tasapinnaga Murenemine- protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad Erosioon- protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Transportijaks võib olla vooluvesi, jää, tuul. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsast protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. Karst- kivimite vees lahustumise tagajärjel tekkiv pinnamood Ilm- õhkkonna seisund lühikese aja vältel Kliima- ilmade pikaajaline vaheldumine Atmosfäär- õhkkond Päikesekiirgus- maale langev päike Õhumass- sarnaste omadustega õhu suur kogum Passaadid- troopikast ekvaatorile aasta ringi puhuvad püsivad tuuled Läänetuuled- läänest itta puhuvad püsivad tuuled Mandriline kliima- kliima, mille õhutemp. kõikumine on suur ja sademete hulk väike Mereline kliima- temp
alapoolel, aeglane Sööb: magu suust välja, toit sisse, sööb, magu sisse tagasi Heidavad enesekaitseks kiire, kasvab tagasi võivad paljuneda pooldudes, kiired kasvavad Merisiilikud: kerajas keha, pikad liikuvad okkad, taimtoitlane, 5 hammast, suu allpool, liiguvad allpool jalgadega, ühtne sisetoes Meripurad: silindriline keha, meenutab kurki, pehme, lihaseline keha, okkaid pole, keha eesmises osas suu ümber kombitsad, millega toitu püüavad. Väheaktiivne, sõõb setteid, seedib, mis võimalik Kõikide tähtsus: toiduahel, inimese toit nt trepang, merisiiliku mari söögiks. Meritähed kahjustavad inimese austrikasvatust Limused: teod, karbid ja peajalgsed Leidub kõikjal, enamik soolases vees, vaid teod maismaal, peajalgseid Eestis pole Pehme keha, siseorganeid katab õhukenahakurd-mantel Enamikel jalg ja koda, koda on lubiainest, kaitseb osadel muundunud sisemiseks toeseks(kalmaar, seepia) või kadunud(nälkjas, kaheksajalad)
lätteist üle 7000 km. Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, lühidalt ka Colombia piiril. Igal aastal kannab ta Atlandi ookeani 3800 km3 vett, ligi kolm korda rohkem kui Kongo ja 60 korda enam kui Niiluse jõgi. Sügavus on saja meetri ringis. Amazonase veerikkusel on kaks põhjust - väga suur jõgikond ja suur sademete hulk selles piirkonnas. Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Lisajõed toovad setteid ning muda. Üleujutused Amazonase jõe kallastel võivad kesta kuid. Mullastik Mullad on enamasti vanad. Lähtekivim on sügavasti murenenud, sest temperatuuri kõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Mullastik on raudoksiidist punane, happelised ning mineraalaine ja huumuse vaesed. Et muld tekiks on vaja rohkelt sooja, niiskust, et lagundajatel oleks soodne seal elada, kiiret ainevahtust
1. Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen. Alfred Wegener- saksa loodusteadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja sett...
· Enamasti pinnase all · Matsalust siia poole ei esine · Setendid Eestis ei paljandu · Lääne- ja Edela-Eestis vendi setendid puuduvad · Rakenduslik tähtsus seostub põhjaveega · Kompleks moodustab Kotlini lademe, mis koosneb Voronka, Kotlini ja Gdovi kihistust Transgressiooni suund määrab setendite iseloomu ja jaotumuse. Kambriumi ladestu · Vendile järgnes Eesti alal pikem maismaaline periood · Osa vendi setteid aknti minema · Võib esile tõsta kambriumi läbilõikes rohkesti settelünki · Iseloomustavad terrigeensed setendidKarbonaatkivimid puuduvad · Põhja-Eesti klindil tüüpilised (Kirde-Eestis sinisavi, Lääne-Eestis liivakivi) · Peamiselt liivakivist, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savides · Ligi 150 m paksune lasund · Tuntuim on Lontova kihistu · Avamus Põhja-Eesti klindi jalamil
energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel kulutav tegevus ning kujunevad rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kulutusrannad. Lained purustavad ja kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad liigutav jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui rannikutel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata selline järsak on kujunenud monoliitsetesse jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale.
ja rohke lahtine mustus 8-6 neutraalne Kinnitunud vees Klaaspinnad, Ohtu pole, kuid Kaitsekindad lahustuv mustus igapäevane pikaajalisel siiski ja lahtine mustus koristamine 6-2 happeline Lubja- ja rooste Sanitaarruumid, kus Loputada, kasutada setted ja plekid, on setteid kaitsekindaid raua ja vase setted 0-2 tugevalt Rohked lubja ja Sanitaarruumid, kus Loputada, kasutada happeline rooste setted on setteid. Ei soovita kaitsekindaid ja muid tugeva ärritava ja kaitsevahendeid
Geograafia kontrolltöö PÕLLUMAJANDUS 1.Selgita, milliste näitajate alusel iseloomustatakse põllumajanduslikku tootmist? Talud/mõisad 1.Segatalu seal tegeletakse nii taime-kui ka loomakasvatusega 2.Spetsialiseeritud talud talu tegeleb mingi kindla asjaga kas taimekasvatuse vms. Spetsialiseeritud talud jagunevad omakorda: a) rantso loomakasvatusfarm, mis kasvatab suurtel rohumaadel kas hobuseid, lihaveiseid, lambaid, vahel ka piisoneid ja jaanalinde. Intensiivse loomakasvatuse tunnuseks rantsos on veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade turustamine. Rantsod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. b) istandused istandustes kasvatatakse monokultuure (ühe kindla kultuuri kasvatamine pika aja jooksul ühel ja samal maa-alal). Kohvi-, kakao-, tee, suhkrurooistandused. Istandustes pakendatakse tooraine ning saa...
3 000 000 aastat tagasi oli oru põhjapoolne osa veel Vahemerega ühendatud Galilea väinaga ja piklik mereharu moodustas Tiberi järvega ühtse kaldajoone, mis oli sai alguse Vahemerest. Veetaseme languse tagajärjel eraldus meri Vahemerest ning muutus järveks. See oli umbes 2 000 000 aastat tagasi. Ainsateks toiteallikateks olid järvele mageveega Jordani jõgi ja veel mõned pisemad jõed; vihmavesi, mis voolas alla mägedest, tuues kaasa liiva ja setteid. Sellel ajal Jordani jõgi oli Tibrise järve ja Surnumere ühenduseks. Kuiv kliima põhjustas suure aurumise, jättes setted ja soolad järve. Nii muutus järv veel soolasemaks. Kuumal suveperioodil on aurustumine üle 25 millimeetri päevas. Soolasisaldus, 30- 35%, on kümme korda suurem kui see on Vahemeres. Selle tõttu on Surnumere vesi ka tunduvalt raskem näiteks Vahemere omast. Miljoneid aastatid tagasi elasid inimese eelkäijad hominiidid Surnumere ümbruses. Sel ajal
PAH-ide iselooomustus Tartu 2012 Ainete ehitus ja omadused Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk polüaromaatsed süsivesinikud (lühendina PAH-id) on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad üksteisega liitunud benseenituumi ning ei sisalda heteroaatomeid ega ka asendusrühmi. PAH leidub looduslikult keskkonnas, kuid need võivad olla ka inimtekkelised. Oma kõige puhtamal kujul on PAH-id on tugevad ja värv võib varjeeruda värvitust kuni valgeni või kahvatust kollakasroheliseni. Naftaleen on kõige lihtsama ehitusega PAH, koosnedes ainult kahest omavahel ühendatud benseenituumast. PAH-ide hulka kuulub rohkem kui 100 ühendit, mis kõik erinevad üksteisest oma benseenituumade arvu ja asetuse poolest molekulis. PAH-id identifit...
Praegu on näidatud, et bakterid saavad hapnikuga hingata ka siis, kui seda on ülivähe. Seega ei pidanud esimeste aeroobsete mikroobide ilmumiseks palju hapnikku olema. Tänu hapniku hulga tõusule (tsüanobakterid!) atmosfääris hakkab raud kivimites oksüdeeruma. (Hapniku kogunemist atmosfääri seostatakse tsüanobakterite ilmumise ja elutegevusega. Tsüanobakterid ilmusid vähemalt 2.5 miljardit aastat tagasi. Stromatoliitidega samavanustes meresetetes on leitud vöödilisi rauarikkaid setteid (banded iron). Arvatakse, et need setted moodustusid perioodil kui tsüanobakterid tekitasid fotosünteesil massiliselt hapnikku. See reageeris lahustunud rauaioonidega ja sadenes raudoksiidina. Raua oksüdeerumine takistas esialgu hapniku akumuleerumist atmosfääri. Seejärel said mered küllastuda hapnikuga, ning lõpuks ka atmosfäär. Umbes kaks miljardit aastat tagasi hakkasid rauarikkad kivimid maal muutuma atmosfäärihapnikuga oksüdeerudes punaseks
looduskaitse seaduse kui ka EL Loodusdirektiivi II lisa alusel – hink (Cobitis taenia), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio carassus). (Riigiteataja 2004) Veetaseme tõus kevadise suurvee ajal on Võhandu jões umbes 35 - 40 cm. Veetaseme tõusuga kaasnevad märgatavad üleujutused. Suurvee ajal sängist väljuv jõgi kuhjab sinna kaasaskantavat materjali – liiva, muda jm setteid. Üleujutust olen ka ise näinud Kirumpää suvilate juures, kus on isegi väikene veetõus on koheselt märgatav. Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku on registreeritud 23 liiki: haug (Esox lucius), lepamaim (Phoxinus phoxinus), angerjas (Anguilla anguilla), vingerjas (Misgurnus fossilis), särg (Rutilus rutilus), tippviidikas (Alburnoides bipunctatus), teib (Leuciscus leuciscus), turb
12 Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Näiteks tardkivim graniit koosneb kolmest mineraalist- kvartsist, päevakivist ja vilgukivist. Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (nt. graniit, basalt) Settekivimid tekivad setete kivistumisel. Voolav vesi, tuul ja liustikud kannavad setteid nende tekkekohast eemale, nõgudesse ja orgudesse ning veekogude põhja. Seal need kuhjuvad, ikka uus kiht eelmise peale. Algul on ladestunud setted pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad alumised kihid pealmiste raskuse all. Vesi aitab setteosakesi veelgi tugevamini liita ja selle tulemusel tekib sadade miljonite aastate jooksul suhteliselt kõvad settekivimid. Nii saab madalatesse merelahtedesse kantud liivast liivakivi, mudast ja savist savikilt. Surnud
Pealiskord - kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord. Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja-Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste vöötmetena järjest nooremad kihid. Pinnakate - nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol. välisjõududega mujalt kohale kantud. Pinnakate on kujunenud kvaternaaris, mis jaguneb: ★ Pleistotseeniks e. jääajaks ★ Holotseeniks e. jääajajärgseks ajaks Vastandina aluspõhjakihtidele on pinnakatekihid üldjuhul lõunas ja kagus vanemad, põhjas aga nooremad. See on tingitud mandrijää taganemisest kagust loode suunas. Olulisus:
halvenemine. Riigi metsastust võib pidada üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks ja pakub inimesele mitmekesiseid puhkamisvõimalusi. Ilma maapinda kaitsva metsata erodeerub vooluvesi mägises piirkondades suuri maaalasid ja muudab need kasutuskõlbmatuks. Jõgedesse satub palju setteid, mis ummistavad voolusänge ja suudmeid, põhjustades üleujutusi. Troopikaladel võib ulatuslik metsaraie muuta piirkonna kliimat. Kui kaitsev taimkate eemaldatakse, peegeldub lagedalt pinnalt päikesekiirgust atmosfääri rohkem tagasi. Selle tagajärjel tõuseb õhutemperatuur, mullad muutuvad kuivemaks ning tekivad tolmutormid.
moonde- ja magmakivimite. Kivimite veejuhtivus-kivimite omadus vett läbi lasta. Kondenseerumine-veeauru üleminek vedelasse olekusse. Kontinentaalne ehk mandririft- kontinetaalse koore rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. Koolmekoht-madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa.kuhjerand-merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad. Kulutusrand-merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Kurd-kivimi lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Kurdmäestik-maakoore kokkusurumispiirkonda laamade põrkepiirile tekkiv plastiliselt deformeeritud, so kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kõrgrõhkkond ehk antitsüklon-ala, mille kohal õhurõhk on kõrgem kui naabelaladel, mille ümber esineb päripäeva
on kindel kristallstruktuur. Näiteks grafiit, teemant, kvarts. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Näiteks tardkivim graniit koosneb kolmest mineraalist- kvartsist, päevakivist ja vilgukivist. Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (nt. graniit, basalt) Voolav vesi, tuul ja liustikud kannavad setteid nende tekkekohast eemale, nõgudesse ja orgudesse ning veekogude põhja. Seal need kuhjuvad, ikka uus kiht eelmise peale. Algul on ladestunud setted pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad alumised kihid pealmiste raskuse all. Vesi aitab setteosakesi veelgi tugevamini liita ja selle tulemusel tekib sadade miljonite aastate jooksul suhteliselt kõva settekivim. Nii saab madalatesse merelahtedesse kantud liivast liivakivi, mudast ja savist savikilt. Surnud mereloomade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
