Hüdrosfäär (0)

Hüdrosfäär - ehk vesikest
Jõgi - Looduslik vooluveekogu, mis voolab kindlas sängis,mis on tema enesepoolt tehtud.
Väike veeringe - vee ringkäik Maal, milles osaleb vaid maailammeri ja atmosfäär .
suur veeringe- vee ringkäik Maal, milles osalevad maailmameri , õhkkond ja maismaa koos organismidega .
veereziim - on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Veerežiimi iseloomustamiseks saab kasutada vooluhulga muutumist aasta jooksul.
tulvavesi - lühiajaline järks ja juhuslik veetaseme tõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti.Tulvad tekivad harilikult kas kiire lumesulamise või tugeva vihmasaju järel.
suurvesi - ühel ja samal aastaajal korduv jõgede veetaseme kõrgseis (! Sõltub toitumisest )
Äravool- vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, järve, merre).Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised (sademed ja aurumine), füüsikalis-geograafilised ( valgla suurus, pinnamood , mullastik, geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimetegevus ja kliima muutumine.[1]Kõige suurem äravool maailmas on Amazonases, Eestis on kõige veerohkem Narva jõgi.
vooluhulk - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.Mõõdetakse jõe suudmes (m³/s).Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul ebaühtlane, jõe toitumisest sõltuvate maksimumide ja miinimumidega.Vooluhulga muutumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes.
lamm- üleujutustasandik on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Koosneb jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul.
Põhjavesi e. maapinnaalune vesi e. maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. mod. peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage .
Pinnavesi - mod. Maa pinda kattev vesi.Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi.
filtratsioon - millegi eraldamine või liikumine mingis keskkonnas.Vedeliku või gaasi liikumine looduslikus poorses keskkonnas, nt pinnases.
mineraalvesi- vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees.
arteesia vesi – surneline põhjavesi (Nõiakaev)
soolsus – Maailmamere kesk. soolsus on 35 promilli ( ! sademed, aurumine, ühendus ookeaniga, sissevoolavad jõed!! )
termokliin - õhuke, kuid järsult muutuva temperatuuriga (1...3 °C ja rohkem 1 m kohta)[1] hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.Termokliini eripäraks on, et seal muutub temperatuur vertikaalsihis palju kiiremini, kui sellest üleval ja allpool asuvail veekihtidel. Termokliini sügavusvahemik sõltub peamiselt aastaajast, laiuskraadist ja tuule mõjust vaadeldavas veekogus.
leetseljak - madal ja lauge, pikliku kujuga liivavall jões (ülaosa madalveega veest väljas) või rannalähedases meres (rannajoonega enam-vähem rööbiti).
maasäär - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki.
laguun – madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või paikneb atolli ( rõngassaar) keskel

2) vesikesta osad
magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne)
soolased veed (maailmameri).
3) jõgede toitumine – Sademetest, liustike sulamisest saadud veest , põhjaveest. Sõltub temperatuuri ja sademete aastaajalisest kõikumisest. Muutusi kajastab veereziim * suur- ja madalvesi + tulv.
4)kliima mõju äravoolule – suvise madalvee tingib ühelt poolt sademetehulga vähenemine, teiselt poolt kõrgema temperatuuriga kaasnev auramise suurenumine, sel ajal on toiteallikaks põhjavesi, millele lisandub suuremal või vähemal määral vihmavesi . Talvise madalvee põhjuseks on maapinna külmumisega kaasnev pindmine toitumise lakkamine, nii et ainsaks toiteallikaks jääb põhjavesi. Karmi kliima ja väikese põhjaveevaruga igikeltsa aladel külmuvad keskmised jõed isegi põhjani ja esineb äravoolukatkestusi.
5) jõeoru tüübid- joonised vihikus infiltratsioon [ e. Sademetevee imbumine põhjavette, mis sõltub kivimite poorsusest, kivimite veejuhtivusest ( vettpidav ja vett läbilaskev)], mis omakorda isel. Põhjavee liikumist. Maakoore üllemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsioonivööndit (e. Vöönd , kus täidab lõhesi ja poore õhk ning vesi võib seal esineda ajutiselt) ja küllastusvööndit (e. Vöönd, kus poorid ja tühikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht )
7)põhjavee kaitsetööd- Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest( lekkivad veetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, liigne väetamine) mida kauem on vesi aeratsioonovööndis, seda parem puhastumine. Hästi kaitstud savika pinnakattega aladel. !!! eriti tuleb vältida reostust puurkaevude läheduses, selleks on mod. Sanitaarkaitsealad.
8)merevee omadused –
1Temperatuur
1.1 sõltub mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast, sademete hulga ja auramise vahekorrast.
1.2. Tervikuna on maailmameri jahe ( kesk temp. 3,8 C) kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.
1.3. Polaaralade temp. Suur erinevus.
2. Soolsus ( meres kesk. Soolsus 35 promilli)
2.1 meredes ja ookeanides omane soolane vesi. Merevesi sisaldab palju mineraalaineid. Soolsus on tingitud auramisest ( mida vanem meri, seda soolasem) ning sademetest ( 20datel laiustel on väga soolane, kuna seal on auramine suur ning sademeid pmts pole)
2.2 Soolsus vähendavad liustike sulamine , sademed.
9) vee liikumine ookeanis – Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine . Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõrvelekaldele n.ö "otsesuunast" – põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule.Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef.Temperatuuri järgi jagatakse hoovused soojadeks hoovusteks ja külmadeks hoovusteks.
10) rannikute erosioon , MIllest sõltub? Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. (lained lõhuvad rannikut, mille tagajärjel tekivad pangad )
11) ookeanide reostus –
1. nafta puurimine 2. olmereostus 3. tankerite avariid