Referaat jääajad (0)

pane ise kool
minu nimi (8A klass)
JÄÄAJAD
referaat
TALLINN 2008
Sisukord
1.Sissejuhatus lk 3
2.Mis olid jääajad? lk 3
3.Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule lk 3
4.Järved lk 4
5.Maapinna kerkimine lk 4
6.Jääaegade põhjused lk 5
7.Elu jääajal lk 6
8. Liustikud lk 7
9.Kokkuvõte lk 7
10.Kasutatud kirjandus lk 8
Sissejuhatus
Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung . 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel korral käia praegu veel säilinud Euroopa suurimal liustikul Vatnajökull. See asub Islandil ning selle suurus on 8100 ruutkilomeetrit.
Mis olid jääajad?
Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes tunduvalt. Peale selle on sellest ajast peale umbes 100 000 aastase perioodiga vaheldunud jääajad ja jäävaheajad. Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode , mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas . Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega.
Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule
Kui liustik edasi liigub, haarab ta endasse kivimipuru - moreeni ja kraabib sellega kaljupinda. Kuigi Eestimaa on suurema osa geoloogilisest ajaloost olnud maismaa, ei saa me kahjuks pärast liustiku kulutustööd enam leida kuigi palju jääajaeelsetel ajastutel tekkinud pinnavorme. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää keeled Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru. Kui liustik lõpuks sulama hakkas, jäid temast maha rändrahnud ja moreensetted, mis katavad suure osa Eestimaast.
Moreentasandikud tekkisid suurte liustikusulavee-alade all. Seal ulatub moreeni paksus kohati 10 meetrini. Liustikusetetest moodustusid ka paljud meie künkad. Voored on piklikud mäed, mis tekkisid liikuva jääserva lähedal. Jää andis voortele piklike pätside sarnase voolujoonelise kuju.(Vooremaa kõrgustik.Sootaga.)
Kuplid on künkad, mis tekkisid jääjärve põhja kuhjunud liivast ja kruusast.
Sinna, kus oli jääkamakas, jäid hiljem järved, jääst väljasulanud vette aga settis
nii palju kive, kruusa ja liiva, et pärast oli selle koha peal mägi. (Otepää ja Karula
kõrgustik.)
Oosid on järskude nõlvadega vallseljakud, mis tekkisid jääs olevatesse pragudesse. Jääsulamisvesi valgus pragudesse ja sinna kuhjus aja jooksul palju setteid.(Tapa ümbruse oosid, Pikassaare. Ka jää sulamisveed kujundasid meie maapinda, jättes järele sügavad ürgorud. Vaatame mõnd läheduses asuvat ürgorgu. ( http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1027&teema=1001294 )
Järved
Sulamisvesi kogunes nõgudesse ning moodustusid Peipsi ja Võrtsjärv. Pärast jääaega oli Võrtsjärv tohutu suur ja temast voolasid veed Pärnu lahte . Hiljem murdsid Võrtsjärve veed endale tee Peipsi järve, tekkis Emajõgi ja Peipsist sai suur järv. Pärast jää sulamist jäi vett vähemaks ja veetase järvedes ja ja jõgedes alanes . Paljud järved soostusid ja kasvasid osaliselt kinni. Pikkade orujärvede asemele moodustusid järvede ahelikud. Järved hakkasid kinni kasvama. Selline kinnikasvamine jätkub ka praegu. Järvede asemele tekivad sood . Ka jõed voolavad nüüd ürgorgude põhjas, järgides orulookeid. ( http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1027&teema=1001294 )
Maapinna kerkimine
Liustik , mis jääajal Eestimaad kattis oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind
kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa. Seal on maapind kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik , maaga kokkukasvanud saared, järvedeks muutunud merelahed ja kosed ( Keila -Joa, Treppoja, Jägala juga)Põhja-Eestis.
Kui kerkimine kestab, siis 4 tuhande aasta pärast võib ennustada Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa liitumist ning ühinemist mandriga. Praegustest saartest loode ja lääne pool aga kerkivad uute saartena merepõhja osad. Kui maapinna kerkimine jätkub, muutub Eestimaa rannajoon tundmatuseni. Kuna maapind kerkib, siis muudavad ka suured järved oma kuju. vesi valgub enam järvede lõunapoolsetesse otstesse ja ujutab üle järveäärsed madalad alad. Sinna tekivad ulatuslikud sood. ( http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1027&teema=1001294 )

Jääaegade põhjused

Tsükliliselt esinevate jääaegade ja jääaegade põhjuste otsimine on tihedalt seotud James Crolli ja Milutin Milankovići nimega. Mõlemad arendasid edasi prantslase Joseph Alphonse Adhémari ideed, mille kohaselt jääaegade ja jäävaheaegade põhjuseks on muutused Maa orbiidis. See omakorda on tingitud Päikese, Maa ja Kuu vahelistest gravitatsioonijõududest. Selle elliptilise orbiidi kuju, mida mööda Maa tiirleb ümber Päikese, muutub perioodiga umbes 100 000 aasta tagant, Maa pöörlemistelje kalle orbiidi suhtes muutub perioodiga umbes 40 000 aastat, võrdpäevsus on umbes iga 20 000 aasta tagant samas positsioonis orbiidil. Nende niinimetatud Milankovići tsüklite tõttu mutub päikeseenergia jaotus Maal. Saksa meteoroloogile Wladimir Peter Köppenile toetudes sõnastas Milanković 1941 oma töös "Maa kiirguse kaanon ja selle rakendus jääaja probleemile" hüpoteesi, et jääaeg esineb alati siis, kui suvine päikesekiirgus põhjapoolkera kõrgematel laiuskraadidel muutub minimaalseks. Jahedad suved on Köppeni järgi jää moodustumise seisukohalt määravamad kui külmad talved.
Viimasel ajal on Milankovići teooriat üha enam kritiseeritud. Alates 1990. aastatest on üha tähtsamaks muutunud idee, et jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumises etendavad tähtsat osa troopika ja lõunapoolkera. ( http://wapedia.mobi/et/Arutelu:J%C3%A4%C3%A4aeg )
Elu jääajal
Jääaegadel elasid Euraasias karmi kliimaga kohastunud loomad, nt mammut , karvane ninasarvik , tarvas, ürgpiison, koopakaru, polaarrebane , lindudest polaarlõoke. (ENE, 1989)
Jääaegadel elasid neandertallased. Würmi jääajal elanud neandertallastel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli võrdlemisi väike (155 – 165 cm), pea suur, aga madal, laup tugevasti längus, silmaülised mõikad suured ja etteulatuvad. Nägu oli suhteliselt suur, märgatava lõuatsita alalõug massiivne , silmakoopad suured, nina lai ja tugevasti eenduv. Nende elu oli karm, kuid nad oskasid valmistada ja käsitseda tööriistu ning kasutada tuld . Nad elasid koobastes, jahtisid suuri loomi, matsid oma surnuid. (EE, 1992)
Hispaania teadlaste tehtud uurimus näitas, et neandertallaste lõplikku väljasuremist mõjutas viimane jääaeg. Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal, umbes 24 000 aastat tagasi. Kliima muutumine mõjutas eelajalooliste inimeste populatsiooni suurust. Euraasia teistest osadest olid neandertallased välja surnud, kuid 24 000 aastat tagasi leidus nende populatsioone veel praegusel Ibeeria poolsaarel. Viimasele jääajale eelnenud jääaegadel jäi Homo neanderthalensis ellu väikeste kogukondadena elades . Nende kogukondade väljasuremisele aitas kaasa mitmed järsud kliimamuutused , mille tipp saabus umbes 30 000 aastat tagasi. Viimases neandertallaste asupaigas, Lõuna-Ibeerias, muutus 24 000 aasta tagasi kliima külmemaks. Teadlaste sõnul mõjutas neandertallaste väljasuremist nii külm kui ka toidu- ja veepuudus. ( http://www.postimees.ee/210207/esileht/meelelahutus/246194.php )
Liustikud
Kohtades, kus on alati külm, muutuvad lumekihid omaenda raskuse tõttu jääks, sest
lumest surutakse õhk välja. Kui jää on muutunud piisavalt raskeks( 20 m paksuks),
hakkab ta libisema allamäge. Tihti libisevad liustikud justkui õhukesel sulavee kihil. Liustiku ülemist osa nimetatakse toitealaks. See asub pilvepiiril, kus sajab pidevalt juurde uut lund. Lumi kuhjub ja muutub jääks. Liustiku allosas on aga äravooluala, kus jää sulab veeks.Liustiku voolamisel mööda kaljusid, võivad liustikku tekkida sügavad liustikulõhed. Väga pikk liustik asub Islandil ja on üle 100 km pikk, kuid enamasti on liustikud mõne km pikkused.Maailma pikim liustik on Lamberti liustik Antarktikas , mis on 64 km lai ja 515 km pikk.Kui liustik lõpeb mere kaldal, siis murduvad liustikujää tükid jääpankadena ja hakkavad meres ujuma.
( http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1027&teema=1001294 )
Kokkuvõte
Jääaegu on kokku olnud 4 ning nende ajal elasid maapeal suured külmaga kohastunud loomad ning neandertaallased, kes elasid koobastes ja küttisid suuremaid loomi söögiks. Praegusel hetkel katab jää 10% maakera maismaast. Suurem osa sellest asub Gröönimaal ja Antarktikas. Ülejäänud jää asub väikestel kõrgmäestikutippudel. Kuid jääaegadel oli enamus maakera maismaast kaetud jääga.
Kasutatud kirjandus:
http://www.postimees.ee/210207/esileht/meelelahutus/246194.php 07.12.2008
http://wapedia.mobi/et/Arutelu:J%C3%A4%C3%A4aeg 07.12.2008
http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1027&teema=1001294 07.12.2008
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4.köide, Tallinn, Valgus 1989.
Eesti Entsüklopeedia 6.köide, Tallinn, Valgus 1992.