Litosfäär (3)

Litosfäär
1. Mandriline maakoor
Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp.
Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km, keskmine umbes 40 km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires
kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist – lasuvast settelisest pealiskorrast ja lamavast kristalsest aluskorrast, mille all omakorda on gabroidse koostisega kivimkiht.
Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss , migmatiit ja amfiboliit ).
Ookealine maakoor
Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp.
Vanus ei ületa 400miljonit aastat.
2.Laamad
Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor
Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida . Sellepärast tekivad sealsetes piirkondades maavärinad ja vulkaanipursked , keskele tekib riftiorg. Selle tagajärjel tekib juurde uut maakoort ja nii on ka tekkinud näiteks Island .
Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor
Põrkuvad ja seal liigub üks maakoor teise alla, sulab seal ja tekib süvik. Teine maakoor kurdub mäestikuks ja tekib uut maakoort juurde.
Ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor
Põrkuvad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Vaikse ookeani loode osas. Ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla ja sulab seal ehk hävineb. Seal kus ta sukeldub, sinna tekib süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid.
Ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor
Põrkuvad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Vaikse ookeani loode osas. Ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla ja sulab seal ehk hävineb. Seal kus ta sukeldub, sinna tekib süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid.
Mandriline maakoor ja mandriline maakoor
Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik. Suure rõhu all liiguvad kaks maakoort üksteise peale ja kurduvad mäestikeks. Sealsetse piirkondades on maavärinaid aga vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida.
3.Geoloogilised protsessid
Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia.
ksogeensed protsessid võib jagada kolme rühma:
* Murenemine , mis jaotub omakorda keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks ja füüsikaliseks murenemiseks ehk rebenemiseks. Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum.
* Denudatsioon ehk kulutus on murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Näiteks Soome skäärrannik koosneb mandrijää poolt kulutatud aluspõhjalistest kivimitest .
* Akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine . Kuhjevormid on näiteks moreenist koosnevad oosid. Moreen on murenemisproduktiks, mida on mandrijää poolt edasi kantud .
4. vulkaanid
Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
Tüübid:
Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava , kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase . Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes.
Kilpvulkaanid
Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad.
Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani.
Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.
Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare
Kihtvulkaan
Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm , mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
Kihtvulkaanid on laia levikuga . Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril ehk subduktsioonivööndeis.
Pursketüübid
Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks – plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukama iseloomuga - magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ja ei pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga . Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks
Vulkaanide aktiivsus
Sageli jagatakse vulkaanid tegevateks, uinunuteks ning kustunuteks. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on hetkel aktiivne või on pursanud ajaloolisel ajal, uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiviseerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse aga olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud
5.Maavärinad
Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat (logaritmiline skaala). Maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi.
6.Maavärinate ja vulkaani pursete tagajärjed.
Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk , lõõmpilved, lahaarid, maalihked , vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine , lämbumine jne.
7.kivimite liigitamine
Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum
Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid , settekivimid ja moondekivimid .
8.Murenemispinnavormid
Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide ehk alasside kujunemine.
Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi.
Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm.
Külmakühm on jäise tuumaga kühm külmunud mineraalses pinnases.
Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid .
Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal.
Polügonaalpinnas on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster.
Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude liitumisest üksteisega.
Tekivad vee jäätumisel, kulutamisel, temperatuuri vaheldumine .
9. Maalihe
Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu.
10.Kulutus ja kuhjepinnavormid
Kanjon on piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena.
Ruhiorg ehk troog on U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org.
Ruhiorud on kunagised alpiliustike liikumisteed. Ruhiorgude suudmeosa mere poolt üleujutamise tagajärjel on tekkinud fjordid
Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust.
Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.
Mõhn on liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm.
Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas.
Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva läheda
Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.
Maavälis jõud kannavad lahtimurtud kivi osakesi edasi kuni neil enegriat jätkub., ja siis kuhjuvad ühte kohta.
11.Rannikud
Murrutus on merelainete ja nende poolt kantud kivimilise materjali teostatud abrasioon .
Murrutuse läbi tekivad näiteks pangad , murrutuskulpad ja murrutuslava .
Skäärrannik on rannikutüüp, kus keerukalt liigestunudel kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud.
Skäärrannik on iseloomulik Soomele, Rootsile, Norrale, Kanadale ja Karjalale, Laadoga järve rannikule
Rahuliku lasumusega settekivimite paljandumisel tekkivad pankrannikud.
Fjordrannik on rannikutüüp, kus kõrge kaljune rannik on liigestatud fjordidega – pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinade poolt.
Piirkondades kus mäeahelikud ja nendevahelised orud ristuvad rannajoonega, on kujunenud lahtedest ja poolsaartest tugevasti liigestatud riarannikud.
12.Pindmine ja jooneline erosioon
Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.
Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja.