Põhikooli bioloogia: selgrootud (0)

Selgrootud
käsnad , korallid , ussid , teos, putukad, õmblikud, vähid
pole selgroogu
suurem osa veeloomad
Toes paiknb keha pinnal:
1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest( karbid )
2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik
Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti
Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg
okasnahksetel on plaadikesed
Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad):
Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam , aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne.
Vereringe : varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest . Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust rakku(difusiooni teel), suuematel liga aeglane see viis, seega vereringe, vere paneb liiguma süda(d) või südametaolised organid .
Avatud vereringe: limused , putukad, ämblikud ja vähid, pumpab südant(d) vere mööda lühikesi veresooni kehaõõnde, kust südamesse tagasi
Suletud vereringe: südamest liigub veri mõõda veresooni, ja tagasi südamesse. Veri soontes rõhu all, liigub kiiremini, varustab paremini. Rõngussidel, mõnedel limustel ja kõigil selgroogsetel.
Käsnad-lihtsamaid loomad, vaid rakud, räni- või lubiainest sisetoes
Elukoht: ookean, leidub ka magevees, kogu maailmas. Eestis jõekäsn ja järvekäsn
Ei liigu adults, ei fotosünteesi, toit, teised organismid, rakukestata rakud nagu loomadel
Pole sümmeetrilised, kehaehitus lihtne, pole kehaosi , keha õõnes, ühes otsas ava, palju poore, mille läbi vesi sisse ja välja, kust saab toitu ja hapnikku, välja co2 ja jääkained
Paljuneb: Pungumine või suguline, Elavad kolooniana
Pole kudesid , elundeid
Kaelusviburrakud: panevad vibureid liigutades vee kanalites liikuma
Amööbitaolised rakud: seedivad toitu
Tähtsus: biofiltrid, toiduahel , sümbioos nt krabiga, vetikad , varjupaik , inimesele pesukäsn, ravimitööstuse tooraine
Ainuõõssed: hüdraloomad , karikmeduusid, meriroosid ja korallid
Esimesed, kellel koed ja keha sümmeetriline , ainult hüdraloomad ka magevees, loomtoidulised , keha õõs , ühes otsas kombitsatega suuava, kehaõõne ümber kehasein, koosneb kahest rakukihist, silmatäpid
Entoderm ja ektoderm, sisemine kiht kude, mis võtab osa seedimisest. Välimises kihis närvirakud ja lihaskiud , algeline närvisüsteem.
Kõrverakud, süstivad mürki KÕIGIL
Eluvormilt kahesugused:
1Polüübid: elavad taimedel või veekogu põhjas kinni, suuava ÜLEVAL , kehakujult vaas hüdrad , meriroosid ja korallid
2.Meduusid: ujuvad vabalt, kumer keha, nagu vihmavari, suuava ALL, täppsilmad
Osa ainuõõssed, nt meririst ja karikloomad , algul polüübid, adult meduus
Hüdraloomad: lihtne närvirakkudest võrgustik, lihaskiud, liigub, kombitsad ja kõrverakud. Eestis varshüdra. Elab taimedele, kividele, puunottidele kinnitudes, aeglane. Paljuneb pungudes ja suguliselt
Karikloomad: lai kummis keha, hõljuvad, kanduvad edasi lainete ja hoovustega, võvad liikuda ka keha kokku tõmmates ja lõdvaks lastes . Soojad mereed, osa väga mürgised , surmav . Läänemeres meririst, pole ohtlik
Meriroosid: paiksed loomad, põhjas kinni. Üksikud polüübid, vahel liiguvad aeglaselt libistades. Elavad vees kus piisavalt soolane
Korallid: väikesed, mõne mm pikkused polüübid, elavad tihedalt üksteise kõrval moodustades kolooniaid . Vees, kus piisavalt soolane, pinnale kinnitatud. Alaosa ümber kõva lubiainest skelet . Suurim korallriff - SUUR VALLRAHU
Toit väiksed loomad, vetikatelt orgaanisiled ained, kellega sümbioosis . Kuna vetikatel valgust vaja, siis elavad madalas valges vees, ei tohi olla liga kuum vesi ega reostunud , muidu vetikad jak a korallid surevad.
Korallriffid- liigirikkad. Ohus, sest naftalekked, väetised , mürgid , tööstusjäägid jne. Ka kliimasoojendemine. Sukeldujad seisavad peal- katki, Suveniirid. Seadused, keelavad murdmise
Okasnahksed: merisiilikud , meripurad ja meritähed
Mere põhjas, ei ela magedas vees. Läänemeres meritähti ja madutähti, Eestis pole. Enamik meritähti 12-24cm, suuremad peaaegu 1m
Liiguvad arvukate iminappadega jalgade abil, millega ka toitu haaravad, aeglased
Naha all lubiplaatidest sisetoes(va meripura )
Iga kiire otsas täppsilmad
Kiireline sümmeetria
Lahksugulised, st kaks sugupoolt
Muna-vastne-täiskasvanud isend
Okasnahksetel koed ja organid , teistest aga väga erinevad. Kehas veega täidetud torusüsteem, meritäht surub vee jalgadesse, jalad pikenevad, klammerduvad nt veepõhja , jalad lühendevad
Meritähed: enamik viiekiirelised, loomtoiduline, suu asub keha alapoolel, aeglane
Sööb: magu suust välja, toit sisse, sööb, magu sisse tagasi
Heidavad enesekaitseks kiire, kasvab tagasi võivad paljuneda pooldudes, kiired kasvavad
Merisiilikud: kerajas keha, pikad liikuvad okkad, taimtoitlane, 5 hammast, suu allpool, liiguvad allpool jalgadega, ühtne sisetoes
Meripurad: silindriline keha, meenutab kurki , pehme, lihaseline keha, okkaid pole, keha eesmises osas suu ümber kombitsad, millega toitu püüavad. Väheaktiivne, sõõb setteid, seedib, mis võimalik
Kõikide tähtsus: toiduahel, inimese toit nt trepang, merisiiliku mari söögiks. Meritähed kahjustavad inimese austrikasvatust
Limused: teod, karbid ja peajalgsed
Leidub kõikjal, enamik soolases vees, vaid teod maismaal, peajalgseid Eestis pole
Pehme keha, siseorganeid katab õhukenahakurd- mantel
Enamikel jalg ja koda, koda on lubiainest, kaitseb osadel muundunud sisemiseks toeseks(kalmaar, seepia ) või kadunud(nälkjas, kaheksajalad )
Karbid: Siseehitus : sise ja väljavooluavad, kust vesi sisse ja välja, merevee puhastaja (5-15l/h), hingab lõpustega
Elab soolases ja magedas vees, Eestis jõe ja järvekarp .
Välisehitus: keha kaitseb koda, mis koosneb kahest poolmest, ohu korral tõmbab poolmed lihastega kokku, poolmeid ühendab elastne side ja tugevad lihased. Jalg on kompamiseks ja liikumiseks sest,pead pole, rõngad näitavad vanust , pole tundlaid , silmi pole
Toit: aineosakesed, pisiorganismid
Lahksugulised, enamik veekogu põhjas, liikumine pole oluline, sest vesi kannab toitu neile
Meres olevad, lahti kinni kojapoolmeid lükates võivad kiiresti liikuda, vesi purskub välja
Osadel mantli servas lihtsad silmad
Pärl - kui mantli ja pärlmutterkihi vahel võõrkeha, siis hakkab karp pärlmutterkihte ümber selle ehitama, Euroopas ebapärlikarp, vajab puhast vett, Eestis vaid Pudisoo jões
Peajalgsed: kalmaarid , seepjad, kaheksajalad
Elavad meredes, kalmaaridel ja seepjatel on 10 kombitsat, millel iminapad
Suur pea, koda taandarenenud, vaid õhuke plaat keha sees. Kõige arenenumad limused, keerukam närvisüsteem, targeimad, suur aju, õppimisvõime, kiire reaktsioon . Muudavad värvust, loomtoidulised, suur terav lõug , suus hõõrel , millega toit peeneks.
Suured silmad, hea nähtavus, kotikujuline keha, jalg puudub, sest kombitsad
Vereringe peaaegu suletud, lõpused , lahksugulised
Kaheksajala kohastumused: *tindimääre, muudab värvi
*Tindipritsimine
*Vee pritsimine
*Saaki püüavad kombitsatega, purustavad nokataolise lõuaga
Kiiresti liiguvad, raketi põhimõttel. Vesi mantliõõnde, suruvad lihased järsult kokku, veejuga läbi erilise toru
Kaheksa kombitsat, merepõhjas, pehme toeseta keha, poevad lihtsalt varju
Kalmaarid ja seepiad liiguvad uimi liigutades
Teod: elavad meres, maal, magevees, aias, rabades pole, eelistus niiske koht, päeval peidus, liigne auramine muidu, talvel maa sees, lehtede all, tardunud olekus. Taimtoidulised (ka Eesti teod), võib ka loomasid süüa. Eestis enamasti kiritigu
Spiraalselt keerdunud koda, mis kaitseb kuivamise eest, ohu korral varju,nälkjatel pole koda, kombitsatega pea, laia tallaga jalg. Meritigude koda paksem. Koja sees siseelundid , peal on kaks paari kombitsaid, pikemate tipus silmad, millega eristavad valguse tugevust, lühikesed kompamiseks ja maitsmiseks. Suus paljude hammastega riivitaoline hõõrel, kraabib toitu.
Jalal limanäärmed. Liiguvad lihaseid kokku tõmmates ja lõdvestades, limanäärmed toodavad lima, mis vägendab hõõrdumist ja aintab edasi libiseda .
Nälkjatel paks kleepuv limakiht vaid, aias väheniidetud ala, Eestis suurim suur teatigu. Meredes on kojata teod, kes hingavad kehast välja ulatuvate lõpustega, väga mürgised
Tähtsus: toiduahel, nt teod söövad tigusid, kalad , siilid, kahepaiksed ja roomajad nt söövad tigusid. Karbid filtreerivad vett, veekogude puhastajad. Peajalgsed toituvad vähkidest
Inimesele: toit, kojad suveniirideks ja eheteks, pärleid ehtena. CITES, reguleerib ka limuseliikidega kauplemist . Purpurne värv meriteo mantli eritisest, mõne teo lima parfumeeriatööstuses näokreem, taimekahjurid, nt nälkjad , laevaoherdi uuristab vees oleva puidu sisse, kahjustades laevu(aint merevees )
Osad mürgised
Lülijalgsed: vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad
Kõige rohkem loomaliike, tähtsaim rühm vähid
Lüliline keha- lülide vahel kest õhem , et liigutada, seetõttu lülilised jalad painduvad
kitiinainest kest- kaitseb ja toestab keha, takistab aurumist
lülilised jätked (jalad, tundlad jm)- käimiseks, ujumiseks , info vastuvõtmiseks, toitumiseks
Vähid: väga vana rühm, soolases või magedas vees, , liiguvad vabalt, mitmesuguse kujuga
Jõevähid, krevetid, homaarid , verikirbud.
Kiitainest kest sisaldab lubiainet ja moodustab kõva kooriku , sp nimi koorikloom
Paljud lülid , moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmik (käimisjalad kinnitunud)ja tagakeha(ujujalad kinnitunud). Pea ja rindmik kokku kasvanud ja kaetud (selja)kilbiga
Osadel esimesed jalad arenenud sõrgadeks, millega toitu haarata, ja kaitsta
Vähkidel kaks paari tundlaid kompim, iseks , haistmiseks ja maitsmiseks, teistel lülijalgsetel 1 paar, suu ümber 3 paari jätkeid toidu peenestamiseks
Kaks liitsilma, kujutised nagu mosaiigid, iga osa silm näeb kindlat ala, aju paneb pusle kokku, vaateväli lai
Uim liikumiseks
Kestuvad, sest keha kooriku all kasvab, aga koorik ei veni
Läänemeres on tõruvähid, kes on kinnitunud
Osad maismaal, Eetis keldrikand
Enesekaitse: erakvähid poevad karbid kodadesse tühjadesse, mõned elavad sümbioosis sellega, kes kaitsevad (meriroosidega, käsnad koorikul, käsnade õõnsuses)
Tähtsus: toiduahel: moodustava loomhõljumi, suuremad kaladele ja lindudele toiduks, osa söövad teisi kalu, usse, limuseid
Aitavad hoida veekogu puhas, toitudes surnud setetest, tõõtades ümber surnud orgaanislist ainet, mis läheb ringesse
Inimesed: söök, koduloom
Krillid, arvukaimad, vaalade, hüljeste, kalade toiduks
Toiduahel: taimhõljum -krill- kilu -lõhe- hüljes -jääkaru
Taimhõljum-krill-vaal