Litosfäär (1)

MAA SISEEHITUS
1) Maakoor
Mandriline
Ookeaniline
Paksus
Kuni 80km
Kuni20km
Koostis
Graniit , settekivimid , basalt
Basalt,settekivimid
Vanus
Kuni 4miljardit a
Kuni 200miljonit a
Tihedus
Väiksem,on kergem
Suurem,on raskem
2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks.
3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad .
4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi.
Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3) Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma litosfääri laamad 4)Rasked laamad sukelduvadsubduktsioonivööndis vahevöö sügavusse. 5)Jõudnud tuumani,annavad nad sellele ära osa oma rauda,kuumenevad, muutuvad kergemaks, kogunevad tuuma pinna kõrgendikele,et taas ülespoole liikuda . 5)Välistuum(vedel)ja sisetuum(tahke)
Kivimite ringe -protsess looduses,kus kivimid muutuvad ühest liigist teise Kivimid jagunevad tekke järgi: 1)settekivimid-mere põhjas,palju fossiile e kivistisi(kui meres palju elustikku ,siis palju fossiile) 2) tardkivimid -laava ja magma tardumisel : *süvakivimid-maa sees sügaval-graniit *purskekivimid-maa peal,laava tardumisel-basalt 3) moondekivimid -maa sees,kõrge temp ja suure rõhu tingimustes.Moonduda võivad nii sette kui ka tardkivimid. Nt lubjakivimarmor, graniitgneiss (tardkivimmurenebsettekivim JA settekivimsatub maa sisse moondekivim )
LAAMTEKTOONIKA
.... teooria, mis selgitab laamade olemust ja nende liikumist Tektoonika-liikumine
Laamad jagunevad: *suuruse järgi-*suured(vaikse ookeani laam ) *keskmised *väiksed maakoore järgi: *ookeaniline maakoor(Vaikse ookeani l, Kariibi l, Filipiini l) *nii ook kui mand maakoor( Euraasia l,Põhja-Am l) *mandriline maakoor( Araabia l)
Laamade liikumise tulemusena toimub palju geoloogilisi protsesse: *maavärinad * vulkaanid *vulkaanilised saared *murrangulõhed *pangasmäestikud * kurrutused *kurdmäestikud *maakoore teke *maakoore hävimine *süvikud *kivimite moondumine *saarkaarte tekeRift-ookeanimäestiku keskosas,murrangulõhe1.Laamade lahknemine – spreeding *Atlandi ookeani keskpaik
*protsessid,mis kaasnevad: * ookeanilise mk teke *maavärinad *vulkaanipursked *vulk saarte teke, pangasmäestike teke
2. Subduktsiooni tulemusena tekivad: *ookeanilise mk hävimine *kurdmäestik *süvik *moondekivimite teke *vulkaanid *maavärinad
3.Kahe ookeanilise laama kokku põrkamine,mille tulemusena 1 laam sukeldub maa sisse:*maavärinad *süvikud *okea mk hävimine *vulkaanid *vulk saared *kivimite moondumine *NT: Filipiini laam,Vaikse ook laam
4.Kahe mandrilise laama kokkupõrge:*kurdmäestikud *maavärinad *NT Himaalaja mäestik-Euraasia laam, Araabia laam
5.Laamade nihkumine küljetsi: *maavärinad*vulkaanid *NT Põhja-Am läänerannik-San Andrease murrang
VULKAANID
...on koonusekujulised mäed, mille sees on lõõr, mida mööda magma,gaasid, purustatud kivimite massid maapinnale jõuavad. Magma-e sulanud kivimid maa sees jaguneb: *basaltne-aluseline, SiO2 sisaldus kuni 50%, hästi liikuv, gaasivaene, vedel, pärit astenosfäärist *graniitne-happeline,SiO2 sisaldus kuni 75%, viskoosne ( poolvedel ), aeglaselt liikuv, rohkem gaase , tekib mandrilise maakoore üles sulamisel
Magma↔laava *laavas gaase pole, Maa sees *magma Maa peal
Basalt↔graniit *B-kiire *G-aeglane Maarid-sisselangenud vulkaanikraatritesse tekkinud järved Kaasnevad nähtused: *laavavoolud *tuha-ja gaasipilved( kihtvulkaan ) *maavärin, maalihe *püroklastiline materjal(tahked kivitükid)-suured vulk pommid *mudavoolud e lahaarid(peab olema ka vett)-vesi alla koos tuha massiga *geisrid-kuuma vee ja auru sambad
Kasulikud,sest: * viljakad mullad-vulk tuhk sisaldab min aineid *grotermaalelektrijaamad kasut maa sees olevat soojust *saab ehitusmaterjale, kivimeid * turismiobjektid (ka geisrid) * fumarool -suitsuauk(väävlisuits)
Kilpvulkaan
Kihtvulkaan
Kumer -nt Hawaii vulkaanid
Lõõriga ja pikem
Kiiresti laiali valguv laama mood lameda vulkaanikoonuse ↑
Vähesed laamavoolud ja tarduv magma mood teravaid vulkaanikoonuseid ↑
Hästi liikuv magma ↑
Väga vähe liikuv magma ↑
Räni ja gaaside vaene,väikse viskoossusega basaltne magma ↑
Räni ja gaasiderikas, viskoosne graniitne magma ↑
MAAVÄRINAD
...on maapinna vibratsioon ja nihked ,mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.
Seismoloogia-maavärinaid uuriv teadusSeismograaf- aparaat ,mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina Mida sügavama fookusega maav. seda väiksemad tagajärjed on.. Kolle -koht,maapõues,kus algab kivimite rebestumine -maavärina murrang. Epitsenter -maavärina kese-on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal.Seismilised lained: * kehalained -P-lained e pikilained (kiiremad, levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, levivad vedelas kk) ja S-lained e ristilained (aeglasemad,levivad kk liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena, ei levi vedelas kk) *pinnalained- Rayleigh ’i lained-(panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna) Love’i lained(võngutavad maapinda horisontaalselt,risti laine leviku suunaga) 10 kõige tugevamat on olnud 10a jooksul ümber Vaikse ookeani. 2,5-5,4 - purustused minimaalsed,inimene tajub. 7-7,9 ulatuslikud purustused. Üle 8-suured purustused,laastavad *San Francisco 1906 8,3; Tokio 1923, 8,2Eestis: Osmussaar 1976...4,75-lausvaringud pangal; 2004 21 sept Kaliningradist eemal 40km 5,3 Nendega kaasnevad nähtused: *tulekahjud * maalihked *tsunaami *varingud
NÕLVAPROTSESSID
Nõlvad on enam levinud reljeefivormid. Kõik rejeefielemendid,mille kalle on üle 2% on nõlvad. Nõlv on pind, mida mööda maa ainese edasikandmisel on määravaks Maa raskusjõud. Nõlvade kulutus e denudatsioon on põhiliseks reljeefi kujundavaks teguriks. Selle tulemusel tekib erinevaid setteid, millest võivad tekkida uued pinnavormid. Nõlvaprotsessid on eksogeensete ja endogeensete protsesside kogumid, millised kujundavad ja muudavad nõlva kuju.*Lauged nõlvad –kalle 15◦ *järsud nõlvad-kalle kuni 60◦ * vertikaalsed nõlvad –kalle kuni 90◦ *rippuvad nõlvad –kalle üle 90◦
Varisemine *varingulised nõlvad * kiireim *ülaosa järsk,alaosasse kuhjub materjal *seda põhjustab gravitatsioonijõud *mida jämedam on materjal,mis alla kukub ,seda järsemLibisemine *lihkelised nõlvad Looduslikud tegurid mis võivad viia maalihkeni: *kivimikihtide kallakus nõlva suhtes *savikihi olemasolu *suur sademete hulk, lume sulamine kevadel *jõe kulutav tegevus *maavärinad *igikeltsa olemasolu *inimtegevus- autotee ehitamine nõlvale, puude mahavõtmine, ehitiste rajamine nõlvale
Voolamine-*iseloomulik igikeltsa aladele *võivad tekkida astmelised nõlvad*materjal voolavas pinnases seguneb
Nihkumine -*kõige aeglasem *kallakus väheneb*vaja kõrvalisi jõude-külmumine,sulamine *jälgida ei saa,näeme vaid tagajärgi *nõlva alumisse ossa kuhjuvad setted