Keemia referaat: Nafta (0)

Märjamaa Gümnaasium
Referaat
Nafta
Koostaja : Marii-Heleen Raidmets
Märjamaa 2013
Sisukord
Nafta
1)Mis on nafta?
Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate
süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate
süsivesinike segu.
KOOSTIS
põhiliselt süsinik (82.87%)
vesinik (12.15%)
väävel (1,5%)
lämmastik (0,5%)
hapnik (0,5%)
1.1Kütused:

• Bensiin - on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb temperatuurivahemikus 30–200°C, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse peamiselt nafta töötlemisel.
  

• Diisel- Diiselkütus on hele , kollaka värvusega , veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitme nafta segamisel teatud vahekorraga. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest( alkaanid ja tsükloalkaanid), vähesel määral on ka aromaatsed ja küllastumata süsivesinikke. Tema tihedus on 15C juures 800...845kg/m3.
  

2)Nafta ja maailm
Naftaga kaasnevad looduslikud materjalid on bituumen ja asfalt. Nafta tootmine
müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Eekõige toodeti lambiõli
(petrooliumi), kütteõli, määrdeõli ja tõrva.
XX sajandi algul tekitas autode arvukuse kasv suure nõudluse bensiinile. See tõi kaasa
krakkimisprotsessi leiutamise , mis võimaldas tõsta bensiini saagist toor  naftast .
Naftavarud  paiknevad maailmas ebaühtlaselt, samuti ebaühtlaselt ja naftariikidest 
väljaspool toimub nafta töötlemine ja tarbimine. Pärast Teist maailmasõda hakkas
naftat ööstus laienema.
Nafta on saanud maailma majandust ja poliitikat väga jõuliselt mõjutavaks teguriks.
Tänapäeva ühiskond on täielikult naftast sõltuv. Nafta hinna kõikumised peegelduvad
poliitikas, kutsuvad esile kiireid muutusi tööstuse arengus ja ahelreaktsiooni lõpptulemusena
kõigutavad üksikisiku heaolu.
3)Nafta töötlemine
Naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid ( butaan  ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli,  masuut . 
3.1 Nafta leiukohad

• Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; (BP Deepwater Horizoni naftaplatvorm)
  
• Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro  rannikust 183 kilomeetri kaugusel
  
• Rosebanki naftamaardla
  

4) Naftasaadused

• Asfalt- on musta või pruuni värvi  viskoosne , peamiselt süsivesinikest koosnev looduslikult esinev aine.
  

Asfalti leidub looduses peamiselt nafta muundumise produktina. Raske nafta koosnebki suurel määral asfaldist. Asfalti sisaldavaid setteid nimetatakse tavaliselt tõrvaliivadeks, ehkki  tõrv ja asfalt on erinevad asjad.
Enamik tänapäeval kasutatavast asfaldist ei ole ammutatud otse loodusest, vaid on naftatöötlemise saaduseks.

• Destillaatõli- on naftaõli, mis saadakse naftast destillatsiooni või rektifikatsiooni tulemusena.
  
• Gaasiõlid- nimetatakse vedelaid naftasaadusi, mille mahust (k.a kaod) destilleerub temperatuuril 250 °C alla 65% ja temperatuuril 350 °C destilleerub 85% või rohkem.Gaasiõlide hulka kuuluvad näiteks diislikütus ja  petrooleum .
  

• Jääkõli- on nafta destilleerimis- või krakkimisjääk, mille määrimisvõime on oluliselt parem kui destillaatõlidel.
  
• Kütteõlid- on vedelkütused, mis on enamasti toodetud nafta fraktsioneeriva destillatsiooni teel. Kütteõlisid on võimalik aga toota ka näiteks põlevkiviõlist(põlevkivi kütteõli, põlevkivimasuut). Kütteõlide kaks peamist kategooriat on kerge kütteõli ja raske kütteõli, mis mõlemad omakorda jagunevad mitmesse alaliiki .
  
• Lakibensiin-  on peamiselt alkaanidest koosnev, vähesel määral aromaatseteid süsivesinike sisaldav nafta  destillaat  ja bensiini  fraktsioon .Lakibensiin orgaaniline lahusti, millega lahustatakse peamiselt lakke ja värve. Lakibensiinil on suhteliselt madal leekpunkt.
  

• Ligroiin - ehk toorbensiin on fraktsioon, mis saadakse nafta  esmasel  destilleerimisel. Kasutatakse näiteks traktorite kütusena,  lahustina  ning mõningates hüdrosüsteemides töövedelikuna.
  
• Naftaõli- on üldnimetus naftast toodetud mineraalõlidele. Naftaõli saadakse nafta destilleerimisel ja rafineerimisel. See on suure molekulmassi ja kõrge keemistemperatuuriga süsivesinike vedel segu.Naftaõli sulatamisel parafiiniga saadakse vaseliin.
  
• Parafiin -  on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline  saadus . Parafiini sisaldust määrdeõlis piirab selle kõrge hangumistemperatuur.
  
• Petrooleeter- on vees lahustumatu värvuseta vedelik, madalal temperatuuril (35–100 °C) keevate küllastunud süsivesinike segu (peamised komponendid onpentaan, heksaan ja  heptaan ). Petrooleetrit toodetakse naftast või naftagaasist või sünteetiliselt (nt vesinikust ja süsinikdioksiidist) ning kasutatakse peamiselt lahustina, aga näiteks ka välgumihkilite kütusena. Petrooleetri aur moodustab õhuga plahvatusohtlikke segusid.
  
• Petrooleum- on 175°C–325°C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnevnaftasaadus.Kasutatakse näiteks reaktiivmootorite kütusena (nn Jet-oil), ka diiselmootorite ja petrooleumilampide kütusena.
  
• Rafineeritud õli-  on puhas õli, mis saadakse naftast pärast deparafiinimist, hüdrogeenimist ning hapete ja leelistega töötlemist.
  

• Raske nafta- Rasked naftad on nn tavalisest naftast suurema tihedusega, viskoossemad, väiksema vesiniku ja süsiniku suhtega, sisaldavad enam raskeid  metalle  (põhiliselt vanaadiumit ja  niklit ) ja väävlit ning suhteliselt vähem kergeid süsivesinikke. Raske nafta ammutamine on tema suure viskoossuse tõttu keerukas ning kallis, mis teeb tema kaevandamise vedelama nafta olemasolul majanduslikult mittetasuvaks. Seetõttu on rasked naftad nende levimusega võrreldes vähekasutatud. Rasked naftad on tavalise nafta degradeerumise tulemiks. Selleni viib naftapüünistesse kogunenud süsivesinike kokkupuude  meteoorse vee ning sellega kaasnevate bakteritega. Vesi viib naftast minema paljud veeslahustuvad kerged molekulid ning bakterid lagundavad mitmeid nafta koostises olevaid süsivesinikke, näiteks parafiine. Algsest naftakogusest võib sellise degradeerumise tagajärjel alles jääda kõigest 10%.
  

5)Autokütused
Bensiin ja Diisel ning gaas .

• Autogaas - suurimaks eeliseks on vedelgaasi soodne hind. Tänu vedelgaasi keskkonnasõbralikkusele on selle kasutamine mootorikütusena riiklikult soodustatud väiksema aktsiisimaksu kaudu. Lisaks ei pea Sa tegema enda sõidustiili ja väljakujunenud rutiinide juures erilisi muutusi. Külmkäivitus pole probleem (mootor käivitub alati bensiini pealt), gaasile ümberlülituse järel jääb mootori võimsus samale tasemele bensiiniga võrreldes. (erinevus +/- 8-10%) Ümberlülitused gaasilt bensiinile ja vastupidi toimuvad peaaegu märkamatult. Mootor töötab palju vaiksemalt ja mis kõige tähtsam: vedelgaas on hetkel kõige keskkonnasõbralikum autokütus. Kütusekulu mõnevõrra küll tõuseb, kuid vedelgaasi madalam hind kompenseerib selle väikese erinevuse. Väites, et kasutades autokütusena vedelgaasi, säästate keskkonda ja raha. Gaasiseadme paigaldamisega ei tee te auto mahutavuse juures erilisi kompromisse. Saadaval on mitmeid erinevaid ruumisäästlike paake.
  

6) Nafta omadused
Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta.
Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API- skaalat . Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks.
Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel  masinatel , mida kasutatakse külmas kliimas.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta
7