Mõisteid kirjanduse eksamiks (0)

Aeratsioonivöönd-maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. Alliitne murenemine -niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~ 50km , mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad . Atmosfäär – ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvamine) või biokeemiline(juureeritised).Biosfäär-Maa funtsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadekst, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. Bioturvatsioon -mullahorisontide aktiivne segamine mullaelustiku(mutid, suslikud , vihmaussid )poolt, mis tagab mullatoitainete ühtlasema jaotumise mullas. Delta -jõe poolt transporditud setest kujunenud tasandik jõe suundmes, mida liigestavad paljud jõeharud.deluuvium- setted , mis vee ajutise pindmise uhtumise tagajärjel kuhjuvad nõlva jalamile, veerudele ning nõugudesse.efektiivne kiirgus-Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Elastsusenergia-kehasse venitamise või kokkusrumisega salvestatud molekulide potentsiaalne energia. Entroopia -süsteemi määramatuse, korrastamatuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr. Suletud süsteemis saab ainult kasvada. Erosioon -tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad , siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Jõgedel eristatakse põhja- ja küljeerosiooni.Füüsikaline murenemine ehk rebenemine-kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemelismineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimpragudes oleva vee jäätumine. Geograafia-teadus, mis uurib geosüsteeme, nende kujunemise, toimimise ja arenguseaduspärasusi. Gis-geoinfosüsteem, kohateavet haldav infosüsteem. Gleistumine -liigniiskes ja hapnikuvases mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroskoobse hapendumise (oksüdeerumise) käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikasinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon -suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine. GPS-ülemaailmne asukohamääramise süsteem( Global Positioning System). Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lammastikoksiidide lahustamisel veepiisakestes. Haudmik-jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. Humifitseerumine -taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks kompleksühendiks huumuseks. Hüdrograaf-jõe vooluhulga ajalise muutumise graafik. Hüdroloogia-teadus veest ja veekogudest ning neis toimuvates protsessidest. Hüdrosfäär-osa Maast, mis on täidetud veega. Igikelts ehk kirsmaa -kestvalt külmunud pindmine maakoore osa. Infiltratsioon -vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. Inversioon -olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temperatuur kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise. Jugavool-troposfääri ülakihtides esinevad pikad ja kitsad , väga tugevate tuultega vööndid, mis on põhjustatud suurest temperatuuride kontrastist. Tuul puhub jugavoolus üldsuunas läänest itta , kuid võib moodustada suuri lookeid. Jõe lang-piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga(ühikuks on m/km).jõe langus-piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe. Jõe sändiprotsessid-voolava vee kulutav, kuhjav ja transportiv tegevus jõe sängis. Jõe veereziim -jõe veetaseme ajaline muutumine.jõelamm-oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandis , mis suurvee ajal ujutatakse. Kaldeera ehk hiidkraater-vulkaani tippu pahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga süvend. Kamardumine -mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont . Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi.Karstumine-kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite( lubjakivi ,dolomiit, kips jt) murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaanilisel toimel, mille tagajärjel tekivad pinnavormid . Kasvuhooneefekt -temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte(klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojukiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Keemiline energia-mitmesugustesse ainetesse nagu kütused, toit või akude kemikaalid salvestatud energia, mis vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. Keemiline murenemine ehk porsumine - kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kihvtvulkaan- vulkaan , mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid . Kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Kilpvulkaan - vulkaan , mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Kineetiline energia ehk liikumisenergia -energia, mida omavad liikuvad kehad. Kivimite korrosioon -kivimite pindade söövitus keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel, mille tagajärjel kergemini porsuvad mineraalid eemalduvad ja sile kivimipind muutub uurdeliseks.kivimite poorsus -kivimis olevate pooride maht; väljendatakse protsentides või osana kivimi üldmahust. Kivimite ringe -mineraalainete looduslik ringlus läbi eri tüüpi sette- moonde- ja magmakivimite. Kivimite veejuhtivus -kivimite omadus vett läbi lasta. Kondenseerumine-veeauru üleminek vedelasse olekusse. Kontinentaalne ehk mandririft-kontinetaalse koore rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. Koolmekoht -madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa.kuhjerand- merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad. Kulutusrand-merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Kurd -kivimi lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Kurdmäestik-maakoore kokkusurumispiirkonda laamade põrkepiirile tekkiv plastiliselt deformeeritud, so kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kõrgrõhkkond ehk antitsüklon-ala, mille kohal õhurõhk on kõrgem kui naabelaladel, mille ümber esineb päripäeva pöörlev õhukeeris ja mille keskel esinevad laskuvad õhuvoolud. Iolm on kõrgrõhkkonnas selge, tuulevaikne ja kuiv. Küllastusvöönd-maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega. laam -litosfääri plokk , mis tiivib astenosfääril. Lama sukeldumine ehk subduktsioon- ookeanilise laama vajumine vahevöösse. Ltosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. Lõunatsüklon-Vahemere või Musta mere piirkonnas tekkinud tsüklon, mis on liikunud põhja suunas ning millega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Lõõmpilv-kuum, gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlva alla. Maa tuum-2900kmst sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis januneb vedelaks välis-ja tahkeks sisetuumaks. Maakoor -maa kõike välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandiliseks kooreks. Maasäär-meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli-või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. Kujuneb tavaliselt rannajoone suuna järsu muutuse piirkonnas, jõesuundmetes, poolsaarte tipus . Maavärin-maapinna vibraotsioon ja nihked , mis tekivad maapõe kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Maavärina kese ehk epitsenter –maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Maavärina kolle ehk fookus -koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. Madalrõhkkond ehk tsüklon-ala, mille kohal õhurõhk on madalam kui naaberaladel, mille ümber esineb vastupäeva pöörlev õhukeeris ja mille keskel esinevad tõusvad õhuvoolud. Ilm on madalrõhkkonnas pilvine , tuuline ja sajune. Mesosfäär-50-85 km kürgusel paiknev atmosfäärikiht, kus temperatuur langeb kõrguse kasvades väga kiiresti.Moho piir-maakoore ja vahevöö vaheline piir. Moondekivimid -maakoored kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. Mudavool ehk lahaar - vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segu mitmesuguste kivimmaterjaliga, mis vulkaani nõlvu mööda alla valgub. Mulla puhverdusvõime-mulla kolloidsüsteemi võime seista vastu välismõjutustele, mis püüavad tema keemilist reaktsiooni järjust muuta. Puhverdusvõime on suurem huumuse ja savirikastel muldadel. Mulla horisont -mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tihenduse ja struktuuriga mullakiht . Murend -monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. mussoon -ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks(talvel sisemaalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaa suunas). Nõlvaprotsessid-raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor -ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltsest kivimest koosnev keskmiselt 11km paksune maakoor. Osooniagud-osoonikhi olulised hõrenemised stratosfääris, mis on esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Pangasmäestik-maakoore rebetuspiirkonda, laamade lahnemispiirile tekkiv kerkinud ja vajunud kiviplokkidest koosnev mäestik. Pedosfääri-biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Pedosfäär regureelib olulisel määral biosfääris toimuvid biogeokeemilisi aineringeid(toiteelemndid, vesi). Pikilained-seismilised lained, mis levivad keskonda oma liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenivate impulssidena. Pinnalained- seismelised lained, mis levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnase libisemine ehk lihe-nõlvaprotsess, mille puhul settekeha või kivimiplikk liigub äkiliselt nõlvakallakuse suunas mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas materjali segunemist ei toimu. Pinnase nihkumine ehk nihe ehk defluktsioon-kõige aeglasem nõlvaprotsess. Toimub tingimustes, kus korduv pinnase külmumine ja sulamine lõhub setteosakeste vahelisi seoseid , nii et osakesed liiguvad raskusjõu mõjul aeglaselt nõlvakallakuse suunas. Pinnase varisemine-kõige kiirem nõlvaprotsess, toimub suure kaldega nõlvadel, kust materjal kas kukub või veereb nõlva jalamile. Pinnase voolamine ehk solifluktsioon -aeglaselt toimuv nõlvaprotsess, mille puhul raskusjõu müjul nalva jalami suunas liikuv materjal seguneb. Soot -jõest eraldunud sängiosa lammil . Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks. Stratosfäär-troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht(keskmiselt 15-50km kõrgusel), kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Supernoova-termotuumaplahvatuse staadium tähe arengus, mille puhul osa tähe ainest võib maailmaruumi laiali paiskuda ning tähe heledus tõusta enam kui 20 tähesuuruse võrra. Süvakivimid-maakoores tardunud magmakollete kivimid. Tardkivimid -nii maakoores kui maapinnal magmast tardnud kivimid. Termosfäär-kõige ülemine atmosfäärikiht, kus on väga hõre ja temperatuur kõrguse kasvades tõuseb. Tornaado -kuni mõnesajameetrise läbimõõduga vertikaalse telje ümber pöörlev väga tugev õhukeeris. Tromb-mõnekümbemeetrise läbimõõduga vertikaalse telje ümber pöörlev väga tugev õhukeeris. Troopiline tsükoln ehk orkaan ehk taifuun -palavvöötmes esinev võimas õhukeeris, mille läbimõõt on kesmiselt 1000 km ja tuule kiirus väga suur. Tekib sooja ookeani kohal ning põhjustab maismaale liikudes tohutuid purustusi ja paduvihma tõttu üleujutusi. Tropopaus-troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu. Troposfäär-atmosfääri kõige alumine, 10-15km paksune kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tsunami -rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Tulv -veetaseme juhuslik lähiajaline järsk tõus. Tuuleerosioon ehk deflatsioon -kuivade, sidususe kaotanud mullaosakeste ärakanne hõreda või puuduva taimkattega maa-alalt tormituulte toimel. Vahevöö ehk mantel -maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest. Veebilanss -veekogasse või mingile maa- alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Vulkaaniline saarkaar -ookeanilise laama vahevöösse vajumisel ookeani põhjale, ookeanisüviku kõrvale tekkinud kaarjas, oma tipuga üle merepinna ulatuvate vulkaanide rida. Väljauhte- ehk eluviaalhorisont-mullaprofiili ülaosas oma heledama värvuse poolest tumedamatest naaberhorisontidest eristuv horisont. Õhumass- kindlate omaustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal. Ökostüsteem- isereguleeruv funktsionaalse süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja elutakeskkonnast, nendevahelistest suhetest ning siduvast energiavoost ja aineringest.