Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõisteid kirjanduse eksamiks (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Aeratsioonivöönd-maakoore
ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. Alliitne murenemine -niiskes troopilises kliimas
toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti.
Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad
vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase
värvuse. Astenosfäär-ookeanide
all ~ 50km , mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse
ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad . Atmosfäär
– ehk õhkkond-maa sfäär, maad
ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse
sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma
(külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset
Mõisteid kirjanduse eksamiks #1 Mõisteid kirjanduse eksamiks #2 Mõisteid kirjanduse eksamiks #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kellly Õppematerjali autor
Erinevaid mõisteid ja nende seletusi.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ­ ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum ­ 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö ­ maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor ­ mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ­ ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus ­ kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis

Geograafia
thumbnail
4
doc

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuum: 1)v

Geograafia
thumbnail
3
doc

Litosfäär

Selgus, et paljud maasisesed geoloogilised protsessid, sealhulgas maavärinad ja vulkanism, tükeldasid litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. Maa koos Merkuuri, Veenuse ja Marsiga kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapniku- (O), räni- (Si) ja raua- (Fe) ühendite baasil. Kaugemad, nn hiidplaanedid (alates Jupiterist) koosnevad seevastu eelkõige vesinikust (H), heeliumist (He) ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevaist elementidest. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. See on praegu 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ­ ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on moodustunud vedeliku ­ basaltse magma ­ tardumisel

Geograafia
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust a)kiirguslikult aktiivsed gaasid ­ ise neelavad soojuskiirgust (CO 2; O3; H2O;N2O) 11 b)keemiliselt aktiivsed gaasid osalevad reaktsioonides, mis suurendab kiirguslikult akt gaaside hulka c)mõlemad Kiirgusbilansi iseloomustamisel kasuta mõisteid (õigesti)! · otsekiirus, · hajuskiirgus · kiirguse neeldumine ­ õhus (osoonis, veeaurus, pilvedes, tahked osakesed), maapinnas, vees · kiirguse peegeldumine õhust, pilvedelt, maa-ja veepinnalt · bilanss ­ tasakaal · kiirgusbilanss ­ Maale saabuva ja sealt lahkuva kiirguse tasakaal · positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss http://www.school-portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp?GroupId=12426&ResourceID=40445 VAATA, VÄGA HEA ASI ! KLIIMAELEMENDID e

Geograafia
thumbnail
30
doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantu

Geograafia
thumbnail
14
docx

Kordamisküsimused eksamiks maateadus

kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Lõõmpilved on üks ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtustest. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. 9. Mis on laava? Laava on maapinnale voolanud magma, mis on kaotanud enamiku gaasilistest ühenditest (H2O, CO2, H2S). 10. Mis on tefra? Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud tahke materjal. Mineraalid, kivimid, muld, sood Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Võrdle mõisteid „mineraal“ ja „kivim“. Too näiteid. Mineraal on looduslik tahke anorgaanilise aine, millel on kindel keemiline koostis ja korrastatud sisestruktuur. Looduses võib leida üle 3500 erineva mineraali. Nt. teemant, jää Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Nt

Maateadus
thumbnail
12
docx

LITOSFÄÄR

LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus 7km.

Geograafia
thumbnail
7
docx

Maateaduste eksami materialid 2018/19

9. Mis on mullahorisondid? Too näiteid. Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal asuvad mullakihid. NT: Kõduhorisont 10. Mis on kamardumine? mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont 11. Mis on leetumine? mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda 12. Mis on soo? pidevalt liigniiske ala, kus moodustub turvas Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Võrdle mõisteid ,,mineraal" ja ,,kivim". Too näiteid. Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev tahke anorgaaniline aine. Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. NT: mineraalid: kuld, hõbe, teemat, granaat. Kivimid: graniit, pimss, basalt 2. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid? Purskekivim(basalt) on kindlasti vulkaanipurske product ja Süvakivim(graniit) on magmakivim 3

Maateadused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun