Liustiku PPT (0)

Liustike embuses
"Horisont" 4/2008 juuli
Elevandi jalajälje liustik
Viimase 4 miljardi aasta jooksul on jääajad
palju kordi vaheldunud jäävaheaegadega,
siis pole kahtlust, et sama toimub ka
järgmise nelja miljardi aasta jooksul.
Kumb periood on parem: kas soe
või külm ?
Enamik putukaid eelistab sooja keskkonda,
mille kinnituseks on vihmametsade mitmekesisus.
Meres elunevatest organismidest on soojal
perioodil rohkesti korallrahusid moodustavaid
loomi. Venemaa jõgedes elab ~300 kalaliiki,
Kongo jõe basseinis aga 3200. Troopilistes
metsades on 300 miili2 suurusel alal loetletud 600
linnuliiki, PõhjaAmeerika metsades aga neli
korda vähem.
Jäävahaeg 1518 sajandil
15.18. saj. jääaja põhjustas ainult väikene
viperus suures ookeanikonveieris ja selle
ootamatuid jõnkse on olnud korduvalt.
Väiksel jääajal jäid inimtühjaks paljud külad
Alpides ja Kaukaasias, Eesi ja Liivimaa kaotasid
viiendiku oma rahvast, LPrantsusmaal hävisid
oliivisalud, jää kaanetas Bosporuse väina ja
Aadria mere.
Väike jääaeg oli tõelise jääajaga võrreldes tühine.
Jääaegade kasu
Karmi kliima tõttu on rahvas pidanud ise kõvasti
vaeva nägema ja seetõttu on nad ka töökamad.
Nad pidid kogu aeg ennasst külma eest kaitsma
ja ellujäämise nimel rabelema, seejuures
paratamatult ka tõhusamaid meetmeid välja
mõtlema.
Jääaeg kiirendas Homo sapiens sapiens'i
väljakujunemist.
Jääaeg ja inimese arenemine
Inimese eraldumine loomariigist algas umbes 40 miljonit
aastat tagasi.
300 000 ­ 700 000 a. tagasi elasid Jaava saarel ja
Aafrika Olduway orus Tansaanias ahvinimesed
(pintekantroobid), Hiinas sinantroobid, veidi hiljem
Euroopas Heidelbergi inimene (ühendatakse rühma
Homo erectus).
Homo sapiens sapiens e. mõtlev/lobisev inimene ilmus
umbes 120 tuhat aastat tagasi.
Lahkehelid mõistete "jääkate" ja
"jäävaheaeg" vahel
Osa uurijaid loeb jäävaheajaks aega, mille kliimaoptimumi
ajal oli kliima soojem või vähemalt samasoe kui praegu.
Teised väidavad, et eelnenud jäävaheaegade kliima pidi
olema soojem kui Holotseeni (viimase pärastjääaja
kliimaoptimumi ajal).
Mõned peavad isesevaks jäätumiseks juba pärast mõningat
jää taandumist aset leidnud uue liustiku ajautist pealetungi.
Üldiselt peetakse jäävaheajaks mandrijää tandumist liustike
Sünnipaika (Euroopas Skandinaavia mägedesse).
Viimase liustiku taandumine
Jacob de Geeri teooria
Selle kohta puudub üksmeel ning ollakse
umbes samal arvamusel nagu Rootsi
teadlane Jacob de Geer oli
Mandrijäätumise hääbumise kolm etappi:
dani(1815 tuhat) , goti (1510 tuhat),
flingatsiaalne (108 tuhat).
Kasutas selleks viirsavide loendamise
meetodit.
Liustike sünni ja surmalugu
Maksimaalse jäätumise ajal oli jääga kaetud 45 miljonit
km2 maismaast ja suur osa poolustelähedasest merest.
Liustiku tekkeks on vaja mõõdukat külma, rohkelt lund ja
rohkelt sademeid.
Suurimad mandrijää levikualad on ümbritestud
ookeanitest.
Suured liustikud vajavad sulamsieks 10 tuhat aastat,
Antartika ja Gröönimaa jääkilp koguni 100 tuhat aastat.
Liustikukoorma all maapind vajus, sellest vabanedes
hakkas aga kerkima.
Mis juhtuks Antarktika liustikuga, kui nende keskmine
mitmekümend kraadi alla nulli olev pinnatemperatuur
tõuseks 3 ­ 5 kraadi?
Liustike sünd
Teataval kõrgusel meretasemest on maa pinnale langev tahkete
sademete hulk ning sulamisveega ärakantav ja aurustuv veehulk
võrdsed. Aastate jooksul sellest piirist kõrgemale kuhjunud kohev ja
õhurikas lumi tiheneb raskuse mõjul ning muutub sõmerlumeks (e.
firniks) tihedusega umbes 0,6 g/cm3. Sellele voolav sulamisvesi ja
vihamvesi tihendavad firne veelgi, sellest kaovad poorid ja ta
muutub liustikujääks tiheduseda 0,850,9 g/cm3.
Raskusjõu mõjul hakkab liustik liikuma.
Selleks, et toimuks liikumine laugel nõlval, peab jää paksus olema
6065 m, kuid kallakul piisab nihkumiseks vaid mõnemeetrisest
paksusest jääst.
Jää on plastiline ja liigub kihti.
Mida paksem on jää, seda kiiremini jõuavad edasi temast
väljapressitud liustikukeeled ja seda kaugemale need ulatuvad.
Sooja põhjakihiga liustik saab kiiremini hoo sisse kui tugevasti
külmunud liustik.
Jääaeg Eestis
Kui lugeda jäävaheajaks praegusest
soojemat aega, on selle põhjal Eestis
viimasel aastamiljonil olnud väheamlt 7
jääaega, kuigi kindlaid tõendeid on ainult
3'st ja neid kutsutakse Sangaste, Ugandi
ja Järva jääajaks.
Eesti pinnavormid
Iga uus pealetungiv liustik hävitas varasemad pinnavormid või kujundas neid
tundmatuseni ümber. Liustikukünde tulemusena tasandus varasem pinnamood,
jää sai jagu isegi paese aluspõhja poolesaja meetri paksusest kihist.
Liustikule jalgu jäänud aluspõhjalised künkad meenutavad praegu mõningati
ovaalseid leivapätse.
Jäätekkeliste kõrguvate pinnavormide vahele või lähedusse jäävad kulutusnõud
(ovaalsed v piklikud enamvähem suletud nõud, mida jää on liikude süvendanud)
ja vagumused(piekmad ja avatud otsetga orulaadsed pinnavormid ( näiteks
Võrtsjärv ja Peipis nõgu).
Ulatuslikel aladel kujundas liustik moreenitasandikud.
Mitmekesiseid setteid ja pinnavorme kujundas liustiku sulamisvesi, mis voolas
nii liustiku all, peal kui ka liustiku sees olnud koobastikes.
Palju erikujulisi liivast ja kruusast, harvem savikatest setetest koosnevad
mõhnad.
Hilisjääaja kliima ei olnud kiita
Liustiku taandumist nim. hilisjääajaks e hilisglatsiaaliks.
Esmalt oli kliima väga karm, arktiline, seejärel lähisarktiline.
Eristatakse kolme faasi: vara, kesk ja hilist.
Hilisjääaeg oli tundra ilmeline ja esimesed taime pidid olema
kohastunud madala temperatuuriga, tugeva tuule, jaheda
suve, vähese valguse ja toitainetevaese pinnasega.
Kliima uue jahenemise tõttu vähenes järsult puude kasv.
Selleni võime jõuda siis, kui me häirime ookeani konveieri
tasakaalu.
Mida saaksime teha jääaja
ärahoidmiseks?
Jääaja ärahoidmiseks soovitas Vene
teadlane ümbritseda maa 10001500 km
kaugusel Saturni rõngaga sarnaneva
vööga, mis suurendaks maale jõudva
päikeseenergia kogust (võimsus vastab
poolele miljonile praegu tegutsevale kõige
suuremale elektrijamale)
Muuta hoovuste suunda, ehitada tammesi
Faktid
Viimast kahte miljonit aastat maa ajaloos kutsutakse
Kvaternaariks (e. Antropogeeniks)
Selle vanemat osa Pleistotseeniks e. Jääajaks, kuna siis
katsid suured mandrijäälaamad suure osa maismaast.
Eriti tugev ookeani pinnakihtide jahenemine algas ligikaudu
1,7 ­ 1,5 miljonit aastat tagasi.
2. milj. aastat tagasi moodustus Antarktika jääkilp
1 250 000 aastat tagasi tungisid esimesed mandriliustikud
Alpide esistele tsandikele.
Liustikud sundisid loomi taanduma lõunasse ja seal
tugevnes olelusvõitlus vanade asukate ja uusmigrantide
vahel.
Kasutatud kirjandus
http://www.dismuse.com/2010/10/elephantfootglacier/
"Horisont" 4/2008 juuli
http://elementaryteacher.wordpress.com/2007/11/07/somephotosof
iceland/
http://www.google.ee/imgres?
imgurl=http://www.uv.es/jgpausas/he/heHomo_sapiens_sapiens_avatariensi
s.png&imgrefurl=http://www.uv.es/jgpausas/he.htm&usg=__28aMGeyuUaa
C6L7RWZLIOUpAo
Q=&h=400&w=995&sz=286&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=KYDbWNXra15
NbM:&tbnh=74&tbnw=183&prev=/images%3Fq%3Dhomo%2Bsapiens
%26um%3D1%26hl%3Det%26client%3Dfirefoxa%26sa%3DN%26rls
%3Dorg.mozilla:enUS:official%26biw%3D1024%26bih%3D578%26tbs
%3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=637&vpy=116&dur=604&hovh=74&
hovw=183&tx=271&ty=89&ei=3AoFTd3zNsehOobKzagB&oei=3AoFTd3zNs
ehOobKzagB&esq=1&page=1&ndsp=16&ved=1t:429,r:5,s:0