TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE SEISUND REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA ALUSED Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: TÖ-21 Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Tallinn 2008 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING..............................................................................................1 EESSÕNA......................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................................4 LÄÄNEMERI.......................................................................................................................................
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilis
Surnumeri BWh (kõrb, kuiv kliima, aastane sademete hulk jääb alla 400 mm) kliimatüübi alla. Talvel järv ei külmu (Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. Surnumeri 2013). Suvel jääb kliima 32°C ja 39°C kraadi vahele. Talve keskmine temperatuuri kõikumine on vahemikus 20°C ja 23°C (Wikipedia Free encyclopedia 2013). Veestik Surnumeri on maailma madalamaid järvi. Samuti on ta maailma soolaseim järv, pinnal on soolasisaldus 30% ja põhjas 33% (Kundla 2013). Sool katab Surnumere kaldaid ja isegi veealuseid objekte. Surnumerel on sügav metallsinine värvus, soolad muudavad vee tihedaks. Vesi on selge, aga magneesiumkloriidi tõttu kibe ja ajab iiveldama, kaltsiumkloriidi tõttu aga katsudes pehme ja õline. Kuigi kõrge soolsus kindlustab pinnalpüsimise, on Surnumeres ujumine tegelikult keeruline. Soola maitse on nii terav, et lausa kõrvetab keelt ning väiksemgi haavake nahas hakkab vee peale sattudes valutama
Ökoloogia KT2 vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vääveldioksiid(SO2) Põhjustab happevihmu, tekib peamiselt kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja vähemal määral keemia- ja metallitööstuses. Oksiidsed lämmastikühendid (NOx) - Lämmastikühendite allikaks on fossiilsete kütuste põletamine nii küttekolletes kui ka liiklusvahendite mootorites. Teistest keskkonnaohtlikes lämmastikühenditest on olulisemad ammoniaak , mis eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest ning väga toksiline tsüaanvesinik HCN, mille allikateks on metallitööstus ja tekstiilitööstus. Põhilised põlemisel tekkivad lämmastikoksiidid on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid () ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (O). Süsihappegaas(CO2) Üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt po
Surnumeri asub 396 m allpool merepinda ning on suure rifioru osa. Surnumeri polegi tegelikult meri, vaid kahest nõost koosnev järv. See järv on 72 km pikkune ja 14 km laiune. Sellises soolases vees ei ela ükski kala, kuid seal elab mitmeid soolalembeseid baktereid. SOOLAJÄRV - israelis, Jeruusalemmast vaid poole tunni tee kaugusel asuvas maailma madalaimas paigas paiknev Surnumere nime kandev soolajärv on terviseturistide üks meelispaiku kogu maailmas. Järve lõunaosas on kuumaveeallikad ja tiigid rammusa musta mudaga, mil samuti tugevad ravimiomadused. Pea kogu Mendelejevi tabelit sisaldav vesi ravib edukalt ka liigese- ja paljusid muid haigusi. Surnumere juures ravib ka õhk. Asupaiga unikaalsusest tingituna on kliima eriline. 300 päikesepaistelist päeva aastas, väike 50 mm sademete hulk, tavalisest õhust kuni 15 protsenti
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s�
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloo
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides kasvab palju taimeliike. Mitmed
Kõik kommentaarid