4. paljunemine võsunditega. Nt maasikas, hanijalg, rohtliilia. 5. paljunemine sigitaimedega (tekivad vahetult taime pinnale). Nt kalanhoe, pung- kirburohi, maksasamblad (vanadel lõkkeasemetel). 6. toimub ka muundunud võsudega. Sibulatega - tulp, küüslauk, nartsiss. Mugulad - kartul, maapirn, daalia. Risoomiga - orashein, võhumõõk, maikelluke. c) Seeneriigis. 1. seene hüüfitükikestega 2. seeneniidistiku osadega Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära. 1. Kõige ürgsem paljunemisviis, aga säilinud tänapäevani ka kõrgematel organismidel. Inimene saab ka loomulikult vegetatiivselt paljuneda - ühemunaraku mitmikud. 2. Vajatakse vaid üht vanemorganismi 3. Järglased saadakse kiiresti. 4. Teatud juhtudel on järglaskond arvukas, mitte alati. 5. Üldjuhul on järglased omavahel ja vanematega geneetiliselt identsed. Nad moodustavad klooni. 6
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünte...
..? 1. Mükoatropiinimürgitus 2. Psilotsübiinimürgitus 3. Vahelikumürgitus 4. Orellaniinimürgitus 3. Valge ja Roheline kärbseseen põhjustavad ... - mis mürgituse? 1. Güromitriinimürgituse 2. Vahelikumürgituse 3. Orellaniinimürgituse 4. Amanitiinimürgituse 4. Mitu Orellaniinimürgitust põhjustavat seeneliiki on Eestis? 1. 12 2. 7 3. 15 4. 4 "Seened kultuuriloos" - Egle Erm 1. Seeneringide laienemise kaudu on võimalik mõõta seeneniidistiku millist kasvu? a) nädalast. b) kuist. c) aastast. d) päevast. 2. Eesti pärimuses seostatakse seeneringe valdavalt ... . a) mütoloogiliste nähtustega. b) mütoloogiliste olevustega. c) seentega. d) kullaga. 3. Seeneringide seeneniidistiku aastane kasv jääb tavaliselt .... vahemikku. a) 1 ja 2 meetri. b) 0,1 ja 1 meetri. c) 0,5 ja 1 meetri. d) 2,5 ja 3,5 meetri. 4. Mis on seenering? a) inimese poolt kujundatud seentest moodustunud ring.
koosnevad piklikest rakkudest. Seenerakke ümbritseb õhuke rakukest, mis kaitseb lagunemise ja toitainete väliskeskkonda lekkimise eest. Seene rakukest koosneb kitiinist, samast ainest on ka putukate välistoes. Seenerakkudes on tuum, enamikel seentel on rakus tuumasid üks või kaks. Osal ürgsematel seentel pole rakuvaheseinu ning seeneniit on üks suur rakk, milles on palju tuumasid. Seeneniidid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seente toitumine: paljud seened lagundavad surnud organisme või ammutavad toitaineid mullast. Seeneniidid eritavad ümbritsevasse keskkonda lagundavaid aineid, mis lõhustavad toidu lihtsateks molekulideks. Need molekulid lahustuvad vees ning imenduvad seenerakkudesse. Seened lõhustavad toidu väljaspool keha, st seeneniidistiku lähiümbruses. Seeneniidid kasvavad kiiresti sinna, kus on palju toitu. Seeneniidistiku sees liigub toitaine lahus edasi ja jõuab viljakehadesse
Leukoplastid - Varuaine talletamine (tärklis) - Värvuseta Plastiidide üleminek Kloroplast Kromoplast viljade valmimisel, enne lehtede lagunemist Kromoplast kloroplast- porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast leukoplast- pimeduse korral Seened Seened on iseseisev riik. Nad on hulkraksed organismid kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad kasvades üksteise vahelt läbi põimudes seeneniidistiku ehk mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha.Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma. Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine *eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine
vett koos selles lahustunud toitainetega. See keskne ümberpaigutussüsteem ei ole tähtis mitte ainult vee ja toitainete transpordiks taime sees, vaid see toimib ka tugisüsteemina kas siis, kui see pole aktiveeritud, ning annab taimele stabiilsuse ja tugevuse. Uute juurte areng on orhidee uue kasvufaasi alguse signaal. Võrsed ilmutavad end hiljem. Orhideed elavad vähemalt mingi etapi oma elust sümbioosis seeneniidistikuga. (1) Kõrgemate taimede ja seeneniidistiku koosluse tagajärjel tekkivat moodustist seenpõimikut kutsutakse mükoriisaks. Üks selle suhte eelis on, et väga peened seeneniidid suudavad filtreerida substraadist palju efektiivsemalt toitaineid kui juured seda teeksid ning saavutavad 9 seetõttu suuremat edu taime toitainetega varustamisel. Orhideede juured on väga tundlikud. Nad reageerivad ebasoodsatele tingimustele. Kõigepealt patub ka nende kasv, ja kui
Seenerakk Tunnused: 1. On eukarüoodid tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga 2. On heterotroofid kasutavad elutegevuseks sünteesitud orgaanilist ainet 3. Osad seened on sapotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest või biotroofid toituvad elusasu orgaanilisest ainest 4. Enamik seeni on hulkraksed ja koosnevad hüüfidest ehk seeneniitidest. Hüüfide kasvades, harunedes ja omavahel läbi põimudes moodustavad mütseeli ehk seeneniidistiku. Paljunemine: toimub peamiselt eostega, eosed võivad moodustuda nii sugulisel kui mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed viljakehades. Kandseentel valmivad eosed eoslehtedel või torukestel. Ainu-ja hulkraksed 1. Üherakulised seened pärmseened, hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad, nt kott ja kandseened Organellid ja iseäralikku 1
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° ...
säilituskaod moodustavad 5…20%. Joonis 3. Kuivmädanikust kahjustunud kartul (Fusarium dry rot) Haiguse kulgu soodustavad: kõrge säilitustemperatuur ( kõrgem kui 5-6oC), mugulate suur vigastatus, koristamine kui koor pole veel kinni jne. Haigustekitajad püsivad eluvõimelistena hoidlas. Nad levivad laiali, hoidla ventileerimise teel. Säilitamisel levib haigus tervetele mugulatele edasi, sest antud haigus on seenhaigus, mis levib lülieoste ja seeneniidistiku abil. Kartuli – kuivmädaniku korral on tõrje eesmärk ära hoida teiste mugulate nakatumine. Tegu on fütopatogeeniga, mille lülieosed, klamüdospoorid ja seeneniidistik levivad ikka mulla kaudu. Muld vajab seega fütosanitaarse seisundi parandamist. Suuremat tähelepanu just peaks pöörama varajaste sortidele, sest neil on kaod suuremad. Peamine on, et ei kasvatataks monokultuure. Ka soovitatakse hoiduda samas viljavahelduses kordumisi. (Fusarium and
Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. 2. Kaudselt – nakatunud kännu juurestiku läbi levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. Sagedasem variant. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes moodustavad võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Kuivadel muldadel kasvavad puistud on enim ohustatud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Juurepessu ühe liigina, mille sees eristati 3 erinevat vormi (stammi): P- vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kadakat S –vorm - kuuse vorm kahjustab kuuske, noori mände F – vorm – nulu vorm kahjustab nulgu.
SEENED · Kõik seened on eukarüootsed, sest nende tsütoplasmas paikneb üks või mitu rakutuuma. · Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik hetetroofsed kasutavad teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. · Keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadeks silindrikujulisteks rakkudeks soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. · Paljunevad eoste abil kas sugulisel või mittesugulisel teel. Viljakehad arenevad sugulise paljunemise teel. · Põhiliselt kasutatakse söögiks kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. Viljakeha moodustab kübar ja jalg. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevatel eoslehtede või torukeste pindadel. · Toiduainete hallitus on enamasti moodustunud mitmst hallikute liikidest. Neist tuntuim on
Vaatamata seente suurele mitmeksisusele on nad kõik heterotroofid ja kasut. seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. MISSUGUNE ON SEENE VÄLISEHITUS? Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest, mis on moodust. pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Hüüfide kasvades ja harunedes moodust. nad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Seened paljunevad enamasti eoste abil. Need moodust. nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Söögiks kasut. peam. kandseente hõimkonda kuuluvaid seeni (puravikke, riisikaid jt). Nende seente viljakeha peam. osad on kübra ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmisav kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Hallitus on moodust
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahet...
tavalises pulkpärmis. Saccharomyces´e perekonda kuulub ligikaudu 40 erinevat liiki. Paljud pärmseened on olulised leiva, õlle ja veini valmistamise juures, kuna nad võtavad osa käärimisprotsessidest. 4. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Need omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljudele hallitusseente liikidele on iseloomulik seeneniidikeste juures põikvaheseinad (septumid), mis jaotavad niidi paljudeks rakkudeks. Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil, kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooride (ehk eoste) abil
· on võimalik saada väga madala ja etteantud niiskusega puitu · lühem kuivatusaeg nõuab väiksemat laopinda · kuivati töötab aasta ringi ühesuguse tootlikkusega · ilm ei mõjuta kuivatamisprotsessi tulemusi · suureneb tuleohutus. Puidu kvaliteeti ohustavad spooride ja seente abil leviv hallitus, pehastumine ja sinetus. Spoorid on väga kerged ja levivad seetõttu ka väga väikese tuule kiiruse juures. Sinetus- ja pehastusseened kasvatavad seeneniidistiku puidu sees, hallitusseened kasvavad vaid saetud puidu pinnal. Sinetus ja hallitus kutsuvad esile üksnes puidu värvimuutuse, vähendamata tema mehaanilist tugevust. Seente levimiseks on sobivaim puidu niiskus üle 20 % ja temperatuur +25 °C. Sellised tingimused valitsevad meie kliimas hiliskevadel ja suvel. Vältimaks puidu kvaliteedi halvenemist ülalmainitud põhjustel, kastetakse puit kaitsevedelikesse. Et
Kas teate, et haavpuust sauna materjal oli vanadel rahvastel juba teada. Haavpuust tehti kaevu kaaned ja sauna lavad. Sellepärast, et haavapuu omab head omadust, desifintseerijana.Temas olevad puumahlad hävitavad baktereid ja muid mustuse jääke . Temas on looduslik antiseptilne toime Ta hoiab kevu vee puhtana, niiskuse bakteritest,hallituset ja erinevatest seente ollustest.jne.. Sauna ruumis aga hävitab need bakterid, mis inimese keha pealt higistades väljuvad. Meie keha puhastusel on selle puul ka energeetilise keha puhastaja roll. Tema mahlad eraldavad fenütoolseid lõhnu. Nende elementide kiirgus korrastab meie vaimset keha . mina kasutan seda energeetilise keha ja pingete maha laadimiseks. Rääkimata koore aluset kihist, mida kraabiti ja pandi mädanike eemaldamiseks haavadelt Joodi ka väga lahjat teed ja see puhatas meie parasiitset sise maailma. Kindlasti sellisel juhul võetakse koort okste pealt ja kraabitakse koore alust ...
seenerakku. Selliselt toituvad seened on saprofüüdid- toituvad surnud organismidest. Valdavalt mikroskoopilised seened, ainuraksed ja nende roll on surnud organismide lagundamises. Seened kes toituvad elusorganismidega koostööd on biotroofid: 1.) Sümbioosis-vastastiku kasulikus koostöös. a) mükoriisa- kooselus taime juurestikuga. Seenerakud aitavad taimel paremini omastada vett ja mineraalaineid, taimerakud annavad seenerakkudele orgaanilist ainet. b) samblik- seeneniidistiku kooselu ainuraksete vetikatega. Vetikad annavad seenele suhkruid, seened aitavad orgaanilisi aineid ja vett omastada. 2.) Parasiitlus- seened elavad teiste organismide kehas või rakkudes. Parasiitsed seened on valdavalt ainuraksed. Seenele on kasulik, teisele organismile kahjulik. Organism kelle arvel elatakse on peremees. Kahjulikkus seisneb peremehele seenemürkides ehk mükotoksiinides. SEENTE PALJUNEMINE 1
on maltspuidust kõvem, tihedam ning vähem vam ta on. Eriti õhuke on koor peentel juurtel; elastne. Lülipuit ei arene välja puu esimestel mõnikord suudavad agressiivsete lagundajate 6 seeneniidid sellest läbi murda isegi siis, kui koor on terve ja puu ise täies elujõus. • Seeneniidistiku sissetungi takistab ka maltspui- dus sisalduv niiskus. • Lülipuidu rakkudesse ladestunud ühendid on seentele sageli kahjulikud. Aktiivse kaitse moodustavad aga alles vigastu- se tekkimise järel käivituvad vastureaktsioonid, mis võivad olla nii keemilise kui füüsikalise iseloomuga. Nende reaktsioonide eesmärgiks on isoleerida nakatu- nud puit tervest puidust. Alex L. Shigo nimetab seda puu mädanikukaitse keemiliste ja füüsikaliste mõju-
vett hapnikuga. Samas ka toiduks väikesteleselgroorutele loomadele nt vesikirbud ja sõudiklased. Rohe- puna- ja pruun vetikad on olemas nt klorella (rohevetikas) pleurorokk (rohevetikas) põisadru (pruunvetikas). 10. Seente põhiehitus ja nende võrdlus taimede ja loomadega. Näiteid liikidest. Enamik seeni koosneb niitjatest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest, mida näeb vaid mikroskoobis. Nad kasvavad, harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seeneniidid omastavad neid ümbritsevast keskkonnast vett ja selles lahustunud toutaineid läbi rakukesta. Seente sarnasus taimedega Seente sarnasus loomadega Neil puudub aktiivne liikumisvõime. Seenerakkudes talletuvad samasugused Rakkudel on rakukestad. varuained (nt glükogeen). Rakud sisaldavad vakuoole. Seened toituvad väliskeskkonnast Rakud võivad piiramatult jaguneda
Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. ·Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid ·Parasiidid, poolparasiidid
raku sisemuse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 22. Hulktuumsed seened. Näide N: nutthallik Hallitusseened: asuvad vanaks läinud toidus, raamatute lehtedel, riiulitel, jne. -Nutthallik moodustab hallika, koheva kirme. Rakukest imeb lahustunud ained endasse. Nutthallik on saanud oma nime eoslate järgi, mis asuvad pundardes seeneniidistiku tippudes. 23. Putukate seenhaigused Kle Heli kirjutas nende putukate seenhaiguste kohta nii: munasseente hmk selts vesihallikulaadsed, nt sääse-vesihallik ja siis veel hmk ikkesseened, klass ikkesseened, selts putukhallikulaadsed nt kärbsehallik, lehetäidel ja koiliblikatel elavad tapvad seened 24. Eluvorm kui avatud süsteem. !!! 25. Taime kui eluvormi paigutamine paljuriigilisse elupuusse. Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on.
nõrgenevad ja valged saavutavad ülekaalu. Lõpuks on küüvitsa õied täiesti lumivalged. Kui tolmeldajaid on küüvitsal vähe, siis ei arene ka tema seemned korralikult. Kuid see pole veel piisavaks põhjuseks, et seemnelist paljunemist unarusse jätta. Ometigi on seemnete abil levimine küüvitsa juures väga väikese tähtsusega, sest tiheda samblaga kaetud soopinnases on seemnetel raske idaneda. Seda enam, et korralikuks kasvamaminekuks peab taimehakatis leidma üles ka sobiva seeneniidistiku. Seentega koos moodustavad küüvitsa juured mükoriisa nii on kehvades tingimustes lihtsam toime tulla. Kuidas siis küüvits paljuneb? Ta teeb seda pinnases olevate rohkete võsunditega. Neil võsunditel areneb rohkesti lisajuuri ja tekkivatest lisapungadest sünnivad uued küüvitsataimed. Küüvits kasvab peaaegu kõikides soistes paikades, sagedamini aga lagedates rabades, kus tal on vähem konkurente. Sobivates tingimustes võib vahel juuni algul kogu maa küüvitsaõitest särada
Pindmine mütseel on kiuline v vatjas, valge, sellel kollakad laigud. Eosed hakkavad kasvama niiskes kohas keldris, põranda all, seina alumisel vööl. Looduslikult levinud Himaalaja ja Kaukasuse mägedes. Meil suudab elada vaid hoonetes. Seen kahjustab eelkõige okaspuupuidust ehitusmaterjale ja ehitisi, tekitades pruunmädanikku. Levib peamiselt eostega, mis suuremas koguses paistavad punakaspruuni tolmuna. Tuule ning inimeste abil levib kaugele. Seeneniidistiku abil levib vaid 1 hoone piires. Pragude kaudu läbib ka kiviseinu ja müüritisi. Puidu sinetus Puidu ebanormaalseist värvusest levinuim on sinetus, mis esineb enamasti okaspuude maltspuidus. Sinetuse tekitajatena tuntakse umbes pooltsada mimesse süstemaatilisse rühma kuuluvat seent, neist levinumad on keraskottseente seltsi kuuluva perekonna Ceratocystis liigid C. Piceae, C.minor jt. Nende seeneniidistik nagu teistelgi
asetsevad üksikult, paaris, lühikeste ahelatena või kobaratena. Candida kefyr – teda võib leida keefirist, hapendatud petist ja juustudelt. Tal on munakujulised rakud. Mõned tüved võivad fermenteerida laktoosi, nitraate nad ei assimileeri. 3. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid. Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Need omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljudele hallitusseente liikidele on iseloomulik seeneniidikeste juures põikvaheseinad (septumid), mis jaotavad niidi paljudeks rakkudeks. Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil, kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooride (ehk eoste) abil
Mikroseened on keskmiselt mõne mikromeetri suurused. v Seente ehitus ja paljunemine Kandseened (kübarseened) Pinnases asub seeneniidistik ehk mütseel, mis koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Maapinnale arenevad viljakehad- jalg ja kübar. Kandseened paljunevad eoste ehk spooridega. Näiteks pilvikud, riisikad, kukeseened, puravikud jt. Hallitusseened On niitja ehitusega. Seeneniite nimetatakse hüüfideks. Hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Hallitusseened paljunevad eoste ehk spooridega. Näiteks pintselhallik, nutthallik, kerahallik, küüneseene tekitaja (Trichophyton) jt. Pärmseened Pärmseened on üherakulised ovaalse kujuga. Pärmseened paljunevad pungumise teel. Näiteks pagaripärm. 3 Ø Biotehnoloogia v Funktsionaalne toit
· Tsüst- tihe kaitsev kest ebasoodsates keskonnatingimustes. · Pooldumine- rakk jaguneb ja moodustuvad kaks uut tütarrakku. Seened, samblikud 12.teab seente ehituse, toitumise ja paljunemise iseärasusi, toob näiteid seente osa kohta looduses ning tähtsuse kohta inimese elus · Seente ehitus- seened koosnevad niitjatest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest, nad kasvavad, harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. · Seente toitumine- seeneniidid omastavad vett ja selles lahustunud toitaineid kogu pinnaga. Põhiliselt toituvad seened surnud taimede, harvem loomade jäänustest. On heterotroofid. · Seente paljunemine- paljunevad eostega. Rakud sisaldavad vakuoole ja võivad piiratult jaguneda. · Seente osa looduses- orgaanilise aine lagundajad, parasiteerivad, elavad sümbioosis taimede juurte või vetikatega. Lagundavad puitu.
Niiskuse liig või vähesus ei ole aga kanarbikule kõige tähtsamad. Nii näiteks kasvab ta ülikuivadel nõmmedel, kuid ka päris rabades. Peale tuntuse meetaimena on kanarbik ka laialt kasutatav mitmesugustes kimbukestes. Iluaeda tuues peab aga enne mõtlema, et kas see koht on ikka täpselt samasugune kui taime looduslik elupaik. Kui ta seda ei ole, siis läheb meie ilupõõsas ilmselt välja. Seda seepärast, et kanarbikujuured peavad kasvamiseks leidma endale appi seeneniidistiku. Seda aga igal pool ei ole. Kindlasti läheb kanarbiku jaoks sobivatel seentel vaja happelist pinnast. Kanarbikku on kasutatud ka ravimtaimena. Korjatakse peamiselt kanarbikuõisi koos ürdiga (õitsevat latva). Rahvaravimina kasutati kanarbikku liigse rasvumise vastu, närvide rahustamiseks, uriinierituse soodustamiseks ja neeru- ning sapikividest vabanemiseks. Ussilakk (Paris quadrifolia) ussimari, hooramari, hundimari, kihvtimari, rabanduserohi, sinisevilirohi,
- nt kits-gepard Parasitism - erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit) - nt sääsed, kirbud, täid; organismisisesed: maksalutikad, paeluss Sümbioos - erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid) - mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid - mükoriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos - seen saab taimelt orgaanilisi aineid - seen varustab taime vee ja mineraalsooladega Mutualism - kooseluvorm, kus mõlemad osapooled saavad tingimata kasu - nt samblikus fotobiont (tsüanobakter) + seen - taimtoidulise looma seedekulglas elavad bakterid Kommensialism - kooselust, mis on mõlemale osapoolele kahjutu, saab kasu vaid üks pool - nt puude tüvedel samblad ja samblikud Liikidevahelised suhted ja evolutsioon
Elutingimustest olenevalt kalad tervistuvad või hukkuvad. Üldiselt on haigusel sekundaarne iseloom, sest primaarseks põhjuseks on ümbritseva keskkonna tingimuste halvenemine, infektsioon ja invasioonihaigused, traumad joonise. Täiesti terved kalad heades tingimustes saprolegnioosi ei haigestu. Looduses on saprolegnioosi allikaks väiksemate veeloomade, putukate ja kalade laibad. Diagnoos pannakse haigestunud kalade välise vaatluse ning mikroskoopilisel uuringul seeneniidistiku leiu alusel. Seene liigi määramine ei ole praktilises ihtüopatoloogias oluline, sest erinevate liikide patogeensus on ühesugune. Saprolegnioosi tõrjel on kõige tõhusamaks abinõuks selliste tingimuste loomine majandis, mis tagaks kaladele puhta hapnikurikka vee ja täisväärtusliku sööda ning hoiaks ära nende vigastumise. Haigeid kalu ei tohi hoida tihedalt koos sumpades või basseinides, vaid nad tuleb paigutada hõredalt veekogusse. Kalamarja
levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Mütseeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a. Optimaalne temperatuur juurepessu jaoks +24 C. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas hargneda kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalike toitainete hankimise. Teadusele teadaolevalt on maailma suurim seeneisend tõmmu külmaseen (Armillaria ostoyae) Ameerika Ühendriikides, selle puujuurte parasiidi mütseel levib rohkem kui 900 hektaril. Hooldusraiete käigus tekkinud kändude osa on puude nakatumisel väga oluline,
1.tööstuses-ravimid(antibiootikumid), vitamiinid, toidulisandid, ensüümid pesuvahendites, alkoholi tootmine. 2.põllumajanduses-bakteriväetised. 3.reopuhastus-biopuhastid-aktiivmuda. Prokarüootne ehk eeltuumne organism-organism, kelle rakus pole rakutuuma. 2.Seened Seente ehitus- Keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadeks silindrikujulisteks rakkudeks – soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Sarnasus taimedega-1.kasvavad ühel kohal ega liigu aktiivselt. 2.senerakkudel on rakukestad. 3.kasvavad kogu elu. Loomadega-1.toituvad valmis orgaanilistest ainetest, mida saavad väliskeskkonnast. 2.rakkudes talletuvad samasugused varuained. Enamik seeni paljuneb ja levib eostega. Seente sümbioos taimedega-seen saab taimelt fotosünteesivaid saadusi ning seenel on taimejuurtes ka stabiilne elukeskkond. Taim saab seenelt vett ja vees lahustunud mineraalaineid
Seente ehitus ja paljunemine Hallitusseened m o odustavad rohkearvulisi mikroorganis mide rüh ma; nad kuuluvad alamate taime organis mide hulka, on klorofüllita ja toituvad orgaanilistest ainetest. Hallitusseente hulgas leidub nii üherakulisi kui ka palurakulisi organism e. Toiduainete pinnal arenev hallitus m o odustab koh eva katu. Hallitusseene keha koosneb üksteise ga põi munud niitidest, mida ni metatakse hüüfideks ja mis m o odustavad seeneniidistiku ehk m ütseeli. Paljurakulistel seentel on hüüfid ristvaheseintega üksikutes rakkudes jaotatud, üherakulistel aga ei ole hüüfides vaheseinu ning kogu tugevasti harunenud m ütseeli m o odustab üksainus rakk. Mütseeli pinnal arenevad e oseid kandvad elundid. Nendes val mivad e osed ehk spoorid, mille abil seened paljunevad. Enamikul hallitusseentel on m ütseelide ehitus ühesugune, paljune miselundid aga erinevad ning igale seeneliigile tüüpilised.
õhujuured. säilitusjuured (varuainete säilitamiseks) Porgand, suhkrupeet -- juurekael ja terve peajuur; söödapeet - juurekael ja pool peajuurt; söögipeet, kaalikas, redis -- juurekael ja veidi peajjuur, alpikann juurekael; daalia ja käpalised -- lisa- ja külgjuured (juuremugulad e. muguljuured) Juuremügarad - esinevad kaunviljaliste kõikides sugukondades; mükoriisa - (seenjuur) on seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseened Parasiidid, poolparasiidid - Parasiitide imijuured (haustorid). Poolparasiitideks nimetatakse taimi, kes on võimelised küll ise fotosünteesima, kuid osa toitaineid võtavad need peremeestaimelt; täielikud parasiidid (obligaat- ehk holoparasiidid) pole võimelised iseseisvalt (auto-troofselt) toituma. Varre ülesanded - külgharude moodustamine; lehtede, õite ja viljade kandmine; vee ja mineraalainete transport;
nendest koosnevad lihased. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud pea-ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Närvkoele on omane erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvisüsteem ühendab neutraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks. 17.Seeneraku ehitus. Välisehitus. Enamik on hulkraksed, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad omavahel läbipõimudes seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljunevad eoste abil (moodustuvad sugulisel ja mittesugulisel teel). Osadel seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Viljakeha (seene kübar) kasutavad mitmed loomad, sh inimene, toiduks. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoselehtede või torukeste pindadel. Hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist. Enamasti moodustunud mitmest hallikust. Kottseente hulka kuuluv pintselhallik- eraldati esimene antibiootikum penitsiliin
kohastumusi; 23 · ... sageli suhteliselt nähtamatud, viljakehadeta; · ... vastupidavad näiteks kiirgusele ja raskemetallidele (võivad kahjulikke aineid ,,koguda", mistõttu kontsentratsioon seenehüüfides palju kordi kõrgem kui keskkonnas). Seente ehitus Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seeneisendi mütseel võib mullas hõlmata kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalikud toitained. Nõiaring ehk seenering: Ringi teke saab alguse mullas idanenud ja kasvama hakanud seeneeostest. Kui mingeid tõkkeid ees pole, kasvab seen igas suunas enam-vähem ühtlase kiirusega, umbes 5-25 sentimeetrit aastas. Seeneniidistik tarbib oma kasvupiirkonnas enamjao toitaineid, mistõttu rohi võib jääda nälga ja kuivada. Seente ehitus
Ökoloogia ja keskkonnakaitse exami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävita...
Kui toitu on piisavalt, moodustuvad haploidsetest rakkudest konjugatsiooni teel uuesti diploidsed rakud. Pärmseeni kasutatakse pagaritööstustes, piimatööstustes, õlle, veini ja söödapärmi valmistamisel ning etüülpiirituse tootmisel. 4. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Need omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljudele hallitusseente liikidele on iseloomulik seeneniidikeste juures põikvaheseinad (septumid), mis jaotavad niidi paljudeks rakkudeks. Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil, kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooridega
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati h...
saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. · Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. · Parasiidid, poolparasiidid
kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Parasiidid, poolparasiidid
sammasjuurestikuks • Sammasjuurestik (nt. mänd, tamm, nulg) • Kui peajuur ei arene ja põhimassi moodustavad külg või lisajuured, siis on tegu narmasjuurestikuga (nt. kuusk, pöök, pappel). • (Narmasjuured on tihti sümbioosis seeneniidistikega, mis aitavad puul efektiivsemalt omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku. Puu annab vastu orgaanilisi aineid • Paljudel okaspuudel on mükoriisa – seeneniidistiku ja juurekoe põimikud. • Okaspuude mükoriisa moodustavad tavaliselt kübarseened (puravikud, riisikad jne.). • Seetõttu võibki kuuse- ja männiriisikaid kohata enamasti kuuskede ning mändide naabruses.) Tüvi ühendab juured ja võra, tagades vee, orgaaniliste- ja mineraalainete
Kuna Eestist on leitud palju Euroopas ja mujal maailmas haruldasi seeneliike, tuleb neid kaitsta. Seeni ohustab lageraie, nende loodusliku elupaiga hävitamine kui ka inimeste poolt liigne korjamine. Kui seeni ettevaatlikult ei korjata, võib seene niidistiku hävitada ja siis ei kasva selles paigas enam seeni. 58. Kuidas kaitsta kaitsealuseid seeni? Mida ei tohi teha kaitsealuste seente leiupaigas? Kaitsealuste seente leiupaigas ei tohi teha lageraiet, ega muul moel häirida seeneniidistiku eha puid, millega seened on sümbioosis. Samuti tuleks jätta seene kasvupiirkonna ja tööd teostatava piirkonna vahele nn kümne meetrise raadiusega puhvertsoon. 59. Kus asub ja kuidas kaitstakse nn. seenekaitsealasid? Liiva Putla seenekaitseala asub Saaremaal. Seeni kaitstakse kinnisel looduskaitsealal, kus on igasugune majanduslik ettevõtmine keelatud. 60. Kuidas on võimalik kaitsta kaitsealuseid samblaid. Mis neid ohustab?
Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega.Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Hulkraksed seened koosnevad seeneniitidest.Harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustik moodustab seeneniidistiku ehk MÜTSEELI 2.looduslik valik. Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni faktor, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarwinlikus bioloogias peetakse ka liigitekke faktoriks. Teisteks evolutsiooni faktoriteks on geenitriiv, geenisiire, mutatsioonid, jm. Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et keskkonnatingimused (ehk
a. Paljunemine juurtega (kirss) b. Paljunemine lehtedega (begoonia) c. Paljunemine võsudega (sõstrad) d. Paljunemine võsunditega e. Paljunemine sigitaimedega 2) Vegetat paljunemine toimub ka muundunud võsudega: a. Sibulad (tulp) b. Mugulad (kartul) c. Risoomi abil (orashein) Vegetatiivne paljunemine seeneriigis: 1) Seene hüüfitükikestega 2) Veg paljunemine seeneniidistiku osadega Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära: 1) Kõige ürgsem paljunemisviis 2) Vajatakse vaid 1 vanemorganismi 3) Järglased saadakse kiiresti 4) Teatud juhtudel on järglaskond arvukas 5) Üldjuhul on järglased omavahel ja vanematega geneetiliselt identsed. Nad moodustavad klooni 6) Harva esineb pärilik muutlikkus. Selle allikaks on mutatsioon keharakkudes 7) Evolutsioneerub aeglaselt, pärilik muutlikkus aeglane
Silmviburlase toitumine sarnaneb loomse kui ka taimse toitumisviisiga. Paljuneb pikipooldumise teel. 9. SEENTE ÜLDISELOOMUSTUS Seened moodustavad omaette riigi. Nad on teistest riikidest erinevad, sest nad elavad igal pool, kus on toitaineid, soojust ja niiskust ja hapniku (va pärmseened). Enamus seeni elab maismaal, nii maa sees kui peal. Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Nad kasvavad, harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened on loomse toitumistüübiga organismid, kes omastavad valmis orgaanilisi aineid ja vett läbi rakukesta. Seened paljunevad peamiselt eostega. Seened erinevad nii taimedest kui ka loomadest. SARNASUS TAIMEDEGA SARNASUS LOOMADEGA puudub aktiivne liikumisvõime, seenrakkudes talletuvad samasuguseid rakkudel on rakukestad, varuaineid (nt glükogeen),
keskkonnatingimustest. Elutingimustest olenevalt kalad tervistuvad või hukkuvad. Üldiselt on haigusel sekundaarne iseloom, sest primaarseks põhjuseks on ümbritseva keskkonna tingimuste halvenemine, infektsioon ja invasioonihaigused, traumad joonise. Täiesti terved kalad heades tingimustes saprolegnioosi ei haigestu. Looduses on saprolegnioosi allikaks väiksemate veeloomade, putukate ja kalade laibad. Diagnoos pannakse haigestunud kalade välise vaatluse ning mikroskoopilisel uuringul seeneniidistiku leiu alusel. Seene liigi määramine ei ole praktilises ihtüopatoloogias oluline, sest erinevate liikide patogeensus on ühesugune. Saprolegnioosi tõrjel on kõige tõhusamaks abinõuks selliste tingimuste loomine majandis, mis tagaks kaladele puhta hapnikurikka vee ja täisväärtusliku sööda ning hoiaks ära nende vigastumise. Haigeid kalu ei tohi hoida tihedalt koos sumpades või basseinides, vaid nad tuleb paigutada hõredalt veekogusse. Kalamarja
Keha õõnes soolekepike (seedimine). Keha õõnes ja rakkudes õisloomade sees ja pinnal elavad dinoflafellaadid (vetikad), kes fotosünteesivad ja toidavad, saavad kaitset. Rakkudes endosümbiondid: mitokonder, plastiid.) Mükoriisa ehk seenjuur valdav osa maailma taimedest elab sümbioosis seenega (asustavad taime juuri). Taim varustab seeni suhkruga, seened aitavad taimel koguda keskkonnast vett ja mineraalseid toitaineid, kuna seeneniidistiku ulatus on väga suur. Oluline on see just fosfortoitelistele taimedele. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuures. · ektomükoriisa (väline) seened elavad juure pinnal. Okaspuud ja muidu puud. · erikoidne mükoriisa kanarbikulistel, mustikas, pohl. · arbuskulaarne ehk endomükoriisa seeneniidid tungivad ka rakkudesse, moodustades puu kujulisi arbuskuleid, millega imeb suhkruid. Üldiselt rohttaimedel
Taimeriik Paljunemine toimub nende vegetatiivsete organite või osadega(püsikud taimed) 1) Toimub muununud võsudega: · Mugul: kartul · Sibul: tulb, nartsiss · Risoom: iiris, orashein, maikelluke · Juurtega: võilill, ohakas, ploomid, kirsid. · Võsundid: maasikas, hanijalg · Lehed: Aas-jürilill · Sigitaimedega: Pung-kriburohi · Okstega: paljud, paplid, sõstrad Seeneriik 1)Üksikud seeneniitide e hüüfidega 2) Seeneniidistiku osa e mütseeliga (hüüfide kogumi osa). Loomariik 1) pooldumine piki ja risti(nt ainuõõsed, erinevad ussid-lameuusid) 2) pungumine( nt magevee hüdra) 3) fragmentatsioon, s.t et vanema organismi keha jaugneb mitmeks osakaks ja igast osast kujuneb uus organism(nt merisiilikud, meritähed). 4) Pedogenees, s.t. et vastse sees tekib uus põlvkond vastseid(nt imiussid). 5) Polüembrüonite teke e. ühe munaraku mitmikud, s.t. et embrüo
Bon. Ia-I (harva II). Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas - sarapuu, mage sõstar, toomingas, kuslapuu, sarapuu jne. Alustaimestik väga liigirikas, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid -kopsurohi, naat, seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. 73. Olulisemad puid ohustavad seenhaigused metsas. Seennakkus ja mädanemisprotsess puidus Seente vegetatiivkeha on mütseel e. seeneniidistik. Pärast seeneniidistiku mõneaastast arenemist puus või puidus moodustuvad puutüvele, okstele, juurtele või materjalile viljakehad, nagu taelikud, torikud, pässikud, pessud jne. Puumädanike viljakehad toodavad varakevadest hilissügiseni tohutul hulgal eoseid. Satub seeneeos maapinnale, alustaimestikule, puutüvele, okstele, lehtedele jm., kinnitub ta sinna tugevasti ja hakkab idanema. Pärast idanemist hakkab nakatunud taimes arenema
Samuti toimub seenest taime vee transport. Vastutasuks saab seen taimelt orgaanilist süsinikku. Kuna seen ise fotosünteesiks võimeline pole, muudetakse taimes fotosünteesil tekkivad suhkrud sahharoosiks, mis apoplastis ehk taime- ja seenerakkude vaheruumis lagundatakse glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse seende edasi. Hinnanguliselt jõuab fotosünteesil fikseeritud süsihappegaasist ligi 30% seenorganismi, mida kasutatakse ulatusliku mütseeli ehk seeneniidistiku ülesehitamiseks, viljakehade või eoste tootmiseks ning muuks elutegevuseks. 67. Paljas seeme ja kaetud seeme - hõimkondade erinevus. Paljasseemnetaime seeme. Üks kõige tähtsamaist tunnustest on seemnealgmete esinemine. Seemnealge kujutab endast megasprongiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta, integumendiaga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel, pärast viljastumist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
