meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Vastus: Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas mis sooritab soovitud liigutuse ja antagonist lihas mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8.Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Vastus: Musculus rectus abdominis. O
meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Vastus: Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas mis sooritab soovitud liigutuse ja antagonist lihas mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8.Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Vastus: Musculus rectus abdominis. O
© EeeOoo Morfoloogia 1. Kehaosade regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb aju ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed jagunevad omakorda esi ja tagajäsemeteks. 2. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabap...
-Atriventrikulaarkimbu rakud on sarnase kujuga nagu sõlmedes. -juhivad erutust sõlmedest Purkinje kiududeni.Seetõttu müofibrille rohkesti. -Neid rakke nimetatakse tansitsinaalseteks müotsüütideks. Purkinje kiudude iseloomustus: Rakud on ühe-või kahetuumsed. Nende tsütoplasmaon mitokondrite ja glükogeenirohked. Müofibrille on hõredalt ja valdavalt tsütoplasma perifeerias. Kardiomüotsüütidest lühemad ja jämedamad. Silelihasrakkude üldiseloomustus Esinevad seedekanali, hingamisteede,kuse- ja suguorganite, vere- ja lümfisoonte seinas. Uusi müotsüüte tekib pidevalt juurde,näiteks väikeste veresoonte seinas. Käävjad rakud, tuum tsentraalselt. Puudub ristvöödilisus Spontaanne aktiivsus on võimalik Funktsionaalne süntsüütium Juhtesüsteem -Pilukontaktid e.neksused (funkt. Sünt) -Desmosoomi sarnane kontaks(tagab mehhaanilise seostuse);
seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 7. Suuõõs, keel, süljenäärmed, söögitoru Süljenäärmed - nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine. Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel.
ning neerupealsed. Süljenäärmed eritavad sülge, mis muudab toidu libedaks; lahustab toitu, et tunneks maitset; hävitab baktereid; alustab süsivesikute seedimist. Maksa funktsioonid: Vere glükoosisisalduse kontroll Vere punaliblede lagundamine Kahjulike ainete lagundamine Sapi tootmine Rasvade sisalduse kontroll Vitamiinide varu säilitamine Kolesterooli süntees Magu on seedekanali ülaosa reservuaar, kus toimub toidu töötlemine ja lükkamine edasi peensoolde. Kõhunääre eritab seedimiseks vajalikku nõret, mis koguneb tema juhasse. Nõre väljub peensoole algusosasse (kaksteistsõrmiksoolde), kuhu juha avaneb koos ühissapijuhaga. Sapipõis on ühismaksajuha väljasopistus. Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi, mis koguneb sapipõide ja liigub sealt edasi soolde. Sapp koosneb veest, kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist.
asendamatud mikrotoitained. Selline määratlus on siiski suhteline, sest kõik asendamatud toidukomponendid pole siiski vitamiinid. Näiteks asendamatuid amino- ja rasvhappeid, mida inimorganism ise ei sünteesi, ei peeta vitamiinideks. Erinevalt vitamiinidest kasutatakse neid rakus nii energiasubstraatidena kui ka ehitusüksustena ning inimorganism vajab neid suurel hulgal (grammides). Ka eksogeensus on vitamiinide puhul suhteline, sest: mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape (vitamiin B3), niatsiin, vitamiin K, jt.); teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees); kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab
· vitamiin D hormonaalne vorm (kaltsitriool) · moodustub neerudes siis, kui PTH tõuseb, soodustab Ca imendumist · suurendab Ca siduva valgu sünteesi ja seega membraani läbitavust Ca-le Ca imendumine on puudulik neeruhaiguste korral või vitamiin D vähesuse korral. Ca imendumist takistavad · kiudained (sisaldavad fütiini, mis seob Ca) · oksalaadid · tsitraadid · toidu suur rasvasisaldus ja lipiidide ainevahetuse häired (kui rasva väljutatakse seedekanali kaudu, seotakse Ca rasvhapetega ja väljutatakse ka) Ca imendumist soodustab laktoos Ca eritumist uriiniga soodustavad · alkohol, suitsetamine · kofeiin · keedusool · lihtsuhkrud · tsitruselised · paprika, kartul, tomat · liigne vit.C Osteoporoosi soodustab nii liiga vähene kui ka liiga suur kehaline koormus. Magneesium 70 % Mg on luude koostises Mg on oluline ens. akt-ks: fosforüülimine (CaMg ATP-aas), vajalik lihaste kontraktsiooniks.
tekib benseen, mis tekitab vähki.Tekitab Parkinsoni tõbe ja maksatsirroosi E220Vääveldioksiid Tekitab hingamisraskusi, karastusjoogid, kuivatatud säilitusaine Bronhide kookutõmbeid, puuviljad, kartulikrõpsud, veinid, limaskesta põletikke siidrid Ägestab astmat E239 Tekitab seedekanali ja juust, kalakonsevid Heksametüleentetramiin kuseteede häireid(juust, kalakonsevid,) Laguneb organismis formaldehüüdiks ja ammoniaagiks. Need on vähkkasvajat ja allergiat põhjustavad ained E242Dimetüülkarbonaat Nõgeslööve, soolestiku vorsti ja lihatooted, teeb liha
Gonadokortikodid -Koorolluse sisemise kihis -anaboolne toime (organismi varude täiendamine, doping!) -sarnanevad meessuguhormoonidega Katehhoolamiinid: -mõjutavad pea kõiki kudesid -eritumist mõj.oluliselt -glükoositasakaalu regulatsioon neuraalne regulatsioon -vähendavad seedekanali talitlust (O2 tarbimine suureneb, -mediaatoritena nii adrenaliini ja noradrenaliini toimel mobiliseeritakse maksast sümpaatilises NS kui vereringesse glükoosi; sama vabade rasvhapetega) - KNS osades adrenaliini mõju siin võimsam. ADRENALIIN -kiirendab oluliselt südame löögisagedust
näärmemaos toit ei peatu Lihasmaos toit purustatakse tugeva lihaskesta, hõõrla ja gastroliitide toimel ning segatakse maonõrega. Algab valkude lõhustamine 36. Sooleseede lindudel. Mikrobiaaalne seede umbsooles. Soolestikus pankreasenõre ning sapi toimel keemiline seede umbsooles tselluloosi käärimine lenduvateks rasvhapeteks ja B-vitamiinide süntees bakterite poolt Roe ning kusi segunevad kloaagis toit läbib seedekanali kiiresti, 3-4 h peale söömist algab jääkide väljutamine ning ööpäeva jooksul väljub umbes 80%. toidu läbimine kiireneb munemisperioodil ja välistemperatuuri langemisel, aeglustub haudumise ajal ja vitamiinivaeguse korral. 37.
1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2."Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises la...
· hingamisteede hulka kuuluvad: ninaõõs ja selle kõrvalurked- ( puhastab, soojendab ja niisutab õhku ) neel -(hingamisteed ristuvad neelus seedekanaliga ) kõri -(moodustunud mitmest kõhrest, mida katab limaskest ) hingetoru (veniv, elastne torujas elund, mis algab kõrist ja hargneb allosas bronhideks ) bronhid-(kulgevad koos kopsuarteritega ja veenidega kopsuvärati kaudu kopsudesse) Neelu kaudu toimub ülemiste hingamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus 12. Olulisemad hingamisteede infektsioonid põhiliselt viiruste poolt tekitatud · nohu ( nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli samaaegselt neelupõletikuga ) · ninaneelupõletik ( äge ja väga nakkav viirushaigus,iseloomulik ninakinnisus,vesisus,valulik neel , väike palavik ) · kurgumandlite põletik (Punetav neel,tonsillid tursunud,katud tonsillidel,neelamine
Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed: · adrenaliin lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist · katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust. · Katehhoolamiinid on insuliini antagonistid, seega tõstavad veresuhkru taset, ja erinevalt glükagoonist toimivad nii maksale kui ka rasvkoele ja skeletilihastele. Stress. Stressi peetakse mõnikord igapäevaseks kaasaegseks haiguseks, kuid stress on olnud läbi aegade inimese ellujäämise põhiliseks vastureaktsiooniks keskkonnale. Eelajaloolistel aegadel aitas ,,võitle või põgene" reaktsioon ellu jääda ohtlikes situatsioonides
Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed: · adrenaliin lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist · katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust. · Katehhoolamiinid on insuliini antagonistid, seega tõstavad veresuhkru taset, ja erinevalt glükagoonist toimivad nii maksale kui ka rasvkoele ja skeletilihastele. Stress. Stressi peetakse mõnikord igapäevaseks kaasaegseks haiguseks, kuid stress on olnud läbi aegade inimese ellujäämise põhiliseks vastureaktsiooniks keskkonnale. Eelajaloolistel aegadel aitas ,,võitle või põgene" reaktsioon ellu jääda ohtlikes situatsioonides
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
Vaeguse ja puudumise põhjused: a) Toitumuslik ühekülgsed toitumise tavad. b) Põllumajanduslik põllumajanduse ühekülgne asend. c) Majanduslikud põhjused vaegusest tingitud toitumishäired. d) Kahjulikud harjumused alkoholism jt. e) Haiguslik seisund: · Vitamiinide imendumishäired · Antivitamiinide kasutamine nt tuberkuloosi ravimid B grupile. · Seedekanali mikrofloora on antibiootikumidega hävitatud. · Maksahaigused seal on ju rasvlahustuvate vitamiinide lühiaegne varu. Vitamiinide pikaajalise täieliku defitsiidiga kaasnevad küllalt iseloomulikud haiguslikud nähud, mida on suhteliselt lihtne kindlaks teha. Tänapäeval on tunduvalt levinum vitamiinide mittepiisav hulk toidus, mida on raskem avastada. Hüpovitaminoosid e vitamiini vaegused:
seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Hambad (ehitus, lühi-ja pikakroonilised, hamba valem) Hambal eristatakse hambasombus paiknevat hambajuurt ja väljaulatuvat hambakrooni. Hambaõõnt täidab hambapulp, mis koosneb sidekoest, veresoontest ja närvidest. Hammas koosneb emailist, dentiinist ja tsemendist. Email on organismi kõige kõvem aine, ta katab ka kaitseb hammast. Dentiin moodustab
pylori) c) Pikikiht – välimine, enamik kiude koondunud kõverikele (nn. maopaelad), ees- ja tagaseinas vähem Seedimine maos kestab 3 - 4 tundi, selle ajal liiguvad peristaltilised lained edasi-tagasi, seedimimise lõpus tugevnevad ülalt alla kulgevad lained, mis hakkavad maosisu edasi soolde lükkama. Mao väliskest: serooskest – peritoneum – katab igast küljest – intraperitoneaalne. Peensool: Peensool on seedekanali pikim osa – laibal (lihaskest pole toonuses!) 5-7m, elaval – 2-3m, läbimõõt alguses 4-5 cmm, lõpus 2-2,5 cm. Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete+rasvlahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendamine. Peensoolel on 3 osa: a)Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum (duodenum) (siit on arenenud ka maks ja kõhunääre!) b)Tühisool e. jejunum (jejunum) c)Niudesool e. ileum (ileum) Peensoole seina ehitus: A
kinnitumist emaka limaskestale. Pöördumatud meetodid Naiste steriliseerimine • Munajuhad seotakse kirurgiliselt kinni. See takistab sperma jõudmist munarakuni. Meeste vasektoomia • Kirurgiliselt takistatakse sperma väljumis protsessi Inimene 18)Kudede põhitüübid ja näited Kude-Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega 1.Epiteelkude • Rakud tihedalt kõrvuti • Pinnaepiteel • Katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda • Veresoonte ja seedekanali sisepindadel, nahal, limaskestadel • Näärmeepiteel • Välis- ja sisenõrenäärmetes • Eritab organismile vajalikke nõresid 2.Närvikude • Koosneb närvirakkudest ja neurogliiarakkudest • Info vahendamine rakkude vahel • Rakutalitluse reguleerimine 3.Lihaskude • Kokkutõmbumisvõimelised • Võimaldavad liigutusi sooritada • Kolme tüüpi: • Silelihaskude • Vöötlihaskude • Südamelihaskude 4.Sidekude • Seob organismi tervikuks
6 poolt kompenseerivad ajutise vitamiini defitsiidi toidus, teiselt poolt aga suudavad salvestada organismi sattunud vitamiini ajutise liia. On ju konkreetse vitamiini hetkevajadus organismis tegelikult muutuv suurus, sest ka liitensüümi hulk, mille koensüümsesse osasse antud vitamiin kuulub, sõltub organismi füsioloogilistest vajadustest. Järelikult kui vitamiini satub organismi seedekanali kaudu kogusummas (toit, seedekulgla mikrofloora tegevus, vitamiinpreparaat) hetketi mõnevõrra rohkem, kui seda vajatakse, ei põhjusta see veel häireid inimorganismi talitluses. See kõik selgitabki, miks hüpervitaminoosid ehk vitamiinsed intoksikatsioonid esinevad ülimalt harva ja suurte koguste kestval manustamisel. Nii näiteks on toitumisest tingitud ületarbimisega kaasnevat hüpervitaminoosi sisuliselt tõestatud vaid vitamiin A puhul ja sedagi vaid
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirko...
Organismide vitamiinide sünteesivõime: 1) taimed sünteesivad kõike 2) mikroorganismid ja seened osaliselt 3) loomorganismid mitte, sest taoliste keeruliste ühendite sünteesiradade kadumine võmaldab ensüümide kokkuhoidu ja paljusid ensüüme pole vaja. Inimesel on vitamiinid eksogeensed toidukomponendid. Eksogeensus on suhteline, sest: a) Osasid vitamiine sünteesib eellasvitamiinidest (nt D ja A) b) Osasid vitamiine sünteesib konkreetsetest eellasühenditest B5 trüptofaanist. c) Seedekanali mikrofloora varustab inimest paljude vitamiinidega. d) Imetajatel on vitamiinide vajadused liigiti erinevad nt koer ja rott C-vitamiini ei vaja, ahv inimene ja merisiga vajavad. e) Optimaalse toitumise ja imendumise korral on vitamiinide omastamine optimaalne Vitamiinid ei ole toitained vaid toidukomponendid. Organism vajab neid väga väikestes hulkades. Vitamiinide stabiilsus on erinev. Nii talub niatsiin hästi kuumutamist, vitamiin C on aga üks ebastabiilsemaid vitamiinide seas
Organismide vitamiinide sünteesivõime: 1) taimed sünteesivad kõike 2) mikroorganismid ja seened osaliselt 3) loomorganismid mitte, sest taoliste keeruliste ühendite sünteesiradade kadumine võmaldab ensüümide kokkuhoidu ja paljusid ensüüme pole vaja. Inimesel on vitamiinid eksogeensed toidukomponendid. Eksogeensus on suhteline, sest: a) Osasid vitamiine sünteesib eellasvitamiinidest (nt D ja A) b) Osasid vitamiine sünteesib konkreetsetest eellasühenditest B5 trüptofaanist. c) Seedekanali mikrofloora varustab inimest paljude vitamiinidega. d) Imetajatel on vitamiinide vajadused liigiti erinevad nt koer ja rott C-vitamiini ei vaja, ahv inimene ja merisiga vajavad. e) Optimaalse toitumise ja imendumise korral on vitamiinide omastamine optimaalne Vitamiinid ei ole toitained vaid toidukomponendid. Organism vajab neid väga väikestes hulkades. Vitamiinide stabiilsus on erinev. Nii talub niatsiin hästi kuumutamist, vitamiin C on aga üks ebastabiilsemaid vitamiinide seas
Lühike pindluulihas pindluu lat pinna 5. pöialuu köprusele Tõstab jala lateraalset alumiselt poolelt serva Pikk pindluulihas pindluu pealt ja 1.talbluu ja 1.pöialuu Tõstab jala lateraalset sääreluu külgm põndalt põhimikule(talla alla) serva, tõstab jalavõlvi 70. seedekanali osad- suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool 71. seedekanali seina ehitus- koosneb 3 kestast: sisemine limaskest- sisaldab seedenõret tekitavaid näärmeid lihaskest- soolesisu edasilükkamiseks välimine serooskest- seroossel vedelikul on libestav ja antibakteriaalne toime 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde-
Lühike pindluulihas pindluu lat pinna 5. pöialuu köprusele Tõstab jala lateraalset alumiselt poolelt serva Pikk pindluulihas pindluu pealt ja 1.talbluu ja 1.pöialuu Tõstab jala lateraalset sääreluu külgm põndalt põhimikule(talla alla) serva, tõstab jalavõlvi 70. seedekanali osad- suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool 71. seedekanali seina ehitus- koosneb 3 kestast: sisemine limaskest- sisaldab seedenõret tekitavaid näärmeid lihaskest- soolesisu edasilükkamiseks välimine serooskest- seroossel vedelikul on libestav ja antibakteriaalne toime 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde-
Organismide vitamiinide sünteesivõime: 1) taimed sünteesivad kõike 2) mikroorganismid ja seened osaliselt 3) loomorganismid mitte, sest taoliste keeruliste ühendite sünteesiradade kadumine võmaldab ensüümide kokkuhoidu ja paljusid ensüüme pole vaja. Inimesel on vitamiinid eksogeensed toidukomponendid. Eksogeensus on suhteline, sest: a) Osasid vitamiine sünteesib eellasvitamiinidest (nt D ja A) b) Osasid vitamiine sünteesib konkreetsetest eellasühenditest B5 trüptofaanist. c) Seedekanali mikrofloora varustab inimest paljude vitamiinidega. d) Imetajatel on vitamiinide vajadused liigiti erinevad nt koer ja rott C-vitamiini ei vaja, ahv inimene ja merisiga vajavad. e) Optimaalse toitumise ja imendumise korral on vitamiinide omastamine optimaalne Vitamiinid ei ole toitained vaid toidukomponendid. Organism vajab neid väga väikestes hulkades. Vitamiinide stabiilsus on erinev. Nii talub niatsiin hästi kuumutamist, vitamiin C on aga üks ebastabiilsemaid vitamiinide seas
o Vürtsid, küpsetuspulber, zelantiin o Sojakaste, majonees o puljongipulber' o Jäätis vahvlita o maiustused Toiduallergia Toiduallergia all kannatab pidevalt umbes 1-2 % elanikkonnast. Enamikus Euroopa maades on leitud, et allergikuid on kuni 20% elanikkonnast. Linnas on allergikuid rohkem. Allergia käes võivad kannatada igas vanuses inimesed, kuid kõige rohkem kannatavad imikud ja väikelapsed, sest nende seedekanali ja hingamisteede limaskestad ei ole veel täielikult välja kujunenud ja lasevad kergemini läbi võõrvalgu. Mõisted o Toiduallergiaks nimetatakse ebatavalist immuunvastust toidule. o Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenideks on valgud, harvem ka polüsahhariidid. o Ristallergia on nähtus, kus sarnase keemilise ehitusega allergeenid tugevdavad teineteise toimet.
retiikulumiks. * silelihaskude – ristivöödilisus puudub – textus musculatis nonstriatus * südamelihaskude – ristivöödilisusega, tahtele allumatu – textus muscularis striatus cardiacus * skeletilihaskude – ristivöödilisusega, tahtele alluv – textus muscularis striatus skeletalis 22. Silelihaskude. Koosneb silelihasrakkudest – müotsüütidest. Rakkude suurus võib väga varieeruda, igas rakus on piklik tuum. Silelihasrakud paiknevad tihedalt teineteise kõrval. Esineb seedekanali lihaskestas, veresoontes, hingamisorganites, kuseorganites, suguorganites. Ei allu looma tahtele. 23. Skeletilihaskude. Koosneb vöötlihasrakkudest, mis on pikad ja hulktuumsed. Piklikud tuumad paiknevad sarkolemmi all. Skeletilihas koosneb paljudest lihaskiududest, mis omakorda koosnevad müofibrillidest (müosiini filament + aktiini filament). Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mida ümbritseb perimüüsium. Kogu lihast ümbritseb epimüüsium
Kaalium-magneesium, kõrge kaalium vähendab magneesiumi imendumist. Vask' Vase omastamist mõjutavad negatiivselt Zn, Fe,Mo.' Cu-Mo-S' Mo reageerib väävli ja vasega, moodustades vatsas seedumatu vaseühendi Orgaanilised mikroelemendid · Kelaadid - mineraalelemendi ja mittemetallilise ühendi komplekse, kus mineraalelement (metall) on keemilise sidemega ühendatud orgaanilise ühendiga. · Kelaadid ei oma elektrilist laengut, seepärast nende ioniseerumine ei sõltu seedekanali pH kõikumistest. · Kelaadid "veavad" metalli kuni imendu-mise kohani (peensoole valendikku) ja vabastavad seal ioniseeritud metalli, mis imendub. · Orgaanilised mineraalid (kelaadid) võime jagada kolme põlvkonda. I-põlvkond - Mineraalelemendid seotakse ensümaatili-selt lõhustatud valkude koostisesse. - Mineraalelement on "kaetud" krõbeda ja karameliseerunud ümbrisega. - Ühendis on suhteliselt väike mineraal- elementide ning suur aminohapete ja
Täiskavanud organismis on igas koetüübis oma tüvirakud, mis uuendavad vanu ja kahjustunud rakke. Kindla ülesande rakus avalduvad vaid sellele vajalikud geenid, ülejäänud blokeeritud. Kude*- ühesuguse ehitusega, talitusega ja päritoluga rakud koos vaheainega. Eristatakse nelja tüüpi: 1. Epiteelkude Jaguneb kaheks pinna- ja näärmeepiteel Pinnaepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Seda koetüüpi leidub naha pindmises kihis, veresoonte ja seedekanali sisepindadel ning limaskestadel. Veresoonte sisepinna epiteeli nim endoteeliks. Näärmeepiteel on välis- ja sisenõrenäärmetes ning selle ülesanne on eristada mitmesuguseid organismile vajalikke nõresid, nt lima rasu, higi ja hormoone. 2. Lihaskoed Silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 3. Sidekide 4. Närvikude Rakud saadavad signaale lähedale ja kaugele Parakriine signaliseerimine*- signaalained mõjutavad lähemaid rakke
1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (GLANDULA PAROTIS). ASUB MÕLEMAL POOL NÄGU, VÄLIMISEST KUULMEKÄIGUST EESPOOL JA ALL. JUHA AVANEB SUHU TEISE ÜLEMISE MOLAARI (PURIHAMBA) PIIRKONNAS SUUESIKUSSE. 2) ALALÕUAALUNE NÄÄRE (GLANDULA SUBMANDIBULARIS). ASUB MÕLEMAL POOL NÄGU, ALALÕUALUU NURGA ALL. AVANEB SUUPÕHJAS. 3) KEELEALUNE NÄÄRE (GLANDULA SUBLINGUALIS). ASUB SUUPÕHJAS LIMASKESTA ALL, JUHAD AVANEVAD SUUPÕHJA KEELEALUSEL KURRUL. SEGANÄÄRE. 2. NIMETAGE SEEDEKANALI OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)- SUUÕÕS (CAVUM ORIS); NEEL (PHARYNX); SÖÖGITORU (OESOPHAGUS); MAGU (VENTRICULUS, GASTER); PEENSOOL (INTESTINUM TENUE); JÄMESOOL (INTESTINUM CRASSUM); (ANUS?) 3. NIMETAGE PEENSOOLE OSAD JA LISAGE PIKKUS (eesti ja lad.k)- 1) KAKSTEISTSÕRMIKSOOL (DUODENUM), 25 cm 2) TÜHISOOL (JEJUNUM), um. 2 m 3) NIUDESOOL (ILEUM), um. 3 m 4. KIRJELDAGE LÜHIDALT PEENSOOLE LIMASKESTA EHITUST-
6. Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Kuklaluu os occipitale (1) Kiilluu os sphenoidale (1) Oimuluu os temporale (2) Otsmikuluu os frontale (1) Kiiruluu os parietale (2) Sõelluu os ethmoidale (1) 7. Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas, mis sooritab soovitud liigutuse Antagonist lihas, mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8. Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Musculus rectus abdominis. O
bakterid aga oma elutegevuses kiiresti kasutada. Mannitool (E421) on polüalkoholidest kõige nõrgema efektiga suuõõne kariogeensele mikrofloorale. Mannitooli lõhustumine inimorganismi seedekulglas on küllaltki aeglane, mistõttu see ühend peetub soolestikus suhteliselt kaua. Soole mikrofloorale on mannitool nii energeetiline substraat kui ka süsinikuallikas. Järelikult soodustab mannitool soole mikrooganismide kiiret paljunemist. Viimase protsessiga kaasnevad muutused seedekanali veereziimis, mis võivad põhjustada kõhulahtisust ning mitmete ärritavate ainevahetusproduktide eritumist. Need ja mõned teisedki puudused välistavad mannitooli väga laialdase kasutamise suhkruasendajana. Toidu lisaainena on mannitool kasutusel kui tehismagusaine ja paakumisvastane ühend. Viimases rollis takistab mannitool toiduosakeste omavahelist kokkukleepumist. Sorbitool (E420) on suhteliselt laialt kasutatav suhkruasendaja, näiteks sahharoosivabades kompvekkides ja närimiskummides
Organismide vitamiinide sünteesivõime: 1) taimed sünteesivad kõike 2) mikroorganismid ja seened osaliselt 3) loomorganismid mitte, sest taoliste keeruliste ühendite sünteesiradade kadumine võmaldab ensüümide kokkuhoidu ja paljusid ensüüme pole vaja. Inimesel on vitamiinid eksogeensed toidukomponendid. Eksogeensus on suhteline, sest: a) Osasid vitamiine sünteesib eellasvitamiinidest (nt D ja A) b) Osasid vitamiine sünteesib konkreetsetest eellasühenditest B5 trüptofaanist. c) Seedekanali mikrofloora varustab inimest paljude vitamiinidega. d) Imetajatel on vitamiinide vajadused liigiti erinevad nt koer ja rott C-vitamiini ei vaja, ahv inimene ja merisiga vajavad. e) Optimaalse toitumise ja imendumise korral on vitamiinide omastamine optimaalne Vitamiinid ei ole toitained vaid toidukomponendid. Organism vajab neid väga väikestes hulkades. Vitamiinide stabiilsus on erinev. Nii talub niatsiin hästi kuumutamist, vitamiin C on aga üks ebastabiilsemaid vitamiinide seas
Vitamiine võib vaadelda kui mikrotoitaineid, sest vajalikud kogused on väga väikesed - mikrogrammidest kuni milligrammideni ööpäevas. Neid ei kasutata otseselt organismi ehitusmaterjalina ega ka energiaallikana, küll aga osalevad vitamiinid kõikides metaboolsetes protsessides biokeemiliste katalüsaatorite (ensüümide) koosseisus. Organism ise ei suuda vitamiinide molekule sünteesida, mistõttu nad kuuluvad asendamatute toitainete hulka ja tuleb hankida igal juhul seedekanali kaudu. Tänapaeval tuntakse üle 20 erineva vitamiini ja neid tähistatakse ladina tähestiku suurtähtedega. Vitamiin A Vitamiin A on rasvlahustuv vitamiin, mis esineb looduses kahel kujul: vitamiin A ja beeta- karotiin. Vitamiin A on kontsentreeritud ainult loomsetesse produktidesse ja sedagi vaid juhul, kui loom on eelnevalt ß-karotiini oma ainevahetuse käigus vitamiiniks A muutnud. Süües toiduaineid, mis sisaldavad ß-karotiini, tuleb see muuta ainevahetusprotsessi käigus enne
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Küsimused 1. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks? 2. Kuhu kulub põhiainevahetuse energia? 3. Millest oleneb põhiainevahetuse suurus? 4. Millal võib PAV olla normist kõrgem? 5. Millal võib PAV olla normist madalam? 6. Kuidas leitakse tarbitud hapniku hulk Kroghi meetodi korral? 7. Mida nimetatakse respiratoorseks kvotsiendiks ja miks seda ei saa määrata Kroghi meetodi puhul? 8. Mis tingimustel väljendatakse äraantud CO 2 ja tarbitud O 2 hulkasid? TOITUMISE ANALÜÜS Käesolev praktilise töö juhend koosneb kahest osast. Esimeses teoreetilist laadi osas on esitatud seisukohad ja soovitused, millega tuleks toitumisel arvestada. Teises osas on toodud praktikumis tehtava töö käik. PÕHILISED TOITUMISSOOVITUSED 1. Toiduga saadav energiahulk (toiduenergia) peab katma organismi ööpäevase energiakulu. 2. Toit peab olema tasakaalustatud, mis tähendab, et toiduga peab ...
vahel. Kõõluste sünoviaaltuped - esinevad jäsemete digitaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise sisse aetud silindriga Seesamluud- on väikesed luukesed Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluse libisemist. Seesamluud tõhustavad lihase tõmbetegevust. 13. Seedeaparaat: Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. 14. Suuõõs. Suuõõs on seedeelundkonna algusosa. Ülevalt piirab seda suulagi, külgedelt põsed ja alt suupõhja lihased. Jaguneb moka ja põskedega ümbritsetud
taldmine pind Pöida tõstvad lihased: pikk suurvarba-sirutaja, pikk varvastesirutaja, eesmine sääreluulihas Pöida langetavad lihased: tagumine säärelihas, pikk surrvarba-painutaja, pikk varvastepainutaja, sääremarja-kolmpealihas, lühike ja pikk pindluulihas 19 V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 71) Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 72) Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus 1)Sisemine limaskest + submukooskiht – sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Submukooskiht(limaskesta aluskiht) koosneb sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. 2)Keskmine lihaskest – koosneb silelihasrakkudest, üksikutes
Koerte haistetundlikkus on aga hulga suurem. Ka üksikutel isikutel võib haisteelund olla hästi arenenud. Haistmiselundi kortikaalne osa asub oimusagaras. http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.starsandseas.com/SAS_Images/ MAITSMISELUND Maitsmiselunditeks on maitsmispungakesed. Need on sibulakujulised mikroskoopiliselt nähtavad moodustised keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades, vähesel määral ka suulae ja kõripealise limaskestas. Asetsedes seedekanali alguses, etendavad nad suurt osa toidu ja joogi kõlblikkuse ja kvaliteedi hindamisel. Maitsmispungakesed asetsevad limaskesta põhilestmel, kusjuures nende distaalne ots ei ulatu epiteeli pinnani, nii et pungakese kohale jääb väike auguke - maitsmisauguke. Maitsmispungakesed koosnevad maitsmis- ja tugirakkudest. Tugirakud on suured kõverdunud rakud maitsepungakese piiridel. Maitsmisrakud on kitsamad käävjad rakud ja nende distaalsed otsad lõpevad peenikeste Koostanud M
Kõri füsioloogia takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse, jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi(köhimine). Artikuleeritud hääle moodustamine, heli genereerimine ja resoneerimine e laulmine. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. Õhi liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli. 4. Suu, neelu ja söögitoru anatoomia ja füsioloogia Suuõõs on seedekanali algusosa, mille seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Eest piiravad suuõõnt lihaselised huuled, mis on eest kaetud naha ja tagant limaskestaga. Suupõhja moodustavad mitmed suupõhja lihased. Suulagi moodustab suuõõne ülemise seina. Suulagi jaguneb limaskestaga kaetud luuline kõvasuulagi ja lihaseline pehmesuulagi. Pehmesuue tagumine osa moodustab suulaepurje, mis lõpeb kurgunibuga. Neelamisel tõstetakse suulaepuri üles, millega suletakse ühendus ninaneeluga
30. Skeletilihaskoe, silelihaskoe ja südamelihaskoe histoloogilised erinevused Skeletilihaskude (textus muscularis Südamelihaskude (textus Silelihaskude (textus muscularis striatus skeletalis) muscularis striatus cardiacus) nonstriatus s. levis) tahtele alluv ristivöötsusega lihaskoe tahtele allumatu lihaskoe liik tahtele allumatu lihaskoe liik liik skeletilihased, silma-, keele-, müokardi ja südame lihaskest seedekanali, hingamisteede, kuse- ja neelulihased, diafragma suguorganite, vere- ja lümfisoonte seinas koosneb pikkadest silindrijatest koosneb südamelihasrakkudest = iga rakk sisaldab ühte tuuma, paikneb hulgituumalistest lihaskiududest, kardiomüotsüütidest, liituvad raku kõige jämedama osa keskel
Kõri füsioloogia takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse, jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi(köhimine). Artikuleeritud hääle moodustamine, heli genereerimine ja resoneerimine e laulmine. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. Õhi liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli. 4. Suu, neelu ja söögitoru anatoomia ja füsioloogia Suuõõs on seedekanali algusosa, mille seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Eest piiravad suuõõnt lihaselised huuled, mis on eest kaetud naha ja tagant limaskestaga. Suupõhja moodustavad mitmed suupõhja lihased. Suulagi moodustab suuõõne ülemise seina. Suulagi jaguneb limaskestaga kaetud luuline kõvasuulagi ja lihaseline pehmesuulagi. Pehmesuue tagumine osa moodustab suulaepurje, mis lõpeb kurgunibuga. Neelamisel tõstetakse suulaepuri üles, millega suletakse ühendus ninaneeluga
Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Selgitame vitamiinide definitsioonis toodud märksõnu lähemalt. Bioaktiivsuse all mõistetakse seda, et antud aine omab teatud regulatoorset mõju metaboolsetele ja ainevahetuslikele protsessidele. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. NB! Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: · mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.); · teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees);
orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Põhilised vitamiinide allikad on 1) Toit (eriti taimne) 2) Seedekanali mikrofloora tegevus 3) Vitamiinipreparaadid 4) Süntees vastavatest eelühenditest Redutseeritud vorm Oksüdeeritud vorm 1) Rasvlahustuvad vitamiinid (A, D, E, K, Q, F) 2) Veeslahustuvad vitamiinid (B-grupi vitamiinid, C, H, U, P, N) 3) Vitameerid e. isoteelid - lähedast keemilist struktuuri omavad rasvlahustuvad vitamiinid, mille toimed ei ole täiesti kattuvad
31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide ok...
Biokeemia 1.Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega. Varasem biokeemia areng oli seotud orgaanilise keemia arenguga. Omaette uurimisvaldkonnaks hakkas ta kujunema 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas: · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg pä...
Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude (alfatoime). Selle tagajärjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südametegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinideteised toimed: ·Ardenaliinlõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist ·Katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust ·Katehhoolamiinidon insuliini antagonistid, seega tõstavad veresuhkru taset, ja erinevalt glükagoonist toimivad nii maksale kui ka rasvkoele (lipolüüs*) ja skeletilihastele (glükogenolüüs**). *Lipolüüsil mobiliseeritakse rasvadesse talletatud energia, kuid selle käigus glükoosi ei teki. ** Viimastes tekkiv glükoos kasutatakse kohapeal lihasrakkude kontraktsiooniks. Stress ·Stressi peetakse mõnikord igapäevaseks kaasaegseks haiguseks, kuid stress on olnud läbi
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
· Alkohol suurendab vähki tekitavate ühendite lahustuvust ja imendumist tubakasuitsust. · Alkohol muudab inimese algul psüühiliselt, siis ka füüsiliselt alkoholisõltlaseks. 6. Hingamiselundite iseloomustus. Olulisemad hingamisteede infektsioonid. Hingamiselundid moodustavad hingamisteed ja kopsud. Hingamisteede hulka kuuluvad: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. Neelu kaudu toimub ülemiste higamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus. Infektsioonid: nohu e. riniit- nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli sammaegselt neelupõletikuga. Sagedasemaks põhjuseks mõni 200 rinoviirusest. Kaariese kõrval levinuim infektsioon maailmas. Ninaneelupõletik e. Nasofaringiit- äge ja väga nakkav viirushaigus. Iseloomulik ninakinnisus, -vesisus, tundlik ja valulik neel, väike palavik. Kestvus 1-2 nädalat. Parim ravi kodune voodi ja hoolitsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
