Sõrmrohi kasvab maailmas kõikjal, kus on soe ja jätkub sademeid. (4) joonis 3 Akaatsia joonis 4 ahvileivapuu Loomastik: Vastavalt savannideslevinud taimestikule on kohastunud ka loomariik. Nad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda ka eri aegadel. (4) Näiteks söövad elevandid ja kaelkirjakud põõsaste ja puude oksi ning lehti, sebrad ja sinignuudid aga rohtu. Taimed on vähem toitvad kui liha, seetõttu peavad rohusööjad terve päeva toitumisega tegelema. Savanni paljud rohusööjad on toiduks lihasööjatele, näiteks hüäänkoertele, lõvidele, geparditele ja leopardidele. Savannis ei lähe ükski toit raisku. Surnud loomad (raiped ja jahisaagi jäänused) süüakse kähku raipetoiduliste loomade, näiteks raisakotkaste, saakalite, marabude ja raisamardikate poolt. (1) Savannimaastike lahutamatuks osaks on
Emaläte on Taevaskoja suurim allikas, ta toitvat oma veega ka teisi allikaid sellest nimigi. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võin öelda, et olen oma kodukoha turismi arenguga suhteliselt rahul. Muidugi võiks iga inimene spekuleerida selle üle, mis meil võiks olla. Aga mina arvan, et sellega, mis arengu Põlvamaa on saavutanud suhteliselt lühikese ajaga on rahuldust pakkuv. Ainus aspekt, mis mulle muret tekitab on see, et palju ajaloolisi ja rahvale omaseid kohti on rohtu kasvanud ja inimeste mälust ning huviringkonnast kadunud. Näiteks on paljud kultuurimälestised nagu Möksi veski Ahja jõe alamjooksul, eravalduses ja lagunemas. Selliste ehitiste suhtes peaks riik ja omavalitsused omi arvamusi ning väljavaateid muutma. Tuleks mõelda ehitiste ja kohtade tähtsusele, mitte ainuisikuliste huvidele. Paljuski valmistab rõõmu see, et teatud hulk sääraste probleemidega kohtadest on
Kui aga saadakse tundma Jumalat, hakatakse mõistma ka iseennast, maailma ja universumit ning inimese meel vabaneb Babylon'i süsteemi vangistusest. Kanep tervendab rahvast. Samas on Babylon kanepi kasutamise keelanud ning tahab, et inimesed jätkuvalt pimeduses elaksid. Seega on kanepi tarbimine mitte ainult sakrament, vaid võimaldab rastal ka näidata, et ta on Babylon'i seadustest vaba. Põhjendusi kanepi tarbimisele leitakse Piiblist. 1. Moosese raamat 1:12. Maa laskis võrsuda haljast rohtu...Ja Jumal nägi, et see hea oli. 1. Moosese raamat 1:29. Ja Jumal ütles: "Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal...need olgu teile roaks." Ilmutuse 22:2. Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge oli elupuu... Ja puu lehed tulid terviseks rahvastele. Salm 18: Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli lõõmamas, tulised söed lõõmasid tema seest. (Tähendab, ka Jumal armastab suitsetada.) Tõelised rastad ei suitseta sigarette, kuna seda peetakse
Kas ufod on tõesti olemas ? Ufod -(Unknow Flying Objects- tundmatud lendavad objektid) Ufode uurimistega tegelavatele asutustele saabub iga päev enam-vähem sellelaadseid teateid:"Märkasin salapärast lendavat objekti." Asja uuritakse ja ehkki enamasti tuleb välja, et tegemist on vale häirega, leiab teade vahel harva ka kinnitust. Kuid selle harukordsusest hoolimata on juba ainuüksi Prantsusmaal 800 tõestatud UFO juhtumit. USA-s on neid tunduvalt rohkem.sellegipoolest pole teaduses teist nii vaieldavat teemat, kui küsimus" Kas tulnukat on tõesti olemas?" Väidetavasti on ufosid õnnestunud ka filmilindile jäädvustada. Astronaudid ja kosmonaudid UFOsid näinud.Paljud teadlased suhtuvad neisse siiski ubusuga. Mõned õpetlased on aga veendunud , et tulnukad o juba aastatuhandeid ufodelt meie maakera jälginud. Miks neid ,,lendavateks taldrikuteks" nimetatakse? 1947.aastal oma eralennukiga Mount Rainieri läheduses lennanud Kenneth Arnold nägi rüh...
Tšehhov Näidend „Kajakas“ Arkadina, Irina Nikolajevna - mehe järgi Trepleva, näitlejanna Treplev, Konstantin Gavrilovitš - tema poeg, noormees Sorin, Pjotr Nikolajevitš - Arkadina vend Zaretšnaja, Niina Mihhailovna - noor neiu, rikka mõisniku tütar Šamrajev, Ilja Afanasjevitš - eruporutšik, Sorini mõisa valitseja Polina Andrejevna - tema naine Maša - nende tütar Trigorin, Boriss Aleksejevitš - kirjanik Dorn, Jevgeni Sergejevitš - arst Medvedenko, Semjon Semjonovitš - õpetaja Jakov - töömees Kokk Toatüdruk Tegevuspaigaks on Sorini mõis. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus Medvedenko ja Maša tulid jalutuskäigult. Medvedenkot huvitas, miks Maša alati mustade riietega käib. Maša vastas, et ta leinab oma elu ning ta on õnnetu. Medvedenko ei mõistnud teda, sest ta arvas, et kui on raha, siis ei saa õnnetu olla. Maša arva...
rohulibledest. Oma kujult on see küll lihtne, aga seejuures väga hästi viimistletud. Emaslind muneb mai lõpupoolel 4...6 muna, mida peab 10...12 päeva hauduma. Seejärel kooruvad pojad, kes istuvad vaikselt süüa oodates veel 10...12 päeva. Sel ajal ei tohi metskiuru pesakonda mingil juhul häirima minna, sest muidu võib vanalind selle maha jätta. Kui lõpuks linnupojad siiski pesast välja ukerdavad, siis ei oska nad veel kohe lennata ja nii veedavad nad mõne päeva kõrgesse rohtu peitunult. Lendamise saavad metskiurupojad selgeks juunikuu teisel poolel. Metskiur ei ole looduskaitse all. SISUKORD 2-3 lk Sookurg 4 lk Rabapistrik 5 lk Sookiur 6 lk Sootihane 7 lk Metskiur 8 lk Sookure pilt 9 lk Rabapistriku pilt 10 lk Sookiuri pilt 11 lk Sootihase pilt 12 lk Metskiuri pilt 13 lk Luuletus Pildid ja tutvustavjutt on võetud leheküljelt hppt://bio.edu
Endisel Põhja-Tartumaal kõneldav idamurre, keskusega Kodaveres, on sillaks kirderannikumurde Viru murrakute ja lõunaeesti murde vahel, ühtlasi on seda nimetatud ka vadjapäraseks murdeks. Tüüpiliseks erijooneks on siin olnud rohke õ-hääliku esinemine. Näiteks õtsekõhe üle Õtsamärdi õrasse; kõllane õrav issi `istus' õksa õtsan, õgis õkkid ja õksendas, samuti häälikumuutus ht > st: armas toster, anna rosto, lapse kõst on lasti `armas tohter, anna rohtu, lapse kõht on lahti', või küll õli ale vasti, kui metsävasti lasti lasti `küll oli hale vahtida, kui metsavahti lasti lahti'. 4 Lõunaeesti murded 4.1 Tartu murre Tartu murdel rajanes omaaegne lõunaeesti kirjakeel, mis kirikukirjanduses oli kasutusel kuni XX sajandi algusaastateni. Murde üks iseloomulikumaid jooni on na-lõpuline kaudne kõneviis, nt sügisetsel üül olna ütsä poiga ja päivä ei võena enne kittä ku ta loojan om
Kui aga saadakse tundma Jumalat, hakatakse mõistma ka iseennast, maailma ja universumit ning inimese meel vabaneb Babylon'i süsteemi vangistusest. Kanep tervendab rahvast. Samas on Babylon kanepi kasutamise keelanud ning tahab, et inimesed jätkuvalt pimeduses elaksid. Seega on kanepi tarbimine mitte ainult sakrament, vaid võimaldab rastal ka näidata, et ta on Babylon'i seadustest vaba. Põhjendusi kanepi tarbimisele leitakse Piiblist. 1. Moosese raamat 1:12. Maa laskis võrsuda haljast rohtu...Ja Jumal nägi, et see hea oli. 1. Moosese raamat 1:29. Ja Jumal ütles: "Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal...need olgu teile roaks." Ilmutuse 22:2. Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge oli elupuu... Ja puu lehed tulid terviseks rahvastele. Salm 18: Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli lõõmamas, tulised söed lõõmasid tema seest. (Tähendab, ka Jumal armastab suitsetada.) Tõelised rastad ei suitseta sigarette, kuna seda peetakse
Andke mulle ülesanne, siis näete, milleks ma kõlban. Peakokk: Kuidas? Sina? Kokaks? Aga olgu, sündigu see kas või nalja pärast. Kuidas su nimi on? Jakob: Jakob Peakokk: Me hüüame sind Ninaks. Kokad: Kääbus-nina, kääbus-nina! Peakokk: Ja häda sulle, kui sa toiduvalmistamisega toime ei tule. Kuula! Härra armastab taani suppi klimpidega. Jakob: Pole midagi lihtsamat kui klimbid. Selle jaoks läheb vaja nelja sorti liha, veidi ingverit, muna, jahu, ja üht rohtu, mida kutsutakse kõhutrööstiks. Peakokk: No tooge kohe vajalikud asjad. 1. Kokk: Ohoo! Püha Benedictuse nimel! Millise võluri juures sa küll õppinud oled? 2. Kokk: Kõhutrööstist ei teadnud meie küll midagi. Oh sa kokkade ime! Peakokk: Seda poleks ma küll uskunud. Laseme tal katsetada. (Laud, pott. Tuuakse pink, muidu Jakob ei ulata. Jakob lisab aineid, mida tuuakse) Jakob: Supp on valmis. Ehk maitsete? (Peakokk laseb lusika tuua. 1.kokk maitseb, annab 2. , siis saab peakokk
Datlipalmid on ühtlasi heaks viljapõldude ja juurviljaaedade kaitseks kõrvetava päikese eest. Nende varjus saab kasvatada teravilja, juurvilja ja kõrvitsalisi. Joonis 3. Datlipalmid 7 Karjakasvatus Enamus kõrberahvastes tegelevad rändkarjakasvatusega. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Rändkarjakasvatajad kasvatavad kitsi, lambaid, kaameleid kes lepivad kesise ja kuiva toiduga ning vähese veega. Oaasides, kus vett on rohkem, kasvatatakse eesleid ja veiseid. Peamiseks koduloomaks on kaamel, kellelt saadakse piima ja liha. Nahast ja villast tehakse riietusesemeid. Kaamel on peamine liiklusvahend kõrbes. Kaamelikarja suurus näitab rikkust. Joonis 4 Nomaad kaamliga
o Tähtsamad tegelased · Gilgames ajalooline isik, valitses Uruki linna, ehitas müüri, austatud, karm, 2/3 jumalat · Enkidu - sangar, vääriline kaaslane Gilgamesile · Humbaba - koletis Liibanoni seedrimetsades · Utnapisti - Surippaki linna kuningas/surematu/Gilgamesi isa · Istar - armastuse- ja sõjajumalanna, Anu tütar o Inimkonna arengu müüt · Enkidu elas metsas, ta ei teadnud maailmast ega inimesest midagi. Ta sõi rohtu ja teda kasvatasid hirved ja muud loomad. Ta läks koos rõõmupiigaga inimeste sekka ja mingi aja pärast sai temast päris inimene o Inimese ja looduse suhe · Inimesed ja jumalad ei hoolinud loodusest. Enkidu ja Gilgames raidusid maha seedrimetsad. o Veeuputuse lugu · Jumalad soovisid inimesi hävitada ja korraldasid veeuputuse. Sellest sai teada utnapisti ja ta ehitas laeva kuhu ta viis oma pere ja sugulased ja oma loomad.
vastus armastus *Olen tüdruk kes armub ja armastab, kuid keda ei armastata.! *See, kes ei ole armukade, ei armasta *"Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad." N.S.Chamfort *Armastan teid kõiki isegi siis kui seda välja ei näita . *Loen kolmeni,ning silmad sulen ma .Astun katuseäärele, et pimesi hüpata.Teen seda selleks,et teaksid kuidas sind armastan! (U). Elu *Sünni ja surma vastu ei ole rohtu, ainus võimalus on vahepealset aega nautida. *Ja mis on elu? Kiirelt läbivoolav liivakell hommikuse päikese eest, varju vajuv udu, kiire askeldus, üha korduv unelm.Mis kestvus? Hetkeks peatumine, mõtteliiv. Ning õnn? Mullike vetevoolus mis haaramisel põrmustub olematuks *Elu on sibul. Seda kooritakse kihtkihilt ja vahel ajab ta nutma.. *Täna maandus must ronk mu õlale ja sosistas salaja, et elu on valelik, võlts ning ebaaus... *Elu on haigus, mis lõpeb alati surmaga..
inimese jäi peavarjuta. Nendele kruntidel hoonestus taastamine kerkis päevakorrale juba 1960ndate lõpul, kui selleks ka arhitektuurikonkurss korraldati. Uuesti tõusis taashoonestamise teema üles 1980ndatel ning 1987. ja 1988. kaevasid selle ala läbi ka arheoloogid, et tulevast hoonestamist ette valmistada. Selgusetus nende kruntide tuleviku ümber on tinginud aga selle, et väljakaevatud varemed on jätkuvalt lahtised, maa nende vahel on rohtu kasvanud ja sagedasti täis prügi. Gelsea 1998. aastal algatatud detailplaneering jäi seisma 2001. aastal, mil algas vaidlus Harju tänava laiuse pärast. Taashoonestamist ette näinud planeering oleks muinsuskaitsjate nõudel taastanud tänava ajaloolises laiuses ehk praegusest kohati umbes kolm meetrit kitsamana. Vaidluste ajal 2002. aastal korraldas Keskerakonna ja Reformierakonna võimuliit Harju tänava suhtes rahvaküsitluse, millest selgus, et 87% vastanutest toetab tänava
See on püha, mis tähistab vabadust ja orjusest pääsemist. Paasaõhtul toimub pidulik söömaaeg (seder), kus Egiptusest väljumise lugu selgitavad lugemised, laulud ja sümboolsed toidud. Shavuot-püha ehk nädalate püha ehk nelipüha ajal (heal lapsel mitu nime) on paljudes juudi kogudustes kombeks kaunistada kodude ja sünagoogide sissekäigud ja seinad puuokste ja roheliste taimedega, selleks et piltlikustada Siinai mäe sündmusi. Lisaks laotatakse sünagoogipõrandale rohtu, et anda murulõhna sellele Toora andmise pühale. Shavuoti peetakse seitse nädalat pärast paasapüha. Sel päeval oleva Mooses Siinai mäelt saanud Jumalalt kümme käsku. Seda peetakse ka lõikusepühaks. Sabat- kõige sagedasem, kord nädalas. Kestab päikeseloojangust reede õhtul päikese loojumiseni laupäeva õhtul. Üks 10-st käsust: pühitse hingamispäeva- laupäeva. Laupäeval võetakse end igapäevastest kohustustest priiks- On keelatud igasugune töö tegemine.
kitsetallesid ja tapavad ka jahikoeri. Elavad karjades. 3)Habesiga-nagu metssiga, aga pikemad jalad. Nimetuse saanud hallide karvade järgi, mis on suust kõrvadeni. Elavad troopilistes metsades karjadena. 4)Kääbussiga-väikseim liik. Erinev koljuehitus. Emisel ainult 3 paari nisasid mitte 6 nagu teistel liikidel. Öise eluviisiga, haruldane hävimisohus ja kaitse all. 5)Tüügassiga-nime saanud ninamikul kasvavate tüügaste järgi. Savannides, hõredad metsad. Tegutsevad päeval. Söövad rohtu ja laskuvad selleks põlvedele. 6)Laanesiga-kõige kogukam sigalane. Toitub rohust. 7)Hirvsiga-Nahk kortsuline ja nii hõredalt karvadega kaetud, et oleks nagu paljas. Küttimine ja raie on viinud selle liigi arvukuse vähenemiseni, on võetud kaitse alla. Kodustamine: Siga kodustati esimest korda ligikaudu 10 000 a. tagasi Ida-Türgis ja samal ajal ka Hiinas. Inimesed kodustasid erinevatel maadel loomad iseseisvalt. Seda näitab ka erinevate
ja parem võimalus hoida oma tervist, tugevdada seda ja ravida. Teame, et palju juurviljad annavad meile talveks jõudu, paljud rikastavad meid erinevate vitamiinidega, taimed, mida leiame aasalt, metsadest ja oma aiast võivad välja ravida nii põletiku, köha kui ka valud. Loodus on elu, meie oleme osake elust. Saame võtta loodust ja tema vara nagu ühte suurt apteeki, igal ajal leiame sealt endale midagi, mis on meile kasulik. Maa peal ja maa all kasvab igasuguseid taimi, millest saab rohtu iga häda vastu. Tervisele suunatud looduslikud tegurid on kõige turvalisem, parem, kasulikum ning kergeim viis aidata iseennast. Me teame, et on kolm asja, mida raha eest osta ei saa, armastust, aega ja tervist. Seepärast tuleb neid hoida. Hea tervis on hea tunde ja töökuse algus (president Toomas-Hendrik Ilves) Kui saame valida erinevate ravimeetodite vahel, siis paljud pooldavad just looduslikke alternatiive ja loodusega kooskõlas ravimeid ja taimi
seega ainult kõrge toiteväärtusega lehtedest ning õienuttidest. Püstise taimiku kvaliteet ei lange järsult ka koristamisega (karjatamisega) hilinemisel. Valge ristik on väga hea söödavusega ja väga kõrge toiteväärtusega. Õhulämmastiku hea sidumisvõime tõttu vähendab lämmastikväetiste vajadust, parandab mullaviljakust, parandab saagi kvaliteeti. Kasutatakse ka murude seemnesegudes. Taim on väga valgusenõudlik ega talu seepärast kattevilja ega kõrget rohtu. Valge ristiku leht on ilma karvadeta ning lehe alumine külg läigib. Lehekestel on valge märgis. Valge ristik punane ristik Põldtimut kokkuvõtte Heintaimed moodustavad rohttaimede valdava enamiku. Heintaimed võivad olla kõrrelised, liblikõielised, lõikheinalised, loalised ja rohundid. Kasutatud allikad · http://www.pikk.ee/ · http://bio.edu.ee/taimed/
hiljem hakatud pidama seaduse andmise mälestuseks. Kristlaste samal ajal peetavad pühad on nelipühad. Savuot püha ehk nädalate püha ehk nelipüha ajal on paljudes juudi kogudustes kombeks kaunistada kodude ja sünagoogide sissekäigud ja seinad puuokste ja roheliste taimedega, selleks, et piltlikustada Siinai mäe sündmusi. Lisaks 3 laotatakse sünagoogipõrandale rohtu, et anda murulõhna sellele Toora andmis pühale. Sel päeval olevat Mooses Siinai mäelt saanud Jumalalt kümme käsku. Seda peetakse ka lõikusepühkas, kuna sel ajal tavaliselt lõpeb viljalõikus. (www.iisrael.ee) Lehtmajade püha peetakse sügisel seitse päeva, millest otseseks pühaks on kaks esimest ja kaks viimast päeva. Sel puhul püstitatakse kodus ja sünagoogi õues lehtmaju, meenutamaks Jumala kaitset iisraellaste kõrberännaku ajal, mil elati okstest onnides.
krberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kigest 4 km/h, vib ta lbida kuni 47 km pevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar vib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Inimtegevus Krbed on hredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rndkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rndkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad hest kohast teise, otsides karja jaoks vrsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse les telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside lheduses on aga asustus sna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem plluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutusssteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega krbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb krbealade laienemine. Oskamatu plluharimise
erilise sooleeritisega. Eukalüptilehed pole kuigi toitvad, sellepärast puhkavad nad kuni 18 tundi ööpäevas oksaharude vahel, et energiat kokku hoida. Puutüvest kinnihoidmiseks on koaaladel tugevad teravate küünistega haardkäpad. Ronides tõmbavad nad oma tagajalgu järele väikeste hüpetega. Eri kukkurloomaliigid söövad väga erinevat toitu. Paljud on taimtoidulised: nokiskuskused lakuvad õitest nektarit oma harjakujuliselt lõhestunud keeleotsaga, kängurud söövad aga rohtu ja teisi taimi. Segatoidulised kukkurloomad söövad vilju, putukaid, väikesi selgrootuid ning korjuseid. Vanad loomad söövad ainult mõnd liiki eukalüpti lehti, mis muudavad nad uimaseks ja aeglaseks. Seepärast on koaalasid ka loomaaedades väga raske pidada. Küttimise ja elupaikade ahenemise tõttu kahaneb koaalade arvukus kiiresti, ta on võetud piirkondliku kaitse alla. Vombat Karupoega meenutavad vombatid kaevavad oma tugevate käppadega kuni
Rünnaku alguses algas ka tihe lörtsine lumetorm. See puhus venelastele näkku, tehes nende nähtavuse praktiliselt olematuks (mitte üle 20 sammu), ning andis rootslastele taganttuule. Rootslaste rünnak oli venelastele ootamatu, sest venelased olid sõdurite arvu poolest rootslastest kaugelt üle. Tänu lumesajule õnnestus rootslastel märkamatult läheneda Vene positsioonidele ning vallutada kindlustused koos suurtükkidega. Rootslaste kogupaugud niitsid venelasi kraavides maha nagu rohtu, kuid venelaste kogupaugud jäid vastutuule tõttu liiga lühikesteks. Hertsog de Croy tahtis käsklusi anda, kuid vürst Dolgorukov ei tahtnud neid vastu võtta. Vene ohvitserid tõstsid saksa ohvitseride vastu mässu. Nad tapsid hertsogi sekretäri kolonel Lyoni ja palju teisi. Hertsog de Croy, kindral vabahärra Ludwig Nicolaus von Allart ja saksa ohvitserid, kes kartsid nende vastu mässu tõstnud venelasi rohkem kui rootslasi, andsid end krahv Magnus Stenbockile vangi.
Victorine'i vend tapetakse ebavõrdses võitluses duellis. Eugene tahtis härra Taillefer'it hoiatada, kuid ta jäi hiljaks, sest ta veini sisse oli pandud unerohtu, et ta tegu takistada. Eugene siiski plaaniga kaasa ei lähe ja maksab Vautrinile oma võla tagasi. Preili Michonneau andis Vautrini üles öeldes salapolitseinikule, et proua Vauqueri pansionis elab keegi, keda hüütakse "surmanarritajaks". Politsei andis talle mingisugust rohtu vedeliku kujul, mida juues pidid tulema nahale märgid, mille abil veendus preili Michonneau, et tegu on kurjategijaga. Politsei viib Vautrini ära, kes on tegelikult sunnitöövanglast põgenenud Collin. Preili Michonneau sai selle eest vaevatasu. Eugene ja Delphine üllatuseks oli isa Goriot pannud advokaadiga asjad liikuma, et Delphine saaks oma mehe käest enda varanduse, mis abielludes kaasavaraks anti. Hiljem selgus, et
abimäärsõna afiksaaladverb läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb võibolla, ka kaassõna adpositsioon läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjuktioon ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon ah!, kurat! Lauseliikmed: öeldis (grammatiline) Poss sööb kooki. predikaat alus (grammatilina) Lehm sööb rohtu. subjekt sihitis (grammatiline) Karu sööb objekt mustikaid. öeldistäide predikatiiv Mustikas on mäda. määrus adverbiaal Lehm norskab valjult. täiend atribuut Kuri karu jookseb. Muud mõisted: arv nuumerus ainsus singular mitmus pluural tegumood geenus
Kui ohustatud, sipelgasiil kas rullub iseenda palliks kaetud okastega või kaevab iseendale augu, kus ainult tema okkad on väljas. Känguru Känguru on Austraalia suurim imetaja. Nad liiguvad hüpates nende suurtel jalgadel, kus saba on nende tasakaaluks. Nende kiirus võib küündida kuni 60 kilomeetrit tunnis ja nad suudavad hüpata kuni 8 meetri kaugusele. Pikkus nendel varieerub kuni 3 meetrini. Kängurud elavad suurtes karjades, umbkaudu 100 isendit ühes karjas. Nad söövad peamiselt rohtu, lehti ja teisi taimi. Nad liiguvad tavaliselt veekogude ääres. Austraalias on umbkaudu 50 miljonit kängurut. Väikest kängurut kutsutakse Austraalias ,,Joye'ks". Joey'd kasvatatakse nende emade poolt kukrus kuni nad on umbes aastased. Paar päeva enne sünnitamist, emased kängurud lähevad jooksuaega ning paarituvad uuesti, ja kui neil õnnestub see, siis pärast nädalat eostamist läheb viljastunud rakk seisu, kuni poeg on sündinud. Teine embrüo hakkab uuesti arenema pärast
-kogu toodang müügiks -Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa Eelduseks on suur rohumaa. Ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantso. -suur maa-ala -kasutatakse vähe tööjõudu -palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale -madal produktsioon ha kohta, kuid kõrge inimese kohta -kogu toodan müügiks -kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid -USA lääneosa, Austraalia, Argentiina, Lõuna-Aafrika jt. On kuivemates piirkondades, lammastel pole nt vaja nii lopsakat rohtu. Loomavabrikud -palju kapitali ehitistele, sisseseadetele, loomasöödale -vähe tööjõudu -hea asend suurlinnade (turu) läheduses -kõrge produktsioon inimese ja ha kohta -kogu toodang müügiks Loomad ja linnud väljas ei käi, pindala kohta on produktsioon väga suur. Ekstensiivsed teraviljatalud -suured põllud -kasutatakse vähe ajutist tööjõudu -palju kapitaliväetistele, sordiaretusele, umbrohutõrjele, masinatele -töö peamiselt masinatega
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut LAMBA- JA KITSEKASVATUS Lühiuurimus õppeaines Teadustöö alused Koostaja: Ester Plaan Juhendajad: Ülle Roosmaa Katri Kall Tartu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on koostatud etteantud teemal, mille eesmärgiks on õppida uurimistöökoostamise põhimõtteid ja vormistamise nõudeid. Tegemist on põllumajandusliku uurimisega Lamba- ja kitsekasvatuse osas Eesti territooriumil. Lamba kasvatus on Eestis olnud populaarne aastasadu ja aretusega on tegeletud ligi sada aastat. Kitsi on kasvatatud karjakasvatamise algusest peale. Käesoleva uurimistöö ülesandeks on uurida lamba- ja kitsekasvatuse näitajaid maakonna, valdaja õigusliku vormi, karja suurusklassi ja liigi järgi Eestis. Uurimistöö põhiliseks andmeallikaks on Eesti statist...
Veel elavad kõrbetes karakal, kõrbehiir, iguaan, skorpion, ränd- ja kõrbetirtsud ning soolavähikesed. Inimtegevus ja rahvastik Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Kõrbed on hõredasti asustatud. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise
Ta teadis, mida voib tunda~ kui pole enam aega, kui iga heli laulab teisega kaasa uhes hetkes, kusimata, millal tuleb tema kord. Kuid ta oppis rohkemgi - ta oppis nagema helide varve ja neidki korraga, justkui taevasugavusest lahvavat valgusahvatust, pais- kamas valgust igasse elusasse rakku ja pannes nad tukslema jumaliku laulu rutmides. Paike saras kirkalt ja kirgas oli karjuse meel. Uksnes maed, vanad ja targad, olid tema vestluskaaslasteks. Kui kari Boi vaikselt rohtu kaljudest umbritsetud aasal, voolis karjus tamariskipuust kujukesi ning puhus neile sisseelu - nemadki raakisid slis temaga ning said osaks tema maa- ilmast. Ta ladus kive uksteise peale, nonda et neist said majad ja kindlused, lossid ja kaubakojad, ta tegi neile umber muuri ja rajas varavad. Ta puhus elu turuplatsidele ning tanavatele ning sai osaks sagivast rahvamurrust, sulas linna igasseelanikku, linnaelaniku igassemottesse ning unistusse ja kinkis neile enda omi
Tuldi teatega, et Victorine vend haiglas, läks proua Couture'ga ära. Vautrin kukkus kokku, viidi tuppa. Sylvie jooksis arsti järele, Christophe apteeki, proua Vauquer läks eetrit otsima. Preili Michonneau, Poiret nägid märke, mis tõeatasid, et tegu on Surma-narritajaga. Eugéne nägi Bianchoni, rääkisid Victorine vennast, kuulis Vautrinist, ütles, et asi on kahtlane. Eugéne otsustas, et Victorine'ga ei abiellu, teeb Delphine õnnelikuks. Tagasi jõudes oli Vautrin kosunud, sai rohtu, Bianchon tahtis okse laborisse viia, uurida, preili Michonneau oli selle vastu, Bianchonile tundus asi veel kahtlasem. Vautrin ütles Eugéne'le, et tema tahtis teda tappa. Bianchon ütles, et kuulis preili Michonneault nime Surma-narritaja, Vautrin kohkus, preili Michonneau kukkus toolile, Poiret astus vahele, politseinikud tulid sisse. Vautrin tunnistas üles, et on sunnitööline, käitus imelikult - luuleliselt, pettunult, vihaselt. Politseinikud otsisid ta toa läbi,
Kilemultsil valmib saak varem ja see võimaldab saada kõrgemat hinda. Samas ei ole võimalik kilemultsiga istandust harida ja see tingib alates 3. saagiaastast viljade suuruse vähenemise. Samuti on kilemultsi kasutamisel raske tõrjuda kedriklesta. Seetõttu on viimasel ajal hakatud uurimuste alusel pooldama põhumultsi, mis põletatakse koos maasika niidetud lehtedega kohe pärast saagi koristust. Põletamisel mulda sattuv tuhk toimib siis väetisena. Niidetud rohtu kasutatakse multsina maasikakasvatuses ja ka mujal integreeritud- ja ökoloogilises marjakasvatuses. Peenarde vahel kasvavat rohtu tuleb niita tihti, sest kui niidetud rohu kiht saab liiga paks, hakkavad sinna kogunema teod. Niidetud rohi laguneb ja varustab mulda toitainetega. Turbamultsi kasutatakse haljasaladel ja vaarikakasvatuses. Lehtpuusaepuru kasutatakse samuti kõige enam vaarikakasvatuses. Multside kasutamisega kaasnevad ohud :
kehakaalukilogrammi. Tehes arvutused 65kilose naisega, kes tarbib 20% alkohoolset jooki, saame: Päevane maksimaalne kogus: 20/0,2=100ml ehk pool tassi Nädalane maksimaalne kogus: 40*65/0,2=13000ml ehk 1,3l ehk ~6 tassi Kui selline pidev kilode ja milliliitrite jälgimine aga liiga töömahukas tundub, siis soovitan meeles pidada lihtsat 0123 reeglit: 0 alkoholi kui oled autoga, töötad masinatega, päev enne suuremat pingutust (spordivõistlus, test, mälumäng jne) või kui võtad mingit rohtu. 1 jook tunnis, mitte rohkem kui 2x nädalas ja kindlasti mitte rohkem kui 3 jooki õhtu kohta. LIHTALKOHOLID: * Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH * Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH * Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH * Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid * Glütserool, C3H5(OH)3 METANOOL (triviaalnimetusega puupiiritus) on keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. H | H -- C -- O -- H | H
Lotte isa juures kirjutajaks olnud ja kirest Lotte vastu, mida ta niihästi varjas kui ilmutas ja mille pärast ta teenistusest lahti lasti, hulluks läinud." Milisest teosest on pärit lõik? Kelle mõte? Iseloomusta teose peategelast. 71) ,,Siitkaudu pääseb kannatuste linna, siit algab igavese piina õu, siit saab vaid hukkunute hulka minna." Mis teosest on päris? Kes on autor? 72) ,,Ja nõnda surmasüüks sai eesli vääratus: sõi rohtu, kus on võõras muru?! Nii ropu süü saab pesta ainult surm! Ja eesel surmale siis saigi määratud" Kust teosest see katkend on pärit? Mida sellega mõeldakse (kogu teosega)? 73) ,,Mina usun ainult, et 2 ja 2 on 5 ning 4 ja 4 on 8." Kelle sõnad? Mida ta sellega mõtles? 74) Täida lüngad: ,,Ta on, kui sa ei pane võrdlust pahaks, just nagu _________, kes lendu tõusta tahaks, kuid varsti väsinud kõigest _____________, maas jälle laulab vana laulukest
koos järve äärde.Ootas tökk aega, kuni sba kinni jäätus. Rebane, aga kavaldas, et saak on suur ja karu ei jaksa seda ise välja tõmmata. Läks külasse abi paluma. Karu ootas tükk aega,kõht tühi ja meel mõru, kuni järsku nägi, tuleb rebane ja tema kannul suur koerakari.Rebane ise silkas metsa, aga koerakari pures karu ikka korralikult, kuni karu viimaks sabarootsu lahti sai.Sellest ajast on karu ilma hännata. 9.Miks hobune alati sööb Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma
Ta loodab Lorenzolt mõistlikku nõu. Neljas vaatus I stseen: Lorenzo kongis on Paris, kes laulatusest räägib. Lorenzo arvab, et see tuleb liiga rutakalt, kuid Paris teatab, et nii on vana Capuletti soov. Abielu peaks Julia leina Tybalti pärast leevendama. Ilmub Julia. Paris jätav Juliat suudeldes hüvasti. Julia pöördub Lorenzo poole palvega leida väljapääs, sest kui ta peab Parisele minema, tapab ta enda. Lorenzol on hull plaan: Julia peab võtma rohtu, mis ta 42 tunniks surnuna magama paneb, ka pulss ei tööta, ühtki elumärki pole. Ise saadab Lorenzo munga kirjaga Romeo juurde, et siis koos Julia ärkamise ajal tema juures olla ja nii saavad julia ja Romeo koos Mantuasse kaduda. II stseen: Käivad ettevalmistused pulmadeks. Julia tuleb pihilt ja palub isalt andestust ning lubab sõna kuulata. Isa tõstab laulatuse päeva neljapäevalt kolmapäevale. III stseen: Julia valib amme abil välja peoriietuse ja palub end siis üksi jätta.
AINO PERVIK Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS .……………………………………………………...…………………….. 3 A. PERVIK ELULUGU ...……..………………………………………………………….… 4 A. PERVIK LOOMING. ..……………..…………………………………………………… . 5 KOKKUVÕTE ..……………………………...………………………………………………..8 RAAMATUTE LOETELU ..…..………………….………………………………………….. 9 KASUTATUD KIRJANDUS …..…………………………………………………………… 10 SISSEJUHATUS Aino Pervik väärib mitmete viljakate 2 fantaasiarikaste lastekirjanike seas tähelepanu sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise köitvusega, seda kinnitab teatri-, tele- ja filmikunstnike huvi A. Perviku raamatute vastu ( R. Krusten 1995: 211). Aino Pervik on alati olnud minu üks lemmik kirjanik, sest tema raamatud on väga huvitavad, harivad, õpetlikud…, seda loetelu võiks jätkata. Minu referaadi...
8. Kui inimesed olid palve ajal vait – siis haige sureb 9. Kui haige otsis lepitust teiste inimestega – sureb 10. Annab ära isiklikud asjad – sureb 11. Aktiivsuse tõus – ei sure 12. Paranemine – ei sure 13. Tekib isu – ei sure 14. Kui haige kööritas – sureb 15. Kui haige rääkis ära saladusi – sureb 18. Milliseid vägesid seostati Maaga. Maaga seotud uskumused. Maa on kõigi asjade ema. Maad ei tohi haavata, asjata rohtu katkuda, kuuma vett ega supileeme maha kallata. Suurel Reedel ei tohtinud maad kaevata, oksi murda). Maa omab inimest. Maa õpetab. 19. Mida pelgasid libandid Eesti usus? 1. Valgust - surnuhing 2. Hunte 3. Äikest – nende hävitamine Kratid pelgasid üksteist. Hõbekuuli 20. Miks pidi olema inimesel palju hingi animismis? Animism tähendab usku paljudesse hingedesse, seega usku ka teispoolsusesse ja et maa on mitmekihiline
terviseaspektid meil võrdselt arenenud. Mõtiskle ja leia oma kitsaskohad! Meie isiklik tervishoid sõltubki nende nelja erineva terviseaspekti pidevas arendamises. Alljärgnevalt mõningaid „vanarahva tarkusi“ tervise teemadel, mida ka meil on kasulik aeg- ajalt üle korrata: Inimene palub tervist Jumalalt, aga, et nende endi käes on võim oma tervise üle- seda nad ei taipa!( Demokritos V saj. e.m.a. ) Liikumine võib asendada mistahes rohtu, kuid kogu maailma rohud kokku ei asenda liikumist! (Tissot XVIII saj.) Terves kehas- terve vaim! (Vana-Rooma, Decimus J.Juvenalis ) 2)Seedesüsteem on inimese kõige võimsam ja pikem sisenõresüsteem. Suuõõnes (полость рта)peenestatakse toit hammaste abil ja niisutatakse süljega. Neel(глотка) siit liiguvad peenestatud toidumass või sissehingatav õhk Söögitoru
• Karjatamisviis; • Loomaliikide ja rühmade karjatamise korraldamine; Närbsilo – Tegemiseks tuleb niidetud rohumassi närvutada kuni kuivaine sisaldis on ca 33-35%. Sileeritav mas tuleb tihendada ning hermeetiliselt sulgeda. Halvasti tihendatud ja korralikult kinnikatmada siloauku, silopalli satub käärimise lõppedes õhk, mis põhjustab massi kuumenemist ja riknemist. Märgsilo – Tegemise eeliseks on sõltumatus ilmastikust. Vähesed sademed ei takista rohtu õigel ajal korjamiseks. Puuduseks on sellest eralduv mahl. Kuivsilo – Valmistamise eesmärk on sileeruvuse tahamine ilma konservantideta. Heina ja silo värvus ja lõhn – Hästi sileeritud rohi on käärimisel läinud kollakasroheliseks nõrgalt käärinud silo on tumerohelise värvusega. Väärtuslik hein on hallikasroheline, kaua maas olnud hein on pleekinud heleda värviga ning vihma saanud hein on tumeda värvusega. Hästikäärinud silo on
Paljudes farmides on kasutusel lammaste pidamisviis, kus lambad viibivad jalutuskoplites aastaringselt. Sellisel juhul on neil aastaringne vaba väljapääs laudast jalutuskoplitesse. Loomade söötmine mittevegetatiivsel perioodil toimub siis silo või mõne muu söödaga väljas, jõusöötasid ja mineraalsöötasid söödetakse üldjuhul laudas. Sellist lammaste pidamist tuleb eristada karjatamisest. Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, mil tänu soodsamale ilmastikule toimub kas intensiivne või vähem intensiivne rohu kasv. Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas. Seega
R. Rohu looming Nõukogude Eestis 13 R. Roht lastekirjanikuna 14 III RICHARD ROHU ISIKUROMAAN ,,ELUTEE" 15 KOKKUVÕTE 16 KASUTATUD KIRJANDUS 17 Lisa 1 18 3 SISSEJUHATUS Richard Rohtu on peetud üheks kõige konsekvetnsemaks väikekodanlikuks nähtuseks meie kirjanduses (R. Sirge). Sealjuures ei puudu tema neljakümneaastasel loominguteel teisenemine. Varasemal perioodil pälvis Roht ,,eesti esimese dekadendi" nimetuse. Peatselt, 20-ndate aastate algul, oma realistlikke töid romantilis-idüllitseva rüü või naturalismiga. 4 I RICHARD ROHU ELU 1.3 Richard Rohu lapsepõlv Richard Roht sündis 12
Loss Drachenheim asus maa põhjapiiril. Selle lossi pärliks oli aga krahvi abikaasa krahvinna Katharina von Drachenheim, kes oli kõige kaunim naine, keda Johannes oli kunagi näinud. XII Lossis elades tundus Johannesele nagu midagi oleks lahti. Eelkõige krahvinnaga, kes istus oma toas, sõi vähe ning väljas peamiselt ei käinudki. Johannes tundis muret, tahtes krahvinnale anda mõnd rohtu, kuid krahv kinnitas, et midagi pole juhtunud. Samuti elasid lossi ümber väga umbusklikud inimesed. Isa Eusebius rääkis Johannesele, et nad olevat olnud Kuradi sulased. Nad teotasid leiba ja viina, seda jalge alla tallates. Nad talistasid sellepärast nii, kuna Bogomili õpetuse järgi maailma looja ei ole mitte Jumal, vaid Kurat. Ja Kuradit peetakse Jumala pojaks. Poeg
OÜ Mustvee Kurk 3 1. ÄRIIDEE JA KASUTATAVATE RESSURSSIDE KIRJELDUS 1.1. Äriidee kirjeldus Plaanis on luua ettevõtte, mis tegeleb põllumajandusliku toodangu tootmisega. OÜ Mustvee Kurk kasvatab kurke ja müüb neid värskena, vähese soolaga ja hapuna. Kuna see tootmisharu on väga konkurentne, soolatakse kurke eripärase retseptiga, spetsiaalse rohtu ja vürtse lisamisega. Ettevõtte asub Mustvees. See koht on alati olnud tuntud oma kurkidega, kliimat ja maa on siin soodsad selle tootmisega tegelemiseks. Praegu on olemas üks kasvuhoone, kuhu mahub 1500 kurketaimi ja vabamaa pindalaga 3000 m2 , kuhu saab ehitada veel 6 sellist kasvuhoonet. Sellega firmal on 7 kasvuhoonet suurusega 468 m 2 , kus kasvab kokku 10 500 kurketaimi. Mustvee Kurk on osaühing, millel on kaks omaniku. Selleks, et plaan ellu viia, on vaja 500
Sellel hetkel nägid paljud lapsed oma isa viimast korda. Järgnes pikk tee Siberisse. Ööd ja päevad venis rong ahastavate ja nutvate inimestega. Nõrgema tervisega inimesed ja väiksed lapsed surid juba teel. Pereisad viidi vangilaagritesse, kus nad enamasti kas nälga-külma surid või maha lasti. Naised-lapsed paigutati laiali üle Siberi. Kannatati kohutavat puudust, millele lisandus käre külm, talvel söödi tihti vaid linaseemneid ja hernevarsi, kevadel rohtu, nõgeseid ja ohakaid. Vanemateta jäänud lapsed saadeti Vene lastekodusse, kus nad pidid unustama oma eesti päritolu ja keele.Eestlaste arv Eestis pole tänaseni jõudnud sõjaeelsele tasemele. Kõigi hukkunute mälestusele mõeldes on 14. Juuni kuulutatud üldrahvalikuks leinapäevaks. Küüditamine Tallinnas Kõigile Tallinnas asuvate veobaaside ja ettevõtete juhatajatele tehti 13. Juuni keskpäeval
See on autori pidev sisekõne jumalaga. Jumal aga ei seostu Masingul kindla dogmaga, vaid on pigem ülim ideaal ja täiuslikkus, mille poole usklik püüdleb, seda kunagi päriselt saavutamata. Kaunilt kujutab kristlikku headuseideed luuletus ,, Usust ja ei miskist muust". Sina, Jeesus, hõbedaste silmadega, kui sa sõrmil hoides vikerkaare ringe käisid kõrves, siis ei tunnud inglid ega Jumal enam isegi maad seda neetut. Käisid vaikselt, oi kui tasa, järve teetut, et vaid marus rohtu sattud kalamaimu, kes just Sinu palve kõrval vaakus hinge koju viia. Aga teest tal polnud aimu. Kandsid teda iga kalapesa suule, hulga aega silmad vajund vette maha. Kui ta viimaks koju jõudis, ytles: Kuule, Sinu peost ma enam minnagi ei taha. Jeesus, kordan nagu silitust Su nime pimedusse, lambile ja tähtedele. (Uku Masing) 7 Paul Viiding Paul Viiding(1904-1962) kellelt ilmus ainult üks luulekogu ,,Traataed"(1935); hiljem
kohtufoogti abilise truudusevande Apteekrid olid olnud nii tema isa kui vanaisa ning sellesama ameti peale lootis ta koolitada ka oma poja Melchiori, kes kandis traditsiooniliselt sama nime, aga ka kõikide Wakenstede meessoost järeltulijate needust (päritav haigus, mis aeg-ajalt Melchiori maha murdis. Ta ise nimetas seda hulluseks, kuid põgusalt mainiti raamatus langetõbe täpsemalt ei ole sellest juttu; sellele polevat rohtu, ja see olevat ka põhjuseks miks kõik meessoost Wakensteded on apteekriameti juurde jäänud lootuses see kunagi leiutada). Üldiselt armastatud ja austatud linnakodanik, kelle äri läks hästi vaatamata sellele, et ta uuemate uudiste ja keelepeksu nimel oli nõus lahkelt oma apteeginapsu, -küpsiseid ja konfekte ka tasuta jagama. See ei teinud sugugi headmeelt tema naisele Keterlyn Wakenstede-le endiselt hea välimusega praktilisele naisterahvale, kes ei kiitnud
Rakke Gümnaasium ÕPPEMATERJAL TALUPIDAMISEST Loovtöö Autor: Sten Lehter Juhendaja: Marika Tekkel Rake 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 AJALOOST 2 RABA TALU KIRJELDUS 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS 3.1 Randaalimine 3.2 Väetamine 3.3 Külvamine 3.4 Vilja koristus 3.5 Sõnniku laotus 3.7 Kündmine 4 LAMBAKASVATUS RABA TALUS KASUTATUD KIRJANDUS LISAD SISSEJUHATUS TÖÖ EESMÄRGID,TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Kirjutasin loovtöö teemal „Õppematerjal talupidamisest algklassidele“. Valisin antud teema sest, elan ise talus, kus tegeletakse põlluharimise ja lambakasvatusega ja nii on mul selle vastu huvi ja sellest lihtne kirjutada. Töö eesmärk on selgitada algklassi õpilastele kuidas käib talupidamine, kuna seda on väga väheseks jäänud ja lastel puudub võimalus nendest teadmistest osa saada. Olen tööd illustreerinud piltidega ,et anda lastele parem ettekujutus tal...
mõtlemine on ka keelatud. Hingamispäev, mis on jumalale ja inimesele. Riiete parandamine on keelatud. Perekondlik lõuna. Õhtusöögi juures on oluline naiste roll, ke ssüütab küünla. Ros-hasana ei alga 1.jaanuaril. arvestatakse aega maailma loomisest. 6000 aasta. Süüakse magusaid toite. Jom-Kippur patukahetsuspüha. Kestab 7 päeva. Palutakse, antakse andeks. Pesah e. paasapühad tähistatakse Egiptuse vangipõlvest pääsemist. Perekondlikud pidustused. Õhtusöök. Kibedat rohtu, mis meenutab kibedat vangipõlve. Sümbolism on toitude juures olemas.
taibukas. Liigi erisuse tunnus – kõrge inteligentsiga; terava mõistusega; 2. tants: klassitunnus – vastav kunstiliik; spordiala; meelelahutuslik tegevus. Liigi erisuse tunnus – ballett; võistlustants; disko, pidu 3. vale: klassitunnus – sihilikult esitatav alusetu, tõele mittevastav väide v. teade. Liigi erisuse tunnus - Süllogism Süllogism on järelduse vorm millest kahest eeldusest saadakse tuletis. kõik lõvid (M) söövad rohtu - I eeldus kõik lehmad on lõvid - II eeldus ----- kõik lehmad söövad rohtu - tuletis S P S - väiksem termin P - suurem termin M - terminus medius (vahendaja) Reeglid: 1. Süllogismis on kolm otsustus. 2. Süllogismis on kolm terminit. 3. M+ a P- M- ; P- S+ a M- S+ a M- ----------- -------------- S+ a P- ? 4. Termin mis on eelduses täismahus (piiritlemata mahus) peaksid olema ka tuletises. Lühem variant: termini maht ei muutu. M+a P-
Ma purjetasin seal merel küll juba poisikesest saati. Ma ise olin seks paadiks. Maise olin see puri. Ehk ise olin ka meri? See polnud ju võõraste turi. Ehk ise olin ka kallas, kuhu ei pääsenud paat? Ehk ise ma otsisin merest ennast kui oma saart? Kõik oli ja on nõnda ise. Nii isekas on mu sõud. Kord kõigele isetu otsa teeb kõiksuse isetu jõud. 1975 Suvemälestus See augustiöö suurte pärnade all on raske ja tume ja lõhnav. Ürgrohelist rohtu näeb unes üks tall sel augustiööl suurte pärnade all. Maast pilvini kerkib öö lõhnade vall - paks puukoorgi õhkub ja õhkab. See augustiöö suurte pärnade all on raske ja tume ja lõhnav. 1977 7 Aknast sissevaatava kuuse laul Üha vaatan ma seda maja, Seal lauad ja toolid ja voodid. Seal elevad inimesed, vahel lähevad tööle ja poodi. Mõned lähevad, päikene kannul. Tulles jooksevad vastu kuud.
Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükkis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraijurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
